Impressionism (0)

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM
IMPRESSIONISM
Referaat
Juhendaja : Tuuliki Tolli
Koostas: Anna Maria Toss
Tallinn 2014
SISUKORD
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Impressionism 4
Kokkuvõte 6
Kasutatud kirjandus 7
Sissejuhatus
Impressionism on 19.sajandi kunstistiil , mis sai alguse 1860ndatel Prantsuse maalikunstis, kunstinäitusi korraldama  hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Impressionism on lihtne, aga samal ajal ka keeruline. Puudus suur rõhk traditsioonilisele kompositsioonile, ning tähtis oli pildi tehniline pool. See oli ametliku , akademistliku kunsti vastane vool, mille taotlus oli jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatevinklist ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja elamusi, mõjutas selles suunas teisi kujutava kunsti liike – kirjandust, muusikat ja lavakunsti. 

Impressionism

Impressionism sai alguse väga lihtsalt. 1860-ndatel ei olnud osa noori Prantsuse kunstnikest rahul ametliku, akademistliku kunstiga. Nad arvasid, et see on liialt kuiv ega  anna reaalselt  edasi tegelikkust. Seetõttu nad alustasid uue kunstistiiliga, millele oli iseloomulikuks lühikesed, paksud ja kiired pintslitõmbed, jättes need nähtavaks lõuendil. Värve segati vähe ning neile anti vähe aega kuivamiseks, andes maalile pehmemad üleminekud äärtel. Kasutati palju loomuliku valgust, anti edasi seda, mida nende silmad ise nägid. Ka varjud muutusid värvilisteks, kuna ei kasutatud enam musta varjude saavutamiseks, leides, et varju värvus sõltub alati värvist, kuhu peale vari satub, ning ei ole kunagi täielikult must.
Impressionism sai ametlikult alguse 1874 .aastal, kui toimus esimene näitus Pariisi kunstnike poolt, kelle tööd olid ametliku salongi poolt tagasi lükatud. Tööd tekitasid skandaali, kuna ei kujutanud enam mütoloogiat, vaid päriselu ja kaasaega. Maalimisstiili peeti räpakaks, jättes mulje, et tööd on lõpetamata. Üks kriitik nimetas töid pilkavalt ’impressionistlikeks’, mis omakorda aga andis sellele kunstistiilile oma nimetuse.
Selle stiili kunstnikud eelistasid maalidele läheneda mitte sisulise ega emotsionaalse poole pealt, vaid hoopis teadusliku poole pealt. Uuriti valguse ja värvi mõju maalil, ning seda kuidas erinev valgus värvi muudab; seetõttu eelistasid impressionistlikud kunstnikud ka rohkem väljas töötada. Inspiratsiooniks oli igapäevaelu, nii vabrikud kui öised linnatänavad.
19. sajandi viimasteks aastateks hakkas kunstipublik uskuma, et neil kunstnikel on värske ja omapärane nägemus ja väga oskuslik tehnika, kuigi traditsioonilised kunstiringkonnad neid omaks ei võtnud. Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides.
Kuulsamad impressionistlikud kunstnikud olid Claude Monet („Impressionism- Tõusev päike“) (pilt kujutatud üleval), Edgar Degas, kellele meeldis väga baleriine kujutada („Peatantsijanna esinemine“), Pierre Auguste Renoir, kellelt on pärit kõige rohkem portreesid („Tants La Moulin de la Galette’is“), nimetades vaid mõned.
Impressionistid korraldasid kokku 8 näitust, viimane a.1886. Nende tööde võlu siiski ei mõistetud ja nende töid ei saatnud müügiedu. Vaid mõned maalid leidsid ostjad , põhiliselt välismaalaste hulgast, kes said nad kätte väga odavalt. Tuntuks said impressionistid alles 19.saj.lõpus, 20.saj.alguses.
Pärast impressionismi sai alguse postimpressionism , mille kunstnikud küll järgisid impressionismi, aga otsisid ka oma teed. Postimpressionistid arendasid impressionismi: nad jätkasid eredate ja paksude värvide ning eristuvate pintslitõmmete kasutamist ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama.
Postimpressionistid ei olnud rahul impressionistlike maalide teemade triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna.
Tähtsamad postimpressionistid olid Vincent van Gogh („Tähistaevas“, „ Kohviku terrass öösel“) ja Paul Cezanne („Moodne Olympia“, „Saint-Victore’i mägi“)
Kokkuvõte
Impressionism oli lühike kuid võimas kunstivool ajaloos. See oli revolutsiooniline ja uus, kuid seda sellel ajal väga ei hinnatud. Sellel ei olnud oluline täpsus, võis olla ka ebatäpne.  Impressionismist kujunes 19.sajandi lõpus välja postimpressionism, mis on sarnane, aga ka väga erinev. Mõnikord peetakse postimpressioniste ekslikult impressionistideks või liigitatakse muuseumis impressionistide alla, kuid tegelikult on tegemist omaette vooluga.
Mõlemad voolud olid alguseks väga paljudele hinnatud kunstnikele, kes ei olnud küll omal ajal populaarsed, aga need tööd on kaasajal leidnud väga palju tunnustust.
Kasutatud kirjandus
P. Smith. 2000. Impressionism
http://kunstiabi.weebly.com/impressionism.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Postimpressionis m
7