Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laeva ökonoomika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI  MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laeva reisi  planeerimine Kursusetöö JuhendajaMaret   Güldenkoh Tallinn
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1 Laevafirma tutvustus.....................................................................................................................4 2 Laeva andmed...............................................................................................................................5 3 Meeskond ja last...........................................................................................................................6 3.1 Meeskond...............................................................................................................................6 4 Reisi  marsruut ...............................................................................................................................7 5 Reisi planeerimine........................................................................................................................8 5.1 Reisi kestvus ja sõiduaeg.......................................................................................................8 5.2 Last.........................................................................................................................................8 5.3 Kütus ......................................................................................................................................8 5.4 Määrdeõli ...............................................................................................................................8 5.5 Vesi........................................................................................................................................8 5.6 Töötasud .................................................................................................................................9 5.7 Maksud ...................................................................................................................................9 5.8 Reisijatasu..............................................................................................................................9 5.9 Sadama  elekter .......................................................................................................................9 5.10 Reovee  äraandmine..............................................................................................................9 5.11 Kai  tasud ..............................................................................................................................9 5.12 Jäätmetasu..........................................................................................................................10 5.13 Laeva  kulumine ..................................................................................................................10 5.14 Meeskonna  toitlustamine ...................................................................................................10 5.15 Planeeritav  sissetulek.........................................................................................................10 5.15.1 Reisijad  ja autod.........................................................................................................10 5.15.2 Kohviku  ja poe pindade rent.......................................................................................10 5.15.3 Liini  dotatsioon ...........................................................................................................10 6 Reisi tasuvuse arvestus...............................................................................................................12 Kokkuvõte......................................................................................................................................13 Viidatud  allikad..............................................................................................................................14

2
Sissejuhatus

Valisin laeva opereerima liini Roomasaare – Riia, kuna Saaremaa ja Läti vahelise laevaliini avamine  on Saaremaal palju arutatud teema. Ise  saarlane  olles pakub teema huvi ka endalegi.

3
1 Laevafirma tutvustus

Laevafirma    teenindab    ühte   liini.   Liiniks   on   Roomasaare   –   Riia.   Laeva   firma   omab   ühte kiirkatamaraani, mis  mahutab  836 reisijat ja 120 autot. Kiirkatamaraan   teeb   hooajal   nädalas   kokku   7   edasi/tagasi   sõitu   liinil   Roomasaare   –   Riia   – Roomasaare.  Hooaeg  kestab kokku 6 kuud ehk siis aprillist – oktoobrini.

4
2 Laeva andmed Laeva tüüp : Kiirkatamaraan Ehitusaasta : 1998

Peamasinad : 4 ×  Caterpillar  20RK270 (28800kW) Reisijate  mahutavus  : 836 tk Autode mahutavus : 120 tk Laeva pikkus : 91m Laeva laius: 26m Süvis  : 3,7m Kiirus: 30 sõlme [2]

5
3 Meeskond ja last

Meeskonda kuulub kokku 8 liiget. Lisaks on laeval veel lisameeskond kohviku ja poe jaoks. Kohvikut ja poodi opereerivad teised firmad, kes maksavad laevafirmale ruumide kasutamise eest renti. Lisameeskonnas olevad  kokad teevad süüa ka meeskonnale. Lastiks on laeval reisijad ning autod. Laev mahutab kokku 836 reisijat ja 120 autot.  3.1 Meeskond Kapten Vanemmehaanik Tüürimees Vahimehaanik Pootsman Madrus Motorist Koristaja Lisameeskond

4 x Klienditeenindaja 2 x Kokk 6
4 Reisi marsruut

Marsruut   on   riikide   Eesti   ja   Läti   vahel.   Reisi   marsruudiks   on    liin    Roomasaare   –   Riia   -
Roomasaare. Ühe otsa pikkus on 175 km, mille läbib firma kiirkatamaraan 3h ja 15 minutiga. Reisi marsruut on valitud selline, et välja arvutada umbkaudne liini  tasuvus .

7
5 Reisi planeerimine 5.1 Reisi kestvus ja sõiduaeg

Reisi kestvus ning sõiduaeg ühe otsa kohta on 3h ja 15 minutit. Edasi-tagasi sõit kokku tuleb 6h ja 30 min. 5.2 Last Lugedes  aruannet 2005 – 2008 aasta tulemustest Mõntu – Ventspils liinilt, siis ühel väljumisel oli keskmiselt 94 reisijat ja 21 autot.[1] Aeg on läinud edasi ning rahvas  reisib  rohkem ning usun,   et   Roomasaare   –   Riia   liinil   on   huvi   suurem.   Samuti   on   suurenenud   ka    kaubamahud . Eeldan , et nüüdseks on tulemus 200 reisijat ja 50 autot väljumise kohta keskmiselt. Seega kokku edasi tagasi reisil tuleb kokku 400 reisijat ja 100 autot. 5.3 Kütus Kokku kulub kütust ühele otsale 19 000 liitrit. Edasi-tagasi sõidule seega 38 000 liitrit. Liitri hind on 0,5 €, siis kokku on kulu 19 000 €. 5.4 Määrdeõli Kokku kulub  määrde  õli ühele otsale 20 liitrit ning edasi-tagasi sõidule kokku 40 liitrit. Õli liitri hind on 4 €, siis kokku tuleb 40 * 4 = 160 €. 5.5 Vesi Meeskonda on kokku 14 inimest. Iga meeskonna liikme kohta arvestan 100 liitrit vett päevas. Seega tuleb kokku 14 * 100 =  1400 liitrit vett. Reisijad veedavad  laevas  ainult 3h, seega neil vett väga ei kulu. Arvestan  reisija  kohta 15 liitrit vett (WC-s käimised, toit ja muud tegevused). Kokku reisib edasi-tagasi sõidul 400 reisijat seega kulu tuleb kokku 400 * 15 = 6000 liitrit vett. Meeskonna ja reisijate peale kulub kokku 6000 + 1400 = 7400 liitrit vett. Vee hind on 5€ m3, seega tuleb kogu summa 7,4 * 5 = 37 €.

8
5.6 Töötasud Amet Päeva  Töötasu Kapten 200 €

Vanemmehaanik

180 € Tüürimees 110 € Vahimehaanik 110 € Pootsman 85 € Madrus

75 € Motorist

75 € Koristaja 55 € KOKKU 890 € 5.7 Maksud

Maksud töötasudelt kokku on 33,8 %. Päeva töötasud kokku on 890 €.  Neilt  makstavad maksud tulevad kokku 890 * 0,338 = 300,82 €. 5.8 Reisijatasu Sadam tahab iga reisija pealt 1€. Seega, kui päevas reisib 400 reisijat, siis summa tuleb kokku

400 * 1 = 400 €. 5.9 Sadama elekter

Laev seisab sadamas kaldavoolul. Päevas seisab laev kaldavoolul 16,5h. Laev tarbib 100 kw tunnis. Elektri kw/h hind on 6 senti. Seega kogu kulu tuleb 100*16,5*0,06 = 99 €. 5.10 Reovee äraandmine Reovett tekib päevas  8000 liitrit. Ühe tonni ära andmise hind on 20€. Kokku tuleb 8 * 20 = 160€. 5.11 Kai tasud Kai  tasuks  on meeter / tund 0,20 €. Kai tasu tuleb maksta kokku 14,5 h eest. Seega kai tasu päevas tuleb 14,5 * 0,2 * 91 = 263,9 €

9
5.12 Jäätmetasu

Sadamat    külastavalt   laevalt   võetakse   jäätmetasu   iga   laevakülastuse   eest,   reisilaevadel   ühe külastuse  eest ööpäevas. Tasuks on 65€. Laev teeb päevas 2 eri sadamas sildumised.  Oletan , et Lätis jääb tasu samasse  suurusjärkku. Seega 2 x 65 = 130€. 5.13 Laeva kulumine Laeva   kulumiseks   arvestan   1500€   päevas.   Sinna   alla   käivad   siis   remondid   ja   muud ettenägematud kulud. 5.14 Meeskonna toitlustamine Meeskonnale (v.a lisameeskond) on ettenähtud  söögiraha  päevas 15 €. Kokku tuleb 8 meeskonna liiget, seega 15 * 8 = 120 €. 5.15 Planeeritav sissetulek 5.15.1 Reisijad ja autodEdasi - tagasi   sõidul   on  kokku   keskmiselt   400   reisijat   ja   100  autot.   Reisija   pileti   hinnaks   on keskmiselt 40 eurot ja auto hinnaks on 60 eurot keskmiselt. Reisijatelt sissetulek on kokku 400 *40 = 16 000€. Autode  veost  tulenev sissetulek on 100 * 60 =

