Impressionism (2)

Impressionism
Kunstikeskuseks oli Pariis.
Ajendiks kunstivoolu tekkimiseks oli 1839. aastal fotograafia leiutamine ja Jaapani gravüürid. Nt. Claude Monet „Tõusev päike“
Tegu oli esimeste kunstnikega, kes läksid õue maalima.
Välditi musta värvi ja piirjooni.
Impressioniste ei võetud algselt omaks, esimene näitus 1874 . aastal kui Claude Monet tuli välja tööga „ Impressioon .Päikese tõus“.
Tunnused:

• Maaliti vabas õhus
  
• Heledad, puhtad värvid
  
• Vaba kompositsioon
  
• Elurõõmsad, päikesesküllased tööd
  
• Puudub kindel kontuur
  
• Maaliti väikeste komataoliste pintslitõmmetega
  
• Maaliti hetkemeeleolu
  
• Puhtad värvilaigud sulavad teatud kaugusel kokku
  
• Tähtis ei olnud see kuidas kujutati vaid see kuidas pilt maalitud oli
  
• Sama detaili maaliti erinevatel aegadel (päeval ,õhtul)
  

Teemadeks olid portreed, maastikud , linnavaated, olmestseenid.
Edouard Manet
1832-1883

• Prantslane
  
• Impressionistide eelkäija ja juht
  
• Maalis figuraalkompositsioone
  
• Šhokeeris publikut teosega „Eine roheluses“
  
• „Eine roheluses“- Soliidselt riietatud härrad einetavad alasti naisterahvastega. Figuurid ranged, maastik taga impressionistlik.
  
• „Olympia“-prostituut, kellele austaja saadab lillekimbu.
  
• „Rõdu“
  

Claude Monet
1840-1926

• Impressionismi peaesindaja
  
• Figureeris 1874. aastal näitustel
  
• Põhiteemaks maastikud, pargid, bulvarid, linnavaated, figuraalkompositsioonid, aiad.
  
• Kasutab palju heledaid värve, vorme peaaegu ei ole.
  
• „ Roueni katedraal “, „Mooniväli“, „Kaputsiinide bulvar Pariisis“, „Aed“, „Jalutuskäik. Naine päevavarjuga“
  

Pierre Auguste Renoir
1841 -1919

• Esindab neoimpressioniste
  
• Tegeles aegselt portselaniga
  
• Maalis portreid, akte ja figuure
  
• Tegi ka skulptuure
  
• Vorm selge, maalimislaad plastiline, läheneb klassikaliselt
  
• Selged säravad värvid
  
• Pehmus ja mahedus
  
• Meelisteemadeks naised ja lapsed
  
• „Loozh“, „Supleja“, „Näitlejanna portree“, „Tants“
  

Edgar Degas
1834-1917

• Prantslane
  
• Pärit rikkast pankurite perekonnast
  
• Püüdis jäädvustada hetkelisi muljeid
  
• „Täht laval“, „Sinised tantsijannad“
  
• Meelisteemadeks baleriinid ja hobusevõiduajamine
  
• Maalib kriitpastellidega
  

Auguste Rodin
1840-1917

• Prantslane
  
• Skulptor
  
• „Jumala käsi“
  
• Kohtus 1864.aastal õmblejaga, kellest sai tema naine ja töödele modell
  
• „Calais kodanikud“
  
• Tõi skulptuuri näiliku viimistlematuse, liigutuse pealt tabatud poosid
  
• „Mõtleja“
  

Camille Pissarro
1830-1903

• Prantslane
  
• Maalis suurlinnavaateid, bulvareid, inimesi värelevate täppidena ja sõidukeid
  
• Töödel punased katused
  
• Erinevatel aegadel sama vaate maalimine
  

Alfred Sisley
1839-1899

• Inglise päritolu prantsuse kirjanik
  
• Lüürilised maastikumaalid
  
• Elamuste vahetu kujutamine
  
• „Udune hommik“
  
• „Varane lumi“
  
• „Üleujutus“
  
• „St. M
  
• „Martini kanal Pariisis“
  

George Seurat
1859 - 1891

• Neoimpressionistide peaesindaja
  
• Täiendvärvuste kasutamine jättis mosaiigi mulje
  
• Püüdis edasi anda hetkelist muljet
  

Paul Signac
1863-1935

• Suur Monet austaja
  
• Sarnaneb Monet töödega
  
• Hiljem meenutavad tema tööd Seurat´i omasid
  
• Tööd väga säravad ja valgusküllased
  
• Mere- või maastikumaalid, jõevaated, purjekad
  

Konrad Mägi
1978-1925

• „Merikapsad“
  
• Eesti kunstnik, kelle tööd on kõige kallimad
  
• „Norra maastik“
  

Postimpressionism
Kunstnikud , kes lõid oma loomingu kandvama osa peale impressionistide näitust 1886 .aastal.
Paul Cezanne
1839-1906

