1.Hape – Liitaine, mis koosneb happe anioonidest ja vesiniku ioonidest 2.Redoreaktsioon – Reaktsioon, millega elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus 3.Massiprotsent – 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass 4.Mool – Aine hulga ühik 5.Põlemine – Suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon 6.Alus – Liitaine, mis koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidiioonist 7.Sool – Liitaine, mis koosneb metalli ioonidest ja happe anioonidest 8.Redutseerija – Aine, mille osakesed loovutavad elektrone, O-a suureneb 9.Lahustuvus – Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril 10.Lahus – Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 11.Oksüdeerumine – Elektronide loovutamine, O-a suuremeb 12.Lubja kustutamine – Kustumatu lubja reageerimine vega 13.Süsivesinik – Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust 14.Oksüdeerija – Aine, mille os...
Ensüümi proteolüütiline aktiivsus arvutatakse vastavalt valemile: CTyr türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/ml) t hüdrolüüsi kestus valitud ajavahemikus (s) V1 reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml) V2 valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml) 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml) g proteaasi preparaadi kaalutis (g) 181 türosiini molekulmass 1 g ensüümi toimel toimub 2,83 µmol peptiidsidemete hüdrolüüs 1 sek jooksul 30°C juures 3
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK5 Töö pealkiri: Lahustunud elektrolüüdi isotoonilisusteguri krüoskoopiline määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne Töös tuleb mõõta vee ja teadaoleva kontsentratsiooniga elektrolüüdi vesilahuse külmumistemperatuurid. Lahuse külmusmistemperatuuri langusest arvutan isotoonilisusteguri, kusjuures nõrga elektrolüüdi puhul tuleb arvutada ka dissotsiatsiooniaste, tugeva elektrolüüdi puhul aga osmoositegur. Minu konkreetne tööülesanne oli: Määrata KNO3 isotoonilisustegur, mõõtes tema 8% vesilahuse külmumistemperatuuri. Arvutada lahuse osmoositegur. Katse käik Jahutamiseks kasutatakse laboratoorsetel pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Temper...
See tähendab, et rakendab häst tuntud statistilisi seadusi ja opereerib lõpuks keskmiste füüsikaliste suurustega, keskmine kiirus, keskmine energia. Termodünaamika uurib makroskoopiliste süsteemide sealhulgas ainete üldisi omadusi olekutes, mis on termodünaamisises tasakaalus ja protsesse nende olekute vahel. Termodünaamiline uurimismeetod tähendab,et kasutatakse mõisteid rõhk, ruumala, temperatuur laskumata süsteemide mikrostruktuuri tasandile 83. Mis on aatommass ja molekulmass? Aatommass Molekulmass 85. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Mool on ainehulga mõõtühik ja on 6,02e23 samasugust osakest. Molaarmass on 1 mooli aine mass kilogrammides 86. Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas on mudel, mis võimaldab klassikalise füüsika seisukohalt vaadelda suurt hulka mikroosakesi(molekule) ja ühitada nad makrosuurusteks mida saab mõõta. (p,V,T ja ka tihedus .
Lisasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutasin ja soojendasin kuni algas pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine. Panin katseklaasi statiivi, kus sademe moodustumine jätkus. Sade muutus ühe tumedamaks. Pruunikasmust sade tõestab tsüsteiini olemasolu. 1.5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Teoreetilised alused Trikloroäädikhape (TKÄ) on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10000. Seetõttu saab trikloroäädikhapet kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid. Töö käik Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust ja lisasin mõne tilga CCl3COOH lahust. Loksutasin ning tekkis valge sade, mis tähendab, et lahusest sadestusid välja denatureerunud valgud. Reaktsiooni alusel võib arvata, et peptiidide molekulmass on (vähemalt) 10 000.
Tulemused ja järeldused: Pb(CH3COO)2-le NaOH lisamisel tekkis Pb(OH)2 sade. Edasisel NaOH lisamisel sade kadus, sest moodustus naatriumplumbaat Na2PbO2. Pärast munavalgu lisamist kuumutasin reaktsiooni segu ning lahusesse hakkas tekkima tumepruun sade. Võib järeldada, et valk sisaldas tsüsteiini. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on laialt levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid see ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Seetõttu saab trikloroäädikhapet kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid. Töö käik: · valasin katseklaasile 1 ml munavalgu lahust · lisasin mõne tilga CCl3COOH lahust · loksutasin hoolikalt Tulemused ja järeldused: Katse tulemusena tekkis valge sade, millest võib järeldada, et lahusest väljasadenenud denatureeritud valgu molekulmass oli üle 10 000. 1.1
Mehaaniline võimsus. Kasutegur. Keha energia on jääv. Energia ei saa tekkida ega kaduda. See võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Mehaaniline võimsus on töö tegemise kiirus. See näitab palju tööd tehakse ajaühikus. Võimsuse tähis on N ning ühik on [W]- vatt. N=A/t. Mehhanismi kasutegur on kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhe. =Akasulik/Akogu. Nr 19. Mikro- ja makrokäsitlus. Ainehulk. Mool. Avogadro arv. Molekulmass. Molaarmass. Aineosakeste kontsentratsioon. Mikrokäsitlus on aine iseloomustamine mikroparameetrite järgi (osakese tasemel- üksiku molekuli- iselooomustamine). Makrokäsitlus on aine iseloomustamine makroparameetrite järgi (ainehulka käsitletakse, kui tervikut). Makrokäsitluses iseloomustatakse aineid olekuparameetrite abil- rõhk, temperatuur ja ruumala. Olekuparameetriks ei ole aga mass, kuna massi koguse suurusest ei olene aine olek. Mool on ainehulk, milles on Avogadro arv molekule
Seejärel lisati 1 ml munavalgu lahust ning segu soojendati, kuni moodustus pruunikasmust PbS sade. 2 Tulemus: Segu kuumutamisel hakkas tekkima pruun sade, sademe tekkimine jätkus ka katseklaasi statiivi seisma jätmisel Järeldus: Munavalgu lahuses esineb tioolrühma sisaldav tsüsteiin. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape denatureerib ja sadestab lahusest välja valke, mille molekulmass on üle 10 000. Kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati mõni tilk CCl3COOH lahust, loksutati Tulemus: Moodustus valge sade Järeldus: Toimus valgu väljasadenemine munavalgu lahusest TKÄ abil, seega valgu molekulmass on üle 10000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Valkude pöörduvat denaturatsiooni nind väljasadestumist põhjustavad neutraalsete soolade kõrged
kaltsedon, raudoksiid ja -hüdroksiidid. Purdmaterjali ja organismide jäänuseid on dolomiidis vähem kui lubjakivis. Aragoniit (CaCO3) on heledavärvuseline mineraal. Ta esineb sageli tihedate ooidsete moodustiste ja nõrgvormidena, harvem prismaliste, plaatjate või nõeljate kristallidena. Normaaltingimustel on aragoniit metastabiilne ning kristalliseerub aja jooksul ümber kaltsiidiks. Aragoniidist ehitavad oma toese paljud merelised organismid(näiteks pärlid). Ta molekulmass on 100,09 ja tihedus 2,94g/cm 3. Kaltsiit (CaCO3) on puhtana värvuseta. Kaltsiidi monokristallil on valguse kaksikmurdmise omadus. Igale valguse levisihile kaltsiidi kristallis vastab sõltuvalt valguse polarisatsioonist kaks erinevat murdumisnäitaja väärtust, seega ka kaks erinevat valguse levikiirust (nn. harilik ja ebaharilik kiir). Hariliku ja ebahariliku kiire murdumisnäitajad ühtivad vaid siis, kui valgus levib piki kristalli C3 telge (optiline peatelg)
Seejärel asetame katseklaasi statiivi. Tekkib väga väike hulk musta sadet. Järeldus: Toimus positiivne sulfhüdrüülreaktsioon, mis tähendab, et antud valgus on tsüsteiin (Cys). Pruun värvus on põhjustatud sulfiidioonide reageerimisest Pb2+ ioonidegaa. (tekkisid leeliselise hüdrolüüsi käigus) 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhappe on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja sadestav reagent, kuid ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. Töö käik · Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust ja lisatakse mõni tilk CCl3COOH lahust. Pärast loksutamist tekkis valge sade. Järeldus: Sademe tekkimise põhjuseks oli valgu denatureerumine. Toimus valgu eraldamine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. Järelikult on valgu, mis me kasutasime katses, molekulmass üle 10000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine)
2) Oakesed on pidevas korrapäratus liikumises. 3) Osakeste vahel mõjuvad väikestel kaugustel nii tõmbe- kui ka tõukejõud. · Soojusliikumine aineosakeste pidev korrapäratu liikumine, mille iseloom sõltub aine agregaatolekust. · Ainehulk () 1 mool on ainehulk, milles on Avogadro arv (NA = 6, 02 · 1023 1/mol) molekule. · Molaarmass () 1 mooli antud aine mass (kg/mol). · Molekulmass (m0) ühe molekuli mass. m0 = M / NA. · Ideaalne gaas gaas, mille molekulide mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike. · Rõhk on arvuliselt võrdne pinnaühikule risti mõjuva jõuga. p = F / S [Pa = N / m2]. · Gaasi rõhk on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu anuma seinu. p = 1/3m0nv2. m0 molekuli mass; n molekulide kontsentratsioon; v2 molekulide kiiruste ruutude
Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümerid. Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus: algab mõnest kümnest ja ulatub tuhandeni. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks Koostisesse kuuluvad alusteliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne sive, mida nimetatakse peptiidsidemeks.
lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse (vastavalt molekuli suurusele). Ainet iseloomustab elueerimismaht ehk väljumismaht Vx (eluaadi maht, mis on kogutud kuni aine maksimaalse kontsentratsiooniga fraktsiooni kolonnist väljumiseni.) Kui mingid segus olevad molekulid on liiga suured mahtumaks geeli pooridesse, siis väljuvad nad kolonnist esimesena. Neil on minimaalne elueerimismaht (Vxmin = kolonni vaba maht). Ained, mille molekulmass on küllalt väike, et difundeerude täielikult geeli pooridesse, liiguvad kolonnis aeglaselt ja väljuvad maksimaalse elueerimismahuga (Vxmax = Vt- Vg). Kui aine molekulid mahuvad geeli pooridesse sisenema, siis iseloomustatakse nende liikumist kolonnis liikuvusteguriga Rf: V x - v xmin R f = max V x - V xmin Fraktsioonide arvutamine: r = 2,2/2=1,1 cm h = 31,5 cm Geeli maht: Vt = Sp*h = r2*h = *(1,1)2*31,5 =119,68 cm3 k = 0,1 Vg = k*Vt = 0,1*119,68 = 11,9 cm3
b)fibrill (sinkavonka) - lihasvalgud vees ei lahustu Näited: a) vesiniksidemed b) Väävlisillad c) ioonsed sidemed + ja - aminohapete radikaalid d) hüdrofoobsed sidemed 4. Neljandane struktuur Koosneb mitmest omavahel seostunud valgulisest ehitusüksusest (erinevad lindid pusas), nt hemoglobiin, müoglobiin veeloomades, ensüümkompleksid. Esinevad kõik sidemed Valkude füüsikalis-keemilised omadused 1. Suur molekulmass, normaaltingimustes biomembraane ei läbi, kui nt uriinis tuvastatakse valk, on viga neerudes. 2. Valgud kas lahustuvad vees (piim, muna, veri) või ei lahustu (juuste, naha, sülgede, soomuste, küünte). Kui piimas on vesi, saab sellest aru külmutades. 3. Hüdrolüüsuvus, hüdrolüüsuvuse tagajärjel tek vabad aminohapped, nt seedumine 4. Valkudel on laeng, seetõttu nad ka liiguvad elektriväljas, laeng tuleb aminohapete radikaalidest. 5
Keemia üleminekuekasm A.mõisted Mõiste seletus näide . 1.Füüsikaline nähtus füüsikaliste omaduste muutumine peegel kukub ja muutub kildudeks 2.Keemiline nähtus muutus, millega kaasneb nt raud roostetub keemiline reaktsioon 3.Puhas aine kindala koostisega aine, koosneb nt magneesium, hapnik, ainult ühe aine osakesest lämmastik 4.Segu mitme aine segu, koosneb vesi, süsihappegaas erinevate ainete osakestest 5.Filtreerimine tahke aine eraldamine lahusest nt kriidi ja vee filtreerimine filtri abil 6.Keemiline reak...
deltaC - turosiini kontsentratsiooni muutus mg/ml delta T - hudroluusi kestus s V1 - hudroluusisegu uldmaht ml 2 - TKÄ lahusest tingitud lahjendus V2 - ensuumilahuse uldmaht ml V3 - ensuumi maht hudroluusisegus ml g - proteaasi kaalutis g 181 - turosiini molekulmass A = (0,023 x 103 x 26 x 2 x 5) / (600 x 181 x 1 x 0,0055) = 10,01 m. kat / ml Vastavalt definitsioonile, 1 ml ensüümi lahust vastava lahjendusega katalüüsib 1 sekundiga 30 kraadi juures 10,01 mikromooli aine teket. 5. Kokkuvõte: Läbiviidud tööga peaks ensüümi aktiivsuse mõiste selgeks saama. Töö oli viidud lõpuni ja piisava täpsusega, arvutused tehtud ja kõik. 3
Preparaadi proteolüütiline aktiivsus A (µkat/g) Kust selline C väärtus? Milline on tegelikult C, mis vastab hüdrolüüsi kestvusele 300 sekundit? C türosiini kontsentratsiooni muutus mg/ml 0,078-0,064=0,014 t hüdrolüüsi kestus s 600 sek V1 hüdrolüüsisegu üldmaht ml 26 ml 2 TKÄ lahusest tingitud lahjendus 2 V2 ensüümilahuse üldmaht ml 5 V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus ml 1 g proteaasi kaalutis g 0,0049 181 türosiini molekulmass. 181 - 9,77 mikrokatalit grammi kohta 1 g ensüümi katalüütiline aktiivsus on 9,77 katalit. ? Mis toimub 1g ensüümipreparaadi toimel? PARANDUSED: Töö oli küll eeskirja järgselt läbi viidud, kui aktiivsus on umbes 3 korda madalam tegelikkusest. Ilmselt on tulnud kusagile viga töö käigus. 6,84 µkat/g 1 g ensüümi katalüütiline aktiivsus on 6,84 katalit 1 g ensüümpreparaadi toimel hüdrolüüsub 6,84 µmooli peptiidsidemeid sekundis.
10 minuti proov 6,2 5,5 20 minuti proov 14,9 13,2 Invertaasi aktiivsuse leidmiseks kasutati valemit C1 taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml V1 reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ml V2 ensüümi töölahuse üldmaht, ml 103 tegur üleminekuks mikrogrammidele T hüdrolüüsi kestus, s 180 glükoosi molekulmass V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml V4 ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml g ensüümipreparaadi kaalutis, g Invertaasi aktiivsus 10.minuti proovis 3 See tähendab, et 1 g invertiini aktiivsus on 186,7 µkatalit 1 g invertiinipreparaadi toimel produtseeritakse 186,7 mol taandavat suhkrut sekundis. Invertaasi aktiivsus 20. minuti proovis
nende võimele difundeeruda geeli pooridesse (vastavalt molekuli suurusele). Ainet iseloomustab elueerimismaht ehk väljumismaht Vx (eluaadi maht, mis on kogutud kuni aine maksimaalse kontsentratsiooniga fraktsiooni kolonnist väljumiseni.) Kui mingid segus olevad molekulid on liiga suured mahtumaks geeli pooridesse, siis väljuvad nad kolonnist esimesena. Neil on minimaalne elueerimismaht (Vxmin = kolonni vaba maht). Ained, mille molekulmass on küllalt väike, et difundeerude täielikult geeli pooridesse, liiguvad kolonnis aeglaselt ja väljuvad maksimaalse elueerimismahuga (Vxmax = Vt-Vg). Kui aine molekulid mahuvad geeli pooridesse sisenema, siis iseloomustatakse nende liikumist kolonnis liikuvusteguriga Rf: V x - v xmin R f = max V x - V xmin TÖÖ KÄIK, ARVUTUSED, TABELID, GRAAFIKUD Fraktsioonide arvutamine: r = 2,3/2=1,15 cm h = 29,5 cm Geeli maht: Vt = Sp*h = r2*h = *(1,15)2*29,5 =122,56 cm3 k = 0,1