6 000 €. Seega kokku on sissetulek 22 000€. 5.15.2 Kohviku ja poe pindade rent

Kohviku rent on 6 kuu eest 36 000 € ning poe rent 18 000 €. Seega 36 000+18 000/(6*30) = 300 € päeva kohta. 5.15.3 Liini dotatsioon Aruandest tuleb välja, et riigi poolne dotatsioon 3 aasta jooksul võib  ulatuda  kuni 900 000 €.[1] Seega 900 000 / 3 / 180 = 1 666, 66 €

10
11
6 Reisi tasuvuse arvestus VÄLJAMINEKUD Nimetus

Summa Kütus

19000 Määrdeõli 160 Vesi 37 Töötasud 890 Maksud 300,82 Meeskonna toitlustamine 120

Sadama elekter

99 Reovee äraandmine 160 Kai tasud 263,9 Jäätmetasud 130 Laeva kulumine 1500 Reisija tasu

400 Kokku: 23060,72 Sissetulekud Reisijad

16000 Autod 6000 Pindade rent 300 Dotatsioon 1666 ,66 Kokku: 23966,66 KASUM

905,94

12
Kokkuvõte

Kokkuvõtteks   võib   öelda,   et   see   reis   ei   ole   väga    tasuv .   Praegusesse   arvestusse   ei   ole   sisse arvestatud ka laeva prahtimise või järelmaksuga tekkivaid  kulusid . On eeldatud, et laev on firma oma. Laeva hooaeg on ainult 6 kuud. Ülejäänud pool aastat laeva kai ääres  seismine  on ainult kahjum .   Kindlasti   saaks   teha    vahepeal    eri    reise    näiteks   Visbysse   ning   võibolla   ka   kuskile mujalegi, mis aitaks tõsta kasumit. Laevaks on valitud ka reaalne olemasolev laev. Reaalselt võiks liini jaoks ehitada vastava laeva, mis arvutuste järgi võiks olla väiksem ning ökonoomsem. Praegustesse arvutustesse on sisse arvestatud ka dotatsioon, mida loodetakse anda esimesed 3 aastat ja hiljem loodetakse, et liin jääb  kasumile  ka ilma selleta. Seda ei oska praegu keegi eriti ennustada kuna seda liini pole reaalselt  testitud . Sellele projektile on lubanud ka Läti riik õla alla panna ja siis võibolla oleks võimalik  loota  ka suuremat dotatsiooni. Liin iseenesest on võimeline  konkureerima  auto sõiduga Kuressaarest  Riiga . Sõit Kuressaarest Riiga  autoga  kestab umbes 5,5 - 6 h, teepeale jääb ka praamisõit ning kokku on  teepikkus  337 km. Kiirkatamaraan aga läbib selle tee 3h ja 15 minutiga.

13
Viidatud allikad

1. https://skk.ee/fileadmin/media/dokumendid/Strateegia_2015-2020/uuringud/     Parandatud_Laevaliinide_uuringuaruanne_14mar18.pdf 2. https://fi.wikipedia.org/wiki/HSC_Express     3. http://www.saarteliinid.ee/upload/Editor/hinnakiri/AS%20Saarte%20Liinid%20hinnakiri     %202019.pdf

14

Document Outline

  • Sissejuhatus
  • 1 Laevafirma tutvustus
  • 2 Laeva andmed
  • 3 Meeskond ja last
    • 3.1 Meeskond
  • 4 Reisi marsruut
  • 5 Reisi planeerimine
    • 5.1 Reisi kestvus ja sõiduaeg
    • 5.2 Last
    • 5.3 Kütus
    • 5.4 Määrdeõli
    • 5.5 Vesi
    • 5.6 Töötasud
    • 5.7 Maksud
    • 5.8 Reisijatasu
    • 5.9 Sadama elekter
    • 5.10 Reovee äraandmine
    • 5.11 Kai tasud
    • 5.12 Jäätmetasu
    • 5.13 Laeva kulumine
    • 5.14 Meeskonna toitlustamine
    • 5.15 Planeeritav sissetulek
      • 5.15.1 Reisijad ja autod
      • 5.15.2 Kohviku ja poe pindade rent
      • 5.15.3 Liini dotatsioon
  • 6 Reisi tasuvuse arvestus
  • Kokkuvõte
  • Viidatud allikad

