Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ioonide tekkimine ja iooniline side (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Ioonide tekkimine ja 
iooniline side
Koostaja : Helen Kaljurand
Tallinna Kristiine Gümnaasium
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile 
viitamine + jagamine  samadel tingimustel 3.0 
Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt 
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Sisuleht 
• Ioonide tekkimine
• Mg aatomi ja  katiooni  võrdlus
• Cl aatomi ja aniooni võrdlus
• Ioonide jagunemine
• Katiooni ja aniooni võrdlus
• Aatomite ja ioonide mõõtmete võrdlus
• Ioonide nimetuste moodustamine
• Ülesanne 1 Täida lüngad 
Sisuleht
• Io
  oniline side 
• Iooniline side 
• Slaid 14 ( Ioonilise  sideme tekkimine NaCl)
• Slaid 15 (Ioonilise sideme tekkimine 
• Ioonide tekkimine (video)
• Ioonidest koosnevad ained
• Ülesanne 2
•  Teemaga  seotud  lingid
• Kasutatud materjal
Ioonide tekkimine
•  Ioon  – laenguga osake.
•  Aatomid  liidavad või loovutavad 
väliskihi elektrone, et saavutada 
elektronoktett .
• Elektronoktett – 8 elektroni väliskihil.
Mg aatomi ja katiooni 
võrdlus
Magneesiumi  aatom  

Magneesiumioon   
• V
  äliskihil 2 
• V
  äliskihil 8 
+1
+1
 
2
2
Mg – 2 
Mg : +12/ 2)8)2)
: +12/ 2)8)  )
: +12/ 2)8) 

F aatomi ja aniooni 
võrdlus

Fluori  aatom 
Fluoriidioon  
•  
•• V
  äliskihil 7 
• Väliskihil 8 
 
+9
Cl + 
+9
F : +9/ 2) 7)
: +9/ 2) 8) 
Ioonide jagunemine
Ioon
I
Aatom,
ato
 mis liida
d b või
 võ  loo
o vuta
o

b vä
liskihi  
elek
e tr
t o
r n
o e.
e
Katioon
Anioon
Po
P si
o tliivse
v  laenguga
ug  
Negati
g
ivse laenguga
ug  
 
ioo
o n
o .
ioon.
o
Lo
L o
o vu
v ta
t b 
b välisk
s ihilt 
Li
idab  vä
v liskihile 

elektro
ktr n
o e.
elek
e tr
t o
r ne
o
 
 
Katiooni ja aniooni 
võrdlus

Katioon
Anioon
•• Lo
  ovutab elektrone.
• Li idab elektrone.
• E - .
• E + .
• Positiivene laeng.
• Negatiivne laeng.
• Prootoneid elektronidest 
• Prootoneid elektronidest 
rohkem.
vähem.
• Iooniraadius vastava 
• Iooniraadius vastava 
aatomi raadiusest väiksem.
aatomiraadiusest suurem.
Aatomite ja ioonide mõõtmete 
võrdlus

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Atomic _%
26_ionic_radii.svg 
Ioonide nimetuste 
moodustamine

• Katiooni nimetus vastab elemendi eestikeelsele 
•  nimetusele (naatrium-, liitium - jne).
• Aniooni nimetus = elemendi  ladinakeelne  
nimetus + liide –iid.
   bromiid  
Valemis  kirjutatakse   katioon vasakule ja anioon paremale. 
KF – kaaliumfluoriid
CaO 
 kaltsiumoksiid
Ülesanne 1
Täida lüngad 

Aa
A tom
to i 
i
Va
V s
a ta
s v
ta a 
a i
  oo
o ni 
ni
Mi
M tu
i
 
Ioo
Io ni l
  i
l i
i k 
elektro
r nsk
ns e
k em elek
l
tron
ro sk
s e
k em
elektroni 
ni
li
l i
i da
d b
a  
b võ
v i 
i
lo
l ov
o utab
a ?
b
 
 
Li – 
Katioon
Li: 
i +3/
3  2
  )
2  1
  )
1
F: +9/ 2) 7)
 
F + 
Anioon
O: +8/ 2) 6)
 
