s-, p-, d-, f-elemendid s-elemendid IA ja IIA rühmas, d-elemendid B-rühmas, p-elemendid IIIA-VIIA rühmas Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis, eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Ioon (katioon, anioon) aine osake, positiivse või negatiivse laenguga, tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel. Valentselektronid väliskihi elektronid, osalevad enamasti keemiliste sidemete moodustumisel. Keemiline side kahe või enama aatomi vastasikmõju, mis põhjustab keemiliselt püsiva süsteemi. Molekul kovalentse sideme abil kahe või rohkemate aatomite ühinemine. Molekulvalem väljendab molekuli koostist, näitab millistest aatomitest molekul koosneb. Molekulaarne aine molekulidest koosnev keemiline aine. Mittemolekulaarne aine keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Molekule nendest ainetes ei esine.
Perioodilisusseadus- elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust. s.t kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järgi , siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element. Elektronegatiivsus- elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes iseloomustab elektronegatiivsus. Elektronide sidumise võime sõltub tuumalaengust ja aatomiraadiusest. Ioon - laenguga aatom või aatomite rühmitus. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone. Katioon- positiivne ioon tekib siis, kui aatom loovutab elektroni. Anioon- negatiivne ioon teib siis, kui aatom liidab elektrone. Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtaines on oksüdatsiooni aste 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. molekul koosneb aatomitest.
......................................................................1 Sisukord.....................................................................................................................................2 Anioon........................................................................................................................................3 Anioonide jagunemine .............................................................................................................3 Ainete ja ioonide kindlakstegemine.........................................................................................3 Vee (H2O) kindlaks tegemine..................................................................................................4 Gaaside kindlakstegemine........................................................................................................4 Anioonide tuvastamine.............................................................................................................4
metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 1.4 Ülesandeid. 1) Koosta järgmiste elementide elektronskeemid: Li, Mg, Al, C, N, O, Cl, Ar, K, Ca, Mn, Ni, Ti, Sn. 2) Täida perioodilisussüteemi abil järgmine tabel: Element Prootonite arv Neutronite arv Elektronide koguarv Elektronkihtide arv Elektronide arv väliskihil P F Jätka tabelit: Na, Si, S, Ne, Fe, V, As, H. 2 Aine ehitus ja keemiline side. 2.5 Aineosakesed. Molekul koosneb aatomitest. Molekul on aine väikseim osake, millel on samad keemilised omadused kui ainel endal. Ioon on laenguga aatom või aatomirühmitus. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone: Kui aatom loovutab elektrone, siis tekib positiivne ioon ehk katioon: Na - 1e ® Na+ Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon: S + 2e ® S-2 Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga
täitumine. Siirdemetallid (d elemendid) on B rühma elemendid, millel täitub d orbital (ehk eelviimane kiht). Sc +21 1 s2 2s22 p6 3s2 3p6 4s23d1 skeem + valem +21 2) 8) 9) 2) 15 III KEEMILINE SIDE KEEMILINE SIDE kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab atomeid molekuliks ning aatomeid või ioone kristalliks. Moodustumise põhjused Sideme konkreetseks tekkepõhjuseks on kas aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustumine või aatomitest tekkinud vastaslaenguga ioonide tõmbumine. Keemilise sideme moodustamisel püüavad aatomid elektronide loovutamise või liitmise tulemusena saavutada olukorda, et nende aatomite väliselektronkihis oleks 8
Aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element: kindla tuuma laenguga aatomite liik. * aatom: keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekulaarne aine: aine väiksem osake, koosneb aatomitest * molekul: koosneb omavahel seostunud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivasse olekusse, kus nende energia on madalam. * molekuli valem: näitab, millistest aatomitest molekul koosneb. * indeks: näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. * ioon: laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone * tihedus: ühikulise ruumalaga ainekoguse mass, põhi ühik kg/m kuubis. Ioonsed ained on tahked ained. Koosnevad kristallidest. Osad lahustuvad vees, osad mitte. Valemi kirjutamisel eespool on katioon, tagapool anioonid. Laengute summa = 0 . Siis on neutraalne aatom.
* Kui element asub A-rühmas, siis tema elektronide arv viimasel kihil võrdub rühmanumbriga. * Kui element asub B-rühmas, siis tema viimasel elektronkihil on tavalsielt 2 elektroni. * Metallid annavad reaktsiooni käigus viimase kihi elektronid ära ja muutuvad positiivseks iooniks. * Mittemetallid võtavad reaktsiooni käigus niipalju elektrone juurde, et saaksid viimasele kihile 8 elektroni. Tekivad negatiivsed ioonid. * Nt: Na+11 /2)8)1) Na -1e -> Na+; S+16/2)8)6) S + 2e = S- * Ioon on laenguga aatom või aatomirühm. -) Kui aatom loovitab elektrone, siis tekib positiivne ioon ehk katioon. -) Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon. Aatomorbitaalid * Elektronkihig jagunevad alates teisest kihist alakihtidest, mida tähistatakse tähtedega s,p,d,f. -) Alakihtide arv mingil kihil võrdub kihi numbriga. * Kuna elektronide jaotuse aluseks on energia, siis oleks mõiste "kiht" asemel õigem
elektrilise laenguga; 3) enamikus ühendites on vesinikul oksüdatsiooniaste 1 ja hapnikul oksüdatsiooniaste 2. (Siin on eranditeks, et vesinikul on aktiivsete metallide hüdriidides, näiteks LiH, oksüdatsiooniaste 1 ning hapnikul näiteks ülihapendites, näiteks H2O2 oksüdatsiooniaste 1, samuti ühendites fluooriga); 4) neutraalse molekuli aatomite oksüdatsioonisastmete algebraline summa peab olema 0 ning ioonide puhul peab nende koosseisus olevate aatomite laengute algebraline summa olema võrdne iooni laenguga. Näiteks on väävli oksüdatsiooniastmed ainetes H2S, S8 (väävel lihtainena), SO2, SO3 ja H2SO4 vastavalt 2, 0, +4, +6 ja +6. Mida kõrgem on antud aatomi oksüdatsiooniaste, seda suurem on tema oksüdeerituse aste; mida madalam on tema oksüdatsiooniaste, seda suurem on tema redutseerituse aste." Lihtaines on iga aatomi oksüdatsiooniaste 0
Kõik kommentaarid