URMAS
ALEND
ER
22. NOVEMBER 1953 – 28. SEPTEMBER 1994
URMAS
ALENDER OLI EESTI LAULJA JA
HELILOOJA Lapsepõlv
Urmas Alender sündis 22.novembril 1953. aastal Tallinnas. Esimesed 8
aastat elas ta
Odra tänaval vanas puumajas tollase Autoinspektsiooni
lähedal. Mängukaaslasi tal eriti ei olnud, praktiliselt ainus temaealine
laps ümbruskonnas oli tema õde. Kuigi isa oli
meremees ja ema käis
tööl, ei käinud Urmas lasteaias. Tavaliselt mängis ta üksinda. Isa tõi
Urmasele reisidelt palju huvitavaid mänguasju kaasa, kõige rohkem
aga püstoleid, mida Urmas tal
palus tuua koos teksastega, millel pidi
olema hästi palju taskuid. Kuigi Urmasel oli palju püstoleid ja ta
nendega tüdimuseni mängis, ei arvanud ta kunagi, et
vägivald on
probleemide lahenduseks. Sellest põhimõttest ajendatuna ei võitnud
ta koolis kuulsust kaklejana, vaid koomikuna. Tal pruukis vaid grimassi
teha ja juba oli ta suutnud kõik
naerma ajada.
Edasi kolis Alendrite perekond Lasnamäele. Seal tekkisid Urmasel
esimene konflikt- situatsioonid, õue peal oli palju venelasi ja nendega
suheldi peamiselt kividega.
Urmas Alenderi loomingust
Alates 70-ndate keskpaigast osales Urmas folklaulu liikumises.
Selle aja jooksul lõi ta ligi poolsada laulu.
Urmas oli rohkem sõnade kirjutaja,
muusika tema sõnadele
kirjutasid enamasti
Jaanus Nõgisto ja
Rein Rannap. Rootsis
kirjutas ta ka ise muusikat. Albumi andis välja koos Ricky
Deliniga. Samuti andis ta Rootsis välja kasseti "Vana Kloun"
(1992. a.) ja kõige viimasena
Virve Osila sõnadele kirjutatud
lauludekogumiku "
Hingelind " mida ta ei jõudnud ise välja anda
Ruja •
1971 . aasta septembris tuli Rein
Rannapi eestvedamisel kokku andsambel,
mis hakkas kandma nime Ruja, mis tähendab fantaasjat.
•Esimene koosseis oli üsna naljakas- Urmas Alender,
Raul Sepper, Rein Rannap
ning kaks naislauljat, viiul,
trompet , tromboon ja
rütmigrupp .
•1972. aastal lisandus Rujasse Jaanus Nõgisto.
•1981. aastal tekkis täielikult rujamaanja ja lõi nagu lööklaine hetkeks väga
kõrgele- nad olid tohutult popid.
Urmas ja teater
•1978. aastal läks ta tööle Nukuteatrisse
•1989. aastal loobus ta näitlemis ametist ja tegeles ainult „Rujaga“.
•Hiljem tegi kaasa Noorsooteatris ühes lavastuse „
Jonny “
Luule
•Ajalukku võiks Alender minna ka poeedina.
•Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka satiirilisi
tekste .
•Lüürikuna domineeris Alender Rujas 1985-1985, siis olid tema tekstid
maailmavalulised ja isegi religioossed, kuid nende internatsionaalsus ei
sobinud kokku
toona tõusva rahvusega.
Mälestusi ja
muljeid VALDO RANDPERE
REIN RANNAP
„Temas oli palju omadusi, millega ma üldse ei
„Kuigi Alender oli
silmapaistev rockmuusik, oli
püüdnudki
võistelda,
vaid
ainult
vaatasin temas siiski täiesti olemas lüürilisem ja hellem
hämmastusega pealt. Üheks
selliseks oli see, et
pool. Looja ja ka
inimesena olid temas need
Urmas oli
fantastiline koristaja kodus. Tema üks
kaks poolt olemas. Ta võis olla tõeline
lemmikhobisid oli tolmulapiga mööda
tube ringi
rockmuusik, mis tähendab teatraalsust ja
poosetamist, teravusi ja
efekte , raevukust ja
käia ja kogu
korter ära
koristada .
vägivaldsust käitumises. Teine pool oli ka
olemas, seda rohkem kunstis,
kitarri saatel. See
Teine
kirg oli tal
muusika lindistamine. Tema
väljendus ka lähedastest inimestest hoolimises.
lindikollektsioon oli väga suur. Urmas võis
Oma lähedamatesse tuttavatesse (sealhulgas
lõpmatuseni lindistada, uusi linte osta, laenata ja
ka bändikaaslased) suhtus ta väga mõistvalt ja
ümber lindistada.
lüüriliselt. Selle poole tõestuseks oli see, kuidas
ta
oma
laulude
tekste
kirjutas:
tema
kaustikutes oli värviliste lisanditega ja peaaegu
Kolmas
suurepärane omadus oli tal see, kuidas ta
kalligraafiliselt kirjutatud laulude sõnad.
lastega ümber käis.
Ta oli väga abivalmis ja tähelepanelik. Kui
Kuigi tal oli ka poeg Yon, oli Yoko kogu aeg rohkem
kunstnike puhul kipuvad detailid inimestes
tema oma kui Liivi (Yoko ema) oma. See ei
tähelepanuta jääma, siis tema puhul seda väita
tähendanud, et ta
Yoni oleks halvemini suhtunud.“
ei saa.“
Urmas Alender aimas surma
ette
Üks Urmase parimaid sõpru oli Tiit Haagmaa, kes tegeles purjetamisega.
Tema on rääkinud, et Urmasel oli paaniline hirm
tormise mere ees. Kord olid
nad läinud purjetama ja Urmas olevat keeldunud tormi ajal kajutist välja
tulemast, öeldes, et temale on ette määratud merega seotud surm. Kuigi ta
oli hea
ujuja , kes oli käinud aastaid ujumistrennis. Mingid märgid on ju ka
tema lauludes. Estonia laev oli Urmase jaoks sümboolse tähendusega. Ta ei
leidnud oma kohta Eestis ja ei leidnud seda ka Rootsis. Ta ei leidnudki
kunagi, kus ta peaks olema, ta jäigi sinna kahe vahele.
•Alender
kartis merd ja
armastas merd.
Document Outline
- Slide 1
- Slide 2
- Slide 3
- Slide 4
- Slide 5
- Slide 6
- Slide 7
- Slide 8
Kõik kommentaarid