Anioon
Br: +35/ 2) 8) 18) 7)
 + Br + 
Anioon
 
 
Ca – 
Katioon
Ca
Al:  
Ca+
2
3/ 0
2  /
0 
2)
2
 8) 8
  3 )
8 
)
 
Katioon
8)
8  
) 2)
2  
Al – 
Iooniline side
•• Io
  oniline side tekib aktiivse metalli ja 
mittemetalli aatomite vahele.
• Esineb vastasmärgiliste laengutega ioonide 
vahel kristallides.
• Tekib elektronide üleminekul  ühelt  aatomilt 
teisele.
Nt: NaCl, Mg
Iooniline side
Ioonilises  sidemes  loovutab metalli aatom oma 
elektroni mittemetalli aatomile.
Looduses saab tugevam 
nõrgemast võitu.
Nii saab ka mittemetalli
aatom elektroni endale.

Tugevam koer sai  kondi  endale.
Iooniline side (NaCl)
Naatriumi 
Kloori väliselektronkihis 
väliselektronkihis on 1 
on 7 elektroni. 
elektron .
8-se 
Naatrium
väliselektro
il on 
n-kihi 
vaba 
saavuta-
Na
Cl
elektron  
miseks on 
väliselek
klooril vaja 
ühte lisa 
tronkihil, 
elektroni.
N mi
aa d
tr a 
i ta
um  
 ioonil on üks elektron  Kloori ioonil on üks 
või
vähe b 
m kui prootoneid, seega 
elektron rohkem kui 
o l
n oo
 n vutad
aatriumi iooni laeng +I.
prootoneid, seega on 

kloori iooni laeng –I.
kl
N o
ao
ari
t le
ri .umi- ja klooriaatomi vahele
i  
ooniline 
tekib____________
side
 
Iooniline side (H)apniku välis-
elektronkihil 
O
on 6 elektroni, 
Al
oktetireegli 
kohaselt
suudab ta 

Alumiinium
siduda veel 
il
2 elektroni.
on 
  ?
O
väliselek-
tronkihis
3 elektroni, 

Al
mida ta 
võib 
loovutada. 

O
Ioonide tekkimine 
(video)

http://
www.youtube.com/watch?v=QqjcCvzWwww&feature=rel
ated
 
Ioonidest koosnevad 
ained
•  Kristallilised ained.
• Koosnevad katioonidest ja 
anioonidest, mida seovad 
omavahel  külgetõmbejõud .
• Mittemolekulaarsed ained – 
molekule ei esine.
http://de.wikipedia.org/wiki/Natriumchlorid 
• Leitakse tinglik  molekulmass  
vastavalt valemile. 
 
Ülesanne 2
a
• )   Tõmba  joon alla ioonilistele  ainetele :
CaO, O,  NaCl,  S
b) Anna nimetus järgmistele ainetele:
Ca
kaltsiumfluorii
O
d
liitiumoksiid
naatriumsulfiid
S
Al  alumiiniumkloriid
Teemaga seotud lingid
• http://
www. mhhe .com/physsci/chemistry/an
imations/chang_7e_esp/bom1s2_11.s
wf
•  http://mudelid.5dvision.ee/ 
• http://
www.youtube.com/watch?v=LRVW0tgS
LRI&feature= related
 
Kasutatud materjal
•  http://en.wikipedia.org/wiki/File:Ato m
ic_%26_ionic_radii.svg
• http
://www.youtube.com/watch?v=QqjcC
vzWwww&feature=related
 
• http://
de.wikipedia.org/wiki/Natriumchlorid 

Document Outline

  • Slide 1
  • Sisuleht
  • Sisuleht
  • Ioonide tekkimine
  • Mg aatomi ja katiooni võrdlus
  • F aatomi ja aniooni võrdlus
  • Ioonide jagunemine
  • Katiooni ja aniooni võrdlus
  • Aatomite ja ioonide mõõtmete võrdlus
  • Ioonide nimetuste moodustamine
  • Ülesanne 1 Täida lüngad
  • Iooniline side
  • Iooniline side
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Ioonide tekkimine (video)
  • Ioonidest koosnevad ained
  • Ülesanne 2
  • Teemaga seotud lingid
  • Kasutatud materjal
Vasakule Paremale
Ioonide tekkimine ja iooniline side #1 Ioonide tekkimine ja iooniline side #2 Ioonide tekkimine ja iooniline side #3 Ioonide tekkimine ja iooniline side #4 Ioonide tekkimine ja iooniline side #5 Ioonide tekkimine ja iooniline side #6 Ioonide tekkimine ja iooniline side #7 Ioonide tekkimine ja iooniline side #8 Ioonide tekkimine ja iooniline side #9 Ioonide tekkimine ja iooniline side #10 Ioonide tekkimine ja iooniline side #11 Ioonide tekkimine ja iooniline side #12 Ioonide tekkimine ja iooniline side #13 Ioonide tekkimine ja iooniline side #14 Ioonide tekkimine ja iooniline side #15 Ioonide tekkimine ja iooniline side #16 Ioonide tekkimine ja iooniline side #17 Ioonide tekkimine ja iooniline side #18 Ioonide tekkimine ja iooniline side #19 Ioonide tekkimine ja iooniline side #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LinderKaisa Õppematerjali autor
ioonide tekkimine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Aatomi ehitus-Keemiline side-Lk 10-66
4
odt

Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66

s-, p-, d-, f-elemendid s-elemendid IA ja IIA rühmas, d-elemendid B-rühmas, p-elemendid IIIA-VIIA rühmas Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis, eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Ioon (katioon, anioon) aine osake, positiivse või negatiivse laenguga, tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel. Valentselektronid väliskihi elektronid, osalevad enamasti keemiliste sidemete moodustumisel. Keemiline side kahe või enama aatomi vastasikmõju, mis põhjustab keemiliselt püsiva süsteemi. Molekul kovalentse sideme abil kahe või rohkemate aatomite ühinemine. Molekulvalem väljendab molekuli koostist, näitab millistest aatomitest molekul koosneb. Molekulaarne aine molekulidest koosnev keemiline aine. Mittemolekulaarne aine keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Molekule nendest ainetes ei esine.

Keemia
Keemia eksamiks mõisted
5
rtf

Keemia eksamiks mõisted

Perioodilisusseadus- elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust. s.t kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järgi , siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element. Elektronegatiivsus- elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes iseloomustab elektronegatiivsus. Elektronide sidumise võime sõltub tuumalaengust ja aatomiraadiusest. Ioon - laenguga aatom või aatomite rühmitus. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone. Katioon- positiivne ioon tekib siis, kui aatom loovutab elektroni. Anioon- negatiivne ioon teib siis, kui aatom liidab elektrone. Oksüdatsiooniaste ­ näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtaines on oksüdatsiooni aste 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. molekul ­ koosneb aatomitest.

Keemia
Anioonide kindlakstegemine
10
doc

Anioonide kindlakstegemine

......................................................................1 Sisukord.....................................................................................................................................2 Anioon........................................................................................................................................3 Anioonide jagunemine .............................................................................................................3 Ainete ja ioonide kindlakstegemine.........................................................................................3 Vee (H2O) kindlaks tegemine..................................................................................................4 Gaaside kindlakstegemine........................................................................................................4 Anioonide tuvastamine.............................................................................................................4

Keemia
Konspekt
29
rtf

Konspekt

metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 1.4 Ülesandeid. 1) Koosta järgmiste elementide elektronskeemid: Li, Mg, Al, C, N, O, Cl, Ar, K, Ca, Mn, Ni, Ti, Sn. 2) Täida perioodilisussüteemi abil järgmine tabel: Element Prootonite arv Neutronite arv Elektronide koguarv Elektronkihtide arv Elektronide arv väliskihil P F Jätka tabelit: Na, Si, S, Ne, Fe, V, As, H. 2 Aine ehitus ja keemiline side. 2.5 Aineosakesed. Molekul koosneb aatomitest. Molekul on aine väikseim osake, millel on samad keemilised omadused kui ainel endal. Ioon on laenguga aatom või aatomirühmitus. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone: Kui aatom loovutab elektrone, siis tekib positiivne ioon ehk katioon: Na - 1e ® Na+ Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon: S + 2e ® S-2 Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga

Keemia
Üldine ja anorgaaniline keemia
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

täitumine. Siirdemetallid (d ­ elemendid) on B ­ rühma elemendid, millel täitub d orbital (ehk eelviimane kiht). Sc +21 1 s2 2s22 p6 3s2 3p6 4s23d1 skeem + valem +21 2) 8) 9) 2) 15 III KEEMILINE SIDE KEEMILINE SIDE ­ kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab atomeid molekuliks ning aatomeid või ioone kristalliks. Moodustumise põhjused Sideme konkreetseks tekkepõhjuseks on kas aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustumine või aatomitest tekkinud vastaslaenguga ioonide tõmbumine. Keemilise sideme moodustamisel püüavad aatomid elektronide loovutamise või liitmise tulemusena saavutada olukorda, et nende aatomite väliselektronkihis oleks 8

Keemia
Kokkuvõte enamus 8klassi teemadest
4
doc

Kokkuvõte enamus 8klassi teemadest

Aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element: kindla tuuma laenguga aatomite liik. * aatom: keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekulaarne aine: aine väiksem osake, koosneb aatomitest * molekul: koosneb omavahel seostunud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivasse olekusse, kus nende energia on madalam. * molekuli valem: näitab, millistest aatomitest molekul koosneb. * indeks: näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. * ioon: laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone * tihedus: ühikulise ruumalaga ainekoguse mass, põhi ühik kg/m kuubis. Ioonsed ained on tahked ained. Koosnevad kristallidest. Osad lahustuvad vees, osad mitte. Valemi kirjutamisel eespool on katioon, tagapool anioonid. Laengute summa = 0 . Siis on neutraalne aatom.

Keemia
Keemia - aatomi ehitus
16
doc

Keemia - aatomi ehitus

* Kui element asub A-rühmas, siis tema elektronide arv viimasel kihil võrdub rühmanumbriga. * Kui element asub B-rühmas, siis tema viimasel elektronkihil on tavalsielt 2 elektroni. * Metallid annavad reaktsiooni käigus viimase kihi elektronid ära ja muutuvad positiivseks iooniks. * Mittemetallid võtavad reaktsiooni käigus niipalju elektrone juurde, et saaksid viimasele kihile 8 elektroni. Tekivad negatiivsed ioonid. * Nt: Na+11 /2)8)1) Na -1e -> Na+; S+16/2)8)6) S + 2e = S- * Ioon on laenguga aatom või aatomirühm. -) Kui aatom loovitab elektrone, siis tekib positiivne ioon ehk katioon. -) Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon. Aatomorbitaalid * Elektronkihig jagunevad alates teisest kihist alakihtidest, mida tähistatakse tähtedega s,p,d,f. -) Alakihtide arv mingil kihil võrdub kihi numbriga. * Kuna elektronide jaotuse aluseks on energia, siis oleks mõiste "kiht" asemel õigem

Keemia
Üldine keemia
9
doc

Üldine keemia

elektrilise laenguga; 3) enamikus ühendites on vesinikul oksüdatsiooniaste 1 ja hapnikul oksüdatsiooniaste 2. (Siin on eranditeks, et vesinikul on aktiivsete metallide hüdriidides, näiteks LiH, oksüdatsiooniaste 1 ning hapnikul näiteks ülihapendites, näiteks H2O2 oksüdatsiooniaste 1, samuti ühendites fluooriga); 4) neutraalse molekuli aatomite oksüdatsioonisastmete algebraline summa peab olema 0 ning ioonide puhul peab nende koosseisus olevate aatomite laengute algebraline summa olema võrdne iooni laenguga. Näiteks on väävli oksüdatsiooniastmed ainetes H2S, S8 (väävel lihtainena), SO2, SO3 ja H2SO4 vastavalt 2, 0, +4, +6 ja +6. Mida kõrgem on antud aatomi oksüdatsiooniaste, seda suurem on tema oksüdeerituse aste; mida madalam on tema oksüdatsiooniaste, seda suurem on tema redutseerituse aste." Lihtaines on iga aatomi oksüdatsiooniaste 0

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun