Valgud ja nukleiinhapped (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Valgud

Valgud on aminohapetest moodustunud polümerid. Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus: algab mõnest kümnest ja ulatub tuhandeni.
Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks

Koostisesse kuuluvad alusteliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm.

Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne sive, mida nimetatakse peptiidsidemeks.
Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse:

esimese järgu struktuur – primaarstruktuur

teist järku struktuur – sekundaarstruktuur( heeliks )

kolmandat järku struktuur – tertsiaarstruktuur( kerajas kuju= gloobul )

neljandat järku struktuur – kvaternaarstruktuur(kaks või enam polüpeptiidi)

Valgu denaturatsioon – Kui valgulahust kuumutada, nõrgenevad keemilised sidemed. Valk hakkab järkjärgult kaotama oma struktuure, alguses kolmas – siis teine.
Valgu renaturatsioon – algab valgu struktuuride taastumine , on denaturatsiooni pöördprotsess.

Valkude funktsioonid:

ENSÜMAATILINE – keemilised reaktsioonid ei kulge mitte iseenesest, vaid neid on vaja kas kiirendada või aeglustada. Reaktsioonide kiirust reguleerivaid valke nim. ensüümideks.

EHITUSLIK – kuuluvad kõikide rahuorganellide koostisesse. Näiteks karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad.

TRANSPORT – rakumembraani koostisesse kuuluvad transportvalgud , mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja.

RETSEPTOR – mõningad valgud, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse – näiteks keele limaskesta retseptorvalgud aitavad maitset tunda.

REGULATOORNE – hormoonid, veresuhkru sisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub kõhunäärmes.

KAITSE – võõraste orgaaniliste ühendite kehasse sattumisel moodustuvad veres antikehad

LIIKUMINE – lihasvalgud, mis muudavad oma suurust ja kuju ning lasevad inimesel lihaste abil liikuda

ENERGEETILINE – valkudel on täielikul lagunemisel vabanev energia aga end valkudel on nii palju teisigi olulisi ülesandeid, kasutatakse valke energeetilisel toimel ainult hädajuhustel.

AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab viirus . HIV – selle toimel lakkab inimese vere rakkudes(lümfosüütides) antikehade teke ja organismi vastupanuvõime nõrgeneb-

Kontraktsioonivalgud – valgud, mis on võimelised oma struktuuri muutma, sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutmine. Kõige tuntumad lihasvalgud.

Nukleiinhapped – DNA & RNA

Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid .

Desoksüribonukleiinhape – DNA
Ribonukleiinhape – RNA

DNA

Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleitiidid.

Koosneb fosfaatrühmast – desoksüriboosist – lämmastikalusest

Fosfaatrühm:

adenosiinfosfaat A → T

guanosiinfosfaat G → C

tsütosiinfosfaat C → G

rümidiinfosfaat T → A

e. komplementaarsusprintsiip – nukleotiidide vastavus, mis hoiab kaks ahelat omavahel koos.

Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks. Teist järku struktuuris keergub DNA kruvikujulisse biheeliksisse.

DNA ülesanded:

on kromosoomide põhiline koostisosa – enamus DNAst rakutuumas , natukene ka mitokondris ja kloroplastis

põhiline ülesanne päriliku info säilitamine. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi.

rakkude jagunedes saavad tütarrakud samasuguse päriliku info, nagu oli lähterakus.

DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele.

Kogu pärilik info paikneb üksnes DNA molekulides, sellepärast on oluline, et ta säilitaks oma nukleotiidse järjestuse sõltumata igasugustest muutustest.

Seejuures on kaheahelaline biheeliks paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes ka ise küllaltki vastupidav. DNAs võib olla miljoneid vesiniksidemeid, mis muudavad biheeliksi stabiilseks.

Kaheahelalisuse tähtsus ei seostu mitte üksnes suure vesiniksidemete arvuga, ühtlasi tagab see kogu päriliku info esinemise vähemalt ühes koopias.

RNA

Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.

Koosneb samuti kolmest rühmast: fosfaatrühm – riboos – lämmastikalus
Desoksüriboos – riboos ; tümiin – uratsiil .

Fosfaatrühm:
adeniin A = U
guaniin G = C
tsütosiil C = G
uratsiil U = A

Nukleotiidide järjestustust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks.
RNA molekul koosneb ühest ahelast. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises .
RNA ülesanded:

informatsiooni-RNA(mRNA): toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika – tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse.
transpordi-RNA(tRNA): ülesandeks on transporditud info molekul ribosoomidesse saabudes lahtimõtestada. Vastavalt selelle toovad need kohale ’’õiged’’ aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse.
ribosoomi-RNA(rRNA): kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgussünteesis.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 61 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

61 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

L2tuu Õppematerjali autor

Konspekt valkudest, nende funktsioonidest, dnast ja rnast

valgud dna rna nukleiinhapped

Sarnased õppematerjalid

doc

Üldine keemiline koostis

Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Steroidid on Teiste lipiidega võrreldes teistsuguse ehitusega.nad on madalmolekulaarsed ühendid mis vees Ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool,ja suguhormoonid, vitamiin D. Hormoonid- On bioaktiivsed ained mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmete Valgud Valgud(proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid.molekulmass varieerub väga suures vahemikus. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides- biopolümerid. Aminohapete omadused?- kõigi amonohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Katseklaasis aminohapped üldjuhul ei reageeri seega valke sel teel ei moodustu. Neid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahel kovalentne side mida nim peptiidsidemeks. Valgud omavad mingit ruumilist struktuuri

Bioloogia

doc

Organismide koostis.

valke. Nende kõrval on enim esindatud lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Ehkki nukleiinhapete (DNA pärilikkuse kandja ja RNA päriliku informatsiooni avaldamine) sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõigile rakkudele. Tabel 1: Keemiliste ühendite keskmine sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained % Orgaanilised ained % Valgud 14 Lipiidid 2 Vesi 80 Sahhariidid 1 Teised Nukleiinhapped: anorgaanilised 1.5 DNA 0.4 ühendid (soolad) RNA 0.7 Madalmolekulaarsed

Bioloogia

doc

Nukleiinhapped

Ande Andekas Bioloogia Nukleiinhapped Nukleiinhapped avastati 1869. a. Need on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid desoksüribonukleiinhape (DNA; monomeerideks on desoksüribonukleotiidid (keeruka struktuuriga ühendid, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel)) ja ribonukleiinhape (RNA; monomeerideks on ribonukleotiidid (moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel)). DNA molekulide

Bioloogia

doc

Konspekt - Organismide koostis

Mikroelemendid Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus, seetõttu aitab ta säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist. *Vesi võtab osa fotosünteesist.

Bioloogia

doc

Organismide koostis - Valgud, nukleiinhapped

2.4 Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valke nimetatakse ka biopolümeerideks, sest valgud moodustuvad ainult elusorganismides. Kõiki aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH ) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). Valke sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. See ühendab kahte aminohappejääki.

Bioloogia

doc

BIOLOOGIA konspekt

Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel) Komplementaarsus A=T ja C=G A=U ja C=G Põhiline ülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku info realiseerimine ülekanne Ensüümid on globulaarsed valgud, mis toimuvad biokatalüsatoritena. Valgud(proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohappeid on 20. Valgud moodusutvad vaid elusorganismides. Sp nim. neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim. nukleoproteiiniks. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. Mis omadused on aminohapetel? Aluseliste omadustega aminorühm (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Neid sünteesitakse raku

Bioloogia

doc

Valgud, nukleiinhapped

Kõikide aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks. Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4

Bioloogia

doc

Organismide koostis

Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained 80%. Põhiosa moodustab vesi. Organismide veesisaldus jääb vahemikku 65...95%. Orgaanilised ained 18%. Kõige rohkem on valke. Valkude kõrval on lipiide rasvad, õlid, vahad) ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostissesse ja on organismi põhiliseks energiaallikaks. Samuti orgaanilistest ainetes on esindatud nukleiinhapped, mis on vajalikud kõikidele rakkudele (DNA, RNA). Anorgaanilised ained Vesi 1. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises lahustis. Vesi lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid orgaanilis polaarseid ühendeid. Mittepolaarsed ained lahustuvad vees vähesel määral (nt. õlid, rasvad, vahad). Vee molekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides nad esinevad nii lähteainete kui ka lõpp-produktide hulgas.

Bioloogia

Rohkem sarnaseid