Seal esines teiste hulgas rühm noori, seni peaaegu tundmatuid kunstnikke. Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid aga erakordselt puhtad ja lõuendile paisatud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. See andiski ühele kunstikriitikule mõtte nimetada uut rühmitust pilklikult foovideks ( prantsuse k. fauves- kiskjad, metsikud). Foovid hulgasid nii impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nende püüdeks oli jäädvustada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad tähtsaks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised loodu-ses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, jõevesi sidrunikollane jne.). Foovid loobu-sid ka valguse ja varjuga modelleerimisest,
ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Tuntuimad kirjanikud: 1. Theodore Dreiser 2. Émile Zola 3. Eduard Vilde 4. Ernst Peterson-Särgava Impressionism Impressionism 1860.70. aastail Prantsuse maalikunstist alguse saanud akademistliku kunsti vastane vool, mille taotlus oli jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatevinklist ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja elamusi. Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Tumtuimad kirjanikud: 1. Friedebert Tuglas 2. Villem Grünthal-Ridala Sümbolism Sümbolism tekkis 19. sajandil Prantsusmaal. Kirjanduses hakati kasutama sõnu sümbolitena (näiteks ankur on lootuse sümbol). Sümbolism vastandas romantismile ja realismile, käsitles maailma kui salapärast, sümbolite varal tunnetatavat reaalsust.
Ever. Vaatemäng oli tohutult kaasahaarav, sest see oli võimsalt etendatud, justkui oleks ise laval kaasa löönud. Näitlejad sulandusid oma rolli imelise kergusega ja haarasid publiku endaga kaasa, rahvast sai sündmuskäikude tunnistaja. Mulle väga meeldis vaadatud etendus, sest tegelaskujud olid huvitavad ning tore oli jälgida probleemi, mida loo arenedes hakati lahendama. Lavastus oli traditsiooniline ja tõi vaatajateni üsnagi realistliku ja tõetruu jutustuse. Negatiivseid muljeid mul etendusest ei jäänud. Näitlejate osavust oli imeline vaadata ja seda sai aru ka pealtvaatajate süvenemisest. Igal tegelasel oli midagi sarnast oma osatäitjaga. Välimus ja hääl jäi pea kõigil näitlejal enda omale sarnaseks, vaid Mait Malmstenile oli pähe antud apelsinikarva parukas. Liikumine oli tavaline, vahepeal tantsiti, kuid osadel osatäitjatel tuli mingil hetkel joobes inimese liikumist jäljendada. Väga suure tähelepanu võitsid detailideni kaunistatud dekoratsioonid
publikule, ning mulle endalegi oli meelt mööda kogu esitatud kava. Järgnevaks kõlasid Lastekoori esituses lood ,,Gloria", ,,Modaalsed Etüüdid" ja ,,Leelokõnõ Laulukõnõ". Pärast Lastekoori lõpetamist asusid lavale Noortekoori liikmed. Koor esitas Külli Kiiveti juhtimisel 4 laulu, millest mulle meeldis enim ,,Gloria". Oma lavalise etteaste lõpetas koor ennem vaheaega tantsuga. Pärast turgutavat vaheaega, mil inimesed vahetasid muljeid kontserdi esimesest poolest algas kontserdi teine osa märksa kiiremate ning välismaiste lauludega Lastekoori esituses. Solistiks oli Sylvia Krupp. Pärast õhtujuhi Eve lühitutvustust The Eastern Cape Childresn`s koorile algaski külaliste etteaste. Selle koori solistiks oli mustanahaline nooruke tüdruk Lucretia Geswint, kelle hääle ulatus oli minu arvates nii suur ning võimas. Väga huvitav oli kuulata, kuidas välismaa koor laulis, kuid kahjuks esitasid nad enamik
Osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid aga hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta sambad (allapoole peenenevad), mis olid eelkõige suumide liigendamiseks. Toredust andsid lossidele vormide mäng ja värviküllus. Seintele oli tihti maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Kreeta kujutav kunst- selles püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad, tõenäoliselt mingit riskantdet rituaalset mängu mängides. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on Keraamika, mille arengus võib eraldada mitu etappi, kõigile neile on aga omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamendid on looduslähedased. Kreeta kunst on õnnelike inimeste kunst.
Mükeene kultuuris, nagu juba kombeks oli, ei mõeldud ise kirja välja, vaid võeti see kreetalastelt üle ja kohendati endi jaoks tänapäeval tuntakse seda kui lineaarkiri B. Erinevalt lineaarkirjast A, on see tänapäeva teadlastele arusaadav. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ja populaarne motiiv oli ka viljakust ja kehajõudu kehastav härg. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võistlusi, kuid ka nemad austasid minoilisi jumalannasi. Kreeta ja Mükeene tsvilisatsioonid tekkisid ammu, kuid siiski on nad jätnud ka tänapäeva oma jälje. Kreeta ja Mükeene kultuurid olid üldiselt tihedalt seotud, mis oli tingitud sellest, et elati küllaltki lähestikku ja suheldi omavahel
ajal kogetavaga, unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi (Matt, 2002). Tänapäeval liigitatakse unenägusid nelja tasandi põhiselt. Unenägude madalaimal tasandil on kehalise iseloomuga unenäod, mis on seotud instinktide ja refleksidega. Need unenäod väjendavad inimese vahetuid vajadusi. Emotsionaalsetes unenägudes dramatiseeritakse teemasid, millega me ärkvel olles ei soovi tegeleda. Vaimsel tasandil näeme unenägusid, mis puudutavad möödunud päeva muljeid ning loovad seoseid varem kogetuga. Sellised unenäod on üpris subjektiivsed ja võivad paljastada meie ellusuhtumise, kujutluspildi endast ja teistest. Kõige haruldasemad on hingelisel või ülemeelelisel tasandil unenäod, mis ilmuvad siis, kui vaimu ja keha omavaheline seos on kõige nõrgem. Selles staadiumis võib teadvus vabalt hõljuda kujul, mida tuntakse unekehana, mis triivib unenäo sügavamais staadiumis füüsilisest kehast sisse ja välja. Sellistel hetkedel
1. mis oli impressionistlikule maalikunstile iselooulikud jooned ? 3 Huvitusid peamiselt maastikumaalist, pöörasid suurt tähelepanu valgusele ja õhule, pintslitõmbed olid sageli näha, sageli maaliti kiiresti ja vabas looduses, maaliti oma muljeid 2. miks pöörasid impressionistid suurt tähelepanu valgusele ja õhule ? Sest looduses muutuvad ka asjad valguse ja õhu tõttu, toob hoopis teise motiivi kui kujutada midagi erinevas valguses. 3. mis uuenduse tõid impressionistid maalide kompositsiooni ? Fotolik kompositsioon, Kompositsioon jätab juhusliku mulje. 4. nimeta mõni tuntud impressionistlik maalikunstnik. Mis oli tema lemmikteema ? Cezanne, Vincent van Gogh, Gaugini 5.mis on Rodini tuntuim skulptuur ?milles väljendub tematööde eripära? "mõtleja" ta skulptuuride pinnad olid krobelised mis püüdisd ka liikumist, andis edasi inimese tundeid ja läbielamisi 6.Mis vormidele püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme ? Mis kunstiliigile ...
kivihallide toonidega. Ka motiivides on midagi karmi: domineerivad suurekroonilised puud, mille rasked oksad ulatuvad peaaegu maani, tüved on käänuliselt jämedad, lehestik varjurikas, loodus on endassesulgunud , peaaegu kusagil pole tunda inimese lähedust, ainult aegajalt paistab puude tagant mõni valge või punane maja. Fovistid arvasid aga, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja siis saadud muljeid lõuendi peal väljendada. Nende teosed on vaatamata erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid.
Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega väikestest varvilistest kivi või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Kuna seinamaalid olid tehtud väga erineval ajal, erinesid need üksteisest päris palju. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Roomas levis ak tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid maalitud portreed. Maalide temaatika on mitmekesine. Maalide aine on võetud mütoloogiast või kirjandusest, osa maale kujutab olustikke, osa maastikku või esemeid. Mõnikord võeti eeskujuks kreeka maalikunstnike teoseid. Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili:
Ooper ,,Carmen" 6. oktoobril toimus Rahvusooper Estonias G. Bizet ooperi "Carmen" lavastus. Varem olen käinud Rahvusooper Estonias balletti ,,Pähklipureja" vaatamas, kuid seekordsel ooperil olin esmakordselt. Etendus on originaalis küll neljavaatuseline, kuid ajakokkuhoiu mõttes oli kolmas ja neljas vaatus kokku pandud. Dirigeeris Risto Joost ning lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife. Kõik esitatud palad on loonud prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsue keeles. ,,Carmen" esietendus aastal 1875. Prantsumaal. Bizet' ooper põhineb Prosper Merimee ligi 30 aastat varem kirjutatud ,,Carmeni" novellil. Prosper Merimee oli prantsuse kirjanik ja ajaloolane, kes elas aastatel 1803 kuni 1870. Ta pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusmaailma sattus Merimee tänu oma sõbrale Stendhalile. Tema esimene raamat oli 1825. aastal ilmunud ,,Cla...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM IMPRESSIONISM Referaat Juhendaja: Tuuliki Tolli Koostas: Anna Maria Toss Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Impressionism 4 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus 7 Sissejuhatus Impressionism on 19.sajandi kunstistiil, mis sai alguse 1860ndatel Prantsuse maalikunstis, kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Impressionism on lihtne, aga samal ajal ka keeruline. Puudus suur rõhk traditsioonilisele kompositsioonile, ning tähtis oli pildi tehniline pool. See oli ametliku, akademistliku kunsti vastane vool, mille taotlus oli jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatevinklist ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja elamusi, mõjutas selles suunas teisi kujutava kunsti liike kirjandust, ...
Kunstiajalugu kt 3 materjal 1914 Tekkis Tallinna kunsttööstus kool (alkeemilise õpetusega kool) ja ta sai ellu kutsutud Eesti kunstiseltsi poolt. Akadeemiline laad on ette nähtud kõik õppekavad. Mõned aastad pärast tekkis 1919 Pallas. Tartu oli vabadeeljede kool. Ta polnud nii akadeemiline. Pärast muutus Pallas kõrgkooliks. Estonia on 100 a vana. Estonia selts vanemuineselts . Ants Laikmaa 1866 Vigala Vallas suri 1942 Taebla Vallas. Taeblas on Ants Laikmaa 2 maja muuseum. Töötas 1897-1899 düsselldoris. Tallinnasse tuli ta 1899. Tegutses nii Tallinna kui Haapsalu loov kunstnikuna. Ta tegi õppereise Belgiasse, Hollandisse, Prantsusmaale, Saksamaale, Austraaliasse ja Soome. 1903 asutas oma kunsti stuudio. Tema oli 1 esimesi kus organiseeris Tartus 1906 esimese kunstinäitus. Tema maalides oli imprusionismi mõjud. Ta polnud tüüpiline improvisionism . Kasutas Pastelli ( värviline kriit). Tööde dramaatika . Portreed Eesti ha...
taha võõrale koosviibimisele lubada. Hiljem , aga selgub, et neil oli siiski põhjust muretsemiseks ja aega enam tagasi keerata ei saa. Sellised olukorrad näitavad, et mõnikord teismelised ei proovigi oma mälu mugavuse tõttu teisi mõista ja ei tunnista endale reaalsust. Kõigi meie jaoks on olulised pere , sõbrad ja sugulased. Suguvõsa kokkutulekud , sünnipäevad , jõulud ja uusaasta. Neil päevil vahetatakse muljeid kõigest ja kõigist. Kuna inimese mälu ei ole täpne kui kellavärk , siis juhtub mõnikord , et oma seiklustest ja toredast elust rääkides , pannakse jutule veidi juurde ja muudetakse midagi. Kuna suguvõsa silmis tahetakse olla edukad , siis on mugavam rääkida asju natuke teises valguses. Juhtub ka nii , et lihtsalt ei mäletata ja räägitakse tõe asemel midagi muud. Eelmisel kuul käidud jalgrattamatk nihutatakse mõttes eelmise nädala peale. Need on küll süütud valed , kuid
Näiteks olid nad huvitatud füüsikute teooriatest valguse kohta. Impressionistid leidsid, et esemeid ei tule maalida sellisena, nagu teame neid olevat, vaid sellistena, nagu me neid näeme. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida õieti ainult valgust ja õhku, mis ümbritsevad loodusobjekte ja neile alati uue ilme annavad. Miks pöörasid impressionistid suurt tähelepanu valgusele ja õhule? Et me näeme kõike ainult tänu valgusele ja läbi õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu. Üht ja sama objekti tajub inimese silm erinevas valguses erinevalt ja seetõttu võib samast motiivist maalida palju erinevaid pilte. Impressionistide piltide
Imelaps, muusikaloo üks säravamaid andeid, geniaalne improviseeria. Sündis 1756. aastal Salzburgis (Austria). Isa, kes oli Salzburgi õukonnas kapellmeister, oli ka poja õpetajaks ja kontsertide korraldajaks. 5- aastaselt esimesed omaloomingulised palad, 6-aastaselt algasid kontsertreisid , 8- aastaselt esimene sümfoonia, 11-aastaselt esimene ooper jne. Erakordne anne ja töövõime. Ringreisidel kohtus M. paljude kuulsate heliloojatega ja kogus väga erinevaid muusikalisi muljeid. 14 aastaselt sai ta kuulsa Bologna Muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle Kuldkannuse ordeni. Lühikese perioodi töötas Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kuid lahkhelide tõttu teda vallandati. Järgnesid vabakutselise helilooja aastad Viinis (1781 – 1791), mil ta kirjutas oma looming paremiku. Majanduslikult üsna ebastabiilne (ei leidnud püsivat töökohta). Suri 1791. Aastal haigusesse ja maeti vaeste ühishauda Viini kalmistule. Looming
võtsin sellepärast, paljud tegid igasugustest erinevatest inimestest ja tundus vähe olevaid neid kes teeks just sellel teemal referaati. Siis uurisingi nimesid ja teemasid ning kõige huvitavamana tundus impressionism maalikunstis. Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870- ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism. Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad ei maalinud mitte niivõrd esemeid, kui just neid
· Esindab neoimpressioniste · Tegeles aegselt portselaniga · Maalis portreid, akte ja figuure · Tegi ka skulptuure · Vorm selge, maalimislaad plastiline, läheneb klassikaliselt · Selged säravad värvid · Pehmus ja mahedus · Meelisteemadeks naised ja lapsed · ,,Loozh", ,,Supleja", ,,Näitlejanna portree", ,,Tants" Edgar Degas 1834-1917 · Prantslane · Pärit rikkast pankurite perekonnast · Püüdis jäädvustada hetkelisi muljeid · ,,Täht laval", ,,Sinised tantsijannad" · Meelisteemadeks baleriinid ja hobusevõiduajamine · Maalib kriitpastellidega Auguste Rodin 1840-1917 · Prantslane · Skulptor · ,,Jumala käsi" · Kohtus 1864.aastal õmblejaga, kellest sai tema naine ja töödele modell · ,,Calais kodanikud" · Tõi skulptuuri näiliku viimistlematuse, liigutuse pealt tabatud poosid · ,,Mõtleja" Camille Pissarro 1830-1903
See kunstnik oli aga nii omapärane ning iseseisev, et ühegi stiiliga teda päris lõplikult seostada ei saa. Ta alustas rokokoolike portreedega, hilisemates töödes jõudis aga armutu tõetruuduse ja võimsate fantaasiapiltide loomiseni. Pärit oli Goya vaesest taluperest, kuid tõusis soositud õukonnamaalijaks. Ta oli niivõrd suur kunstnik, et võis endale isegi lubada maalidel varjamatult esile tuua kuningliku perekonna piiratust, rumalust ja inetust. Süngeid muljeid rahvasõjast Prantsuse vägedega kujutas Goya suures graafikasarjas "Sõjakoledused". Juba varem oli tal valminud sari "Los Caprichos" ("Kapriisid"), kus kehastuvad mitmesugused kohutavad ja võikad nägemused, mis usus, ebausus ja inkvisitsioonikartuses kasvatatud hispaanlase peas iganes võivad sündida. Skulptuuris ei loodud kuigi palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid. Ainsa skulptorina olgu siin mainitud prantslane Francois Rude (17841855)
