Impressionism (1)

IMPRESSIONISM
Mille järgi hakati uut suunda – impressionismi, nimetama?
Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist Courbet maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874 . aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud Claude Monet ´ töö „ Impressioon . Tõusev päike.“ (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt impressionistideks. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. – 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni.
Milliseid uusi süzeesid hakkasid impressionistid kujutama ?
Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahavarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid - kõike seda, mida isegi realistid polnud veel märganud kujutada. Hiljem jäi aga impressionistide lemmikmotiiviks  maastik  ja erinevate kellaaegade ning muljete kujutamine.
Milles seisnes nende poolt kasutusele võetud kujutamisviis ? Kas see toetus teadmistele või nägemisele?
Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki. Näiteks olid nad huvitatud füüsikute teooriatest valguse kohta. Impressionistid leidsid, et esemeid ei tule maalida sellisena, nagu teame neid olevat, vaid sellistena, nagu me neid näeme.  Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida õieti ainult valgust ja õhku, mis ümbritsevad loodusobjekte ja neile alati uue ilme annavad.
Miks pöörasid impressionistid suurt tähelepanu valgusele ja õhule?
Et me näeme kõike ainult tänu valgusele ja läbi õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu. Üht ja sama objekti tajub inimese silm erinevas valguses erinevalt ja seetõttu võib samast motiivist maalida palju erinevaid pilte. Impressionistide piltide peakangelaseks muutus VALGUS. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni ja järelikult pidi pildist kaduma ka täpseid kontuure toonitav joonistus (see oli nii klassitsistide kui ka realistide üks suuri lemmikuid).
Mis on nende lemmikzanr, mida enamasti maaliti ?
Impressionistid maalisid esmajoones mitte üksikeset, vaid seda ümbritsevat valgust ja õhku. Pidevalt muutuva atmosfääri hetkemulje tabamiseks tuli töötada kiiresti ja kergelt, otse looduses. Seega lähtuti natuurist. 
Nähtavat pilti maailmast püüdsid impressionistid edasi anda väikeste segamata toonides pintslitõmmetega ( silmale mõjuvad need kui väiksed värvilised punktikesed). Teatud kauguses sulavad erinevad värvused optiliselt üheks tooniks. Näiteks, kui kõrvuti asuvad punane ja kollane värvitäpike, seguneb see inimese silmas oranz `iks.
Milliseid uuendusi tõid nad maalikompositsiooni?
Tähtis oli traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Siin oli impressionistidele eeskujuks tärkav fotograafia. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks midagi ise juurde mõelda või komponeerida. Pilt - see pidi olema lihtsalt ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Nii jõudsiki impressionistid realismist oluliselt erineva kunstini, kus kunstiteose juures polnud oluline süžee, vaid selle kujutamise viis.
NIMI
LEMMIKTEEMAD
KOLM OLULISEMAT TÖÖD
ÉDOUARD MANET
Kujutada valgusest üleujutatud vorme, fikseerida lõuendile valguse ja õhu lõpmatut varieerumist
„Eine murul “, „Olympia“, „Argenteuil“
CLAUDE MONET
Loodusest saadud muljete lõuendile kandmine tervikuna , valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses
„Impressioon. Tõusev päike“, „Heinakuhjad“, „ Vares “
AUGUSTE RENOIR
Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine
"Ood lilledele", "Vihmavarjud", "Aerutajate eine"
EDGAR DEGAS
Ta pöörab tähelepanu valguse probleemile, maalib heledate toonidega ja püüab fikseerida looduse mööduvaid ilmeid. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust
“Priimabaleriin“,"Tantsijanna oma pahkluud masseerimas",  „ Absint “
AUGUSTE RODIN( skulptor )
Talle on väga oluline mitte ainult kuidas, vaid ka see, mida on kujutatud. Rodinile on oma tegelaste hingeelu avamine väga oluline
"Calais kodanikud ", "Mõtleja ", " Suudlus " 
GALERII
ÉDOUARD MANET
Eine murul Olympia Argenteuil
CLAUDE MONET
Impressioon. Tõusev päike Heinakuhjad Vares
AUGUSTE RENOIR
Ood lilledele Vihmavarjud Aerutajate eine
EDGAR DEGAS
Priimabaleriin Tantsijanna oma pahkluud masseerimas Absint
AUGUSTE RODIN
Calais kodanikud Mõtleja Suudlus