XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed. Nõrk Indrek sünnitab palju kurvameelsust ei saa mängida, puhata, magada. Lastel oma Vargamäe. Andrese ja Pearu rahavõistlus kõrtsis. Pearu eit pidi mehele viima kapukad taldriku ja kinnastega. XXVI (252-266) Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust. Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema Mari lubab nende saladust hoida. Poisid mängisid Türki ja Venet. Andres oli hädas uute kividega - tööd pidevalt. XXVII (266-285) Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade tapule kaasnev vaikus, Pearu püksid, Tiidu kõne). XXVIII (285-303) Vargamäele tuli suur haigus, mis viis paljud lapsed hauda, ka Eespere Mari lapsed. Peale tuisus hullamist suri ka Anni
Naiste rollid Vargamäel Tammsaare naistegelased on läbi teoste kurvad ja õnnetud. ,,Tõde ja õigus'' Mari ja Krõõt olid kurvad ja allasurutud ning ka Sauna-Madise naine oli mehe võimu all ning üksluise, igava ja masendava eluga. Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud ning nad pidid täitma väga erinevaid rolle, nad pidid olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks, rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam. Andrese naine Krõõt oli nõtke, teotahteline ning heasüdamlik, ta oli headuse ja kannatlikkuse sümbol, kuid vaatamata oma headele omadustele läks Krõõdal teoses kõige halvemini. Krõõt ei sobinud Vargamäele juba algusest peale, sest need kontimurdvad tööd, mis tuli Vargamäel teha oli tema jaoks liig, k...
Tegelaste ülevaade ja iseloomustus Toomas Nipernaadi Lihtne kirjanik, kes suviti rändas mööda kodumaad otsides inspiratsiooni.Igas kohas tutvustas ta ennast erinevalt: kord oli ta pärlipüüdja, teine kord maamõõtja, sulane või hoopis sookuivendaja. Tema lemmik tegevuseks oli luiskamine. Läbi selle Üritas Nipernaadi ka tüdrukutele kärbseid pähe ajada. Tegelikult oli ta üks suur naistemees. Maret Vaesekaluri tütar, kellele meeldis olla looduse keskel ning vaba. Tema isa soovis aga, et tütar abielluks korraliku töömehe Jaanus Rooga. Tüdruk armus aga hoopis Nipernaadisse ja sai tõelise hoobi, kui kuulis, et tema armastatu on juba tegelikult abielus. Inriid Nipernaadi Toomas Nipernaadi abikaasa, kellel oli kombeks igal sügisel käia oma meest otsimas. Inriid oli mõistlik, kui uhke
Tõnu Trubetsky Tõnu Trubetsky aka. Tony Blackplait Eesti muusik, kirjanik ja filmilavastaja. Sündinud 24. aprillil 1963 Tallinnas Isa Jaan Trubetsky ja ema Leili Rikk Naised Anu, Maret ja Margit Lapsed Reginleif, Tõnu, Madeleine Õppis Tallinna 7. Keskkoolis 1981. aastal lõpetas ta Tallinna 32. Keskkooli teatriklassi Teenis nõukogude sõjaväes 1991 elas ja tegutses muusikuna Soomes. 1992. aastal naasis Soomest Eestiss 1997. aastal oli Ameerika Biograafilise Instituudi uurimistöönõunik ja juhatuse liige 1987-st aastast Tallinna Noorte Autorite Koondise liige Eesti Kirjanike Liidu liige 1997-st aastast. 1980
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Ajalugu..............................................................................................................................3 Cooperi test........................................................................................................................4 Saavutused.........................................................................................................................4 Treeningprogrammid.........................................................................................................5 Kokkuvõte.........................................................................................................................6 Sissejuhatus Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajook...
Neil olid suured probleemid. Endised juhid visati erakonnast välja ning siis võeti uuesti tagasi. Vahepeal oli erakond täitsa ilma juhtideta. Kuna nad on kaotanud palju toetajaid, siis on nende tegevus ka üsna piiratud. Hetkel oli neil suurem probleem oma erakonna kooshoidmisega, et ei suudetud väga muule rõhku panna. Seega jäi nende 2010 aasta tegevus kesiseks. Praegu on neil kuus kohta Riigikogus. Need kuus saadikut on Aleksei Lotman, Maret Merisaar, Mart Jüssi, Toomas Traipido, Valdur Lahtvee ja Marek Strandberg. Mart Jüssi kuulub ka Keskkonnakomisjoni. 1. septembri seisuga oli ERR-i esindajaks Valdur Lahtvee. Kuuluvad Reformierakonna ja IRL-ga opositsiooni. Mina isiklikult, kui keskkonna huviline, ei leidnud, enne selle ülesande tegemist, ERR-ist midagi põnevat. Nüüd kui ma olen selle uurimise läbi teinud, leian ma, et on kahju, et nad ei suuda oma plaane teoks teha
