Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valgud ehk kõrgmolekulaarsed ühendid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Valgud
Kõrgmolekulaarsed ühendid, mis koosnevad peptiidsidemetega
ühendatud aminohappejääkidest.
Jaotused :
  • Lihtvalgud - ainult aminohapete jäägid
  • Liitvalgud - valguline ja mittevalguline osa
    a) nukleiinhape + valk - nukleoproteiin, mida kohtab kromosoomis ja
    ribosoomis
    b) metall + valk - metallproteiin ehk hemoglobiin
    Olenevalt strukruurist:
  • Esmane - lineaarne, aminohappejääkide hulk ja järjestus, vahetult sünteesijärgselt on selline
  • Teisane - spiraalne , nimetus alfaspiraal; või siksakiline - beetastruktuur, neid molekule hoiavad koos vesiniksidemed . Sellise struktuuri osaga valke kohtab küüntes, juustes, ämblikuvõrgus, villas jne. Ei lahustu vees.
  • Kolmandane , esinevad kõik sidemed
    a) gloobul ( pusa moodi) - vesilahustuv, antikeha, transportvalk,
    ensüüm
    b) fibrill (sinkavonka) - lihasvalgud vees ei lahustu
    Näited:
  • vesiniksidemed
  • Väävlisillad
  • ioonsed sidemed + ja - aminohapete radikaalid
  • hüdrofoobsed sidemed
  • Neljandane struktuur
    Koosneb mitmest omavahel seostunud valgulisest ehitusüksusest
    (erinevad lindid pusas), nt hemoglobiin, müoglobiin veeloomades,
    ensüümkompleksid. Esinevad kõik sidemed
    Valkude füüsikalis-keemilised omadused
  • Suur molekulmass , normaaltingimustes biomembraane ei läbi, kui nt uriinis tuvastatakse valk, on viga neerudes.
  • Valgud kas lahustuvad vees (piim, muna, veri ) või ei lahustu (juuste, naha, sülgede, soomuste, küünte). Kui piimas on vesi, saab sellest aru külmutades.
  • Hüdrolüüsuvus, hüdrolüüsuvuse tagajärjel tek vabad aminohapped , nt seedumine
  • Valkudel on laeng, seetõttu nad ka liiguvad elektriväljas, laeng tuleb aminohapete radikaalidest.
  • Denaturatsioon - kõrgemat järku struktuuride kadu esmase struktuuri säilumiseni, seda põhjustavad faktorid :
  • Organismisisesed - palavik , mao soolhape (valkude kalgendumine )
  • Organismivälised - madalad ja kõrged temperatuurid, UV, tugevad happed ja alused, vibratsioon. Enamasti on denaturatsioon pöördumine nt muna praadimine ja keetmine , liha keetmine. Esineb ka pöörduv denaturatsioon st valk taastav algoleku, seda nim renaturatsioon - nt juuste lokkimine , maitsetundlikkuse taastumine
    Valkude biofunktsioonid
  • Energeetiline
  • 1g valkude lõhustumisel vabaneb praktikas 4kcal, teoorias 6kcal. (valkude lagundamine ei lähe lõpuni, organismides peatub kusiaine ehk uurea ehk karbamiidi tekkel ja ka välditakse toksilise NH3 teket)
  • Ööpäevasest energiavajadusest peaks valgud katma kuni 15%, erandkorras sportlastel kuni 20%
  • Iga kehakaalu kilo kohta on ööpäevas vaja 1-1,1g valku. Erandiks rasedad ja kasvavad organismid.
  • Varuaineline
  • seemnete varuvalgud, nt sojaubades kuni 35%, viljades, nt teriste valgud
  • loomorganismides varuvalkudeks piima- ja munavalgud, organismi enda tasandil lihastevalgud
  • Liigutuslik funktsioon - valgud muundavad keemilise energia mehhaaniliseks nt lihaste valgud (müosiin, aktiin ); viburite ja ripsmete valgud (tubuliin)
  • Kaitsefunktsioon
  • passiivne kaitse, seda teostavad kattevalgud nt suled, vill , nahk, soomused jne
  • aktiivne kaitse - valgulised antikehad tekivad võõrorgaanika või haigusetekitajate vastu; ka verehüübimis valgud
  • kaitseotstarbelised valgulised mürgid, nt limanäärmed konnade ja kalade nahas
  • Toksilisuse funktsioon
    Looduslikult kõige mürgisemad ühendid ongi valgud:
  • baktermürk botuliin, mis mõjub närviülekannetele. Botoxravis kasutusel, halvaksläinud konservides, sest on kuumuskindlad mürgid
  • riitsinus ehk ritsiin, mis hävitab rakkude membraantranspordi, mis hävitab raku
  • kerakala mürk tetrodotoksin blokeerib närviülekande, teadvus säilub surmahetkeni
  • Detoksikatsiooni ehk vastumürgifunktsioon
    Valgud seovad endaga pöördumatult teatud spetsiifilisi mürke
  • nt raskmetalle
  • alkaloide (taimsed), esmaabiks piim, toores munavalge.
  • Retseptoorne
  • valgulised retseprotid valgu välispinnal, mis võtavad signaalmolekule
  • valgustundlike valkude lagunemine silma võrkkestas ja elektriliste signaalide teke: need on rodopsiin ja jodopsiin, mis asuvad kolvikestes ja kepikestes
  • Transpordifunktsioon
  • hemoglobiin 100% hapnikutransport ja teise süsteemiga 20% ulatuses CO2 transport
  • vereplasma albumiinid
  • Signaalne funktsioon
    Valgulised hormoonid nt kõhunäärme hormoonid nagu insuliin , mis
    langetab veresuhkru taset; ja glükagoon, mis tõstab veresuhkru
    taset.
  • Struktuurne funktsioon
    Valkstruktuurid annavad bioobjektile vormi
  • lihased
  • nahavalgud
  • viiruste kattevalgud
  • Vähesed valgud muundavad keemilise energia valgusenergiaks
    Need valgud helenduvad, nt jaanimardikate vastsete helendumine, selle
    valgu nimi on lutsiferiin
    12. Toiteline funktsioon, mida täidavad seemnete, munade ja piima
    varuvalgud