tronkihis 3 elektroni, Al mida ta võib loovutada. O Ioonide tekkimine (video) http:// www.youtube.com/watch?v=QqjcCvzWwww&feature=rel ated Ioonidest koosnevad ained • Kristallilised ained. • Koosnevad katioonidest ja anioonidest, mida seovad omavahel külgetõmbejõud. • Mittemolekulaarsed ained – molekule ei esine. http://de.wikipedia.org/wiki/Natriumchlorid • Leitakse tinglik molekulmass vastavalt valemile. Ülesanne 2 •a) Tõmba joon alla ioonilistele ainetele: CaO, O, NaCl, S b) Anna nimetus järgmistele ainetele: Ca kaltsiumfluorii O d liitiumoksiid naatriumsulfiid S alumiiniumkloriid Al Teemaga seotud lingid • http:// www.mhhe.com/physsci/chemistry/an imations/chang_7e_esp/bom1s2_11.s wf • http://mudelid.5dvision.ee/ • http:// www.youtube.com/watch?v=LRVW0tgS LRI&feature=related Kasutatud materjal • http://en.wikipedia
min.proov Arvutus Invertaasi preparaadi aktiivsus (A) kat/g arvutatakse valemi järgi: A = (C2 C1) · V1 · V2 · 103 / (T · 180 · V3 · V4 · g) , kus: C1 taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml, C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml, V1 reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ml, V2 ensüümi töölahuse üldmaht, ml 103 tegur üleminekuks mikrogrammidele, T hüdrolüüsi kestus, s, 180 glükoosi molekulmass, V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml, V4 ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml, G ensüümipreparaadi kaalutis, g. Invertaasi aktiivsus 10 minuti proovis: A10 = (7,8 1,3) · 10,4 · 5 · 103 / (600 · 180 · 1 · 0,4 · 0,0151) = 518,2 kat/g See tähendab ,et 1g invertiini aktiivsus on 518,2 katalit 1g invertiinipreparaadi toimel produtseeritakse 518,2 mol taandavat suhkrut sekundis. Invertaasi aktiivsus 20 minuti proovis:
1mol on ainehulk, milles osakeste arv on võrden 12 g süsiniku aatomite arvuga. Seda arvu nimetatakse Avaoadro arvuks. NA = 6,02 * 1023 mol-1 Mool on kokkuleppeline ühik SI-süsteemi põhiühik. MOLEKULMASS MOLAARMASS molaarmassiks nimetatakse aine ühe mooli massi Tähis M, ühik 1 g/mol M = m0NA M molaarmass m0 molekuli mass, aatommass NA Avogadro arv SUHTELINE MOLEKULMASS Aine suhteline molekulmass on molekuli massi suhe aatommassiühikuga. See on ühikuta suurus. Tähis Mr Mr = mo Mr suhteline molekulmass ühikuta suurus u mo aatommass u - aatommassiühik MKT PÕHIVÄITED · aine koosneb osakestest · osakesed on pidevas kaootilises liikumises · osakeste vahel on vastastikmõju
· Jätkub formeerimine Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Kuumutamisel lahus muutus helepruuniseks pärast muutus tumepruuniseks PbS aeglaselt välja sadeneb ja me näeme kuidas lahus muutub tumedaks.Siis munavalgus esineb Cys aminohappe. 1.1.5 Valkude sadestamine triklooräädikhappega. Teoreetilised alused: TKÄ on valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10000. Siis TKÄ kasutades eraldame valgud madalamolekulaarsetest lämmastikuuühenditest. Töö käik: · Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust ja lisatakse mõni tilk CCl3COOH lahust. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Me näeme valge sade. Võin oletama, et see on denatureerunud valk, mille molekulmass on suurem kui 10000, siis lahuses on jäänud ka väikesed denatureerimata valku molekulid. Järelikult TKÄ
lahustub) + 0,5 ml munavalgu lahust keedan segu pruunikasmusta kolloidse sademe tekkeni. Tulemus: Segu pruunistub keetmisel aeglaselt, hiljem seistes sadenes. Järeldus: Tekkis pruun pliisulfiidi sade, järelikult sisaldub munavalgulahuses sulfhüdrüülrühm. 5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikahape (TKÄ) denatureerib ja sadestab valke (ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000). Kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest ühenditest. Töö käik: 1 ml munavalgu lahust + 2 tilka CCl3COOH lahust. Tulemus: sademe teke algas koheselt peale esimese CCl3COOH lahuse lisamist munavalgu lahusele. Aja pikku sadestus katseklaasi põhja valge, mitte ühtlane vaid pigem helmesjas sade. Järeldus: Toimus valgu väljasadenemine munavalgu lahusest TKÄ abil, seega valgu molekulmass on üle 10000. 6
CO, CO², 11. Keemiline valem näitab koostis elementide(või ioonide) arvulist vahekorda. Indeks näitab, kui palju aatomeid on molekulis. Kordaja aine valemis ette märgitav, mille abil tasakaalustatakse reaktsioonivõrrand. Nt. CaCl -> CaCl ; NaO-> NaO 12. Aatommass on aatomite suhteline mass. ( Ar) (0-16) Molekulmass on molekuli suhteline mass. (Mr) (NaCl -58) Aatommassi ja molekulmassi mõõdetakse aatommassi ühikutes (amü) Nt: 13. Elemendi % sisaldus= elemendimass : liitaine molekulmass * 100% Nt. 14. Keemilises reaktsioonis aatomid ei teki ega kao vaid rühmituvad ümber,minnes uute ainete koostisesse. 4 Tasakaalustamine. Nt: 15. 78% lämmastik Ööpäevas toodavad taimed hapnikku 100l. 21% hapnik 1% süsihappegaas väärisgaasid (argoon,heelium,neoon) 16. Oksüdatsiooniaste (oa.) on suurus, mida kasutatakse ainete valemite koostamisel.