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku eriala Sirli Lillmann Catriin Leiman Maria Malõsev Maret Voore HIROSHIMA Referaat Tartu 2006 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 3 2. TUUMAENERGIA AJALUGU..............................................................................................3 3. TUUMAPOMMI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE:..................................................................4 4
viljapõllule sõita ja nõudis selle eest hiljem kohtus raha. Oru peremees aga ei teadnud, kuidas ta sinna põllule üldse sattuda sai. Andres tunnistab Pearule kõik üles, aga sosinal kõrva sisse, nii et mitte keegi teine ei kuule. Selle peale tõuseb tüli, mille kõrtsmik lahendab. Pärast seda sündmust mõistab Pearu, et Andresel on palju rohkem vigureid varuks kui temal. Teose esimese osa lõpus lahkub peretütar Maret naaberpere Joosepiga omaette elama. Noor Andres suundub kroonut teenima, noormees ei ole kindel, kas ta tuleb Vargamäele tagasi ja peremeheks tulemine on üldse kahtluse all. Romaan ,,Kõrboja peremees" on teos, milles on juttu vanade ja noorte suhetest, armastusest ja takistustest, mis ei lase õnnelikult elada. Teose peategelaseks on Katku Villu, kes on keerulise iseloomuga noor mees. Ta ei ole kuigi seltsiv, pigem tagasihoidlik ja vaikne
Mari, et see alailma norutab ning ei toeta peremeest tema plaanides. Samuti heidab Andres Marile ette perenaise saatusele kohatut käitumist (kui Mari on ebameeldivaid saladusi Andrese eest varjanud). 13. Missugune oli teose koomiline pool? Minu jaoks oli koomiline tegelaste kangekaelsus ja kuidas raamat oli tegelikult mõeldes väga masendav. Surma ja petmist oli palju. 14. Mis sai I osa lõpuks Andrese vanematest lastest? Liisi abiellus Pearu poja Joosepiga, Maret abiellus Sassiga, Indrek läks linna kooli ja Andres läks Kroonu. 15. Leia ühiseid jooni ,,Tõe ja õiguse” aja ja inimeste ning kaasaja Eesti elu ja inimestega. Armu kolmnurgad, valetamine, omakasuks inimesi ära kasutada, üldised sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid.
Kati Tolmoff, sulgpalli 1. ring. Tänavuste tulemuste põhjal pidanuks Tolmoff esimesest ringist edasi pääsema, ent pärast esimese geimi võitu tabas teda arusaamatu langus ja kaotus. Raul Must, sulgpalli 1. ring. Kuigi Must püüdis enne kohtumist maailma teise kümnesse kuuluva vastasega ennast soosikuks tembeldada, pani mäng rollid paika. Maret Ani, tennise üksikmängu 1. ring. Olümpiamängude eelõhtul üksikmängu turniirile pääsenud Maret Ani ei võtnud pakutud kingitust vastu ning langes kohe avaringis. Kurvaks teeb see, et eestlanna vastane olnuks parema esinemise korral jõukohane. Marko Albert, triatloni 41.Raske on jõuda kõrgele kohale, kui kolmest alast valdad hästi vaid ujumist, rattasõidus oled keskmik, ent lõppkohti otsustavas jooksus nõrk. Martin Liivamägi, 200 m kompleksujumise 35. Ujumiskoondise ühe suurima lootusena olümpial startinud Martin Liivamägile oli see teine järjestikune
1. Suhtarvuna 1:50 000 2. Murdarvuna 1/50 000 3.Selgitava tekstina 1cm kaardil vastab 500 m maastikul Mitme mõõtkava võrdlemisel on suurem see, mille suhtes parempoolne arv on väiksem. Näiteks mõõtkava 1:20 000 on suurem kui 1:50 000. Mida suurem mõõtkava, seda üksikasjalikumalt on sellel kujutatud maastikku. 1.7 Olulisemaid medalivõite MM medaleid on Eestisse toodud kaks: 1991 võitis o-jooksus Sixten Sild pronksi ja 1994 o- suusa-tamises Maret Vaher pronksi. MK osavõistlustel kolme sekka on tulnud: Sixten Sild võitis o-jooksu 1996 ja 1998; Inno Ling oli o-jooksus kolmas 1992; Külli Kaljus o-jooksus teine 1994 ja kaks korda kolmas (1996 ja 1998); Mall Alev o-suusatamises korra teine ja kolmas 1997; teatejooksu meeskond (Rene Ottesson, Alar Viitmaa ja Armo Hiie) teine 1998. Üliõpilaste o-jooksu MM: Ede Ümarik võitis kulla (1988) ja hõbeda (1990) ning teatepronksi
Pearu oli soosilda aina mudasemaks "parandanud”, et aga teistel võimalikult ebamugav oleks, Matu siis teeb soosilda ainult veidi veelgi pehmemaks. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuigi nad omavahel läbi ei saa. Esimene tahab muudkui rähelda ja jõudu proovida, teine unistada. Nende ärplemise pärast saab Mari kord põllul Indreku visatud (Andresele määratud) kiviga vastu külge. Seegi jääb korduma läbi teose nagu süütunde sümbol. Peretütred Liisi ja Maret saavad aina vanemaks, jooksevad mööda simmaneid ja suhtlevad salaja Oru vanemate poiste, Joosepi ja Karlaga. Andres saab sellest teada alles siis, kui Liisi ja Joosep otsustavad abielluda. Sellega ei või isasüda kuidagi leppida. Siis jääb Liisi rasedaks, meelega, ja kolib kodust sauna, kuni Joosepiga seaduslikult laulatatud saab. Siis asuvad nad kahekesi Joosepi onu juurde elama. Andres sellega siiski kuidagi lepib, arvatavasti, sest tütart kaasavarast ilma ta ei jäta
medaleid ja karikaid - suusatamises, kergejõustikus, maadlemiseses, ujumises ja rattasõidus. Nii uhke on kuskil telekast kuulda, et meie riigile on jälle tunnustust toodud. Selle üle peab väga uhke olema. Tihtipeale kipub meedia liiga kohmakaid järeldusi tegema. Tipptasemele jõuavad ainult paremad. Eestist on välismaale päris palju läinud,ning on seal saavutanud väga häid tulemusi. Praegu on väga aktuaalne teema tennis, kuna telekas ja ajalehtedes aina räägitakse kuidas Maret Ani või Kaia Kanepi võistlustel hakkama saavad. Kahjuks ei ole siiani mingit erilist võitu saavutanud. Võib väita, et neile,kes tegelevad liikumisega igapäevaselt on sport elustiil. Mõned aga lihtsalt lähevad spordilt üle ärisse kuna tunnevad, et pole enam selles õiges vormis. Endine ujuja Indrek Sei on öelnud ,, Äri on sama kirg ja aktraktsioon nagu sportki." Spordi katk ehk dopingu kasutamine on võidukultuse kõige otsesem tagajärg . Oma
teiste galaktikate parameetritega põrkus tumeda aine olemasolu probleemiga. Koos M.Jõeveeru, E. Saare ja E. Tagoga loetakse teda universumi rakulise ehituse vaadete süsteemi loojaks. Eestis · 1975. aastal toimus Tallinnas esimene ainult tumeainele pühendatud teaduskonverents kogu maailmas. · 2007. aastal anti J.Einasto juhitud teaduskollektiivile, kuhu kuulusid veel Maret Einast, Enn Saar ja Erik Tago, Eesti Vabariigi Teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest teemal: ,,Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur". Maailmas · Viimastel aastatel on käivitunud väga laiaulatuslik vaatlusprojekt, nimega COSMOS. · Selles osaleb ligi 100 teadlast 12 riigist. · Hubble mõõtis gravitatsiooniläätse efekti, Subaru ja VLT punanihke
sageli ka hiljem, kui midagi läheb halvasti. · Samal ajal jätkuvad ka naabritevahelised tülid. Andres on õppinud, et kui ta ei saa oma õigust kätte tõega, hakkab ta samuti petma nagu Pearugi, mille peale viimane ei oleks osanud tullagi. · Hoolimata vanemate vaenust, saavad vanemad Mäe ja Oru lapsed omavahel läbi. Vanimad- Mäe Liisi ja Oru Joosep armuvad ning kolivad Andrese (ja algselt ka Pearu) soovist hoolimata kokku. · Andrese teine tütar, Maret abiellub ja lahkub samuti kodunt. Ka ta esimene poeg teatab enne kroonusse minekut, et võib-olla ei tulegi ta Vargamäele tagasi. Kõik lapsed tahavad sealt minema minna, kuna neile paistab see koht vaid tülide paigana. · Vananedes vähenevad naabrite tülid, ent sõprust ei teki siiski. Andres mõistab, et kogu töö ja vaev pole talle toonud õnne ja rahulolu, vaid muret ja vaeva; et Vargamäel ehk polegi armastust ja rõõmu, ega saa aru, mis seal siis täpselt ongi.
Pearu arvas, et ainult tema on see, kes vigureid teeb kuid nüüd taipas ta, et ka Andres on samasugune. See muudab Pearu ettevaatlikumaks. Küla vaevab lasteepideemia, milles surevad ka Oru talu kolm last. Matused on väikesed, sest igal pool on epideemia. Laste surm muutis Andrest kibestunumaks ja kurvemaks. Juba Krõõda surm oli talle sügava haava jätnud ja nüüd veel kolme lapse kaotus. Peretütred Liisi ja Maret, kes juba üsna vanad on, suhtlevad salaja Oru poiste Joosepi ja Karlaga. Andrese kõrvu jõuab see alles siis, kui Liis ja Joosep otsustavad abielluda. Liisi jääb meelega rasedaks ja kolib kodust sauna, kuni ta laulatatud saab. Seejärel asutakse elama Joosepi onu juurde. Andres on siiski asjaga vist leppinud, sest annab tütrele ka kaasavara. Kui Andres läks poega Andrest rongile saatma, sokeerib teda see, et noorem poeg Andres ei pruugigi võib-olla Vargamäele peremeheks tagasi tulla
Sünnikuu Nimi Sünniaeg Sugu aastaaeg Tähtkuju Elisabeth Mullari 25.10.1971 naine Sügis Kaljukits Marju Vaask 21.05.1951 naine Kevad Kaljukits Janet Parts 24.07.1974 naine Suvi Kaljukits Ivo Sonk 21.06.1986 mees Suvi Kaljukits Kristjan Jaanus 24.08.1957 mees Suvi Kaljukits Kairi Kulmar 23.09.1966 naine Sügis Kaljukits Annemai Kodi 21.02.1961 naine Talv Kaljukits Risto Tosso 10.05.1981 mees Kevad Kaljukits Argo Järv 29.01.1954 mees Talv Kaljukits Toomas Lohk 3.01.1950 mees Talv Kaljukits Kairi Karjust 27.02.1951 naine Talv Kaljukits Marek Karu 19.10.1978 mees Sügis Kaljukits Naima Svarts 14.05.1954 naine Kevad Kaljukits Kaie Vaask 10.01.1975 naine Talv ...
4. Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse. 5. president nimetab valitsuse ametisse. 6. Valitsus annab Riigikogu ees ametivande. Valitsuse tagasiastumise võimalused: 1. Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel. 2. Peaministri tagasiastumise või surma korral. 3. Kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsuse või peaministrile umbusaldust. 17. Eesti 11 ministeeriumi: Välisministeerium: Urmas Paet, Justiitsministeerium: Rein Lang, Sotsiaalministeerium: Maret Maripuu, Haridusministeerium: Tõnis Lukas, Kultuuriministeerium: Laine Jänes, Keskkonnaministeerium: Jaanus Tamkivi, Kaitseministeerium: Jaak Aaviksoo, Majandusministeerium: Juhan Parts, Põllumajandusministeerium: Helir Valdor Seeder, Siseministeerium: Jüri Pihv, Rahandusministeerium: Ivari Padar, (Rahvastikuministeerium: Urve Palo, Regionaalministeerium: Siim Valmar Kiisler.)
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Johann Voldemar Jannsen Referaat Kren-Kasper Kotka Juhendas: Kristina Ait Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannseni nime. Johann Voldemar Jannsen oli eesti rahvusliku liikumise tegelane, luuletaja ja kirjanik, kes on tuntud eelküige eesti hümni autorina. Johan Voldemar Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajatest. Elulugu Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. aastal Vana-Vändra mõisa vesiveski möldriperes. Peale tema isa surma saadeti väike Jannsen ümbruskonna taludesse karjaseks. . oma noorpõlve tükke meelde tuletades kirjutab Jannsen pä...
Teda tegi kurvameelseks lorilaul. Noorena oli Mari rõõmsameelne, kuid perenaisena kurvameelne. Pearu ja Lambasihvri abielu müritas alkohol. Mis puudutas Liisit ja Joosepit, siis pidid nad kohtuma salaja. Algul olid nende suhte vastu nii Pearu kui Andres. Hiljem Pearu leidis, et Liisis on Krõõda verd ning Andres, et kui Joosep peremeheks saab, on hõlpsam elada. Mareti elukaaslase valikus oli Andrese seisukoht selline, et peaasi, et Maret vanatüdrukuks ei jää. Vargamäelased ei leidnud õnne, sest nad rabasid tuleviku nimel, tulevase õnne nimel, samas kui õnn oli nende nina ees. Nad ei näinud armastust, mis peitub peresuhetes. Indrek kui ,,Tõe ja õiguse" siduv tegelane Indrek oli väga kohusetundlik, sügava õigustundega, eitab igasugu vägivalda. Samuti teadmishuviline. Juurdlev iseloom, sageli käitus kummaliselt. Ta ei suru oma tahet peale. Ta on hingeliselt üksi ning ei otsi elult silmnähtavat kasu
kaasa surma. Lapsed mängisid, et nad on inimese sööjad, mis oli nende arvates maailma kõige hirmsam asi, kuni leiavad poodud õe. Päris hirm on jubedam kui oodata oskasid. Armastus tõi surma. ,,Taevased ratsanikud" 13. aastane poiss Bova rändab koos vana türklasega idamaades. Nendega rändab ka türklase ahv. Türklane ahistab poissi, poiss kägistab ta. Ahv kägistab poisi. Initsiatsioon- Poiss puutub kokku täiskasvanute maailma pahupoolega. ,,Inimese vari" Ema Maret ootab sõjast poega koju, leiab vigastatud noormehe, keda usub enda poeg olevat. Mees sureb, tekib kahtlus, et mees oli poja mõrvar. Kuuliaugud ei läinud kokku haavadega kehal. Kunstilises mõttes tugev novell. Saatuse iroonia. ,,Androgüüni päev" Omanäoline. Androgüün- isik, kes saab oma sugu vahetada. Peategelane ärkab ja mõtleb, et kellena ta täna ärgata tahaks, otsustab ärgata printsessina, lõpetab päeva aga rentslis
Kuressaare Gümnaasium HANDO RUNNEL Luulereferaat Koostanud: Silvar Vahkal Juhendaja: Maret Laurson Klass: 12c Jaanuar 2009 SISUKORD 1. Sisukord 2 2. Elulugu 3 3. Looming 4 4. Teosed 4 5. Luuletusi 6 6. Kasutatud materjalid 10 2 ELULUGU
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA Referaat “Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele” Üliõpilane: Kristina Rostovtseva Õppejõud: Maret Güldenkoh TALLINN 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................... 3 Mis pagulastest saab?............................................................................................. 4 Seaduse ees on kõik võrdsed..................................................................................... 4
PÕNEVUS – ootamatu ja intrigeeriv teave KONFLIKTSUS – vastandamine, võitlus, konkurents OMASUS – harjumuspärane on omane ja turvaline HUUMOR – heale naljale reageeritakse alati Kasutatud kirjandus Aava, Katrin 2003. Kõnekunst. Kirjastus Avita Arutlev haridus 2008. Eesti väitlusseltsi õpik. http://debate.ee/files/arutlev_haridus_opik.pdf (26.12.20149 Hage, Maaja 1994. Kõnelema! Tallinn: Kirjastus Koolibri Prits, Maret 2002. Olge sõna peremees. Avaliku esinemise käsiraamat. Tartu: Kirjastus Atlex Tuttar, Janek 2014. Avalik esinemine. http://avalikesinemine.net/avaliku-esinemise- videokursus-kone-osad/(26.12.2014)
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Mina - sihtleja Esse õppeaines ,,Suhtlemispsüholoogia" Keskkonnakaitse õppekava Koostas Julia Vassina Juhendaja: Lektor Maret Prits Tartu 2019 Minu nimi on Julia Vassina, olen Eesti kodanik, kes õppis aastatel 2006-2017 Narva Kesklinnoska gümnaasiumis. Gümnaasiumis õppisin ma nii vene kui eesti keeles. Gümnaasiumis valisin ma loomuliku suuna. Juba siis olin huvitatud praegusest olukorrast keskkonnakaitse valdkonnas ning pärast gümnaasiumi lõpetamist astusin Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse teaduskonda ja siiani jätkan õpinguid Minu tulevikueesmärk on parandada oma kodulinna Ida-
Antud aasta: 2020 Antud aasta Antud aasta Sünnikuu sünnipäeva sünnipäeva Nimi Sünniaeg Sugu aastaaeg kuupäev nädalapäev Elisabeth Mullari 25.10.1971 naine Sügis 25.10.2020 7 Marju Vaask 21.05.1951 naine Kevad 21.05.2020 4 Janet Parts 24.07.1974 naine Suvi 24.07.2020 5 Ivo Sonk 21.06.1986 mees Suvi 21.06.2020 7 Kristjan Jaanus 24.08.1957 mees Suvi 24.08.2020 1 Kairi Kulmar 23.09.1966 naine Sügis 23.09.202...
*Estonians conquered by the crusaders 1208 *Reformation 16th century establishments of new school, Estonians first book appeared in 1525 *Tartu University 1632 founded by King Gustavus II Adolphus, classical university, member of the Coimbra group *Abolition of serfdom 1816 *Song festival 1869 in Tartu, an organiser was J.V.Jannsen, 822 singers, men only *Declaration of independence 24th February 1918 *War of independence 1918-1920 during the Russian Civil War, resulted in a victory for Estonia *Deportation 1949 *Estonia becomes independent 20th August 1991 *Joining EU 1st May 2004 Language: Estonian language, belongs to the Balti-Finnic group of the Finno-Ugric languages, closely realted to Finnish and rather remotely to Hungarian; Latin alphabet with 32 letters , 5 of which occur only in foreign words, the phenomes include 9 vowels and 18 consonants; words are borrowed from Latin, Greek, English etc.; sinc...
TTÜ Infotehnoloogia teaduskond Praktikaaruanne Üliõpilane: Maria Todurova kood: 073961IATB Kuraator: Maret Ots 2011 Sisukord 1Sissejuhatus .............................................................................................................................................3 1.1 Minu eesmärkide ja ülisannete püstitus...........................................................................................3 1.2Valitud praktikaettevõte (valikukriteeriumid)..................................................................................3
Narva Vanalinna Riigikool Johann Voldemar Jannsen Referaat Juhendaja: Alina Deretšinskaja Koostas: Sergei Jevstratenko 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2 Sissejuhatus Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannseni nime. Teda teatakse kui eestluse äratajat ja kirjanduse...
Ta nuttis tihti salaja mehe sõimu pärast, kuid ei kurtnud mitte kunagi. Ta armastas rahu ja ei tahtnud elada tülitsedes, ta püüdis lepitada isegi Oru ja Mäe rahvast. Tema `'heledast jaalest'' oli koguni riukalik naabrimees Pearu võlutud. Krõõt oli Andresest praktilisema mõtlemisega, ta nägi selgemini Vargamäe häda ja viletsust, Andres vaid unistas ("Mis aasta edasi, seda hullem Vargamäel" - Krõõt). Krõõt sünnitas Andresele neli last. Esimesed kolm olid tüdrukud: Liisi, Maret ja Anni, kuid iga tütre sünniga kaasnes Krõõdale häbi ja pettumus, sest ta teadis, et abikaasa soovib saada poega, tulevast talu pärijat. Kui ta ootas neljandat last, jäi ta aina nõrgemaks, tervis halvenes. Kui aga Krõõt oli ilmale toonud poja, Andrese, sai ta lõpuks olla õnnelik ning ta suri naeratus näol, sest teadis, et sai mehe soovi täita. Ta soovis, et Andres võtaks uueks perenaiseks Mari ("Sa pead omale teise naise võtma," ütles Krõõt nüüd. "Aga ära võta kurja..
· Esivanemate austamine. kollektiivsed. · Tüüpiline jaapani korter on · Jaapani rahvuslik oluliselt väiksem kui Euroopas. spordiala on judo ja · Üks maailma levinumaid sumomaadlus. jaapanlaste leiutsi on karaoke. Kasutatud kirjandus · Maailma altlas · Budisimi entsüklopeedia · Wikipedia · National geographic · Iidne Jaapan · Maret Nukke " Minu Jaapan " · Kristo- nikkolo Aasia blogi · Miksike · AIXS geograafia entsüklopeedia · Annaabi.com · Google · Flickr · Reeds in Japan · Toidutare · Estravel · Coffe and tea shop
Mis on minu arvates tänases Eestis vaesuse põhjused Teoreetiliselt on inimene vaene, kui tema materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Ühiskonnast lähtudes on vaesus sotsiaalprobleem, mis väljendub teatud elanikkonna rühmade materiaalsete ressursside ebapiisavuses. Indiviidist lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Vaesus kirjeldab olukorda, millesse sattunud inimestel pole küllalt raha, et vajalikku osta. Vaesus eksisteerib kõikjal. Sajad miljonid inimesed elavad vaesuses, ja seda isegi maailma rikkaimates riikides. Näib uskumatu, et maailmas, kus leidub nii palju raha ja rikkust, peaks keegi üldse vaene olema, kuid ometi pole meie globaalühiskond suutnud vaesust ilmast kaotada, seda leidub kõikjal meie ümber. Minu arvates on tegemist vaesusega kui: on nälg ja pole võimalik endale piisavalt toitu hankida; puudub eluase ja...
