Diiselkütused ja määrdeõlid (0)

Diiselkütused 
ja määrdeõlid
Diiselkütused
 Hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik.
 Diislikütus saadakse mitmete  nafta  
destillatsiooniproduktide  segamisel  teatud 
vahekorras. 
 Süsivesinikest on ülekaalus  alkaanid .
 Tihedus on 810...860 kg/m³.
Viskoossus
 Sellest sõltub kütuse pihustatavus, 
segunemine  õhuga  ja määrimisvõime.
 Liiga suure viskoossusega  kütus  pihustub 
halvasti ja ei põle seetõttu täielikult.
 Väikese viskoossusega kütus pihustub ja 
aurustub hästi, kuid tal on halvad 
määrimisomadused. 
 Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. 
Voolavus
 Kergemini kaotavad voolavuse suurema 
viskoossusega kütused.
 Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja 
hangumistemperatuurid. 
 Hägustumistemperatuur on selline, mille juures 
algab  parafiinide   kristalliseerumine  ja 
kütus kaotab  läbipaistvuse .
 See temperatuur on kütuse voolavuse piiriks.
  Temperatuuri edasisel alanemisel kaob voolavus. 
Selle järgi jagunevad diislikütused järgmiselt:
Arktiline kütus hangub- 55°C; 
Põhjapiirkonna kütus hangub 
-35…- 40°C; 
Talvine kütus hangub -30...- 
35°C; 
Suvine kütus hangub- 10°C.
 Kütuseid tuleb kasutada vastavalt aastaajale. 
Diiselkütuste  margid
 Suvised(tähis Л 0,4 – 40)
 Talvised(tähis 3 0,2 – 35):
Talvine
Põhjapiirkonna
Arktiline
Linna
Linna kütus
  Linnadiislikütus on keskkonnasõbralik kütus, 
mis on määratud eeskätt linnas 
sõitvates autobusside ja veoautode 
mootorites kasutamiseks.
Eelised:
heitgaasides vähem väävliühendeid,
kuni 10% vähem lämmastikühendeid, 
aromaatsete süsivesinike hulk 20% väiksem,
tuhasus kuni 1/3 väiksem, 
meie kliimas sobib linnadiislikütust kasutada 
aastaringselt. 
  
Määrdeõlide põhiomadused 
Määrdeõli kvaliteeti hinnatakse järgmiste peamiste näitajate 
järgi: 
1. Viskoossused 
2. Viskoossusindeks, VI 
3. Viskoossuse  sõltuvus  rõhust ja kiirusest 
4. Määrimisvõime 
5. Stabiilsus (oksüdeeritavus, termooksüdeerimisstabiilsus) 
6. Aurustuvusomadused (leekpunkt, hangumispunkt) 
7. Tuhasus ja sulfaatne  tuhasus 
8. Metallisisaldus, selle sõltuvus õli ekspluatatsiooniajast 
9. Korrodeeruvad omadused 
10. Pesemisvõime 
11. Mehhaaniliste  lisandite  ja veesisaldus. 
Määrdeõlide koostis
  Õlid  nagu kütusedki koosnevad süsivesinikest, 
kuid nende molekulmass on kütuse koostisse 
kuuluvate süsivesinike  molekulmassist  märksa 
suurem. 
 Õli põhikomponentideks on: 
 Mitmesugused  tsükloalkaanid  ja nende 
isomeerid  (40%...82 %); 
 Areenid ja nende isomeerid (15%...40 %); 
 Alkaanid (0,1%...6,5 %); 
 Mitmesugused hapniku-, väävli- ja 
lämmastikuühendid . 
Määrdeõlide 
põhiülesanne
 Määrdeainete põhiülesanne on vähendada 
liikuvate detailide vahelist hõõrdumist ja sellega 
kaasnevat pindade kulumist ning kuumenemist. 
  Hõõrdumine , välishõõrdumine on takistus, mis 
esineb kahe detaili liikumisel nende 
kokkupuutepinnas ja millega kaasneb energia 
hajumine.
Määrdeõlide viskoossus
 Määrdeõlidetähtsaim omadus on voolavuse 
vastandomadus viskoossus e sisehõõrdumine.
 Määrdeõlideleeristatavad viskoossused on:
 kinemaatiline – ν
  dünaamiline  – η
 magnetiline 
  Mahuline
 Struktuuriline
 Löögiline
 ting- (näit Engleri  kraadid )
 eri- (SUS, SFS jt)
 Määrdeõli viskoossusest sõltuvad töötavate 
detailidekulumine,  mootoriõli  puhul mootori 
käivitamise kergus,  kolvirõngaste  tihendamise 
kvaliteet, õlikulu jm. 
 Suure viskoossusega määrdeõlidel on halb 
soojusjuhtivus  ja suurhõõrdetakistus Sellest 
tulenevalt püütakse iga mootorimargi jaoks 
valida võimalikult väikese viskoossusega 
mootoriõli, et tagada detailide vahel püsiv 
õlikiht ja minimaalne kulumine. 
Määrdeõlide stabiilsus
 Määrdeõli omadust võimalikult vähe muutuda nimetatakse stabiilsuseks.
 Määrdeõlide puhul on tähtis, et nad võimalikult kaua oma esialgsed 
omadused säilitaksid. 
 Eristatakse keemilist ja termilist stabiilsust. Määrdeõlide keemiline 
stabiilsus iseloomustab õlide omaduste ja koostise püsivust säilitamisel, 
veondusel ja  kasutamisel . Määrdeõlide omaduste püsivust kõrgetel 
temperatuuridel  nimetatakse termiliseks stabiilsuseks. 
 Termiliseks stabiilsuseks e termooksüdatsioonikindluseks nimetatakse 
määrdeõli omaduste püsivust kõrgetel temperatuuridel moodustuvate 
sadestiste tekkimisele, keemiliseks stabiilsuseks aga  vastupidavust  
madalal temperatuuril moodustuvate sadestiste tekkimisele.
 Kui määrdeõli puutub töötades kokku kuumade detailidega ja kuumeneb, 
siis toimub oksüdatsioon (hapnikuga ühinemine) küllalt suure kiirusega. 
Temperatuuri tõusul üle 250 oC muutub määrdeõli koostis juba mõne 
minuti jooksul. 
 Määrdeõli on seda kvaliteetsem, mida kõrgemal temperatuuril ja mida 
aeglasemalt oksüdeerumine toimub. Termiliselt absoluutselt stabiilseid 
õlisid ei eksisteeri. 
Määrdeõli hangumine
 Määrdeõlide hangumispunktiks loetakse temperatuuri, 
mille juures õli kaotab oma vedeluse, st lakkab valgumast 
raskusjõu mõjul. See on kõrgeim temperatuur, millest 
madalamal määrdeõli ei ole enam valatav. 
 Mootoriõlide hangumistemperatuurid sõltuvad nende 
viskoossusest ja keemilisest koostisest. 
 Parafiinsetel mootoriõlidel kaasneb viskoossuse kasvuga 
üheaegselt parafiini kristalliseerumine sellise staadiumini, 
kus mootoriõli on peaaegu tahke.
 Nafteensetel mootoriõlidel on hangumise põhjuseks 
viskoossuse kasv temperatuuri langedes. Nafteensetel 
mootoriõlidel on üldiselt madalam hangumistemperatuur kui 
parafiinsetel õlidel. 
 Sünteesõlidel on tavaliselt suurepärased külmaomadused 
(külmapüsivus).
Määrdeõlide korrossivsus
 Korrosioon ehk korrodeerumine on enamasti metalli, 
osaline  häving  keskkonnas toimuvate keemiliste 
reaktsioonide tõttu. Kõige tuntum korrosiooni vorm on 
rooste , milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks.
 Määrdeõlid peaksid olema heade korrosioonivastaste 
omadustega.
 Korrosiooni põhjustavad mitmesugused  happed , eriti 
aktiivsed on vees lahustuvad happed. Nende sisaldus 
värsketes õlides on lubamatu. Nende kogust hinnatakse 
happearvuga. 
 Korrosiooni põhjustavad veel  leelised ,  väävel  ja mõned selle 
ühendid. Õlisse sattunud vesi kiirendab nende korrodeerivat 
toimet. Siit ka nõue, et vees lahustuvaid  happeid , leelisi ja 
aktiivset väävlit  mootoriõlid  sisaldada ei tohi. 

Document Outline

• Slide 1
• Diiselkütused
• Viskoossus
• Voolavus
• Slide 5
• Diiselkütuste margid
• Linna kütus
•   Määrdeõlide põhiomadused
• Määrdeõlide koostis
• Määrdeõlide põhiülesanne
• Määrdeõlide viskoossus
• Slide 12
• Määrdeõlide stabiilsus
• Määrdeõli hangumine
• Määrdeõlide korrossivsus