Camille Pissarro Édouard Manet Alfred Sisley impressionistlik stiil Berthe Morisot teatud loomeperioodil Armand Guillaumin Frédéric Bazille algne sõpruskond Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Impressionistlik maalitehnika Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvitoone ning vaba pintslitehnikat maalisid vabas õhus, jäädvustasid hetkelisi muljeid ei maalinud niivõrd esemeid, kui just valgust ja õhku loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest kujutasid juhuslikku lõiku elust, loobusid rangest kompositsioonist Maalide süzeed Suurlinn, selle tänavad, väljakud, kohvikud Maastikud erineval aastaajal, erineva valguse ja ilmaga Sama objekt erinevas valguses udus, päiksepaistes, hämarikus Inimene liikumises Alasti inimkeha Claude Monet (18401926)
sellega ju kedagi. Sangviinilise temperamendiga inimene on elav ja aktiivne, eriti kui tal on palju huvitavat tegevust; kui tal seda ei ole, muutub ta igavaks ja loiuks. Sangviinikule on iseloomulik kiire kohanemine muutuvate elutingimustega, ta leiab kiiresti kontakti ümbritsevatega, ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel, on mõnevõrra kärsitu, vajab uusi muljeid, mis tema aktiivsuse vallandaksid. Kollektiivis on sangviinik lõbus, elurõõmus, asub meeleldi, innuga uue ürituse kallale, on üldse tarmukas. Ent niisama ruttu kui ta süttis, võib ta ka jahtuda, kui üritus lakkab teda huvitamast, nõuab nokitsemist pisiasjade kallal ja kannatust. Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused, igasugune oma jõudude mõõtmise teistega. Liigutused on kiired, kõneleb kiiresti ja lülitub ruttu uude töösse
Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Lõpudiplom jäi tal aga saamata tiisikusse haigestumise tõttu. Aastatel 1912-1913 parandas A. H. Tammsaare oma tervist Kaukaasias Punasel Lagedal. See ainus välisreis jättis talle sügavaid jälgi ja rikkalikult muljeid. Peale Kaukaasiast tagasitulekut avastati Tammsaarel peagi uus terviseprobleem, kasvaja maokaelas. Väga raske operatsioon õnnestus siiski, kuid jättis jälle jälje kogu eluks kirjanik pidi elu lõpuni rangelt jälgima, mida sööb, piisavalt liikuma ja puhkama. Aastatel 1914-1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel. 13. märtsil 1920. aastal abiellus Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919
Dirigent oli igati tubli ning tegi ära suure töö. Muusika oli lihtsalt imeline. Vahepeal tekkis endalgi tunne, et tahaks osata balletti tantsida. Vaatustest meeldis kõige enam teine, sest teises vaatuses oli rohkem tegevust, kui esimeses ja kolmandas. Teine vaatus oli väga põnev ning hoidis pidevalt ärevust sees, sest ma koguaeg kartsin, et Coppeelius saab aru, et teda lollitatakse. Kuulates teiste muljeid etendusest, siis läbivaks ebameeldivuseks toodi kolmas vaatus, et see oleks võinud olemata olla ning see venitas etenduse liiga pikaks. Minu arvates, aga oli kolmas vaatus just see mis hästi edasi andis, et kõik on linnas jälle korras, armastajad on taas õnnelikult koos ning inimestel on põhjust pidutseda. Olin üsna pettunud, et jäin just sellel ajal haigeks kui kõik klassikaaslased käisid seda etendust vaatamas
kiviaja küttide kunstiski haarab üht lühikest momenti, nimelt seda, kui nooruk enne kettaheitmist hoogu võtab. Tema kehas tuleb nähtavale jõupingutus. Myroni skulptuuride elulisust ülistasid juba vanad kreeklased. Uuemal ajal võis skulptuuri võrdlemisel filmiülesvõtetega kindlaks teha, et kujuri terav silm oli tabanud kettaheitja suurima kehalise pingutuse momendi. Kuid Myron on momendi põgususe ja keha detailid allutanud selgele ülesehitusele. Kujur ei surunud oma muljeid mõnda enne väljamõeldud skeemi, vaid ta püüdis neid väljendada viisil, mis kergendaks vaatajal mõista üksikute kehaosade omavahelisi seoseid liikumise hetkel. ,,Kettaheitja" Ketta kõige tagapoolsema asendi valis kujur Myron, otsides poosi kuulsaima atleeti kujutava kunstiteose jaoks, mida me tunneme. Selle teose originaal on kaotsi läinud ja säilinud on ainult mitmesugusel määral restaureeritud koopiad. Myron oli antiikajal kuulus oma realismi poolest; üks
•1989. aastal loobus ta näitlemis ametist ja tegeles ainult „Rujaga“. •Hiljem tegi kaasa Noorsooteatris ühes lavastuse „Jonny“ Luule •Ajalukku võiks Alender minna ka poeedina. •Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka satiirilisi tekste. •Lüürikuna domineeris Alender Rujas 1985-1985, siis olid tema tekstid maailmavalulised ja isegi religioossed, kuid nende internatsionaalsus ei sobinud kokku toona tõusva rahvusega. Mälestusi ja muljeid VALDO RANDPERE REIN RANNAP „Temas oli palju omadusi, millega ma üldse ei „Kuigi Alender oli silmapaistev rockmuusik, oli püüdnudki võistelda, vaid ainult vaatasin temas siiski täiesti olemas lüürilisem ja hellem hämmastusega pealt. Üheks selliseks oli see, et pool. Looja ja ka inimesena olid temas need Urmas oli fantastiline koristaja kodus. Tema üks kaks poolt olemas
naiskonnas mängib ründajana tema õde. Mängu lõppedes oli Sparta naiste nägudele suurimad naeratused ja meie fännidena hõiskasime nendega rõõmuhüüde. Sellise sündmuse lõpus oli emtsioone palju ja samuti sagimist kuid pealtvaatajad jäid rahulikuks. Mina lahkusin koos sõbrannaga, kellel kaasaelamas käisin kõige lõpus ehk välja saamine ei olnud mingi probleem. Järelkaja oli sellel mängul aga pikalt. Kõigepealt kuulasin pikalt ja laialt muljeid ja mõtteid mängust oma mängijalt ning kodus sain lugeda Sparta naiskonna facebooki lehelt superfinaali kohta ning sellest jagavad nad mõttesähvatusi ja meenutusi veel tänaseni sotsiaalmeedias. Sparta fännina jälgisin mängus rohkem neid ning sündmuskäiku oskan läbi nende jutustada. Sparta jäi küll kiirelt tagaajajarolli, kuid mängisid kindlalt oma mängu ja viigistasid mängu 11. minutil, millele Saku kiirelt vastas, minnes 2:1 juhtima. Esimese poolaja lõpusekundite väravast
mis on märgistatud pideva murega tervise pärast, kuid ka uuelaadse ümbritseva tajumise poolest. Kirjanik sõitis läbi raskuste raha laenates ennast ravima Kaukaasiasse Punasele Lagedale, kus sündis hulk miniatuure, mille loomiseks Punase Lageda ilus ümbrus inspiratsiooni pakkus. Tammsaare oli Punasel Lagedal 1912. aasta märtsist 1913. aasta suveni. See ainus välisreis (rohkem kirjanik oma elu jooksul Eestist ei lahkunud) jättis talle sügavaid jälgi ja rikkalikult muljeid. Esimesi jutustusi, mis Tammsaare operatsioonist toibudes Koitjärvel kirjutas, oli impressionismihõnguline "Varjundid", kuigi see ilmus alles 1917. aastal. Kirjutamiseks meisterdas vend kirjutuspuldi, et ta saaks seistes kirjutada, kuna istuda ei olnud esialgu võimalik. Ka nö metsas elades jälgis kirjanik tähelepanelikult maailmasündmusi ja kirjutas palju publitsistikat (nt "Sõjamõtteid). Ilukirjanduslikku loomingut kirjutas ta sel
Mängib liiva ja veekeskuses Õpib mängudes täitma juhtrolli Mängib keerukamate reeglitega mänge Püüab ennast mängus jälgida ja võrrelda oma käitumist teiste omadega Tutvub erinevate esemetega, võrdleb nende tunnuseid, kirjeldab, loendab ja järjestab neid Rakendab mängudes erinevaid meeli: haistmine, kuulmine ja nägemine 2.3.4. 6- aastased Oskab ühendada eri allikatest saadud kogemusi, teadmisi ja muljeid Omandab mängudes rollidele iseloomuliku käitumise (tegevused, kõne, intonatsioon, emotsionaalsus) Mängib keerulise mängusüzee üle enne mängu lepib kokku rollide osas, loob mängukeskkonna, valib vahendid, vajaduse korral meisterdab puuduva mänguvahendi ning ehitab vajaliku ehitise Matkib kuuldud tegelaste käitumist ja häälitsusi Mängib juhtrolle Jäljendab mängus täpsemalt täiskasvanute ehitustegevust, jagades ehitades omavahel
arengumotivatsioon. Teisteinimestega suhete loomisele ja säilitamisele suunatu ehk sotsiaal-kultuurilised motivatsioonid Arengumotivatsioon On püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks. Näiteks; Uudishimu- Uudishimu ehk uute muljete ja elamuste motivatsioon. Algatab paljusid inimlikke tegevusi. Ei piisa vaid unistustest, me tahame ka tegelikkuses kogeda maailma tema mitmekesisuses ja iseenda muljeid ning läbielamusi selle tundmaõppimisel. 2. Kontrollitunne- Kontrollitunne maailma adekvaatne tunnetus, veendumus enda asjatundlikkuses ja suutlikkuses antud valdkonnas tekitab meis kontrollitunde. 3. Tunnetuslik ebakõla- ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Psühholoog Leon Festinger seletas seda kognitiivse dissonantsi teooriaga, mille kohaselt ebakõla tunnetav inimene kas üritab suurendada probleemi omavahel
20 saj alguse kunst 1. Impressionistlikule maalikunstile iseloomulikud jooned (3): 1) püüdis jäädvustada hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid, 2) fotolik kompositsioon, poolikud kehad, 3) pintslitõmbed lühikesed, komakujulised, kontuure välistavad 2. Miks pöörasid impressionistid suurt tähelepanu valgusele ja õhule? Nad maalisid olemasolevat hetkemuljet valguse ja õhu kaudu, tahtsid jäädvustada valgusefekte. 3. Mis uuenduse tõid impressionistid maalide kompositsiooni? Suurlinna rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja kohvikuelu, suitsevad vedurid, veevaated ning erinevatel kellaaegadel maalitud samad motiivid. 4
Jumalat. Erinevalt teistest monaadideston Jumal lõputu. Jumalas väljendub see, mille poole piiratud monaadid igaüks oma võimete kohaselt ebatäiuslikult püüdlevad. Jumal tajub kõige täpsemal viisil- tegelikkus on tervikuna vahetult tema juures. Aga meeleline maailm? Millised on argielust tuttavad materiaalsed asjad selles erinevate võimetega hingede lõpmatus tervikus? Kuidas saab L. väita, et tegelikkus on põhiliselt vaimne? L.põhijoon on seletada materiaalseid kehi kui muljeid, mida tekitavad teatud monaadide kombinatsioonid. Teatud monaadide kogumid paistavad teiste monaadide vaatenurgast materiaalsete kehadena. Tegelikult aga materiaalseid kehi pole. On ainult oma olemuselt vaimsed põhi substantsid, mis inimese vaatenurgast ilmnevad.L. loogikale ei saa midagi ette heita. Ta on eriti rõhutanud, kui"ähmased " on piiratud monaadide kujutlused. Ainult Jumalal on ettekujutus, mis paljastab tegelikkuse ehtsa olemuse ja korra.
Vaieldes püüab teistest üle kõnelda, ägestub ja läheb endast välja. Sangviinik(kr. k sanguis - veri keevavereline) temperamendiga inimene on elav ja aktiivne, eriti kui tal on palju huvitavat tegevust; kui tal seda ei ole, muutub ta igavaks ja loiuks. Sangviinikule on iseloomulik kiire kohanemine muutuvate elutingimustega, ta leiab kiiresti kontakti ümbritsevatega, ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel, on mõnevõrra kärsitu, vajab uusi muljeid, mis tema aktiivsuse vallandaksid. Flegmaatik (kr. k phlegma tähendab lima, tuim, loid) on üks neljast temperamenditüübist: rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik inimene. Ta omandab kõike aegamööda. Tähelepanu ümberlülitumine ja uuele tööviisile üleminek on tal vaevaline. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Teda on raske naerma ajada, vihastada või kurvastada. Vaheldust ta ei armasta, uues olukorras
k 1997). Romaan „Antiikasjade kauplus“ (1840–1841) on eleegiliselt varjundatud jutt tütarlapsest ja tema vanaisast. 1842. aastal läks Dickens Ameerikasse, reisimuljed võttis ta kokku „Ameerika märkmetes“ (1842), kus ta väljendas oma vastumeeseid tundeid USA ühiskonna vastu. Romaan „Martin Chuzzlewit“ (1843– 1844; e. k. 1963) käsitleb samuti Ameerika-reisi ebameeldivaid muljeid. Omapäraseks vahepalaks Dickensi loomingus on sentimentaalsevõitu jõulujutustuste tsükkel: „Jõululaul proosas“ (1843), „Kellahelin“ (1844); „Kilk koldel“ (1845; e. k. 1926). Need teosed võitsid lugejate poolehoiu, sest nad rõhutasid kodukolde soojuse ning perekondliku ühtsuse vajadust. Dickensi 1840ndate aastate parimate romaanide hulka kuulub „Dombey ja poeg“ (1846– 1848; e. k. 1933).
Jutustab mänguasjadele lugusid loeb neile mängult raamatuid ette. 5 aastane reguleerib oma tegevusi sisekõne abil, oskab kasutada ruumi- ja ajamõisteid, tunneb värvusi, kasutab liitlauseid, kasutab enamasti õigeid keelevorme, suudab jutustada sündmustest oma elus või pildil, suudab meelde jätta luuletusi ja liisusalme ja see kõik tuleneb mängides. Lapse arengu eeldatavad tulemused 4-5 aastane laps: - tunneb mängust rõõmu; - püüab rakendada mängudes oma teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast; - püüab võtta endale mängurolli täiskasvanute abil,võib täita mängudes erinevaid rolle; - võtab osa ühismängudest; - järgib mängureegleid; - püüab arendada sisu loovmängus; - kasutab mängudes erinevaid mänguvahendeid; - teostab matkimisvõtteid mänguasjadega või asendusesemetega Väärtuskasvatuses on tähtsad koosmängud, kus lapsed asuvad oma algatusel mängukaaslastega
• Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega - väikestest varvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega. • Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. • Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. • Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. • Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. • Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. • Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Väljakaevatud piirkondade elu paistab olevat olnud rahulik: mõned poed, väikesed töökojad, vähekulunud teed (erinevalt mere äärde viivaist tiheda liiklusega tänavaist), ägeda valimisgraffiti puudumine (erinevalt Pompeiist). Herculaneum, nii nagu me
Maalisarjad Mida aeg edasi seda rohkem eraldus Monet' temaatikast ja hakkas maalima maastikke ja selle muljeid. "Sügis Argenteui's". Seal hakkas ta maastikke maalima, seal oli palju tehaseid ja tal tuli otsustada mida maalida ja mida mitte ning selle järgi võime välja lugeda tema väärtushinnangud, mis talle meeldis mis mitte. 1870. a. lõpus hakkas ta maalima ühest motiivist erinevaid pilte, saades oma maalidesse nii erinevaid muljeid mida üks ja sama asi võis tekitada. "Raudteesild Argenteuil's" Pariisi Saint-Lazere'i raudteejaamast maalis ta 12 maali. Tahtis maalida sama motiivi erinevates ilmastikutingimustes"Päikeseloojang Etretat's" ja "Rahutu meri Etretat's". Ta maalis sageli mitut maali korraga, just valguse muutumise pärast, oli väga töökas, tegi sarju. "Olulisemad omadused" Maalis sarju heinakuhjadest: "Heinakuhjad lumevalguses", Heinakuhi lumevalguses", "Heinakuhi päikeseloojangul" (30 maali)
1 kui impressionistid olid juba kõik vanad mehed. Tänapäeval hinnatakse neid aga väga kõrgelt ja nende tööd kuuluvad muuseumide hinnatumate aarete hulka Impressionismi iseloomustus Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Varem oli maalitud varjud, esemed, kõik võimalikult tõetruult, inimesed poseerisid, töö oli läbimõeldud. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma
tumeda koloriidi ja tardunud loodusekäsitluse; valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu neil puudus ka eriline huvi valguse ja õhu vastu. muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav Säärane maalimisviis ei rahuldanud enam välimus. Kunstnik võib järelikult kujutada ainult põlvkonda, kes järgnes Courbet'le. Hakkas mööduvaid olukorda, fikseerida puhtmaaliliselt tärkama igatsus heledama ja õhulisema tajutud muljeid loodusest kogu nende käsitlusviisi järele, huvi selle vastu, mis juhuslikkusest, silmapilksuses ja looduses on mööduvat, dünaamilist, kerget ja mitmekesisuses; kunstnik võib maalida õieti kirgast. Sellest igatsusest sündis XIX sajandi ainult valgus ja õhku, mis ümbritsevad viimasel veerandil IMPRESSIONISM loodusobjekte ja neile alati uue ilme annavad.