Järeldus: Lahus värvus pärast soojendamist „Coca - Cola“ värvuseks, tekkis sade (PbS), mis tõendab, et valgus esineb tsüsteiin, milles sisalduv tioolrühm (-SH) allus leeliselisele hüdrolüüsile andes sulfiidioone. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape (TKÄ) ehk trikloroetaanhape on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Seetõttu saab trikloroäädikhapet kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust ja lisatakse mõni tilk CCl3COOH lahust. Loksutatakse. Järeldus: Segus tekkis sade, mis tähendab seda, et lahus sisaldab peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. 1.1
Seletuse aluseks on Huygens-Fresneli printsiip. Igat ruumipunkti võib vaadelda uue keralaine allikana. 78) Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest vaatepunktist. Termodünaamika uurib makroskoopiliste süsteemide sealhulgas ainete üldisi omadusi olekutes, mis on termodünaamisises tasakaalus ja protsesse nende olekute vahel. 79) Mis on aatommass ja molekulmass? Aatommass ehk suhteline aatommass on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes. Molekulmass ehk suhteline molekulmass on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik 80) Mis on mool ja molaarmass? Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12.
Liitunud monomeeride arvu näitab polümerisatsiooniastme tähis n. Polümeeride omadused sõltuvad elementaarlülide arvust ja nende struktuursest korrastatusest. Polümeeri tavapärane eksisteerimisvorm on statistiline päsmas. Polümeer ei ole kunagi sirge, ta on ümbritsevate molekulide ( õhk, vesi, lahustid) mõjutuste tõttu ebakorrapärase puntra sarnane. Polümeeride puhul on tegemist keskmiste väärtustega: keskmine molekulmass, keskmine polümeeri pikkus jne. Polümeeride klassifitseerimise alused 1. päritolu · looduslikud polümeerid ( biopolümeerid) a) polüsahhariidid tärklis ja tselluloos, koosnevad glükosiidse hapnikusillaga ühendatud glükoosimolekulide jääkidest - Gl - O- Gl - O- Gl- OHeige Peets - Konserveerimiskeemia 21.11.2005 Page 2 of 2 b) valgud koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast. Viimases on aminohapped omavahel seotud peptiidsidemega
Järeldus: Lahus värvus pärast soojendamist ,,Coca - Cola" värvuseks, tekkis sade (PbS), mis tõendab, et valgus esineb tsüsteiin, milles sisalduv tioolrühm (-SH) allus leeliselisele hüdrolüüsile andes sulfiidioone. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape (TKÄ) ehk trikloroetaanhape on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Seetõttu saab trikloroäädikhapet kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust ja lisatakse mõni tilk CCl3COOH lahust. Loksutatakse. Järeldus: Segus tekkis sade, mis tähendab seda, et lahus sisaldab peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. 1.1
· Põhimõisted: o polümeer o monomeer o makromolekul o elementaarlüli o polümerisatsiooniaste o keskmine molekulmass · Polümeeride nomenklatuur ehk nimetuste saamine · Polümeeride saamine o liitumispolümerisatsioon ja liitumispolümeerid o polükondensatsioon ja kondensatsioonpolümeerid · Homopolümeerid ja kopolümeerid · Liigitus ahela kuju järgi o lineaarse ahelaga o hargnenud ahelaga o ruumilise võrestikstruktuuriga (ristseotud) · Liigitus temperatuurikäitumise järgi o termoplastilised
Veenuse atmosfäär. Kuivõrd erineb ta Maa omast? ´´Olen sageli imestanud Veenust vaadates... alati paistab ta nii ühtlaselt hele, et ma ei saa öelda, nagu oleksin kordki tabanud tal ainsagi pleki. Kas pole mitte kogu see valgus peegeldunud Veenust ümbritsevalt atmosfäärilt?´´ Christiaan Huygens (u 1690) Kuni 20. sajandi alguseni kujutas Veenus endast looritatud saladust - müstilist, kummalist planeeti, millest taheti rohkem teada saada. Miks? Kuna ta tundus olevat Maaga väga sarnane: suurus väga ei erine, samuti ei asu ta Päikesele palju lähemal ning veel üks oluline põhjus oli atmosfääri olemasolu (Vene teadlase Mihhail Lomonossovi järeldus aastast 1761). See kõik andis inimestele võimaluse oletada, et sellelt planeedilt võib elu leida. Kohati usuti koguni, et seal on elu justkui oaasis. 1932. aastal uurisid astronoomid spektroskoopide abil Veenuse atmosfääri. Nad ei leidnud sealt hapnikku, vaid hoopis süsihappegaasi...
TOLUEEN Maarja Roolaht 11T Molekulvalem C7H8 või C6H5CH3 Molekulmass 92.14 g/mol Sulamistemperatuur -93 °C Keemistemperatuur 110.6 °C Lahustuvus vees 0.47 g/l (20-25°C) Tihedus 0.8669 g/mL Viskoossus 0,56 mPa·s (25°C; vesi 0,89 mPa·s) Tolueen aine, mis on tuntud ka kui metüülbenseensulfonaat või toluool. See on selge, veest kergem, vees lahustumatu vedelik (seetähendab, et aine ujub vee pinnal), millel on spetsiifiline lõhn. Veepinnalt see aurustub sõltuvalt ilmastikuoludest, pinnasesse sattumisel võib see saastada põhjavett. Tolueen on biolagunev ja õhu käes oksüdeerub kiiresti fotokeemiliste protsesside tulemusena. Tolueen looduslikult esineb madalal tasemel toornaftana, tavaliselt tolueeni toodetakse protsessis, kus katalüütilise reformingu kaudu t...
, kus C2 - taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml V1 - reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ml V2 - ensüümi töölahuse üldmaht, ml 103 - tegur üleminekuks mikrogrammidele T - hüdrolüüsi kestus, s 180 - glükoosi molekulmass V3 - proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml V4 - ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml G - ensüümipreparaadi kaalutis, g o Avaldan invertaasi preparaadi aktiivsuse kahe aktiivsuse (A10, kus T=600s, ja A20, kus T=1200s) aritmeetilise keskmisena. Arvutuskäik: Järeldus:
Üle poolte ameeriklastest joovad päevas 2 või rohkem tassi kohvi. Allikas:vikipeedia.ee Esimesena eraldas kofeiini kui taimse alkaloidi 1819. aastal saksa keemik F. Runge. Kõnealuse ühendi keemiline struktuur suudeti kindlaks teha 1897. aastal ja see au kuulub teisele saksa teadlasele E. Fisherile. Keemiline lühitutvustus pajatab kofeiini kohta järgmist: üldvalem C8H10N4O2, valge, kristalne pulber, molekulmass 194, sulamistemperatuur 234236 oC, lahustub halvasti külmas ja väga hästi kuumas vees. Tänapäeva keemia edusammud lubavad kofeiini valmistada ka sünteetiliselt. Sellele vaatamata seostavad inimesed kofeiini ikkagi kõige rohkem kohviga. Kuid kofeiini leidub ka teistes taimesaadustes. Keskmise suurusega tass kohvi sisaldab, sõltuvalt valmistamisviisist, kofeiini 60140 mg; tass teed 2590 mg; kruus kakaod 530 mg, klaasitäis koolajooki 1030 mg ning viimase aja
2. Viskoossusindeks, VI 3. Viskoossuse sõltuvus rõhust ja kiirusest 4. Määrimisvõime 5. Stabiilsus (oksüdeeritavus, termooksüdeerimisstabiilsus) 6. Aurustuvusomadused (leekpunkt, hangumispunkt) 7. Tuhasus ja sulfaatne tuhasus 8. Metallisisaldus, selle sõltuvus õli ekspluatatsiooniajast 9. Korrodeeruvad omadused 10. Pesemisvõime 11. Mehhaaniliste lisandite ja veesisaldus. Määrdeõlide koostis Õlid nagu kütusedki koosnevad süsivesinikest, kuid nende molekulmass on kütuse koostisse kuuluvate süsivesinike molekulmassist märksa suurem. Õli põhikomponentideks on: Mitmesugused tsükloalkaanid ja nende isomeerid (40%...82 %); Areenid ja nende isomeerid (15%...40 %); Alkaanid (0,1%...6,5 %); Mitmesugused hapniku-, väävli- ja lämmastikuühendid. Määrdeõlide põhiülesanne Määrdeainete põhiülesanne on vähendada liikuvate detailide vahelist hõõrdumist ja sellega
3) V(CuSO4)= 18,5 ml Arvutatud aktiivsused: ( C ₂−C ₁ )∗V ₁∗10³∗L A= T∗180∗V ₃∗V ₄ kus: C₁ - taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml C₂ - taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml V₁- reaktaioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ml V₂ - ensüümi töölahuse üldmaht, ml 103 – tegur üleminekuks mikrogrammidele T – hüdrolüüsi kestus, s 180 – glükoosi molekulmass V₃ - proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml V₄ - ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml L – lahjendusmäär 10( 10,0−2,0 )∗26 ¿ 103∗5 0 A = =96,3 μkat /ml 600∗180∗1∗1 ( 18,0−2,0 )∗26∗103∗50 A ₂₀= =96,29 μkat / ml 1200∗180∗1∗1 A ₁₀+ A ₂₀ 96,3+96,29 A= = =96,295 μkat /ml
2) V(CuSO4)= 11,9 ml 3) V(CuSO4)= 16,5 ml Kaliibrimisgraafikult vaadatud taandavate suhkrute sisaldus: 1) C=1,0 mg/ml 2) C=10,5 mg/ml 3) C=14,6 mg/ml Arvutatud aktiivsused: kus: C - taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml C - taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml V- reaktaioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ml V - ensüümi töölahuse üldmaht, ml 103 tegur üleminekuks mikrogrammidele T hüdrolüüsi kestus, s 180 glükoosi molekulmass V - proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml V - ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml L lahjendusmäär A ja A peaksid teineteisest erinema maksimaalselt 20% võrra, kuid minu tulemuste erinevus on suurem. Katseviga võis tekkida invertaasi lahuse valmistamise käigus ning lahuste täpsete koguste pipeteerimisel. Samuti võib põhjus olla tiitrimises - arvatavasti märkasin lahuse roheliseks värvumist liiga hilja, seega olid lahused üle tiitritud.