• Prantsuse maalikunstnik
  
• Hilisematel töödel heledamad värvid
  
• Teemadeks maastikud ja vaikelu
  
• Maalis talusid ja külasid
  
• Jättis tööd lõpetamata või hävitas need
  
• Püüdis maalidel muutliku pealispinna alt tabada nende muutumatuna püsivat ehitust
  
• Sai kuulsaks alles peale surma
  
• „Suured Suplejad“
  
• „Natüürmort sibulatega“
  
• „Laud“
  
• „Püha Antoniuse kiusatus “
  
• „Marnei kallas“
  

Vincent van Gogh
1853-1890

• Omapärane käekiri ( leegitsev pintslitõmme)
  
• Sündis hollandis jõukas pastori peres
  
• Töötas 6-aastaselt kunstikaupluses
  
• Elas viletsat elu
  
• Suhtles isa ja vennaga
  
• Joonistama hakkas 26-aastaselt söekaevureid
  
• Oli iseõppija ja väga ennastohverdav
  
• 1886. aastal tuli Pariisi ning tutvus impressionistidega
  
• Oskas näha looduse hinge ning tahtis avaldada tundeid värvide kaudu
  
• 1888. aastal läks Lõuna-Prantsusmaale kus leidis koha ateljeeks
  
• Ootas ka oma sõpru ateljeesse kuid tuli ainult Paul Gauguin, kes lahkus.
  
• Peale Pauli lahkumist hakkas Vincent töötama end säästmata, unepuuduses ja närvipinges.
  
• 1889. aastal tekkis esimene hullushoog mille käigus lõikab endal kõrva peast ning peale mida viiakse ta vaimuhaiglasse.
  
• Terveks saades valmib „Punased viinamarjaväljad“ mis müüakse Brüsselis suure summa eest.
  
• 1890.aastal tervis halveneb ning tema vend leiab talle haigla kus ta maalib palju.
  
• 37-aastaselt laseb endale kuuli pähe
  
• Talle sobis maalimiseks kõik (päevalilled, saapad jne )
  
• „Päevalilled“
  
• „Autoportree lõigatud kõrvaga“
  
• „Tähine öö“
  
• „Viljaväli varestega“
  
• „Lilla põõsas“
  

Paul Gauguin
1848-1903

• Töötas Pariisis börsimaaklerina
  
• Oli edukas
  
• Tal oli 5 last ja naine
  
• Tal viskas tavaline elu üle ning hülgas oma pere ja ostis pintslid ning hakkas maalima
  
• Lahkus Pariisist 32. aastasena Tahiiti saarele
  
• Tahiititare pidas müstilisteks ja parimad teosed on just neist maalitud
  
• „Naine puuviljaga“
  
• „Oled sa armukade “
  
• „Tahiti naised rannal“
  
• Tahtis maalides edasi anda emotsioone ja sügavaid tundeid
  
• Suri vaese ja üksikuna pidalitõvesse
  
• „Autoportree kollase kristusega“
  
• „van Gogh päevalilli maalimas“
  
• „Öine kohvik Arlesis“
  

• 
  

Henri de Toulouse-Laudree
1864-1901

• Sai mõjutusi Degas´i loomingust ja Jaapani puu lõikest
  
• Pärit jõukast perest
  
• Jäi lapsena invaliidiks ( lonkur ja küürakas)
  
• Töödes palju irooniat ja kibestumust
  
• Külastas Pariisis kabareesid ja öölokaale ning teisi kahtlasi asutusi
  
• Maalis joodikuid, lõbutüdrukuid ja kõike muud ööelust
  
• „ Istuv naiskloun“
  
• Ta oli parim plakatimaalija
  
• Tõeline elupõletaja
  
• Suri suguhaiguse tõttu
  
• Reklaamikunsti aluspanijaks
  
• „Kaks naist“