  • Valgud ehk kõrgmolekulaarsed ühendid #1 Valgud ehk kõrgmolekulaarsed ühendid #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor p2evakoer Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    doc

    Lipiidid ja valgud

    LIPIIDID: Lipiidid on väikese molekulmassiga orgaanilised hüdrofoobsed ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Jaotus: 1) Lihtlipiidid ­ rasvad, õlid, vahad. 2) Liitlipiidid ­ fosfolipiidid. 3) Tsüklilised lipiidid ­ steroid tüüpi ühendid, nt. kolesteriidid. Lipiidide omadused: 1) Hüdrofoobsus ­ ei lahustu vees, ei seostu vee molekulidega. 2) Veest väiksem eritihedus ­ rasked kütteõlid ei jää näiteks veepinnale, erand. 3) Hüdrolüüsumus ­ tekivad alkohol ja vabad rasvhapped. 4) Rääsumine ­ osaline lagunemine millega kaasneb vabade radikaalide teke(mõrkjas maitse ja ebameeldiv lõhn) Lihtlipiidide biofunktsioonid: 1) õlid, rasvad:

    Bioloogia
    thumbnail
    29
    doc

    Biokeemia kordamine

    2. Sahhariidide biokeemia. Sahhariidid - ehitus, klassifikatsioon. Koosnevad: süsinik, vesinik, hapnik 3 rühma: 1.Monosahhariidid- Koosnevad C, H, O Sisaldavad aldehüüd- või ketoonrühma. glükoos C6H12O6, riboos C5H10O5 2.Oligosahhariidid- liitsüsivesikud. koosnevad 2..10 monoosijäägist, seotuna glükosiidsidemega 3.Polüsahhariidi: 1)Homopolüsahhariidid- Koosnevad paljudest ühe- taolistest monoosijääki-dest. Piir on kokkuleppeli-ne, on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekul- mass peab 1000-sse küündima. 4 2)Heteropolüsahhariidid- Korduvad süsivesikulised üksused, mid on seostatud teiste biomolekulidega ja need on enamsti valgud Sahhariidid elusorganismides - nende jaotus ja biofunktsioonid. Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest

    Biokeemia
    thumbnail
    24
    doc

    PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

    Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest:  valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin;  see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid.

    Bioloogia
    thumbnail
    24
    doc

    Eksamiks õppimise konspekt

    Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid.

    Biokeemia
    thumbnail
    24
    doc

    PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

    Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid.

    Biokeemia
    thumbnail
    25
    docx

    Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemi a

    1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2

    Spordibiokeemia
    thumbnail
    100
    pptx

    BIOKEEMIA, II osa - Orgaanilised ained

    BIOKEEMIA, II osa ORGA ANILISED AINED ORGAANILISED AINED (BIOMOLEKULID)  Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD  Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Valkude süntees toimub ribosoomides.  Ööpäevas lammutub organismis u

    Biokeemia
    thumbnail
    30
    pdf

    Valgud

    närvikude 44-51 % luud, hambad 18-24 % rasvkude 13-15 % vereplasma 7,5 % (s.o.66-87 g / l) Kudede valgusisaldus ei kõigu suurtes piirides. Suuremad kõikumised on patoloogia näitajaks. Kudede/organite valgusisaldus muutub organismi individuaalse arengu jooksul. Valkude üldtunnused l . Valgud koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja sellest tuleneb nende duaalsus ning mitmekesisus. A m i n o h a p e ­ valgu ehituslik üksus aminokarboksüülhaped, aminorühma (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) sisaldavad orgaanilised happed, kristalsed, värvuseta, vees lahustuvad amfoteersed ained. Looduses leidub umbes 250 aminohapet, inimorganismis umbes 60. Valkudes leidub 20 aminohapet. Selle järgi, kas organism suudab aminohapet ise sünteesida või mitte, jaotatakse

    Biokeemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun