Raamatutöö - Tõde ja õigus I (0)

Raamatutöö ,,Tõde ja õigus’’ I 1. Milliste mõtetega tuli Andres Vargamäele, millises meeleolus oli  Krõõt? Andres oli õnnelik, et tal oli nüüd oma talu. Ta mõtles sellest, kuidas ta uue talu korda teeb ja mida ta seal üldse teeb. Esialgu Krõõt kahtles  Vargamäes, kuna elu tema isa kodus oli olnud hoopis teistsugune. 2. Iseloomusta Krõõta. Millisena nägi teda Andres, millisena Pearu? Krõõt oli kohalikest tüdrukutest väga erinev: sihvakam ja nägusam, heleda  häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi  see ostuski Vargamäel ta peamiseks ülesandeks. Abikaasa Andres oli Krõõda  suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine (“Ei põld meid  toida, kui meie ta nälga jätame“ - Andres). Ta armastas rahu ja ei sallinud tülisid. Raske töö  tegemine võttis Krööda rõõmu ära, ta ei laulnud enam nagu ta isa kodus laulis, ta nuttis tihti  mehe sõimu pärast. Ta suri oma viimast, ehk neljandat last sünnitades, olles õnnelik, et mehe  soovi täitis, ehk poja sünnitas. Ta soovis, et Andres võtab endale hea ja hooliva naise, kes  laste vastu hea oleks. Ka tema soov täitus. Peale Krõõda surma, hakkas Andres mõistma kui  hea naise ta oli kaotanud. Pearu jaoks oli Krõõt midagi imelist ja püha, ta nuttis pidamatult  Krõõdi surma tõttu. Ka matustel nutsid palju, see tõestab, et Krõõt oli toonud head ja rahu  Vargamäele. 3. Iseloomusta Mari tüdrukuna Vargamäel. Mari on väga lõbus tüdruk, kes kogu aeg naerab, tantsib ja laulab,  lõbutseb nagu noorele tüdrukule kohane. Kõige selle juures on Mari virk,  töökas ja kohusetundlik, tal on kõigiga hea läbisaamine.  4. Millised olid Andrese mõtted Krõõda surivoodi juures? Ta tundis piinlikkust et polnud naisest eriti lugu pidanud ja et ta survestas  neist, et too polnud poisslast saanud. 5. Kuidas mõjutas Krõõda surm elu Eesperes? Andresel oli vaja uut perenaist, tal oli vaja ka täita Krõõda soov, et  perenaine oleks hea lastele. Uueks perenaiseks sai Mari, kes kasvatas lapsi nagu omi ja rügas tööd, et Andresele heameelt teha.


6. Missugused olid Mari käitumise motiivid pärast Krõõda surma? Mari on sunnitud end jagama oma perekonna ning perelaste ja peremehe  vahel. Peremees Andres Paas kutsub Mari enese juurde elama, kuid naine  lükkab ettepaneku tagasi, kuigi see ettepanek on talle ahvatlev. Leskmehe ja Mari afäär ei jää aga külas märkamata. Juss esitab Marile tulemuseta  ultimaatumi, misjärel ründab ta noaga peremees Andres Paasi ja poob end siis üles. Mari on selleks ajaks juba Andresest rase ning pärast Jussi surma  abiellubki ta Andresega. Peale Jussi surma hakkab Mari ennast kõiges  süüdistama. Ta hakkab proovima lunastuseni jõuda, armastab võrdselt kõiki  Krõõda lapsi, annab laste nimel hinge tagant viimase, püüab ka perenaisena olla oma  ülesande kõrgusel jne, kuid Andrese üha kalgimaks muutuv meel rusub Mari vaimu üha  enam. Mari haigestub raskelt, ja palub oma pojalt Indrekult valuvaigisti üledoosi. 7. Miks Pearu Andresega pidevalt tüli noris? Sellepärast, et Pearu on vembumees ja väga irratsionaalne, ta vastandub  Andrese ratsionaalsusele. Talle meeldib panna inimeste tolerantsi proovile. 8. Mille pärast Pearu ja Andres kohtu käisid? Sellepärast, et Mart viskas oma viimase kiviga Pearut, mille peale hakkas  koer jalga purema. Pearu tulistas koera pähe, hirmunud poiss jooksis  Andresele rääkima. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu
koera eest ja karistust tema tapjale. 9. Võrdle Andrust ja Pearut, tuua välja nii mõlema plussid kui  miinused. Andres +                                           Andres - Töökas Kinnine Hoolib haridusest Vägivaldne oma naise vastu Uhke Kangekaelne Nõudlik Jonnakas Ratsionaalne Pearu + Pearu - Vembumees Ennast täis Hooliv Jonnakas Paneb inimesi proovile Kangekaelne


Ei meeldi tööd teha Irratsionaalne 10. Kommenteeri tsitaati: ,,Usu tõesse oli Andres kaotanud, aga õigust uskus ta endiselt ja tahtis seda saavutada ükskõik  missuguste abinõudega.” Andres ei tahtnud enam reaalsusele mõelda ega sellesse uskuda, ta tahtis  minna omateed, milleks oli Jumal ja piibel. Ta pühendas ennast sügavalt  piiblisse, et enda tõekspidamisi kuidagimoodi tõestada ja õigustada. 11. Kuidas ja miks muutus aastatega Andres? Alguses oli Andres väga tõsine ja kinnine mees, kes rääkis vähe ning pidas kõige tähtsamaks kõva töötegemist ja haridust. Ta elab pidevalt justkui  tulevikus ja vaatab asju sellisena nagu need tulevikus olema peaksid, mitte sellisena,  nagu need on. Ta tahab kindel olla, et ta oma tahtmise saab, usub rohkesti Jumalasse ja  pöördub piibli poole, kus ta varsti aru saab, et ta ei saa kõiki oma tahtmiseid. 12. Miks ei olnud Mari Andresega õnnelik? Kuna Mari hakkas ennast kõiges süüdistama, ta üritab jõuda lunastuseni,  kuid Andrese järjest halvenev meel hakkab teda häirima. Andres süüdistab  Mari, et see alailma norutab ning ei toeta peremeest tema plaanides. Samuti heidab  Andres Marile ette perenaise saatusele kohatut käitumist (kui Mari on ebameeldivaid  saladusi Andrese eest varjanud). 13. Missugune oli teose koomiline pool? Minu jaoks oli koomiline tegelaste kangekaelsus ja kuidas raamat oli  tegelikult mõeldes väga masendav. Surma ja petmist oli palju. 14. Mis sai I osa lõpuks Andrese vanematest lastest? Liisi abiellus Pearu poja Joosepiga, Maret abiellus Sassiga, Indrek läks linna kooli ja Andres läks Kroonu. 15. Leia ühiseid jooni ,,Tõe ja õiguse” aja ja inimeste ning  kaasaja Eesti elu ja inimestega. Armu kolmnurgad, valetamine, omakasuks inimesi ära kasutada, üldised  sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid.