Ballett "Coppelia" arvustus (0)

Lavastuse "Coppelia" arvustus
Leo Delibes 'i ballett "Coppelia", 5. Mai 2012 Rahvusooper Estonias. Maailmaesietendus oli 25.mail 1870 Pariisi Operas, kuid Estonia Rahvusooperi esietendus toimus 4.märtsil 2010 aasta.
Solistideks Eve Andre , kes mängis naispeaosa Swanildana, ja Sergei Upkin , kes oli Swanilda kihlatu Franz. Dirigendiks Risto Joost , lavastaja Inglane Ronald Hynd ning kunstnikuks Itaaliast pärit Roberta Guidi di Bagno.

• Eve Andre lõpetas 1996. aastal Tallinna Ballettikooli ning töötab samast aastast Rahvusooper Estonias. On mänginud mitmetes kuulsates balletides peaosi, näiteks Lumivalgekest Harangozo balletis "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", Aurorat Tšaikovski etenduses "Uinuv kaunitar " ning Cassandrat Cannito etenduses "Cassandra".
  

• Sergei Upkin lõpetas 1999. aastal Peterburi Vaganova nimelise Balletiakadeemia. Ta on olnud Rahvusooper Estonia Balletisolist aastail 1999-2005 ja alates 2008. aastast ning töötanud 2005-2007 Berliini Staatsballetis. Tantsinud mitmeid peaosi, sealhulgas d'Artagnan Nixoni etenduses "Kolm musketäri" ja Romeo Prokofjevi balletis "Romeo ja Julia ".
  
• "Coppelia" dirigent Risto joost on Rahvusooper Estonias dirigent ja peakoormeister alates 2009.aastast. Estonias on ta juhatanud Erkki-Sven Tüüri ooperit "Wallenber", Prokofjevi ooperit "Armastus kolme apelsini vastu", Mozarti ooperit "Armastuse pärast aednikuneiu" ning palju teisi.
  

• Lavastaja Ronald Hynd on õppinud klassikalist balletti Marie Rambert'i juures ja tantsinud tema trupis kuni 1951. aastani, seejärel Londoni Kuningliku Balleti koosseisus. Temast sai kiiresti solist ja esitantsija. Aastail 1970-1973 ja 1984-1986 oli ta Baieri Riigiooperi balletitrupi juht.
  
• Itaaliast pärist kunstnik Roberta Guidi di Bagno on tuntud kogu maailmas. Ta on teinud kaastööd paljudele kuulsatele lavastustele ning kujundusi näiteks oopertele " Jevgeni Onegin", " Parsifal " ja "Don Pasquale".
  

Ballett "Coppelia" räägib kahest armastajast Swanildast ja Franzist ning nukumeistri Coppeliuse käe all valminud nukust Coppeliast. Swanilda on linnapea tütar ning iga hetk abiellumas Franziga, kui aga ühel päeval näeb Franz peast natukene hullu nukumeistri rõdul istumas imeilusat tüdrukut. Teises vaatuses lähevad Swanilda ja ta sõbrannad ning Franz Coppliuse töötuppa ja taipavad, et imeilus rõdul istunud tüdruk on hoopis nukk. Swanilda läheb nuku asemele ning Coppelius tuleb koju ja tahab Franzi eluga Coppeliat ellu äratada. Kui aga äkitselt nukk, kes on päriselt hoopis Swanilda, ellu ärkab.
Väga meeldis, et lava oli väga reaalne. Näiteks, kui inimene läks koju või uksest sisse, siis ta nagu päriselt läkski uksest sisse, mitte nagu lihtsalt kuskilt august välja. Palju oli kasutatud erksaid värve, mis lausa paitasid silmi. Oli huvitav vaadata, palju detaile.
Kujundus klappis ajastuga väga hästi, sest sel ajastul, mil see ballett lavastatud on, olidki moes näiteks kuppeltornid või ümarad aknad. Ka on majadel kaunistused või skultpuurid, mida tänapäeval ehitistel enam üldse ei näe. Mulle väga meeldis.
Kuna käisin esimest korda balletti vaatamas, siis tundusid kõik tantsud väga puhtalt ja ilma apsudeta esitatuna. Tantsijad olid väga tasemel ning kõigi nägudest võis välja lugeda, et nad teevad oma tööd suurima rõõmuga.
Kõige rohkem meeldisid mulle siiski peategelased Swanilda ja Franz. Kindlasti tuleks tuua välja ka Coppliuse, kes sai ainult žestikuleerides väga hästi hakkama, samas kui teistel osatäitjatel oli ka tantsimine tunnete väljendamiseks. Nukud , nii Coppelia, kui ka teised, oli vapustavalt tublid, et suutsid nii kaua ühe koha peal ilma liigutamata olla. Algselt arvasin, et need ongi päris nukud, kuigi teadsin , et need olid siiski inimesed, sest õpetaja oli enne etendust meile sellest rääkinud.
Dirigent oli igati tubli ning tegi ära suure töö. Muusika oli lihtsalt imeline. Vahepeal tekkis endalgi tunne, et tahaks osata balletti tantsida.
Vaatustest meeldis kõige enam teine, sest teises vaatuses oli rohkem tegevust, kui esimeses ja kolmandas. Teine vaatus oli väga põnev ning hoidis pidevalt ärevust sees, sest ma koguaeg kartsin, et Coppeelius saab aru, et teda lollitatakse. Kuulates teiste muljeid etendusest, siis läbivaks ebameeldivuseks toodi kolmas vaatus, et see oleks võinud olemata olla ning see venitas etenduse liiga pikaks. Minu arvates, aga oli kolmas vaatus just see mis hästi edasi andis, et kõik on linnas jälle korras, armastajad on taas õnnelikult koos ning inimestel on põhjust pidutseda.
Olin üsna pettunud , et jäin just sellel ajal haigeks kui kõik klassikaaslased käisid seda etendust vaatamas. Rääkisin õpetajaga ka sellest, et kahju, et ma käia ei saanud ning küsisin,kas ma saan seda ka iseseisvalt vaatama minna. Õpetaja ütles, et ei pruugi niipea pileted sellele saada.Õnneks mul on toredad vanemad, kes kinisid mulle jõuludeks 2piletit sellele etendusele, mis oli alles nüüd 5. Mail. Mina jäin etendusega igati rahule ning isegi mu kaaslane ei kahetsenud kordagi , et oli olnud nõus minuga kaasa tulema.