Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister. (1)

ESSEE
" Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister , mis oleksid 5 asja, mida ma antud situatsioonis teeksin?"
Marianne Vetemäe
ÄJ-1-P-e-tar
TARTU 2009
" Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister, mis oleksid 5 asja, mida ma antud situatsioonis teeksin?"
Alustaks siis sellest, et esiteks see on väga hea teema arutuseks.
Mina arvan, et sellised asjad nagu majanduskriis ei sünni üleöö ja oli vaja juba enne selleks valmistuda ja mõelda erinevate võimaluste, ettepanekute jne peale.
Samuti minu meelest algas see majanduskriis USA pärast, kuid ma ei süüdista nüüd kedagi, sest lihtne on süü kellegi kaela visata .
Ameerikas, kus kukkus kokku kinnisvaraturg , mis põhjustas hüpoteegi kriisi. Pangad jagasid raha välja peaaegu kõigile midagi kontrollimata üle terve maailma ja siis langes järsku inimeste laenu tagatiseks antud kinnisvara väärtus. Pank hakkas loomulikult neilt lisa tagatist nõudma, mida inimesed ja firmad omale lubada ei saanud, sest olid end põhimõtteliselt lõhki laenanud. Seda kriisi ei põhjustanud mitte Ansipi valitsus vaid rahvusvahelise regulaator organisatsiooni puudumine pankadele. Ja siis hakkasid pangad kokku kukkuma, suurimateks neist kindlasti Northen Rock Inglismaal.
Võiks abistada väike ettevõtteid, kes suudavad inimesi tööle võtta ja siis ei oleks meil töötuse tase nii madal.Mõni aeg tagasi tulid Eesti ettevõtjad välja ideega paigutada Eesti riigi reservid Eestis asuvatesse pankadesse (hetkel asuvad need välismaal). Sellele öeldi vastuseks , et kuna meie pankade emapangad asuvad üldiselt Rootsis ei aitaks see eriti kaasa majandusolukorra stabiliseerumisele. Ma ei saa selle väitega nõustuda, sest vähemalt tekitaks see likviitsust, samuti oleks meie reservid kaitstud Rootsi riigi abipaketiga (tõsi, siiani on sellega liitunud ainult Swedpank, kuid tänu sellele ei tule mulle mõtessegi muretseda enda või oma firma hoiuste pärast Swedpangas).
Aga selle annaks lahendada ka teisiti - kui reservidest luua sõltumatu fond, mis investeeriks Eesti firmadesse . Summad on niivõrd suured, et loomulikult ei saaks seal tegemist olla ainult väikefirmadega, kuid nemadki saaks oma osa (kuni riik päris riskikapitaliga tegelema ei hakkaks ). See poleks otseselt raha kellegi jagamine vaid investeeringud , mis aitaksid otseselt Eesti riigi majandust ja tekitaksid töökohti. Loomulikult tuleks selline asi väga põhjalikult läbi mõelda. Selle üle võib mõelda, aga võib ka käed rüpes istuda ja oodata kuni majanduslangus meist lihtsalt üle sõidab. Võimalik, et ootamine ongi parim lahendus ja vaba aega võiks kasutada õppimiseks, õppimine on hea investeering ! Aga kui teiselt poolt vaadata, kui sa õppid kriisi ajal ja ei tööta, sul on jällegi probleem, sul ei ole raha, et maksta näiteks korteri üüri eest.
Kindlasti tuleks mõelda ka selle peale, mis saab kui tuleb euro?
Mõned räägivad seda, et mida kiiremini me ühineks euroga, seda suurem oleks usaldus meie majanduse vastu, see kiirendaks majanduskasvu ja looks uusi töökohti. Lugesin ühest ajalehest ka seda: Arengufondi eestvõttel koostatud "Valges paberis" märgitakse, et Eestil peab olema valmis ka tegevusplaan juhuks, kui eurole üleminek ei õnnestu. Kui sellises olukorras pole pandud alust struktuurimuutuseks, on ekspertide hinnangul olemas oht krooni devalveerimiseks.
Kui ainult mõelda selle peale, kui kroon praegu devalveeruks, tuleb hirm peale.
Samuti kui kutsuda inimesi kokku mingile üritusele näiteks linna koristamisele ja siis seal hakata küsima nende arvamust, mida teha, et majanduskriisist välja tulla. Ma usun, et tavakodanikel tuleksid head ideed ja see seoks tavarahvast valitsusega väga hästi kokku. Selles situatsioonis peaks tegema meeskonnatööd.
Millest olen ka mina juba maininud:Inglismaa peaminister Gordon Brown tõdes kohtumisel , et praegu on aeg, mil kõik peavad "seljad kokku panema ja üheskoos kriisi vastu võitlema", kirjutab Times Online.
Leidsin inimese, kes mõtleb samamoodi nagu mina: Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimehe Peep Mühlsi sõnul ei piisa ainult valitsuse ja riigikogu pingutustest majanduskriisi vastu võitlemisel, vaid rasketes küsimustes peaksid kaasa saama rääkida kõik huvitatud osalised.
Kriisi ajal ei tasuks raha kulutada näiteks erinevate mälestussambade peale, nagu oli kulutatud 100 miljonit vabadussamba peale. arvan, et sellised asjad võiksid oodata.
Arvan, et ka reklaami näol peab säästma, sest näiteks Keskerakond , mis on nüüdseks teada, kulutas 1,5 miljonit. On see siis säästmine?
Üks lihtne lahendus, millega saaks majanduskriisi mõjud minimaliseerida, turistide arvu kasvatada ning koheselt Eesti riigi positiivselt välja paistma teiste hulgast: Kanep legaalseks.
Toon esile positiivsed küljed, arvestades seda, mis parandaks Eesti majanduslikku olukorda:
1) Turistide arvu tohutu kasv
Üks Hollandi linn plaanis kanepi keelata kuna seal käib liiga palju turiste.
2) Talunikele ja põllumeestele uus tööstusharu, milles konkurents puudub lähimaades.
3) Uued töökohad (Coffeyshopid, piibutoad...)
Rohkem töökohti = rikkam rahvas, rohkem raha, rohkem makse ja lõpptulemuses rikkam riik.
4) Uued maksud ja aktsiisid , mis riigieelarvesse raha tooks
Riigieelarve on miinuses . Prognoositakse aina suuremat puudujääki ning tehakse aina rohkem eelarvekärpeid.
Uued maksud ja aktsiisid ning riigilõivud ja muud load tooks riigieelarvesse kena kopika , mille saaks näiteks puudujääva osa lappimiseks kasutada või kasvõi noorte üksikemade toetamiseks...
Turistid ei toetaks rahaliselt mitte ainult antud tootevaldkonda, vaid ka hotelle, poode, muuseume , klubisid...
5) Alkoholisurmade ning padujoomise ja alkoholismi vähenemine
Paljud inimesed ei jooks niipalju kui neil oleks ka veidi tervislikum ning seaduslik alternatiiv olemas, mis lisaks ei sunni joobes peaga autoga kihutama ega vägivaldseks minema.
6) Täitmata turunišš ja potensiaalseid kliente/turiste (kümnete, sadade) tuhandete viisi meid ümbritsevates maades
Soome, Rootsi, Venemaa, Läti, Leedu... Mitte ainult need ei tuleks siia, kes sooviks kanepisaadusi tarbida, vaid iseenesest võtaks nad kaasa oma sõpru ja lähikondseid, kes siia suurel hulgal raha jätaks.
7) Võimalus näidata Eestit innovatiivse riigina, kes ei karda ka konservatiivsest mõttemaailmast ning peavoolust erinevaid otsuseid vastu võtta
8) Mustalt turult ning kriminogeenselt elemendilt suure käibe äravõtmine.
Vähem käivet kriminaalidele on vähem kuritegevust ja rohkem turvalisust meile kõigile.
9) Pikemas prognoosis narkoomaania vähendamine
Statistika näitab, et Hollandis on tarbijate arv väiksem kui maades kus pannakse rõhku keelupoliitikale.
10) Erinevalt paljudest teistest ettevõtmistest jääks tulu Eestisse!
Lennart Meri rääkis, et Eesti peaks leidma oma Nokia.
Siin see on!
Otsus, millest ei ole isegi midagi kaotada, vaid ainult võita.
Siin on Eesti võimalus, mis tooks välja palju kasu, raha, tööd, makse, turiste ja muud.
NB!: Ise kanepit ei tarvita, aga näen selles meeletult suurt potentsiaali elavdamaks Eesti majandust!
Majanduskriis möllab otsitakse eesti Nogiat ja võimalust kuidas kriisist väljuda.
Alles hiljuti pakkus üks meie maa suurpankur Joakim Helenius minu teada et eesti ettevõtted kes ekspordivad 70% oma toodangust välismaale peaksid olema täiesti tulumaksust vabstatud.See oleks üsna õige ütleme mul firma ja ma ekspordin enamust toodangust ja mul töötab 100 töölist ja arvestades kui iga tööline saab 10 tuhat krooni sealt tulumaks maha võtta riik jääb niigunii kasumisse.
1. Niisis esiteks võiks vabstada tulumaksust ettevõtted mis ekspordivad 70% toodangust.
Teine teema on vägagi haige aga ta puudutab riigikogulaste palkasid riigikogulane saab palka 63 tuhat krooni kuus seda võiks langetada 50 tuhande kroonini.Niisis 101 liikme pealt hoiaks vabariik aastas kokku 13,13milj eesti krooni mis on üle ühe miljoni dollari.Valitsuse kodulehel on näha et meil on 14 ministrit. Sotsiaalminister Maret Maripuu ütles et ta palk on 74 tuhat krooni.Mul on pakkumine tõsta ministrite palk 85 tuhande kroonini et oleks suurem stiimul midagi teha.Niisis korrutades ministrite arvu 14X11 tuhande krooniga ja veel 12 kuuga saab teada et riigikulud kasvaksid 1,848 miljonit krooni kuid langetades riigikogulaste palga saaks säästa 13,13 milj krooni niisis 13,13-1,848=11,2 miljonit krooni.
2.Pakun sellise projekti läbi viia ja säästa iga aasta 11,2 milj krooni selle raha eest saaks 900 raskesti haigel pensionäril tõsta pensioni 1000 krooni võrra aga kui palju hambaid saab ära ravida seda ma arvutada ei suutnud.
3.Niisis taastaks Venemaaga head suhted ja hakaks Venemaale müüüma meie toodangut kui palju sellest töökohti tekkiks saate isegi mõelda.
Lõpetuseks siis: Majanduskriis ei ole igavene ...tuleb lihtsalt edasised otsused kaine mõistusega teha, mis puudutavad finants-ja majandusharusid.
Väljapääs: ettevõtted tööle saada. Seal hulgas nii väiksed kui suured, selleks on vaja riigi kaasfinantseerimist(abipaketid).