Keemia põhimõisted 7.-9. klass (0)

1. Hape – Liitaine, mis koosneb happe anioonidest ja vesiniku ioonidest
2.Redoreaktsioon – Reaktsioon , millega elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus
3.Massiprotsent – 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass
4.Mool – Aine hulga ühik
5.Põlemine – Suure hulga soojus - ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon
6.Alus – Liitaine, mis koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidiioonist
7.Sool – Liitaine, mis koosneb metalli ioonidest ja happe anioonidest
8.Redutseerija – Aine, mille osakesed loovutavad elektrone, O-a suureneb
9. Lahustuvus – Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril
10.Lahus – Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest
11. Oksüdeerumine – Elektronide loovutamine , O-a suuremeb
12.Lubja kustutamine – Kustumatu lubja reageerimine vega
13. Süsivesinik – Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust
14. Oksüdeerija – Aine, mille osakesed liidavad elektrone, O-a väheneb
15.Polümeer – Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamastu ühesugustest väikestest molekulide jääkidest
16.Karboksüülhape – Süsivesinikest tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma
17. Molekulmass – Molekuli mass aatommassiühikutes
18. Neutralisatsioon - Happe ja aluse vaheline reaktsioon
19.Leeline – Vees lahustuv tugev alus
20. Üksikside – Side, kus aatomite vahe on vaid 1 keemiline side
21.Struktuurvalem – Valem, kus kõik keemilised sidemed on kriipsukestena välja toodud
22. Aatom – Üliväike aineosake , koosneb tuumat ja elektronidest
23. Allotroopia – Keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena, näiteks grafiit ja teemant
24.Ioon – Aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng
25.Keemiline reaktsioon – Ainete muundumine teisteks aineteks
26.Korrosioon – Metallide hävinemine keskkonna toimel ( raua roostetamine)
27. Indikaator – Aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel
28.Keemiline element – Kindla tuumalaenguga aatomite liik
29.Molekul – Aine väikseim osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest
30.Keemiline side – Aatomite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks
31.Lihtaine – Koosneb ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest
32. Metall – Lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused ( läige,elektrisoojuvus )
33.Mittemetall – Lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused
34.Liitane - Aine, mis koosneb mtme erineva keemilise elemendi aatomitest
35. Oksiid – Koosneb kahest elemendist , millest üks on hapnik
36.Alkohol – Süsinikuühend , kus süsiniku aatom(id) on vahetult seotud he või mitme hüdroksüülrühmaga
37. Süsivesik – Aine, mis koosneb süsinikust,vesinikust ja hapnikust ning kus H ja O aatomite vahekord on valdavalt sama, mis vees
38.Suspensioon- Jämepihus, kus tahke aine on pihustunud vedelikku
39. Väärisgaasid – Keemiliselt püsivad gaasid, VII A rühm
40.Redutseerimine – Elektronide liitmine redoreaktsioonis, O-a väheneb
41.Küllastunud lahus – Lahus, milles lahustunud aine sisaldis on maksimaalne
42. Filtrimine – Vees lahustumatute väikeste tahkete osakeste eraldamine filtrite abil
43.Leelismetall – IA rühma metallid Li, Na, Rb, Cs, Fr
44. Leelismuldmetall – IIA rühma aktiivsemad metallid Ca, Sr, Ba, Ra
45.Molaarmass – Aine ühe mooli mass grammides
46.Molaarruumala – Aine ühe mooli ruumala
47.pH – Lahuse happelisust, neutraalsust või aluselisust väljendav näit
48.Nukleonid – Prootonid ja neutronid
49. Tuumalaeng – Aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas
50.Tugev elektrolüüt – Aine, mis on vesilahuses täielikult jagunenud ioonideks( soolad ,leelised..)
51. Nõrk elektrolüüt – Aine, mille molekulid on lahuses osaliselt jagunenud ioonideks
52.Emulsioon – Jämepihus, kus vedelik on pihustunud vedelikku
53.Vaht – Jämepihus, kus gaas on pihustunud vedelikku või tahkesse ainesse
54. Aerosool – Jämepihus, kus tahke või vedelik on pihustunud gaasi.