Viini klassikud (0)

Franz Joseph Haydn (1732 – 1809
)Klassikalise stiili esimene meister, klassikalise sümfoonia rajaja.
Sündis Alam- Austrias Rohrau külas, kus puutus lapsepõlves kokku paljude erinevate rahvaste rahvamuusikaga. Õppis Viini Stephani kiriku kooripoisina laulmist , klavessiini, viiulit , kompositsiooni. Pärast häälemurret hakkas elitist teenima klavessinisaatjana ja orkestrites pillimängijana. 1762. a. asus tööle vürst Esterhazi õukonda kapellmeistrina. Tööalaselt juhatas orkestrit ja kirjutas palju teoseid – sümfooniaid, keelpillilvartette, oopereid jne. Haydni ligi 30 aastane karjäär Esterhazy õukonnas lõppes 1790. a. seoses vana vürsti surmaga. Ta reisis järgmisel aastal Londońisse, kus ta sai lepingu 6 sümfoonia ja ühe ooperi kirjutamiseks. Teda saatis tohutu menu . 1794. a. lõi ta veel 6 Londoni sümfooniat ning ka need võeti ülihästi vastu. Viimased eluaastad elas ta Viinis , kus kirjutas missasid ja oratooriume. Suri 1809.a., maetud Viini.
Looming
Klassikalise sümfoonia ja keelpillikvarteti alusepanija.
Kokku 104 sümfooniat - elurõõmsad, enamasti 4- osalised teosed, teemad põhinevad sageli rahvaviisidel. Kasutas sageli üllatuslikke kõlaefekte ja huvitavaid muusikalisi kujundeid, mistõttu hakkas rahvas sümfooniatele pealkirju panama (“Kellasümfoonia”, “Kanasümfoonia”, “Üllatussümfoonia”, “Torupillisümfoonia” jne.) Meisterlikkuse tipuks on 12 Londoni sümfooniat.
Üle 70 keelpillikvarteti
24 ooperit, mida lavastati peamiselt Esterhazi õukonna ooperiteatris.
Oratooriumid “Loomine” ja “Aastaajad”
Wolfgang Amadeus Mozart (1756 – 1791)
Imelaps, muusikaloo üks säravamaid andeid, geniaalne improviseeria. Sündis 1756. aastal Salzburgis (Austria). Isa, kes oli Salzburgi õukonnas kapellmeister, oli ka poja õpetajaks ja kontsertide korraldajaks. 5- aastaselt esimesed omaloomingulised palad, 6-aastaselt algasid kontsertreisid , 8- aastaselt esimene sümfoonia, 11-aastaselt esimene ooper jne. Erakordne anne ja töövõime. Ringreisidel kohtus M. paljude kuulsate heliloojatega ja kogus väga erinevaid muusikalisi muljeid.
14 aastaselt sai ta kuulsa Bologna Muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle Kuldkannuse ordeni. Lühikese perioodi töötas Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kuid lahkhelide tõttu teda vallandati. Järgnesid vabakutselise helilooja aastad Viinis (1781 – 1791), mil ta kirjutas oma looming paremiku. Majanduslikult üsna ebastabiilne (ei leidnud püsivat töökohta). Suri 1791. Aastal haigusesse ja maeti vaeste ühishauda Viini kalmistule.
Looming
41 sümfooniat – elurõõmsad ja säravad , kuid esineb ka dramaatilisi jooni ja jõulisi karaktereid
27 klaverikontserti, lisaks veel teisi instrumentaalkontserte
Umbes 20 ooperit, kuulsaimad neist “Figaro pulm”, “Don Giovanni”, “Võluflööt”
Ooperiloomingus on Mozart geniaalne karakterite looja. Tema ooperitegelased on elutruud, mitmetahulised, sageli vastuoluliste iseloomujoontega. Tegelaste iseloom väljendub ka muusikaliselt.
Mozarti viimaseks teoseks jäi vaimulik teos “Reekviem” (surnute mälestuseks), mis jäigi lõpetamata ja selle lõpetas tema õpilane.
Ludwig van Beethoven (1770 – 1827)
Sündis 1770.a. Saksamaal Bonni linnas. Isa oli õukonnakapellis tenorilaulja ja temalt sai Beethoven esimesed muusikalised õpetused. Hiljem õppis Bonni õukonnaorganisti Neefe juures. Sai 13 aastaselt klavessiinimängija koha. Soovis minna Viini, et saada Mozarti õpilaseks, kuid plaan ei õnnestunud, sest ema haigestus ja suri. Beethoven jäi pärast ema surma oma nooremate vendade hooldajaks. 1792. aastal asus Beethoven Viini elama, kus andis kontserte, kirjutas muusikat, kohtus ka Haydniga, kelle juures mõnda aega õppis. Umbes 25 aastaselt ilmnesid Beethovenil probleemid kuulmisega, ta hakkas kurdistuma. See põhjustas talle palju sügavaid läbielamisi, kuna arstid ei suutnud teda aidata. Meeleheites kirjutas ta kirja, mida teatakse “Heiligenstadti testamendina”, oma vendadele , kus ta avaldas neile isegi enesetapu mõtteid. Hingelise kriisiga kasnes aga erakordne loominguline aktiivsus, kus Beethoveni teosed said jõulise, dramaatilise ja pateetilise väljenduslaadi. Beethoven oli väga austatud ja armastatud helilooja, kuid elas oma elu üsna üksinduses. Ta suri 1827.aastal ja tema matustel Viinis osales umbes 10000 inimest.
Looming
Esimesed teosed, mis loodud KLAVERILE (alles leiutatud) – otsis klaveri uusi kõlavärve ja mitmepalgelisi kõlavarjundeid.
32 klaverisonaati (“Kuupaistesonaat”, sonaat “Pateetiline”)
5 klaverikontserti
9 sümfooniat
Beethoveni sümfooniates on ühendatu ülev, dramaatiline väljendus ja loogiline ülesehitus. Ta laiendas orkestrit puhkpillide osas, et kõlajõudu suurendada. Viimase, 9. Sümfoonia finaalis , toob ta sümfooniaorkestrile lisaks ka koori (mis on väga ebaharilik). Sellest 9. Sümfoonia finalist pärit lõik on ka Euroopa Liidu hümniks. 5. Sümfooniat nimetatakse “Saatusesümfooniaks” – seal annab ta edasi inimese võitlust karmi saatusega. Üldse on Beethoveni loomingus tähtis koht võitlusteemadel – nii sisemisel võitlusel kui ka inimkonna võitlusel vabaduse eest.