takistused)? Alguses oli Mari rõõmsam, pidevalt ta laulis. Kuid see kadus aja jooksul. Mari muutus kurvaks ja ei laulnud enam aga see laulmine just Andresele meeldis. Tal oli tunne, et vargamägi on neetud koht kus kõik on kurvad. Kõik see oli ka põhjus miks keegi Andrese lastest ei tahtnud seal elada kuna seal pole armastust. 10. Mitu last oli Andresel ja Kröödil? Nimeta. Neil oli neli last. Kolm tüdrukut: Anni, Maret ja Liisi ja samuti üks poiss väike Andres. 11. Mitu last oli Andresel ja Maril? Nimeta. Andresel ja Maril oli kaks poega Indreks, Ants. 12. Pearu pahateod Andrese suhtes (põhjused, eesmärgid, saavutused). Pearule ei meeldinud, et Eesperre on tulnud uued elanikud ja tahtis nendest lahti saada ja tema eesmärgiks on saada terve Vargamäe omanikuks. Ta keerab Andresele igasugust jama aga Andres ei anna alla ja teeb talle ka tagasi. Pearu ei saavutanud sellega midagi. 13
1.) Andrese ootused vargamäe suhtes: * Vargamäele tulles lootis andres rajada endale kodus ja talumajakaese koos aia ja põldudega. Sellise kodu mille saaks ta pärandada oma lastele. Talootis esimesel aastal kõik see korda saada seal koos oma naise Krõõdaga ja peale seda saada lapi. Kui maa korras sis pärandada lõpuks se edasi oma lastele ja ni edasi põlvest põlve nagu oli tema isa olnud. * Andrese tuleviku plaanideks oli rajada kõige pealt maja, hiljem aga laut loodamde jaoks ja sis aedik kus nad saaksid olla. Ta haris oma põlde, tegi maad korda, kaevas kive maast välja ja kasvatas vilja. Lisakarjamaa jaoks tahtis ta rajada kuivenduskraave, kuna maa oli väga märg kuhu nad oma talu rajama hakkasid. * Kõige suurem kordaminek vargamäel oli see kui Andres sai oma põllult rohkem vilja kui ta üldse oodanud oli. Ja kaevati ka valmis suur kraav ,et vesi saaks ära voolata. Tänu kraavile said tema heinamaa ja ka põld vett. 2.) Andres noore pe...
"Litsid mehed need Vargamäe omad" irvitas kõrtsmik ja läks leti taha tagasi. "Põle niisukesi sindreid enne näind." ..." See teeb Pearu veidi ettevaatlikumaks, sest sinnani oli ta olnud kindel, et ta ise on viguritega, Andres aga ajab oma asja ikka tõe ja õigusega. Sellel on aga oma tõe ja õiguse tagaajamiseks omad viisid tekkinud, mille kinnituseks ta aina rohkem Piiblist kaitset otsib, nii et ta pikapeale aina suuremaks tõsiusklikuks sai. Tol ajal on peres 7 last:Liisi, Maret, Anni, Andres (Krõõda lapsed), Juku, Kata (Jussi lapsed) ja Indrek, Mari ja Andrese esimene laps. Lasteepideemias, millest ei jää puutumata ükski sealtkandi pere, surevad kõigepealt Juku ja Kata, siis väike Anni. Matuseid ei vaevuta suureks puhuma, sest sel ajal on juba igas majas uued surnud ja ega oma laste matmise kõrvalt keegi matusele tullagi ei saa. See tegi Andrese aina kibestunumaks, Krõõda surm oli olnud vaid algus. Sealt algab ka Andrese suur viha Jussi mälestuse
Teater Vanemuine Kristi-Liis Tappel Roihuvuori ala-aste 2009-02-23 Sisukord: Sisukord: Sissejuhatus Teater Vanemuine Vanemuise majad Ajalugu Vanemuine püstitas viimase 20 aasta publikurekordi Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mina tegin oma referaadi Vanemuise teatrist. See asub Tartus ja on üks eesti suurimatest teatritest. Teater Vanemuine Teater sai nime vana-eesti laulujumala Vanemuise järgi. Eesti rahvusliku teatri sünniks peetakse 1870. aastat, kui Vanemuise Seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". "Saaremaa onupoeg" on sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus, Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks on Lydia Koidula sellele etendusele kirjutanud laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Teater on oma lummava salapäraga ikka inimesi köitnud. Eesti vanim kutseline ...
25.27. novembril 1995. Lavastaja Peeter Jalakas, dirigent Olari Elts, solistid Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika NYYD Ensemble. · "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval. H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitas Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne SaageVahur ja Maret Oja. Instrumentaalteosed ja suurvormid Tuntuim teos " Ajaga sil mitsi " ( 1986. a. suvel Jõgeval) on süit süntesaatorile. Esiettekanne oli Eesti Raadios 19. aprillil 1987 III programmis, stereoraadios. "Ajaga silmitsi" osad: · Argipäev · Psühhokraatia Attaca · Võib olla Ette kantud Tartu 9. muusikapäevadel 1987. aastal, kus tunnistati parimaks muusikateoseks. Muusikud: Alo Mattiisen klahvpillid, Riho Sibul kitarr, Peeter Määrits heli.
kasumisse. 1.Niisis esiteks võiks vabstada tulumaksust ettevõtted mis ekspordivad 70% toodangust. Teine teema on vägagi haige aga ta puudutab riigikogulaste palkasid riigikogulane saab palka 63 tuhat krooni kuus seda võiks langetada 50 tuhande kroonini.Niisis 101 liikme pealt hoiaks vabariik aastas kokku 13,13milj eesti krooni mis on üle ühe miljoni dollari.Valitsuse kodulehel on näha et meil on 14 ministrit.Sotsiaalminister Maret Maripuu ütles et ta palk on 74 tuhat krooni.Mul on pakkumine tõsta ministrite palk 85 tuhande kroonini et oleks suurem stiimul midagi teha.Niisis korrutades ministrite arvu 14X11 tuhande krooniga ja veel 12 kuuga saab teada et riigikulud kasvaksid 1,848 miljonit krooni kuid langetades riigikogulaste palga saaks säästa 13,13 milj krooni niisis 13,13-1,848=11,2 miljonit krooni. 2.Pakun sellise projekti läbi viia ja säästa iga aasta 11,2 milj krooni selle raha eest saaks 900
Ullo oli ka sõjategevusele üsna lähedal ta saadeti sideohvitseriks ning teel oma kohustusi täitma sattus ta vanasse mõisa, kuhu sakslased olid lahkudes pommi jätnud ning mille viskas õigel ajal aknast välja ei keegi muu, kui soome mundris Raimond Kaugver. Ullo oli ka tunnistajaks sellele, kui admiral Pitka sai ülemjuhatajalt kõne, mis käskis tema vägedel taanduda, sest valitsus astub tagasi ja lahkub maalt. Kui Ullo samal õhtul koju läks oli Maret juba jalgrattad põgenemiseks valmis pannud. Nad pidid minema randa ja ennast kusagile paati sokutama, et Rootsi põgeneda. Poole tee peal jäid nad ühte tallu öömajale. Seal oli ka palju teisi põgenikke. Hommikul otsustasid nad ikka kodumaale jääda ja kuidagi hakkama saada. Jaak ja Ullo ei näe üksteist kümmekond aastat. Peale neid pikki aastaid läheb Jaak Ullole külla. Ullo töötab nüüd kohvrivabrikus, tervislikust
- 27. novembril 1995. a. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika - NYYD Ensemble. 4. "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi - muusikaline muinasjutt-ballaad. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitajaks oli Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne Saage-Vahur ja Maret Oja. 7 Instrumentaalteosed ja suurvormid Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (1986. a.suvel, Jõgeval) See on süit süntesaatorile. Esiettekanne oli Eesti Raadios 19. aprillil 1987. a. III programmis, stereoraadios. "Ajaga silmitsi" osad: 1. Argipäev 2. Psühhokraatia Attaca 3. Võib olla Ette kantud Tartu 9. muusikapäevadel 1987. aastal, kus tunnistati parimaks muusikateoseks.
2005.a. Karol Wojtyla "Juveliiripoe ees" 2006.a. Lavakava A.Tshehhovi loomingu ja vene romansside ainetel 2006.a. Dostojevski "Valged ööd" 11 2006.a. T.S. Elioti "Kokteiliõhtu" 2007.a. Shakespeare ,,Kaks veroonlast" 2008.a. J.Grishkovetsi "Linn" 2008.a. P. Claudeli ,,Maarja kuulutamine" 2009.a. J. Tätte ,,Latern" koos Maret Mikuga, THEATRUMi, VHK ja NARGEN OPERA koostööprojekt 2010.a J.Griskovets "Planeet" 2010.a. "Etüüd teisest pärnapuust vasemal" 2010.a. A.B. Vallejo "Lõõmav pimedus" VHK teatriklassi lõputöö Valladolidi TEATRO CERVANTES'es Rollid teatris Huhuu ,,Popi ja Huhuu", 1975 Margus ,,Jumala saar", 1977 Genka ,,Koolilõputöö", 1978 Trigorin ,,Kajakas", 1978 Alceste ,,Misantroop", 1986
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laeva reisi planeerimine Kursusetöö Juhendaja: Maret Güldenkoh Tallinn Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1 Laevafirma tutvustus.....................................................................................................................4 2 Laeva andmed...............................................................................................................................5
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Pamela Sageus ja Keijo-Kim Taal KARTULID JA PIRNID Kodutöö e-õpe Juhendaja Lidia Feklistova Tartu 2015 Contents SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1PIRN.............................................................................................................. 4 1.1Botaaniline iseloomustus.......................................................................4 1.2Ajalugu................................................................................................... 4 1.3Levik....................................................................................................... 4 1.4Kultivarid................................................................................................ 5 1.5Pirnide tootmine maail...
XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed. Nõrk Indrek sünnitab palju kurvameelsust ei saa mängida, puhata, magada. Lastel oma Vargamäe. Andrese ja Pearu rahavõistlus kõrtsis. Pearu eit pidi mehele viima kapukad taldriku ja kinnastega. XXVI (252-266) Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust. Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema Mari lubab nende saladust hoida. Poisid mängisid Türki ja Venet. Andres oli hädas uute kividega - tööd pidevalt. XXVII (266-285) Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade tapule kaasnev vaikus, Pearu püksid, Tiidu kõne). XXVIII (285-303) Vargamäele tuli suur haigus, mis viis paljud lapsed hauda, ka Eespere Mari lapsed. Peale tuisus hullamist suri ka Anni
· seaduseelnõusid · Riigikogu otsuste ja avalduste eelnõusid · rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute ratifitseerimise või nendega ühinemise seaduste eelnõusid Komisjoni esimees: Peeter Kreitzberg Komisjoni aseesimees: Mailis Reps Komisjoni liikmed: Eldar Efendijev Helmer Jõgi Lauri Luik Maret Merisaar Aadu Must Paul-Eerik Rummo Karel Rüütli Peeter Tulviste Lauri Vahtre Komisjoni ametnikud: Angelika Berg Merje Noorlind Atko-Madis Tammar 5 -Maaelukomisjon
Käitumise bioloogilised alused Sissejuhatus Inimese käitumine, alates kõige lihtsamatest asjadest kuni kõige keerulisemateni, sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Et me paremini mõistaksime inimkäitumist, on meil vaja tunda bioloogilisi protsesse. Teadusharud, mis uurivad organismi bioloogiliste, psüühiliste ja käitumusklike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Impulss kui elektriline nähtus liigub mööda närvirakku. Neuriidi kaudu antakse impulss edasi järgmise närviraku dendriidile. Niimoodi liigub erutus mööda närvirakke kuni jõuab kesknärvisüsteemi. Käelöök põlvekedra pihta põhjustab erutuse vastava piirkonna närvilõpmes, mis omakorda tekitab impulsi retseptoorses närvirakus. Erutus kandub seljaaj...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Meelis Mäe 9H EESTI MUUSIKATEATRI AJALUGU Referaat Juhendaja: Vladislav Horuzenko Pärnu 2012 SISUKORD: Sisukord ................................................................................ lk. 2 Sissejuhatus Eesti muusikateatri ajaloost.......................................... lk. 3 Eesti muusikateatri eelkäijad......................................................... lk.4 Professionaalse Eesti muusikateatri tekkimine..................................... lk.5 Eesti ooper .............................................................................. lk.6 Eesti ballett ..................
Justiitsminister Rein Lang Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kaitseminister Jaak Aaviksoo Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Välisminister Urmas Paet Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Kultuuriminister Laine Jänes Regionaalminister Siim Valmar Kiisler Rahandusminister Ivari Padar Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Rahvastikuminister Urve Palo Sotsiaalminister Maret Maripuu 4 Valitsuse eluiga mõjutavad tegurid: · Valitsemise põhiseaduslik ülesehitus. · Parlamendi erakondlik jaotus. Enamusvalitsus enamusvalitsustel on napp häälte ülekaal opositsiooni ees. Euroopas enamlevinud (nt. Mart Laari 1999. aasta kolmikvalitsus). Eesti 1990. aastate valitsused on kõik peale ühe (1998. aasta Mart Siimanni valitsuse) olnud enamusvalitsused.
Abielu päästmine teineteisega oleksid pidanud nad rääkima; suhtlemine; Karin oleks pidanud loobuma oma seltskonnast. Tiina ei andnud mõista Indrekule, kes ta tegelikult on, sest ei tahtnud Indreku olukorda veelgi keerulisemaks teha. 4 V osa. Resignatsioon. 20.sajandi 20-ndate aastate lõpp. Indrek, Tiina, Andres, Pearu. Indrek pöördub tagasi Vargamäele. Tema isa on kolinud sauna ja talu omanik on õde Maret. Probleemid tekivad peretütar Elli, poeg Oskariga, Tiina, kes järgneb Indrekule, sulase Otiga ja naabertalu lastega. Elli on väga lihtsameelne tüdruk ja armub lootusetult Otti, kes käib ka naabertalus tüdrukute juures ja flirdib Tiinaga, kellesse on armunud Oskar. Tiina ise pole kummastki huvitatud. Tiinat tahab ka naabertalu rumal Eedi. Indrek tahab Vargamäele kraavi rajada ja lõpus see tal ka õnnestus. Andres sureb rahus näeb et Vargamäest saab midagi. Ott
Süües kasvab isu. Kirja lõppu ei panda sõnade tervitades, tänades, jõudu soovides vms järele koma. *Tervitades, Peeter > Tervitades Peeter Komaga ei eraldata vorme alates ja võrreldes. Alates esmaspäevast hakkab kehtima… Kahju loodusele on väike võrreldes inimese poolt tekitatud kahjuga. Vahel rakendatakse des- ja mata-lühendi reeglit ekslikult ka valt-tarindi puhul. *Erinevalt paljudest eakaaslastest, ei ole Maret iseenda kahvatu vari. *Vastavalt meie tehtud kutse täpsustustele, võiks toimuda… maks- ja tuna-lühendi komakasutus on vaba. Paul oli jälginud iga lauset(,) kaasa haaratuna kõne arengust. Polnud vaja eiti pingutada(,) seda kõike mõistmaks. Ta sõitis eskalaatoril üles(,) kahe tüseda mehe vahele kiilutuna. KIILLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Kiilud eraldatakse kas komade, mõttekriipsude või sulgudega. Komadega lühemad kiilud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