  • Vasakule Paremale
    Laeva ökonoomika #1 Laeva ökonoomika #2 Laeva ökonoomika #3 Laeva ökonoomika #4 Laeva ökonoomika #5 Laeva ökonoomika #6 Laeva ökonoomika #7 Laeva ökonoomika #8 Laeva ökonoomika #9 Laeva ökonoomika #10 Laeva ökonoomika #11 Laeva ökonoomika #12 Laeva ökonoomika #13 Laeva ökonoomika #14
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2020-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ilka623 Õppematerjali autor
    Kursusetöö
    Planeerida läbitud töökogemuse või praktika põhjal laevareisi tasuvus, tutvustada laeva, meeskonda, teekonda, töötingimusi jms.

    Kursusetöö osad peavad olema järgmised:

    laevafirma tutvustus
    laeva andmed
    Meeskonna (sh töökohustustest ülevaade) ja lasti tutvustus
    reisi marsruudi valiku põhjendus
    reisi planeerimine (reaalsed andmed)
    reisi tasuvuse arvestus
    kokkuvõte

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Laeva ökonoomika
    4
    docx

    Laeva ökonoomika

    Arvuta laevareisile kaasa võetavate varude kogus, kui on teada järgmist: planeeritav reisi kestus 20 ööpäeva, meeskonnas 10 liiget, sõidetakse Eesti lipu all. Pead arvestama reisil kõige optimaalsemate sisepõlemismootori teguritega, lisada tuleb valiku põhjendus! Sinu otsustada on laeva liik ning varu hinnad, kuid ei tohi unustada, et kõik peab olema reaalne. Laev Laevaks valin 187,15 m pika konteiner laeva. Peamasina võimsusega 14 400 KW. Konteinerite mahutavusega 1860 TEU. Meeskond Palk Amet Päeva Töötasu Kapten 220 € Vanemmehaanik 200 € 2. Tüürimees 120 € 3. Tüürimees 105 € 2. mehaanik 140 € 3. mehaanik 130 €

    Eriala seminar
    Optimaalse laevatüübi ja töökorralduse vormi valik liinidele või suundadele
    41
    docx

    Optimaalse laevatüübi ja töökorralduse vormi valik liinidele või suundadele

    5. Põhjameri. Meri Euroopa rannikul. Ta kuulub Atlandi ookeani ääremerede hulka. Suurim sügavus on 725 m. 2/3 merest on sügavusega kuni 100m. 7 3.LÄHTE- JA SIHTSADAMATE TEHNILIS- EKSPLUATATSIOONILISED ISELOOMUSTUSED 3.1. Primorsk Nafta terminali operaator- Transneft Primorsk Port, LLC Sügavus akvatooriumis ­ kuni 17.8 m Kailiini pikkus ­ 1350m Maksimaalne dedveit( laeva täielik kandevõime)- 150 000 t Akvatoorium-36,26 km2 Sadamas on kaks nafta terminali, kus toimub toornafta ja diiselkütuse ümberlaadimine. Terminalis, kus toimub toornafta ümberlaadimine on 7 kaid.Kaid Nr1 kuni Nr 4 on kauba kaid, kaid Nr5 kuni Nr7 on abikaid. Toornafta terminal on võimeline üheaegselt käsitleda 4 tankeri dedveitiga 90 000 -150 000 t. Toornafta terminal on varustatud kahe pumbajaamaga, kus on 14 pumbaagregaati, mis võimaldavad lastida toornaftat kiirusega 46800 m3/t

    Merendus
    Optimaalse laevatüübi ja töökorralduse vormi valik liinidele või suundadele
    60
    docx

    „Optimaalse laevatüübi ja töökorralduse vormi valik liinidele või suundadele”

    .......................................................................... 15 4. Laevade töökorralduse optimaalse vormi valik.....................................................17 5. Sobiva laevaliikluse vormi valik töösuundadele või liinidele.................................17 6. Laevatüüpi valik esimeses lähenemises................................................................18 7. Laevareisi planeerimine selle ajaelementide lõikes..............................................19 8. Laeva reisi tulude ja kulude kalkuleerimine..........................................................21 9. Laevareisi ekspluatatsiooniliste näitajate arvutamine ja hindamine.....................23 10. Laevareisi majandusnäitajate arvutamine ja hindamine.....................................26 11. Reisi majandustulemuste hindamine ja optimaalse laevatüübi lõplik valik.........28 12. Töökorralduslikud, majanduslikud ja kommerts-õiguslikud ettepanekud vedude majandusliku efektiivsuse tõstmiseks..

    Logistika
    Kaubandusliku meresõidu õigus
    42
    docx

    Kaubandusliku meresõidu õigus

    Balanga Queen juhtum. Vana laev. Võeti kaheks aastaks Taanist uus laev Ambassador ilma laevapereta. Võimalik tuua Eesti laevaregistrisse ja panna sõitma Eesti lipu all. Laev jäi ülevõtmisel üle vaatamata. Oluline – kuna laev tuleb tagasi andes anda üle samas seisus, kui võttes (üksnes pildistati väliselt). Hiljem selgus, et peale kuu-ajast kasutamist kõrbesid sisse peamootori laagrid – laev oli töövõimetu. Sellist avariid loetakse laeva hävimisele järgneva raskusastmega avariiks (next to the total loss). Taanlased süüdistasid eestlasi ja esitasid hagi 1,4 milj dollari osas ja nõudsid kahe-aastase prahiraha (kasutamise raha) ära. Eestlastel tuli võtta inglise spetsialistid appi ning selgus, et iga laev peab olema klassifitseeritud, s.t laeva ehitamisest alates peab ta olema klassifikatsiooniühingus (kas Lloyds vms). Klassifikatsiooniühing on firma, kes osutab avalikku teenust ning jälgib laeva tehnilist

    Mere- ja transpordiõigus
    Konteinerveod
    73
    doc

    Konteinerveod

    Meritsi veoks isotermilised konteinerid hästi ei sobi, sest reisi pikkus koos lastimise-lossimisega ületab tavaliselt aja, mille jooksul on võimalik tagada konteineris püsiv temperatuur. Meritsi veoks sobivad statsionaarse külmutusseadmega konteinerid. Külmutusseadmete käitamiseks kasutatakse sisepõlemis- või elektrimootoreid. Külmkonteinerite külmutusseadmed töötavad täielikult automaatreziimilKonteinerlaevad on reeglina varustatud pistikupesadega külmkonteinerite lülitamiseks laeva elektrivõrku. Paakkonteinereid kasutatakse teraliste ja pulbritaoliste tahkete ainete ning vedelate ainete veoks. Need on silindrikujulised ümarate otstega mahutid, mis on kätketud kastkonteineri standardmõõtmetega terasraami sisse. Tahkete kaupade lastimiseks on paakkonteinerid varustatud nelja luugiga 35 × 45 cm, millest üks on varustatud ülerõhu korral avaneva kaitseklapiga. Lossimine toimub paakkonteineri alumises osas olevate luukide kaudu.

    Laevandus
    Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused
    32
    doc

    Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

    Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m.Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikus), kantavad pulber- ja süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga,

    Laeva ekspluatatsioon
    Laeva ekspluatatsioon eksam
    5
    doc

    Laeva ekspluatatsioon eksam

    Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru on kerge hooletusega tekitanud reederile faarvaatri asetust laeva kursi suhtes. Laevatee kohale tormiredel. Madrus laskub mööda tormi kahju, vastutab reederile tekitatud kahju eest äärte nimetused on parem ja vasak, loetuna redelit ankru juurde. Toob allalastud trossi vaba kuni oma keskmise kuupalga ulatuses.

    Laeva ekspluatatsioon
    Madruse eksami piletid 2016
    52
    docx

    Madruse eksami piletid 2016

    üldarvust. Head omadused-ei nõua hooldust, ega karda kuumust, päikest, niiskust ega õlisi. Halvad omadused-rasked ja jäigad. • Purjelaeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Lisaks teistele käigutuledele punane ja roheline ringtuli mastis. Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min. tagant. • Ankru vabastamine veealusest kaablist või teise laeva ankruketist. Ankur tõstetakse nii kõrgele kui võimalik. Võetakse vajaliku tugevusega tross. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel, seal madrus toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob selle allalastud viskeliini külge. Selle abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi tekile, pingutatakse ja

    Madruse koolitus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun