Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ooperi "La Traviata" retsensioon (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Paide Gümnaasium
Käty Kuusemets
10 humanitaar
La Traviata
Retsensioon
Paide
2011
Kolmandal veebruaril külastasime klassiga Estonias ooperit „La Traviata“. "La traviata" – see on ooperite ooper , klassika , mis ei aegu. 19. sajandi keskpaigast alates on see vallutanud publikut kõikjal maailmas ning kujunenud üheks armastatumaks ooperiks muusikateari ajaloos.
Ka "Estonias" on "La traviata" üks enimlavastatud oopereid, millele publik on pea sajandi jooksul aplodeerinud seitsmel esietendusel. Ooperi libreto on kirjutanud F.M Piave. Ooper baseerub A.Dumas nooremal romaanil „ La dame aux Camelias“, mis avaldati 1848. aastal. „Traviata“ esietendus toimus 6.märtsil 1853.aastal Veneetsias. Giuseppe Verdi oli üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas . Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Selles kuulsas kolmevaatuselises ooperis võis näha väga lugupeetuid ooperilauljaid. Tähtsaimates osades mängisid järgmised isikud: peaosas mängis Violettat Aile Assozonyi, teenijannat Riina Airenne , Alfredot Mart Madiste ning Alfredo isa Geroges Germonti mängis Jassy Zahharov ning parun Douphal Väino Puura . Minu jaoks oli see esmakordne ooperikülastus. Ootasin suure huviga , millest ooper räägib ning mida see endast õieti kujutab. Kõige meeldejäävaim on esimene vaatus, kui kardinad olid eest ära läinud ja avanes ilus vaatepilt lavale kauni Violetta saolngis toimuvale luksuslikule ballile. Pärast haigust pöördub Violetta tagasi endisesse piduderohkesse ellu sõprade ja austajate ringis . Ballil kohtab ta kenat noormeest Alfredot. Noormehe tähelepanu lõbustab Violettat, kuid samas liigutab teda uue austaja siiras hoolitsus . Kahekesi jäädes kõneleb Alfredo talle oma armastusest. Meelitustega harjunud Violetta kuulab teda naerdes , kuid noormehe avameelsus ei jäta teda ükskõikseks. Violetta on segaduses, sest Alfredo siirad sõnad ja puhtad tunded avasid talle uue maailma, mida noor naine oma sisimas oli alati otsinud. Väga kaunis oli esimese vaatuse lõpus kõlanud Violetta laul. Vahepeal ajas see meeletult kõva ja ilus hääl peale kananaha. See oli tõesti võimas! Teises vaatuses hakkasid sündmused juba väga kiiresti arenema. Möödunud on kolm kuud. Violetta ja Alfredo elavad õnnelikena vaikset elu Pariisi lähedal maal. Alfredo kuuleb teenijannalt, et Violetta tahab müüa ära tõlla ja enda hobused, kuna nende raha on lõppemas. Alfredo au on riivatud ja ta sõidab otsekohe Violetta asemel Pariisi nende rahaasju ajama. Tema äraoleku ajal tuleb neile külla Alfredo isa. Hoolimata lugupidamisest Violetta vastu, nõuab mees, et neiu loobuks Alfredost, sest noormehe õe peigmees on ähvardanud kihluse tühistada, kui Alfredo oma häbiväärset elu Violettaga ei lõpeta. Violetta teab, et tal pole jäänud kaua elada ning on jõudnud otsusele ohverdada enda õnn teiste õnne nimel ning jätta enda armastatu . Enne lahkumist jätab ta Alfredole kirja, kus ütleb, et ei armasta teda. Tõelist põhjust ei tohi ta avaldada, kuna Alfredo järgeneks talle. Pärast seda toimus lühikene puhkepaus, kus saime jalgu sirutada ja muljeid vahetada. Pärast seda järgnes teise vaatuse teine pilt, kus toimus maskiball Violetta sõbratari Flora juures. Ballil viibib ka Alfredo, kuid Violetta saabub sinna oma vana austaja parun Douphaliga. Alfredo ja Douphali vahel puhkeb tüli. Naine palub Alfredol lahkuda, kui viimane pole nõus seda ilma naisetategema. Lõpuks ütleb Violetta,et armastab Douphali. Raevunud Alfredo solvab Violettat kõigi külaliste ees. Teine vaatus kujunes väga põnevaks. Vaatuse lõppedes jäin huviga ootama, mida toob endaga kaasa viimane ehk kolmas vaatus. Vahepeal sai käidud kõhtu kinnitamas kaasavõetud sokolaadiga kohvikus . Kõhtu midagi talletatud, seadsin sammud uuesti saali poole, kus algas peatselt kolmas vaatus. Kolmandas vaatuses avanes lavale kena vaatepilt. Terve ooperi aja oli lava suurepäraselt kaunistatud. Dekoratsioonidega oldi tõesti palju vaeva nähtud. Viimases vaatuses oli Violetta magamistuba. Läbielatud vapustused on Violetta tervisele halvasti mõjunud. Doktor külastab teda iga päev ning tunnistab, et tal on elada jäänud veel mõned tunnid . Violetta sai kirja Alfredo isalt, kus kirjutab, et tema poja ja paruni vahel toimus duell ja Alfredo on viga saanud. Viimane viibib välismaal, kuid isa on avaldanud talle kogu tõe ning Alfredo on teel Violetta juurde andestust paluma. Violetta lõpp on iga hetkega aina lähemal. Tema tervis aina halveneb. Ta tunneb kibedusega, et õnn on tema jaoks hilinenud. Lõpuks teatab teenijanna Alfredo saabumisest. Hetkeks usuvad nad ühisesse õnnelikku tulevikku. Saabub ka isa, kes tuleb Violettat tervitama ning ütlema, et nende õnnele pole enam takistusi. Kahjuks oli juba liiga hilja - Violetta jõud on lõppemas. Vaatuse lõpus Violetta suri. Ta läks põrgusse, kus teda ümrbitsesid kuradid. Minu jaoks oli lõpp väga üllatav, kuna ma arvasin, et kõik lõppeb siiski hästi ja et Violetta saab veel terveks. Eriti põnevaks muutus siis, kui Violetta läks põrgusse ja lava läks punaseks, sinna ilmusid kuradid, kes hakkasid ümber Violetta voodi surmatantsu tantsima. Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et ooper meeldis mulle väga. Alguses arvasin, et terve ooper on puhtalt üks lõõritamine ilma lavalise tegevuseta, kuid selle arvamuse sain juba esimeses vaatuses ümber lükata. Sain sellest hea õppetunni, et ei tasu ennem midagi maha teha ega üle mõelda, kui pole enda silmaga näinud ja kogenud. Ooperi sisust sain samuti hästi aru ning väga meeldis see, et subtiitrid olid hästi loetavad ning mõistetavad. Ooperi sisu polnud samuti väga raske. Sain sellest suurepärase ooperikogemuse!
Ooperi-La Traviata-retsensioon #1 Ooperi-La Traviata-retsensioon #2 Ooperi-La Traviata-retsensioon #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Käty Kuusemets Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

La Traviata retsensioon
2
doc

La Traviata retsensioon

La Traviata Neljapäeval, 3. veebruaril, käisin Rahvusooperis Estonia itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813- 1901) ooperit ,,La Traviata" vaatamas. Libretto autoriks on Francesco Maria Piave. Ooper baseerub Alexandre Dumas noorema romaanil "La dame aux Camélias" (,,Kaamelidaam"), mis avaldati aastal 1848. ,, La Traviata" esietendus toimus 6. märtsil 1853 Veneetsias Teatro la Fenice'is. Verdit köitis "Kameeliadaami" süzee ka tema enda elukäigu tõttu - pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. "La Traviata" peaks tähendama "naist, kes kaldus kõrvale" või "eksinut". Ooper oli kolmes vaatuses koos kahe vaheajaga

Muusikaajalugu
La Traviata retsensioon
4
doc

La Traviata retsensioon

Neljapäeval, 5.novembril 2009 toimus Rahvusooper Estonias ooper „La Traviata” ehk langenud naine. La Traviata on Giuseppe Verdi kirjutatud kolme vaatuseline ooper. Ooperi esietendus toimus 6. Märtsil 1853. aastal. Violetta Valéryt mängis külalisesineja Bernarda Bobro, Flora Bervoixi Helen Lokuta, Anninat (Violetta teenijannat) Juuli Lill, Alfredo Germonti Mart Madiste, Georges Germonti ( Alfredo isa) Rauno Elp, Gastoni Oliver Kuusik, Parun Douphali René Soom, Markii d’Obignyt Mart Laur, Doktor Grenvili Märt Jakobson, Josephi (Violetta teenrit) Alleksander Arder, komissionääri Pavlo Balakin, balletisolistid olid

Ooper
Retsensioon-La traviata
5
docx

Retsensioon 'La traviata'

Rocca al Mare Kool Susanna Männik 8.a klass La traviata Retsensioon Tallinn 2013 Etendus "La traviata" toimus 10.10.2013 Rahvusooperis Estonia.1 Etenduse heliloojaks oli Giuseppe Verdi, lavastajaks oli Neeme Kuningas ning dirigendiks Eri Klas. 2 Etenduse peaosatäitjateks olid Kristel Pärtna, kelle tegelaskuju ooperis oli Violetta Valéry ja Mernas Vitulskis, kes mängis külalissolistina Alfredo Germont'i. Lavastuses osales ka Rahvusooper Estonia koor ning Rahvusooper Estonia orkester. 3

Muusika
La traviata esitlus
9
pptx

La traviata esitlus

sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Click to edit Master text styles Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise Second level tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja Third level armastas. Fourth level Lemmikzanriks oli tal ooper. Fifth level Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meeldejäävad meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tegelased Violetta Valèry - sopran Alfredo Germont - tenor Giorgio Germont, tema isa - bariton Flora Bervoix, Violetta sõbratar - mezzosopran Gastone, Alfredo sõber - tenor Parun Douphol - bariton Markii d'Obigny - bariton Doktor Grenvil - bass

Ooper
La Traviata-Kontserdi arvustus
2
rtf

"La Traviata" Kontserdi arvustus

Kontserdi arvustus Ma käisin Tallinnas vaatamas etendust "La Traviata".See oli Giuseppe Verdi ooper.Osades mängisid nii Eestlased kui ka Lätlased.Etendus koosnes 3 vaatusest ning nende vahel olid vaheajad.Lugu tiirles ühe armastuspaari vahel, kus oli palju intriige, armastust ja ka tükike kurbust. 1.vaatus-Kauni kurtisaani Violetta Valery salongis toimub luksuslik ball. Pärast haigust pöördub Violetta tagasiendisse piduderohkesse ellu sõprade ja austajate ringis. Ballil esitleb Gaston talle oma sõpra Alfredo Germont´i kes on juba ammu Violettat eemalt imetlenud ja haiguse ajaltema pärast muret tundnud. Noormehe tähelepanu lõbustab Violettat,kuid samas liigutab teda tema uue austaja siiras hoolitsus.Külaliste palvel laulab Alfredo sütitava joogilaulu, millega ühineb kogu seltskond... Koidikul külalised lahkuvad.Violetta jääb üksi. Ta on segaduses, sest Alfredo siirad sõnad ja puhtad tunded avasid talle uue maailma, mida noor naine e

Muusika
Giuseppe Verdi- La traviata
4
doc

Giuseppe Verdi „ La traviata“

Paide Gümnaasium Nimi Klass Giuseppe Verdi ,, La traviata" Retsensioon Paide 2011 2011 aasta kolmandal veebruaril käisin mina esimest korda ooperit vaatamas. Minu jaoks oli see väga huvitav ja põnev elamus. Nüüd, mil ma seda retsensiooni kirjutan on ooperist juba mõni aeg möödunud, aga siiamaani on mul kõik veel väga hästi meeles. Olen tänulik oma muusika õpetajale Malle Nööbile, kes sellise võimaluse mulle andis. Ooper mida vaatamas käisin oli Giuseppe Verdi maailmakuulus ,,La traviata". Ooper jaguneb 3 vaatuseks

Muusikaajalugu
Giuseppe Verdi ooper- La Traviata’’
4
odt

Giuseppe Verdi ooper ,,La Traviata’’

vahepeal tõe teada oma isa käest ja palub andestust. Saabub ka Georges, kes annab oma õnnistuse noorpaaril ja hetkeks nad usuvadki helgesse tulevikku, kuid on liiga hilja ning sel hetkel sureb kaunis Violetta. ,,La Traviatat'' peetakse Itaalia helilooja Giuseppe Verdi üheks tuntuimaks ooperiks. Selle loomiseks sai Verdi inspiratsiooni Alexandre Dumas noorema romaanist ,,Kameeliadaam'', mis põhineb tõsielulisel lool kurtisaan Marie Duplessis'ist. Kuid läbiaegade üks tuntuim ooper algas tõelise skandaaliga. Samal ajal kui Verdi kirjutas ,,La Traviatat'' oli tal käsil ka ooper ,,Trubaduur'' ning mõlemad ooperid pidid esietenduma ainult paari nädalase vahega. Nii läkski tal ,,La Traviata'' kirjutamisega kiireks ning nii peetaksegi seda ooperit Verdi kõige kiiremini valminud teoseks. Kiirusega kaasnes palju lahkhelisid ooperimajaga. Lauljatele ja teatri juhtkonnale ei meeldinud

Ooper
Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming
7
docx

"Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming"

helilooja. Ta oli geenius, kes juba varasest lapsepõlvest komponeeris. Ta on kirjutanud sümfooniaid, kontserte, laule, oopereid, sonaate, kantaate, reekviemi jm. Tegutses Salzburgis, Pariisis, Viinis, reisis ka Itaaliasse. Võistles omal ajal kuulsa pianisti Muzio Clementi´ga ning õppis itaalia meistrite ooperistiili. Saavutas esialgu kuulsuse oma geniaalse klaverimänguga, ent ka komponeerimisega. Sai maailmakuulsaks oma ooperi “Die Entführung aus dem Serail”/”Röövimine Serailist” (1782). Õppis komponeerimisstiili J. S. Bachi ja G. F. Händeli teostest, ent õppis isa käe all. Kohtus 1784 J. Haydniga ja nad said sõpradeks. Haydn pidas Mozartit avalikult suurimaks geeniuseks komponistide seas. 1786 kirjutas “Figaro pulma” L. da Ponte libretole, elades Viinis. Selle vastuvõtt esietendusel Praha teatris oli parem kui hilisem “Don Giovanni” kriitika (1787). Ta oli Joseph II kammerhelilooja ja

Ooper




Kommentaarid (3)

hantsuke profiilipilt
Hanno Rudissaar: Korralik ja põhjalik retsensioon
16:35 30-05-2011
Mumi profiilipilt
Mumi: Väga kaasahaarv retsensioon!
18:47 26-03-2011
sandrana profiilipilt
sandrana: Väga hea. Aitas palju!
21:26 18-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun