Keemia põhimõisted 7.-9. klass (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

KEEMIA PÕHIMÕISTED

KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng ­ aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate ­ aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht ­ kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon ­ aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul ­ aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass ­ e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool ­ aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass ­ aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n. Ühikuks tavaliselt

Keemia

5

odt

Keemia mõisted

keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. Funktsionaalrühm ­ spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused. Alkaanid ­ süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemetega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Halogeenid ­ VII A rühma elemendid. Halogenoalkaan ­ Alkoholid ­ ainete klass, mille molekulis on hüdroksüülrühm (-OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Amiin ­ ammoniaagi derivaat, milles üks, kaks või või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga. Alkeen ­ küllastumata süsivesinik, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Neid nimetatakse mõnikord ka olefiinideks.

Keemia

5

pdf

Keemia mõisteid gümnaasiumis

1. Aatom - väikseim aineosake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi omadused. Koosneb: elektronkattest ja tuumast 2. tuumalaeng - suurus, milles väljendatakse prootonite arvu 3. elektronkate - aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum 4. elektronide väliskiht - aatomituumast kõige kaugemal olev elektronkiht, milles võib paikneda kuni 8 elektroni 5. keemiline element - aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (sama aatomnumbriga) aatomite klass 6. isotoop - mingi elemendi teisend, neutronite arv tuumas erineb prootonite arvust 7. allotroop - lihtaine 8. ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 9. molekul - (molekulaarse) aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis, koosneb aatomitest. 10.aatommass - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A 11.mool - aine hulga ühik (mol) 12.molaarmass - ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga) tähis M 13

Keemia

10

doc

Keemia põhimõisted

LIITVÄETIS- mitut vajalikku toiteelementi sisaldav mineraalväetis. 6 MASSIARV- tuumaosakeste arv aatomituumas, tähis A. MAHUPROTSENT(%)- lahustunud aine (gaasi või vedeliku) maht 100 mahuosas lahuses. MASSIPROTSENT(W%)- lahustunud aine mass 100 massiosas lahuses. MATERJAL- mitme aine kogum, mida ei saa kergesti lahutada üksikuteks koostisaineteks näit. puit, klass, teras. METALLIDE PINGERIDA- keemilise aktiivsuse ja elektrokeemiliste omaduse põhjal järjestatud metallide rida. METALLILINE SIDE- metallioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides. MINERAAL- maa sees või maakoores moodustunud kindla keem. koostise ja omadustega aine. MINERAALVÄETIS- tööstuslikult toodetav väetis, mis sisaldab peamiselt anorgaanilisi ühendeid. MITTEMETALL- lihtaine, millel puuduvad metallile iseloomulikud omadused.

Keemia

1

docx

Keemia tähtsaimad mõisted

keemiline element­ kindla tuumalaenguga (aatominumbriga) aatomite liik. keemiline reaktsioon ­ ainete muundumine teisteks aineteks. aatom ­üliväike osake, koosneb tuumast ja elektonidest. ioon ­aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng. molekul ­molekulaarse aine väiksem osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest. keemiline side ­aatomite-või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. lihtaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. liitaine ­keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. metall ­lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused(hea elektri-ja soojusjuhtivus,iseloomulik läige jm). mittemetall ­lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. oksiid ­ hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. hape ­aine, mis annab lahusesse vesinikioone. alus ­aine, mis annab lahusesse hüdroksiide. sool ­

Üldkeemia

6

doc

Keemia põhimõisted

KEEMIA PÕHIMÕISTED. 1. Aatom ­ üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element ­ kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton ­ positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron ­ negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron ­ üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng ­ aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv ­ tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid ­ keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate ­ aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht ­ 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) ­ elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomi raadius ­ 13. aatomorbitaal ­ aatomi osa,milles elektroni leidumise tõenäosus on

Keemia

4

doc

Keemia riigieksami põhimõisted

PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG ­ võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE ­ tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT ­ elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT ­ kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON ­ laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON ­ positiivse laenguga ioon. ANIOON ­ negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL ­ liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS ­ aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL ­ aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS ­ aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV ­ osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA ­ kõikide gaaside ühe

Keemia

3

doc

Keemia riigieksamiks kordavad mõisted

KEEMIA EKSAMIKS MõISTED: 1) Aatom ­ üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest 2) Tuumalaeng ­ aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas. Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate ­ aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht ­ 5) keemiline element ­ aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop ­ keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop ­ üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon ­ laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul ­ molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass ­ aatomi mass massiühikutes 11) mool ­ ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi.

Keemia

Kommentaarid (0)