Õhtul vanematega kohtudes ning koju jõudes võivad lapsed olla üleerutatud, jonnakad, agressivsed ning nõuda rohkem. See on loomulik viis maandada pingeid, mille põhjuseks on elumuutused. Vanemal tuleks olla tähelepanelik ja kannatlik. Last tuleks jälgida. Kohanemisperioodil on loomulik lapse lühiajaline arenguline tagasiminek käitumises. Lasteaiast koju jõudes tuleb lapse jaoks varuda aega, mis kuulub ainult lapsele- et tal oleks võimalik muljeid jagada ja tunda vanema lähedust. Kui lapse kohanemine lasteaiaga on sujuv, tunneb laps end turvaliselt ning see omakorda vähendab lapse võimalikku haigestumist. Selleks, et laps kohaneks, on väga oluline lasteaia personali ja kodu vaheline koostöö. Koostöö põhineb vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel. Tähtis in lasteaia ja pühma tutvustamine vanematele, vanemate kaasamine õppetöösse, aga ka lastevanemate koosolekud, oluliseks peetakse arenguvestlusi, lastevanemate
Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Futuristid taotlesid suurlinlase mõttemaailma kujutamist, nad tahtsid näidata kõiki rahutuid muljeid, mis suurlinnas elava inimese pähe süübivad. Prooviti kujutada liikumist. Selle saavutamiseks killustati nähtav maailm geomeetriliselt ning nendest kildudest loodi uus pilt. Teine võimalus oli kõrvutada paigalolevaid ning liikuvaid objekte. Mõlemad objektid olid küll reaalsed, kuid neid kujutati mitmel erineval ajahetkel. Näiteks Giacomo Balla pilt ,,Koera ja keti dünaamika", kus koera keha seisab paigal, kuid jalgu on päris mitu paari
Varsti pärast seda hakkas ta kunstnikuks. Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, 18861888 Pariisis, hiljem Arlesis ja Saint-Rémys. 1890. aasta mais kolis ta Pariisi lähedale Auvers-sur-Oise'i, kus kuu aja pärast elust lahkus. www3.vangoghmuseum.nl www.expo-vangogh.com Nagu van Gogh, oli iseõppija ka prantslane Paul Gauguin (1848-1903), kes samuti hakkas maalima alles keskeas. Soovides luua värsket ja uudset kunsti, läks ta muljeid otsima lihtsate looduslähedaste inimeste juurde - algul Bretagne'i poolsaarele, hiljem aga Lõunamere saartele. Gauguin arendas välja oma isikupärase laadi. Ta maalid on väga dekoratiivsed, puhaste säravate värvidega, selgete ühtlaste värvipindadega, mida eraldavad tumedamad kontuurid. Tahiti saarel töötades ja sealseid inimesi kujutades lisas ta oma maalidele veel erilist salapära ja tähenduslikkust, milleks teda oli innustanud kohaliku rahva kultuur.
Alfredost, sest noormehe õe peigmees on ähvardanud kihluse tühistada, kui Alfredo oma häbiväärset elu Violettaga ei lõpeta. Violetta teab, et tal pole jäänud kaua elada ning on jõudnud otsusele ohverdada enda õnn teiste õnne nimel ning jätta enda armastatu. Enne lahkumist jätab ta Alfredole kirja, kus ütleb, et ei armasta teda. Tõelist põhjust ei tohi ta avaldada, kuna Alfredo järgeneks talle. Pärast seda toimus lühikene puhkepaus, kus saime jalgu sirutada ja muljeid vahetada. Pärast seda järgnes teise vaatuse teine pilt, kus toimus maskiball Violetta sõbratari Flora juures. Ballil viibib ka Alfredo, kuid Violetta saabub sinna oma vana austaja parun Douphaliga. Alfredo ja Douphali vahel puhkeb tüli. Naine palub Alfredol lahkuda, kui viimane pole nõus seda ilma naisetategema. Lõpuks ütleb Violetta,et armastab Douphali. Raevunud Alfredo solvab Violettat kõigi külaliste ees. Teine vaatus kujunes väga põnevaks
See kunstnik oli aga nii omapärane ning iseseisev, et ühegi stiiliga teda päris lõplikult seostada ei saa. Ta alustas rokokoolike portreedega, hilisemates töödes jõudis aga armutu tõetruuduse ja võimsate fantaasiapiltide loomiseni. Pärit oli Goya vaesest taluperest, kuid tõusis soositud õukonnamaalijaks. Ta oli niivõrd suur kunstnik, et võis endale isegi lubada maalidel varjamatult esile tuua kuningliku perekonna piiratust, rumalust ja inetust. Süngeid muljeid rahvasõjast Prantsuse vägedega kujutas Goya suures graafikasarjas "Sõjakoledused". Juba varem oli tal valminud sari "Los Caprichos" ("Kapriisid"), kus kehastuvad mitmesugused kohutavad ja võikad nägemused, mis usus, ebausus ja inkvisitsioonikartuses kasvatatud hispaanlase peas iganes võivad sündida. Skulptuuris ei loodud kuigi palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid. Ainsa skulptorina olgu siin mainitud prantslane Francois Rude (17841855)
Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid aga puhtad ja kõlavad.Peaaegu segamata värvid polnud lõuendile pandud mitte ,,komadena" nagu impressionistidel või ,,punktidena"nagu neoimpressionistidel, vaid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena.Säärased tasapinnalised maalid mõjusid erakordselt jõuliselt, peaaegu metsikutena.Sealt pandi ka rühmitusele nimetuseks- Foovid(pr. k. Fauves-`metsikud`).Foovid hülgasid niihästi impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse.Nende püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel, samuti ei olnud tähtis ka täpsus üksikasjades.Värvid olid tihtilugu vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased,taevas mürkroheline, jõevesi sidrunkollane jne.). Eeskuju said foovid Vincent van Goghi elamuslikest teostest.Keskseim kuju oli Henri Matisse(1869- 1954)
Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks Kunstiajaloolased räägivad fovismist kui moodsa kunsti esimesest suurest liikumisest. Samuti oli fovism ka esimene ekspressionistlikku laadi suund maalikunsti ajaloos, mille taotlus oli viia vaataja emotsionaalsele ja vaimsele rännakule läbi kunstniku maailmapildi, mida andis edasi antinaturalistlik vorm ja värv. Foovid hülgasid niihästi impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised sellele, kuidas oleme harjunud neid nägema looduses. Loobuti ka valguse ja varjudega modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist. Foovideks nimetatud kunstnikud ei olnud oma meetodite ja ideede poolest väga sarnased. Rühmitus oli ühtne kuni 1907
TEGEVUSE KONSPEKT TEGEVUSE VALDKOND: Liikumine TEGEVUS: Üldkoormavad harjutused palliga. LASTE VANUS: 6 - 7 KOOSTAJA: A.R. : EESMÄRGID: Laps tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu. Laps peab kinni korrareeglitest. Laps teab ja oskab kasutada erinevaid kõnni- ja hüplemisevorme. Laps oskab sooritada harjutusi koos palliga. Laps oskab arvestada teiste lastega. Laps mängib liikumismängu ja saab aru mängu põhimõttest. VAHENDID: vile, pallid. Tegevuse käik Aeg Tegevuse etapp, õpetaja tegevus Lapse tegevus Märkused Sissejuhatus Õpetaja vilistab ja käsib rivvi minnes lastel palli Võtavad korvist igaüks palli ja kogunevad ühte Pallikorv on seina ääres. 5 kaasa võtta. viirgu paigale. minutit Räägib mida tänases tegevuses tehakse. ...
muutuvad rõõmuküllaseks, ülevaks muusikaks. Kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Tema looming on kosutav vastand heitunud, pessimistlikule kunstile, mille sünnitas 20.sajandi kapitalistlik kultuur(tujukad muusad ning vastuolulisus). Matisse'i unistus läks täide, sest ta jättis maailmale kunsti, mis tundlikult, pidulikult ja kergelt kõneleb elurõõmust, mitmesuguseid aistinguid ja muljeid tulvil tavalisest maisest olemasolust. Ja see pole sugugi kerge, uskuda ilusse, tõesse, tulevikku, kui ümberringi valitseb vale ning pahelisus. Niisuguse kunsti loomisel, ei saanud temaatika olla ei avar ega ühiskondlikult eriti tähendusrikas. Matisse vältis terava konfliktiga süzeesid ja armastas kõige rohkem maalida elurõõmsaid Lõuna-Prantsusmaa, Põhja-Aafrika maastikke, interjööre päikesepaistelisse aeda, väljadele avatud akendega, ustega tube, mida ehtisid
ja plaane. Oskan edasi anda aktuaalsetel teemadel, tuues meelde jätta kõige olulisemat. jutu, raamatu ja filmi sisu ning välja erinevate arvamuste poolt- kirjeldada oma muljeid. ja vastuargumendid. Oskan kirjutada lühikest ja Oskan teha märkmeid ja koostada Oskan koostada lihtsat Oskan kirjutada selgeid ja Oskan ennast väljendada Oskan kirjutada ladusalt ja
kurtus jne. Pidevalt süvenedes võib edenev mälulünk ulatuda täieliku mälufunktsiooni lakkamiseni, mil on hävinenud kõik elu vältel kujunenud seosed ja jäljed. (3, lk 130) 3.4.2 Anterograadne amneesia Mälulünk võib haarata ka mõningat ajavahemikku pärast haiguliku episoodi möödumist: edasihaarav ehk anterograadne amneesia. Näiteks ajuinfarktist paranev haige on juba teadvusele tulnud, suudab avaldada oma soove ja võtta vastu muljeid ümbrusest, mõnda aega hiljem ei ole aga suuteline selle perioodisündmusi reprodutseerima. Ta mäletab hästi oma elukäiku ja sündmusi päevani, mil tal tekkis verevalum ja ta kaotas teadvuse. Sellest algab 6 mälestustes lünk, mis lõpeb alles nädalapäevad pärast teadvusele tulekut. Pikk teadvuse periood ja sellele järgnev ajavahemik on kaetud mälulünga pimedusega. Kokkuvõtteks
peamiselt ateljees ja öölokaalides mööda saatis. Kunstniku saatuslikule tugevate alkohoolsete jookide tarvitamise kalduvusele ei suutnud piiri panna isegi tema nõbu Gabriel Tapié de Celeyran, kes talle nüüdsest kõikjale varjuna järgnes. Toulouse-Lautreci armuseiklused kabareede ja kontserdikohvikute naisartistidega vaheldusid sagedaste külaskäikudega prostituutide juurde. Sel eluetapil töötas 30-aastane kunstnik aga nagu pöörane, et väljendada kunstis kõiki oma lugematuid muljeid. Moulin Rogue Üht Toulouse-Lautreci kujundatud esimestest plakatitest saatis otsekohe täielik edu. 5. Oktoobril 1889 pidulikult avatud Moulin Rogue'ile oli kuulus plakatikunstnik Jules Chéret juba loonud müürilehe kavandi. Toulouse-Lautreci plakat eristus teistest selgesti M-tähe iseäraliku kasutusviisi poolest, mis kolmekordselt suurendatuna koondas kokku erkpunaste tähtedega kirjutatud restorani nime. Ajendatuna 1889-1890 valminud maalist `'Moulin Rogue'is tants'',
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