sisaldus proovis. Invertaasi preparaadi aktiivsus (A) kat/ml arvutatakse valemi järgi: A = (C2 C1) · V1 · 103 · L / T · 180 · V3 · V4 kus: C1 taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml, C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml, V1 reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ml, V2 ensüümi töölahuse üldmaht, ml 103 tegur üleminekuks mikrogrammidele, T hüdrolüüsi kestus, s, 180 glükoosi molekulmass, V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml, V4 ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml, L - lahjendusmäär Invertaasi preparaadi aktiivsus avaldatakse kahe aktiivsuse aritmeetilise keskmisena, kus ühes on ajaks 10 min = 600 s ja teises 20 min =1200 s. Kui töö on läbi viidud korrektselt, peaksid tulemused kokku langema või erinema teineteisest maksimaalselt 20% võrra. Kui
15-proov 0,832 0,1330 900 Arvutan ensüümipreparaadi proteolüütiliseaktiivsuseA(µkat/g) CTyr-türosiini kontsentratsiooni muutusvalitudajavahemikus (mg/ml) t- hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s) V1- reaktsioonisegu (substraat+ ensüüm) üldmaht (ml) V2-valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml) 2-TKÄ lahusesr tingitud proovilahjendus V3-ensüümi maht hüdrolüüsisegus g-proteaasi preparaadi kaalutis (g) 181- türosiini molekulmass =12,36 µkat/g Katse järeldus Selle katse käigus pidin võtma proove nii, et kontsentratsiooni ja aja vahel valitseks lineaarne sõltuvus. Sellisel juhul peaks katse tulemused olema ühel lineaarsel sirgel, minu katses taolist sirget ei tekkinud, seega pole minu tulemused lineaarsed. Viga võis tekkida sellest, et pole piisavalt kogemust ja kiirust, et reaktsioonisegu viia TKÄ ja siis uuesti kähku termostaati tagasi.
3 C Tyr10 V 1V 22 A= t181V 3g CTyr türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/ml), t hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s), V1 reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml), V2 valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml), 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus (1 ml 2 ml, seega L = 2), V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml), g proteaasi preparaadi kaalutis (g), 181 türosiini molekulmass. Tulemus Aeg Optiline tihedus Türosiini kontsentratsioon (sek) (A) (mg/ml) 0 0,3040 0,047 300 0,4282 0,067 600 0,4952 0,079
Järeldus: Meil on positiivne sulfhüdrüülreaktsioon, mis tähendab, et meie valgus on tsüsteiin (Cys). Pruun värvus on seotud sellega, et sulfiidioonid (tekkisid leeliselise hüdrolüüsi tõttu) reageerisid Pb2+ ioonidega. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhappe on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja sadestav reagent, kuid ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. Töö käik: Katseklaasi valame 1ml munavalgu lahust ja lisame mõni tilk CCl3COOH lahust. Loksutame, mille pärast tekkis valge sade. Järeldus: Valgu sade tekkis, sest valk denatureeris. Toimus valgu eraldamine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. Kõik see tähendab, et valku molekulmass, mis me kasutasime katses, on üle 10000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine)
Töö käik 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisan tilgakaupa 10%-list NaOH, kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja moodustub Na 2PbO2. Lisan 1 ml munavalgu lahust, loksutan ja soojendan reaktsioonisegu, kuni tekib pruunikasmust sade. Järeldus Soojendamise järel tekkis katseklaasi kenasti pruunikasmust sade. Tsüsteiini olemasolu on tõestatud. 1.1.5.Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroetaanhape on valke denatureeriv ja väljasadestav, kuid ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Töö käik Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisan paar tilka CCl 3COOH lahust ja loksutan hoolikalt. Järeldus Tekkis valge piimjas sade, st lahusest sadestusid välja denatureerunud valgud. Reaktsiooni alusel võib arvata, et peptiidide molekulmass on vähemalt 10 000. 1.1.6.Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat
tumepruuni sademe. Töö käik: Võetakse 2ml Pb(CH3COO)2 0,5% lahust ja lisatakse 10%-list NaOH lahust(Pliietanaat moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi). Seejärel lisatakse 1 ml munavalgu lahust. Reaktsioonisegu soojendatakse, kuni moodustub sade ja pannakse statiivi. Tulemus: Katseklaasis tekkis pruunikas sade. Seega sisaldab munavalk tsüsteiini. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on valke denatureeriv reagent, kuid ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Seda saab kasutada valkude eraldamiseks madalamolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust ja lisatakse mõned tilgad CCl3COOH lahust. Tulemus: Katseklaasi tekkis valge sade, valk denatureeris. Seega on munavalgu molekulmass üle 10 000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine)
Pärast NH4OH lisamist tekkis siis 2 kihti. Alumine kiht on helekollane ja ülemine kiht on kollane. Moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mille värvus on helekollane. Võime järeldada, et munavalgu lahuses on aromaatsete tuumadega aminohappeid. 1.1.3. Valkude sadestamine trikloäädikhappega. Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10000. Trikloroäädikhapet saab kasutada valkude eraldamiseks madal - molelaarsetest lämmastikuühenditest. Töö käik Katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust ja lisasin mõni tilk CCI3COOH lahust . Loksutasin hoolikalt ja jälgisin. Tulemus CCI3COOH lisamisel lahus muutus valgeks ja häguseks. Järeldus Pärast CCI3COOH lisamist toimus valgu denaturatsioon ja valk sadestus. Toimus valgu
vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse. Ainet iseloomustab elueerimismaht Vx. See on eluaadi maht, mis on kogutud aine maksimaalse kontsentratsiooniga fraktsiooni kolonnist väljumiseni. Kui mingid segus olevad molekulid on liiga suured mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse siis väljuvad nad kolonnist kõige esimestena ja neil on minimaalne elueerimismaht, mis võrdub kolonni vaba mahuga ja tähistatakse Vxmin vxmin=Vv Ained, mille molekulmass on küllalt väike, et difundeeruda täielikult geeli pooridesse, liiguvad kolonnis aeglaselt ja väljuvad maksimaalse elueerimismahuga Vxmax. Kromatografeerimise võib lugeda lõpetatuks, kui kolonni läbinud vedeliku maht ületav kolonni kogumahtu. Seega iseloomustavad mistahes geelkromatograafia kolonni kaks olulist suurust: Vv=Vxmin- vaba maht, mis on eluaadi maht, millega väljuvad molekulid, mis antud geeli pooridesse ei mahu.
AS INGLE OHUTUSKAART Vastavalt EL direktiivile 91/155. Kooskôlas SOM määrusega nr. 37 26.05.2000 Koostamise aeg: 19.05.2004 Lk. 1 (4 ) Toote nimetus: NAATRIUMATSETAAT 1. Identifitseerimine: Kemikaali nimetus Naatriumatsetaat Firma identifikatsioon AS INGLE Aadress ja tel.nr. Ingliste 79004, Rapla maakond, EESTI, tel. (372 48) 42214 Hädaabi tel.nr. 112 2. Koostis: Keemiline nimetus Naatriumatsetaat Sünonüüm Äädikhappe naatriumsool Keemiline olemus ...
Ensüümipreparaadi proteolüütiline aktiivsus A (kat/g): kus: CTyr türosiini kontrentsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/ml); t hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s); V1 reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml); V2 valmistatud ensüümlahuse üldmaht (ml); V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml); 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus; g proteaasi preparaadi kaalutis (g); 181 türosiini molekulmass. 5 min: 10 min: 15 min: Järeldus: Katse tulemustel võib järeldada, et valgus toimus aminohapete vahel peptiidsidemete hüdrolüüs. Õnnestus valgule proteaasiga toimida, TKÄ-ga neid sadestama ning hüdrolüüsiproduktide sisalduse määrata spektrofotomeetrilisel meetodil. Koostatud graafik CTyr = f(t) peab vastama lineaarsele sõltuvusele, st kõik neli punkti katse korrektse läbiviimise puhul peavad langema sirgele. Minu juhul need väärtused ei lange täpselt sirgele
Raud on organismile vajalik mineraalaine. Mineraalained on olulised luustiku, kehavedeliku ja ensüümide koostises. Samuti aitavad mineraalained edastada närviimpulsse. Inimese organism ei tooda ise mineraalained, seega tuleb neid saada toidust ja veest. Raud on hemoglobiini oluline koostisosa. Hemoglobiini ülesanne organismis on transportida hapnikku rakkudesse ning süsihappegaas rakkudest välja. Samuti osaleb raud energiatootmises ja immuunsussüsteemi töös. Rauavaegus on levinuim rahvatervise probleem maailmas. Rauapuudusaneemia all kannatab ca 3% meestest, 30% viljakas eas naistest ning kuni 60% lapseootel emadest. Eestis on rauapuudus ja rauapuudusaneemia 23% imikutest (9-12 kuu vanustel). Laste hulgas (6-18 a. vanustel) esineb rauapuudust 14%-l, kusjuures kõige sagedamini tütarlastel vanuses 16-18 a (vastavalt 28%). Raua puuduse sümptomeid on palju, peamised neist on: füüsilise vastupidavuse vähenemine vaimse tegevuse produk...
Arvutasin ensüümipreparaadi proteolüütilise aktiivsuse A (kat/g) vastavalt valemile: kus: C(Tyr) türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus, mg/ml t hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik, s V - reaktsioonisegu (substraat+ensüüm) üldmaht, ml V - valmistatud ensüümilahuse üldmaht, ml 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus V - ensüümi maht hüdrolüüsisegus, ml g proteaasi preparaadi kaalutis, g 181 türosiini molekulmass Järeldus Proovid said võetud reaktsioonisegust kaseiini hüdrolüüsi protsessi algfaasis, mil produktide kontsentratsiooni ja aja vahel valitses lineaarne sõltuvus. Seega peavad kõik neli punkti katse korralikul läbiviimisel langema ühele sirgele. Minu tehtud katse õib lugeda õnnestunuks, sirge läbib peaaegu kõiki punkte, kõrvalekalle on väga väike.
A= Δt × 181×V 3 × g = 915 ×181 ×1 ×0,0208 = 2,49 μkat/g ΔCTyr – türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/mL) Δt – hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s) V1 – reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml) V2 – valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml) 2 – TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus V3 – ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml) g – proteaasi preparaadi kaalutis (g) 181 – türosiini molekulmass Järeldus Türosiini kontsentratsiooni ja aja vaheline sõltuvus tuli antud katses välja lineaarsele lähedane, seega võib katse lugeda õnnestunuks. Ensüümipreparaadi protelüütiliseks aktiivsuseks A esperaasile sain 2,49 μkat/g.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
