Johann Voldemar Jannsen - Referaat (0)

Tallinna Järveotsa Gümnaasium
Johann Voldemar Jannsen
Referaat
Kren- Kasper Kotka
Juhendas: Kristina Ait
Tallinn 2008

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3

Sissejuhatus

„Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!“
Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannseni nime. Johann Voldemar Jannsen oli eesti rahvusliku liikumise tegelane, luuletaja ja kirjanik, kes on tuntud eelküige eesti hümni autorina. Johan Voldemar Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajatest.
Elulugu
Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. aastal Vana-Vändra mõisa vesiveski möldriperes. Peale tema isa surma saadeti väike Jannsen ümbruskonna taludesse karjaseks. . oma noorpõlve tükke meelde tuletades kirjutab Jannsen pärast: "Kellest konks peab kasvama, see peab juba noorelt kõveraks koolduma. Poisist, kel sugugi vigureid ei ole, tubli meest ei saa." Alghariduse omandas Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures, kes soovis terasest noormehest koolitada kihelkonnale köstrit. Samas soovis ta õppida kirjakeelt, et tõlkida saksakeelseid raamatuid.
1838. aastal asuski Johann tööle Vändra köstrina, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse . 1843. aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta jõululaupäeval sündis ka tütar Lydia, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus. Põhilise töö kõrvalt oli ka kirjamees , kes kirjutas eesti keeles.
1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus „ Perno Postimees ”, mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud.
1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse , kus hakkas välja andma uut ajalehte "Eesti Postimees", mille sisu oli sarnane "Perno Postimehega". Ajalehel oli üle 2500 tellija ning arvestades seda, et ühte lehte luges tollal rohkem kui paar inimest oli see kõige loetavaim kirjatükk piibli järel. Tartus osales ta ka rahvusliku liikumise juhtimisel.
1865 aastal oli Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi „Vanemuine” rajajate seas.. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu . Johann Voldemar Jannseni eesmärgiks oli igalt poolt Eestist rahvast kokku tuues neist vaimselt üks tervik luua. Tänu tema organiseerimistalendile ja "Eesti Postimehele" jõuti ettevalmistustöödega valmis ning juunis 1869 võis Tartu vastu võtta lauljaid-mängijaid üle kogu Eesti. Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo -Laulud". 12 000 kuulajat ligi tõmmanud laulupidu õnnestus hiilgavalt, tähistades uue etapi algust rahvuslikus liikumises. Hiljem laialt levinud kinnituses, et "laulupeole tuli kokku eesti rahvas, kes end siin rahvuseks laulis ", on sees tugev tõetera. Friedrich Paciuse viisile loodud Johann Voldemar Jannseni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muutus juba esimesel üldlaulupeol tõusva rahvuse hümniks.
1. detsembril 1880 tabas Jannsenit raske ajurabandus, mis ta ajakirjanduslikust ja seltskondlikust tegevusest täielikult välja lülitas. Jannsen sai ravi tulemusena kõnevõime teatud määral tagasi, ei saavutanud ta töötervist enam iialgi. Vanaduspäevad veetis Jannsen oma väimehe Heinrich Rosentali juures Tallinnas. Hiljem suundus Jannsen tagasi Tartusse, kus tähistas ka oma 70. sünnipäeva.
Johann Voldemar Jannsen haigestus 1880 afaasiasse ning ta suri 13. juunil Tartus . Jannsen maeti Tartu Maarja kalmistule, kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk.
Looming
Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud „Sioni-Laulo- Kannel ”, mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed .
Jannsen kirrjutas ligi 200 lugu – külajutud, ajaloolised jutud. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine.
Laulukooride töö hõlbustamiseks andis 1860. aastal J.V. Jannsen välja ilmalike laulude kogu „Eesti Laulik ”.
Eesti esimene üldlaulupidu
Saksameelsust pooldanud Jannseni suurim üritus oli eesti esimene üldlaulupidu, mille korraldamisel olid eeskujuks Saksamaal toimuvad laulupeod. Jannsen taotles luba laulupidu korraldada 1867 aastal. Pidu ise leidis aset 1869. aastal. Laulupeo kava koosnes enamjaolt saksa heliloojate ilmalikest ja vaimulikest lauludest. Eestit esindasid Saebelmann-Kunileid lauludega „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani”, sõnad Lydia Koidulalt. Ja Jannsen, kes kirjutas sõnad laulule „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. Seetõttu koges see üritus nii Jakobsoni , kui ka teiste demokraatlike tegelaste vastuseisu.
J.V. Jannseni töö seltsides
Aastal 1865 asutati Tartus J.V. Jannseni juhtimisel ja 4 teenri, 3 aedniku, 3 poe- ja lihunikselli, 2 müürsepa, 2 tisleri , rätsepa, maalri , koka, kutsari, majahoidja ja paljude teiste kaasabil mängu- ja lauluselts „Vanemuine”, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. Jannsen kirjutas ka ise hiljem 3 näidendit: „Pärmi Jaagu unenägu“, „Kihlvedu 5000 rubla pääle“ ja Tuhalabidavalitsuse“ . 24. juunil 1870 toimus seltsi toel L. Koidula esimese näidendi „Saaremaa onupoeg” esilavastus. See kuupäev saigi eesti rahvusliku teatri sünnipäevaks. Kohe asuti ka Koidula teise näidendi „ Maret ja Miina ehk Kosjakesed” ettevalmistamisele, mis esitati veel sama aasta 29. ja 30 septembril, jällegi kaks korda täissaalile.
Jannsen tegeles ka aktiivselt põllumeeste seltside töös. Algselt oli ta Tartu, hiljem Võru põllumeeste seltsi eesotsas. Jannsen pidas põllumeeste koondumist ühte seltsi tähtsaks seepärast, et seemnevilju ja uusi tööriistu hankida ja ka muid majanduslikke tegevusi ühiselt teha. Tema vastassuuna peamine esindaja Carl Robert Jakobson pidas aga põllumeeste seltside ülesandeid tunduvalt laiemaks.
Analüüs
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, a
kui kaunis oled sa! b
Ei leia mina iial teal c
see suure, laia ilma peal, c
mis mul nii armas oleks ka, b
kui sa, mu isamaa! a
Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull' truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!
J.V. Jannsen
Kokkuvõte
Johann Voldemar Jannsen (1819-1880) ehk rahvakeeli Papa Jannsen mängib eesti vabariigi saavutamises suurt rolli. Jannsen juhtimisel asustati 1865. aastal mängu- ja lauluselts „Vanemuine”. Lisaks veel koostas ta ajalehe „Eesti Postimees“. 1869. Aastal suutis Jannsen tuua üle eesti kokku palju inimesi eesti esimesele üldlaulupeole. Johann Voldemar Jannsen andis eesti rahvale seda mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas ka iseseisvuseni jõuda.
Kasutatud kirjandus

Miksike: www.miksike.ee/docs/referaadid2006/jvjannsen_info_liisisokmann.doc

Google: www.google.ee

Wikipedia: et.wikipedia.org