“Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele” (0)

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA
MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA
Referaat
“ Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele”
Üliõpilane: Kristina Rostovtseva
Õppejõud: Maret Güldenkoh
TALLINN
2015

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
Mis pagulastest saab? 4
Seaduse ees on kõik võrdsed 4
Inimõigused on universaalne väärtus 5
Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele 6
Hirm masside ja julgeoleku ees 6
Tänulikud ja motiveeritud 7
Kasu jääb meile 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD MATERJALID 9

SISSEJUHATUS

Pagulane  on isik, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma , sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse , ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu.
Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud . Pagulasel puudub oma riigi kaitse. Pagulane ei ole isik, kes saab ise otsustada, millal ta lahkub kodumaalt ja millal võib kodumaale naasta. Majandusmigrant ei ole pagulane, sest ta jätab oma kodumaa maha parema elatustaseme või töövõimaluste tõttu.

Mis pagulastest saab?

• Riik kontrollib ka pagulaste tausta , et valida välja sobivad inimesed. Eelistatakse sõjapõgenikke.
  
• Eestisse saabuv pagulane on juba rahvusvahelise kaitse all, seega on tal samad õigused, mis Eesti alalisel elanikul: asuda tööle ja saada riikliku pensionit, peretoetuseid, sotsiaaltoetuseid, tervishoiuteenuseid, tööturutoetuseid- ja teenuseid.
  
• Pagulase saabudes paigutatakse ta mõne Eesti linna või valla sotsiaal- või üürikorterisse. Riik maksab üüri kinni. Konkreetseid kokkuleppeid riigi ja omavalitsuste vahel veel pole.
  
• Riik aitab pagulasel tööd leida, pakkudes tasuta keeleõpet ning abi töötukassast. Töötukassa arvestab inimese individuaalsete vajadustega ning vahendab tööpakkumisi ja koostab vajadusel pagulasele eraldi tööotsimise plaani. Töötukassa kohtleb pagulasi võrdselt Eesti elanikega.
  

Seaduse ees on kõik võrdsed

Mõlemad kinnitavad, et inimesed on erinevad ja väita, et Aafrika riikidest tulnud ei taha tööd teha, on rassistlik, kuna neid, kes töötada ei taha, on Eestiski. Samuti ei saa süüdistada sisserännanuid massilises sigimises, sest kui Eesti naised nendega lapsi soovivad, on see igaühe vaba valik.
Tööotsingul  pagulased  üksi ei jää – riik pakub neile töö leidmise lihtsustamiseks erinevaid toetuseid ja tugiteenuseid, näiteks võimalust eesti keele õppeks. Samuti töö leidmine oleks võimalikult kerge ja sujuv.
„Vajadusel koostatakse pagulasele Töötukassa poolt individuaalne tööotsimise plaan.

Inimõigused on universaalne väärtus

Inimõigused on universaalne väärtus, mida meil on moraalne kohustus tagada. Seda kohustust oleme lisaks kinnitanud mitmete rahvusvaheliste lepete läbi. Ometi ei taga me tänases Eestis pagulastele nii häid tingimusi, kui meilt nõutakse ja mida me suudaksime.
Arvestades pagulaste minimaalset hulka, ei ole neile paremate tingimuste, näiteks keeleõppe , tagamine kulukas. Seega ei ole põhjendatud ka oponendi loogika , justkui peaksime valima, kas tegeleda Eesti probleemidega (näitena toodud laste vaesus ) või parandada siia jõudnud väheste pagulaste elamistingimusi. Nagu oponent ka ise tunnistas , peaksime tegema mõlemat.
Pagulaste olukorda saaks parandada keeleõppe ja tervishoiu valdkonnas, nagu väitluse jooksul arutatud. Põgenikele on tagatud vaid üks keeleõppe tund nädalas ning sageli ei toimu ka sedagi. Pagulased võetakse vastu kohas, mis on suurematest asulatest kaugel ning kus neil puudub võimalus eesti keelt praktiseerida. Loomulikult ei õpi valdav osa põgenikke sellistes tingimustes eesti keelt ära, mis raskendab nende integratsiooni. Samuti ei pakuta pagulastele töö ja elukoha leidmisel abi.
Eesti ühiskond ei suhtu põgenikesse sallivalt, mis muudab lõimumise veelgi raskemaks. Põgenike elutingimuste parandamine edendab lõimumist, mida pidas oluliseks eesmärgiks

Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele

Täna on suur hulk inimesi seda meelt, et pagulasi ei oleks vaja tuua siia, vaid saata tagasi sinna, kust nad on tulnud.
"Varsti saame näha, kuidas süüdimatult sigima hakatakse – ega tööd need "murjanid" ju teha ei taha ega viitsi. Mõnele ullikesele võib-olla meeldib, jah, kui nad siia tuuakse, ihalevad lausa mustade meeste järele. Ja neile ning meie enda riigile, kes pagulasi kahel käel vastu võtavad, saamegi öelda aitäh oma rassi hävitamise eest," teatab üks pahane naine, kellele mõtte pagulastest on vastumeelne.

Hirm masside ja julgeoleku ees

Kardetakse sedagi, et pagulased hakkavad – nii nagu Rootsis on juhtunud – ka Eestis moodustama getosid ja slumme, kus põletatakse autosid ja käivad pidevad mässud , aga kuhu politsei ja päästeametnikud minna ei julge. Ja keegi midagi avalikult öelda ei julge – kardetakse kättemaksu.
Rootsi on väidetavalt immigratsiooni tõttu tõusnud vägistamiste arvult maailmas tippu.
Nimelt on meedia teatanud, et Rootsis on naisi langenud vägistamise ohvriks – nad meelitatakse asüülitaotlejate varjupaikadesse ja seal pannakse toime tunde kestvaid jõhkraid grupivägistamisi.
Vägistamisi kinnitab paraku ka statistika, mille kohaselt on turvaliset ja õdusat Põhjamaa kuvandit nautinud Rootsi vägistamiste arvult Lõuna-Aafrika riigi Lesotho järel maailmas teisel kohal.
Kardetakse sedagi, et 300 pagulast tähendab õige pea juba 3000 ning kümne aasta pärast 30 000, sest igaühel on kodumaal perekond, kes samuti soovib parema elu peale tulla. "Kuhu me nad paneme ?" 
Aga pagulaste mõõdukas vastuvõtt võib aidata lahendada mitmeid Eesti ees seisvaid väljakutseid ja panustada majanduskasvu, eriti mahajäänud piirkondades.
Pagulaste mõju majandusele on palju uuritud. Teadlased on seisukohal, et arenenud majandusega riikide jaoks kaasneb pagulastevastuvõtmisega lühiajaline kulu, aga niipea kui nad on kohanenud, annavad nad märkimisväärse panuse majanduse arengusse , mitmekesistavad seda ja aitavad rahvastiku vananemisest ja vähenemisest tulenevat mõju leevendada.

Tänulikud ja motiveeritud

Uuringud näitavad, et pagulased on kõrgelt motiveeritud ja ühiskonnale tänulikud, nad on püsielanikkonnast ettevõtlikumad ning nende alustatud ärisid saadab suurem edu.
Lisaks on pagulased muidugi ka tarbijad.
Näiteks afgaani päritolu pagulaste ümberasustamine Youngi linna Austraalias elavdas kohalikku majandust poolteist korda, sest aitas leevendada rahvaarvu vähenemist püsielanike hulgas.

Kasu jääb meile

Majanduskasu, mille pagulased kaasa toovad, jääb Eestisse. Nii otseselt maksude, loodud ettevõtete ja töökohtade kui ka suuremast mitmekesisusest tuleneva innovaatilisuse ja uute oskuste näol. Pragmaatiliselt lähenedes peame ehk tulevikus hoopis Euroopa Komisjoni tänama, et nad pagulaste jaotamisel Eestile nii suure osa ette nägid. 

KOKKUVÕTE

Ma arvan, et on vaja aidata pagulastele, iga inimene saab olla nende kohal ja jääta ilma koduta.
Ikkagi mis mõju see annab Eesti majandusele näitab ainult aeg.

KASUTATUD MATERJALID

• http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocs%252Flisakogud%252Ftolerants%252Fpagulased%252Fpagulased-tekst.ht m
  
• http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20150803.2.6.1&e=-------et-10--1--txt-txIN%257CtxTI%257CtxAU%257CtxTA-%2522kunst%2522-----fotograafia ----
  
• http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/06/09/aitah-pagulaste-eest
  
• http://sobralikeesti.ee/motted-ja-muudid/
  
• http://arvamus.postimees.ee/1120952/vaitlusselts-pagulased-ei-vota-eesti-laste-raha-ara