asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord; 12) dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 308 kinnitatud ,,Arhiivieeskirjaga"; 13) ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise, teenistus- või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral asjaajamise üleandmise kord; 6. Mis võib olla asutuse asjaajamisperioodiks? Asutuse asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. Töörühmade, komisjonide ja teiste kindla ülesandega üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood. 7. Millal peab asutus avalikustama uued sideandmed, kui need andmed muutuvad? Kui asutuse sideandmed muutuvad, avalikustab asutus uued sideandmed vähemalt 10 tööpäeva enne andmete muutumist. 8. Kui pika aja jooksul peab asutus elektronposti muutumisel tagama vana aadressi kasutamise?
§ 7. Saneerimisavaldus (1) Avalduse ettevõtte saneerimise menetluse algatamiseks esitab ettevõtja ise. (2) Saneerimisavalduses esitab ettevõtja selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhistab, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Saneerimisavalduse lisad Saneerimisavaldusele tuleb lisada eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise seisuga. Võlanimekirjas märgitakse võlausaldaja nimi, kontaktandmed ning põhi- ja kõrvalnõude suurus, samuti andmed ettevõtja vara kohta. Millal kohus algatab menetluse? tsiviilkohtumenetluse seadustik ja saneerimisseaduse nõuded kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline;
Kassaseis, kassasaldo – Ettevõtte kassas olev sularaha, hoiustamata käibedokumendid (nt. tšekid) jm. Kassatulu – Võlakohustuse tähtpäevaväärtus miinus pangadiskonto. Kassapuudujääk – Summa, mille võrra kassas on raha vähem kui kassaraamatu järgi peaks olema. Kasum – Rahas mõõdetav ettevõtte majandustegevuse positiivne tulem (tulude ja kulude vahe). Kasumi- ja kahjumiaruanne – Ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sissetulekuid ja väljaminekuid majandusaasta (või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude ja kulude allikatest. Vt. ka Raamatupidamise seadus. Kasumiaruanne – Mingi ajaperioodi (näiteks aasta) kohta koostatud tulude ja kulude aruanne. Keskmine kulu – Keskmine omahind; kulu ja selle tulemusel valminud ühikute arvu jagatis. Kindlustushüvitus – Summa, mis makstakse kindlustusvõtjale välja kindlustusjuhtumi esinemisel. Kliiring – Vastastikune võlakohustuste tasaarveldus; sularahata tasaarveldus.
Viimati muudetud 24.04.2003 nr 63 (RTL 2003, 55, 801) 11.05.2003 (rakendatakse alates 01.01.2003). 13. Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord. Rahandusministri 28. novembri 2008. a määrus nr 40 14. Fondivalitseja bilansi ja kasumiaruande skeemid, kirjete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord. Rahandusministri 11. juuni 2003. a määrus nr 73 15. Nõuded Tagatisfondi majandusaasta aruande sisule ja koostamisele Vastu võetud rahandusministri 28.04.2003. a määrusega nr 64 (RTL 2003, 55, 802), jõustunud 11.05.2003. Viimati muudetud 12.12.2008 nr 47 (RTL 2008, 99, 1401) 1.01.2009.1 1 Allikas on www.riigiteataja.ee 9 1.3. Majanduslik tähtsus. Raamatupidamise bilanss on ettevõtte finantsseisundi indikaator, mille abil bilansi lugeja saab
perioodi jooksul. Soetusmaksumuse printsiip- varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamise arvestuses kajastatakse nende soetamise v tekkimise momendil, tegelikus soetus hinnas. Raamatupidamise bilanss: Bilansi mõiste ja ülesehitus: bilanss tuleneb lad. k. sõnast bilanss ja tähendab tasakaalu. Bilanss kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali rahalises väärtuses, teatud kuupäeva seisuga ja bilansi koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA. AKTIVA = PASSIVA Iga vara või kohustuse ning kapitali liik, mis bilansis on eraldi nimetusega ja eraldi summas nimetatakse bilansi kirjeks- raha ja panga kontod. AKTIVA: pool koosneb käibevarast ja põhivarast. Käibevara hulka kuuluvad likviitsed varad, mis
Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kohalviibinud juhatuse liikmete häälteenamus. Juhatus võib otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kuid sellisel juhul on vajalik kõigi juhatuse liikmete kirjalik hääletamine. Juhatuse 200 ÜLDTEADMISED liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest soli- daarselt. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamisaruande ja tegevusaruande seaduses ette nähtud korras ning esitab selle koos audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamusega üldkoosolekule kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kordamisküsimused: 1. Mis hetkest tekib MTÜ-l õigusvõime? 2. Kes on MTÜ kõrgeim võimuorgan? 3. Kes vastutab MTÜ majandustegevuse eest? 4. Kellel on õigus muuta MTÜ eesmärke?
tõendusmaterjali objektiivne hindamine. Finantsjuhtimine- ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine. 3. Majandusinfost huvitatud osapooled. Kes, miks ja millisest infost huvitatud on? Infotarbijateks võivad olla nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, ostjad (kliendid), töövõtjad, tarnijad, pangad, maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus. Majandusaasta aruandes esitatavad finantsnäitajad moodustavad põhi osa avalikust infost ettevõtte kohta. Kõik need aruandenäitajad täidavad tähtsat funktsi ooni erinevate ühiskonna- ja ettevõttetasandite juhtimisprotsessides. Infotarbijate vajadused on erinevad: · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii kapitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamiseks: investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud töötasustamisest
Kui äriregistrile esitatava avaldusega taotletakse kande muutmist või uue kande tegemist, tuleb avaldusele lisada vastav osanike otsus. Uue osaniku registrisse kandmise ja registrist kustutamise korral peab registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama ka see osanik, välja arvatud juhul, kui ta on ühingust välja arvatud või surnud. Äriregistrisse kantakse: 1) täisühingu ärinimi; 2) täisühingu asukoht ja aadress; 3) täisühingu tegevusala, samuti täisühingu majandusaasta algus ja lõpp; 4) osanike nimed, isikukoodid või registrikoodid ja elukohad või asukohad; 5) täisühingut esindama volitatud isikud ja kes neist on õigustatud esindama ühingut ühiselt; 6) muud seaduses ettenähtud andmed. 4 Usaldusühing Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja
Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud 4. Advokaadid ja hagejad 5. Hankijad ja kreeditorid 6. Riigiorganid (n MTA) 7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 17. Majandusaasta aruande komponendid 1. Bilanss - informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. 2. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest 3. Rahavoogude (-käibe) aruanne info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest 4. Omakapitali muutuste aruanne toob välja aruandeperioodil toimunud muutused e/v omakapitalis, annab infot ettevõtte jätkusuutlikkusest 5
· otsustab erakonna tegevuse põhiküsimusi; · valib erakonna liikmete hulgast erakonna esimehe; · valib erakonna liikmete hulgast erakonna juhatuse 14 liiget ja 5 asendusliiget; · kuulab ära erakonna esimehe aruande juhatuse tegevusest ja erakonna Riigikogu fraktsiooni esimehe aruande fraktsiooni tegevusest; · kuulab vajadusel ära erakonna ministrite aruanded nende tegevusest; · kuulab ära ja kinnitab erakonna majandusaasta aruande; · otsustab liikmemaksu suuruse ja selle tasumise korra; · otsustab erakonna ühinemise või tegevuse lõpetamise. Revisjonikomisjon: · revideerib Isamaaliidu ja tema struktuuriüksuste majandustegevust ning majandusarvestust; · teeb vajadusel volikogule või juhatusele ettepanekuid erakonna majandustegevuse ja majandusarvestuse korraldamiseks; · teeb vajadusel peasekretärile ettekirjutusi erakonna majandusarvestust
kohustused(intressid, üüritasud,ülekannete teenustasud) Kindlustustasud(kinnisv kindlustus, vara kindlustus, töötajate elukindlustus. Liitumistasud( elektrienergia, vesi ja kanalisatsioon) jm. 20. Majanduskava - Majanduskava koostamise aluseks saab olla kas eelmise perioodi tegeliku majandamise kokkuvõte või eelkalkulatsioon objekti haldamise ja hooldamise tegevuste kirjeldusega. Majanduskava koostamise vajadus - uue majandusaasta alguses või haldus-, hooldussüsteemi muutmisel. Hoolduskulud- nr.200 hooldustööde maksumus, halduskulud-nr 100. Halduskulud on kõik ettevõtete kulud, mida tehakse seadusest tuleneva infonõude täitmiseks. Halduri palk, raamatupidamine, lepingu sõlmimise kulud, eksperdikulud. kommunaalkulud- soojus, vesi, küte, kanalisatsioon, prügivedu
Question 1 Bilansi maht väheneb, kui a. tehakse ettemaks tarnijatele b. makstakse välja dividendid c. tagastatakse pangalaen d. tagastatakse ostjale temalt saadud ettemaks Question 2 Põhivara on näiteks a. tootmishoone b. kinnistu, millel asub tootmishoone c. kinnistu, millel asub kontorihoone d. kinnistu müügiks Question 3 Bilansikirjel Raha kajastatakse a. raha pangaarvel b. raha kassas c. kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid d. paigutused rahaturufondidesse Question 4 Kui osaühingu netovarad ei vasta äriseadustiku nõuetele, tuleb a. osakapitali vähendada, nii et netovarad vastaksid nõuetele b. osakapitali suurendada, nii et netovarad vastaksid nõuetele c. kuulutada välja osaühingu pankrot d. osanikul vastutada ühingu kohustuste eest oma isikliku varaga e. osaühing likvideerida Question 5 Marta brutopalk on 10 000 krooni, Marta maksab kogumispensioni makseid n...
Hüpoteek on tagatiseks laenuandjale, kui laenu ei suudeta tagasi maksta ja annab õiguse nõuda tagatise müümist võla katteks 28.Intress - tulu mida saadakse sellest, et lastakse kellegil teisel oma vara kasutada 29.Kapital- kasvikut ehk intressi andev rahasumma 30.Kartell- ebaseaduslik kokkulepe (äriettevõttes) 31.Kasum- jääk, mille arvutamiseks lahutame kulud tuludest 32.Kasumiaruanne - ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sissetulekuid ja väljaminekuid majandusaasta (või muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest 33.Kindlustusmakse- kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale tasumisele kuuluv summa. 34.Kindlustus- Kaitse majandusliku kaotuse vastu 35.Kaubamärk- graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest 36.Karjäär- ametiredel, edu saavutamine elus 37
Tarbijakäitumine Iseseisev töö EMT vs Tele2 Kristiina Tammik EMT lühitutvustus 1991 Eesti juhtiv mobiilsideoperaator nii era- kui ka äriklienditurul, kõnesides ja mobiilses internetis mobiilisektori innovatsiooni- ja kvaliteediliider 4G-võrk katab üle 95% Eestist Koostöö Elioniga võimaldab pakkuda klientidele kogu telekommunikatsiooniteenuste spektrit TeliaSonera gruppi kuulumine annab võimaluse tuua rahvusvaheline know-how Eestisse ning eksportida siinset teadmist välismaale 2013. aasta lõpuks 868 000 klienti EMT innovatsiooni näited EMT innovatsiooni näited: 1998 Eesti esimese GSM 1800 võrgu avamine 2000 mobiilse positsioneerimise ja ja WAP teenuse turuletoomine 2000 mobiil-parkimine (rahvusvahelise GSM Assotsiatsiooni aastaauhinna nominent innovaatilisema teenuse kategoorias) 2001 GPRS teenuse turuletoomine esimesena Eestis 2003 MMS teenuste avamine 2004 EDGE turuletoom...
Mis on aktiva ja passiva? Kuidas nad omavahel seotud on? Millal kumbki suureneb ja väheneb? 1 Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest. Vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad, passivas aga nende varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. AKTIVA (varad) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Ettevõtte bilansis näidatavad varad jagunevad kaheks: käibevara ja põhivara. Käibevara moodustavad raha (nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõtte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materjaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittematerjaalne vara (nt litsents) jne. Passiva poolel näidatavad varade katteallik...
tuleneb seadusest või muust õigusaktist. Töötasu makstakse rahas. Suuruses lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel, millest arvestatakse maha seaduses ettenähtud maksud. Alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta, kehtestab Vabariigi Valitsus. Majandustulemuselt ja tehingutelt makstav tasu on kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majanduslikust tulemusest, aluseks kinnitatud majandusaasta aruanne. 27. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on? Millal aegub põhipuhkus? Puhkusetasu maksmine. V: Põhipuhkus antakse töötatud aja eest, on ajavahemik mille jooksul on töötajal õigus keelduda töö tegemisest. 28 kalendripäeva, kui ei ole kokku lepitud või seadus ei sätesta teisiti. Aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui pole kokku lepitud teisiti. 28
määratakse uued juhatuse liikmed; · Uute juhatuse liikmete volitused hakkavad kehtima nende ametisse nimetamise hetkest; · Kuni uusi juhatuse liikmeid pole jõutud Äriregistris registreerida, tegutsevad nad endise juhatuse notariaalse volikirja alusel; · Uute omanike soovil on võimalik muuta kõiki firma kohta Äriregistrisse kantavaid andmeid (ärinime, tegevusalasid, osakapitali suurust, majandusaasta algust ja lõppu jms); · Firma ostmisega omandatavad varad, dokumendid, õigused ja kohustused fikseeritakse üleandmise- vastuvõtmise aktis. · Keskmiselt läheb selline tehing (firma ostmine) maksma ca 5 000 - 15 000 krooni, sõltuvalt teenuse pakkujast ja ostetava äriühingu liigist. Siit leiate firmad, kes tegelevad äriühingu asutamisega: http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/ARI/Firmade_loomine/ Valmis firma ostmise juures tuleb pöörata tähelepanu
5) audiitori valimine; 6) erikontrolli määramine; 7) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 8) aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine; 9) nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...
1. Nimetage teehoiu ökonoomika ülesandeid. 1.Loetlege ressursse ehk tootmistegureid (3) Nii ettevõtte kui rahvamajanduse tasandil: maa, kapital ja töö –teehoiu tulude ja kulude määramine –investeeringute tasuvuse kindlakstegemine 2.Milline majanduslik kategooria seob kasumiaruannet ja bilanssi (st –finantseerimisvajaduse hindamine kantakse majandusaasta lõpul omakapitali)? Intensiivsussuhtarvud 2.Millised kohustised võivad kuuluda teehoiuettevötte lühiajaliste kohustiste hulka (vähemalt 3)? 3.Milliseid rahakäibeid (3) kajastatakse teehoiuettevõtte rahakäibe –Võlakohustused aruandes?
Litsentside vajadus 12. Maine 3.3.5. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) FIE astutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel. FIE on kohustatud ennast äriregistrisse kandma, kui tema majandusaasta käive ületab 250 000 krooni, st. FIE muutub käibemaksukohustuslaseks. Igal juhul peab FIE tegevuse alustamisel registreerima ennast kohalikus Maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjana. Alla 250 000 krooni suuruse majandusaasta käibega FIE võib pidada lihtsustatud - kassapõhist - raamatupidamist. Ennast vabatahtlikult, enne 250 000 krooni suuruse majandusaasta käibeni jõudmist, Maksuametis käibemaksukohustuslasena arvele võttes, tuleb üle minna ka kassapõhiselt raamatupidamiselt tekkepõhisele. Äriregistrisse kantakse FIE mitte elukoha, vaid FIE ettevõtte asukoha järgi. Füüsilisest isikust ettevõtja kohta kantakse äriregistrisse:
kehtestamise. Samuti keskmise töötasu maksmise tingimuse ja korra kehtestamise. Töölepingu seadus keelab maksta valitsuse poolt kehtestatud alammäärast madalamat töötasu. Kui töötaja töötab täistööajast vähem siis väheneb ka võrdeliselt ka makstav töötasu alammäär. TLS p30 sätestab, et töötajal on õigus saada osa tööandja käibest või kasumist või muust majandus tulemustelt, kusjuures aluseks võetakse tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. Töötale makstakse majandusaasta eest. See aga ei keela töölepingus kokku leppida majandustulemust maksta mingi muu majandusaasta perioodi eest. Kuu või kvartali eest. Samuti annab TLS töölepingu pooltele võimaluse ise otsustada ja kokku leppida, millise majandusnäitaja alusel tasu arvestatakse. (N: kasumi, käive või muu majandustulemuse alusel) töötaja ja tööandja on vabad kokkuleppimises, kui kaua peab olema töötatud, et tal oleks õigus saada majandustulemustelt
ettepanekud päevakorrapunktide osas (ÄS § (ÄS § 293 lg 1), mis on aluseks otsuse eelnõudele *Nõukogul õigus erandjuhul aktsionäride üldkoosolek ise kokku kutsuda (ÄS § 292 lg 2). OÜ-l on nõukogu kohustuslik kui osakapital on: üle 25 000 euro ja Juhatuses on vähem kui 3 liiget. Aktsiaseltsis peab alati olema nõukogu. 67. Mis on vahet korralisel ja erakorralisel üldkoosolekul? Korralise üldkoosoleku peamiseks ülesandeks on eelneva majandusaasta aruande kinnitamine. Võib arutada ja otsustada ka muid küsimusi. Korraline üldkoosolek peab toimuma 6 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. (ÄS § 291) Erakorraline üldkoosolek võtab vastu otsused kõigis muudes seadusega ettenähtud küsimustes (va majandusaasta aruande kinnitamine). (ÄS § 292) 68. Millisel viisil on võimalik võtta vastu osanike otsuseid? Kirjelda nendel otsustusvormide erisusi.
Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel. FIE on kohustatud ennast äriregistrisse kandma, kui tema majandusaasta käive ületab 250 000 krooni, st. FIE muutub käibemaksukohustuslaseks. Igal juhul peab FIE tegevuse alustamisel registreerima ennast kohalikus Maksuametis füüsilisest 10 isikust ettevõtjana. Alla 250 000 krooni suuruse majandusaasta käibega FIE võib pidada lihtsustatud - kassapõhist - raamatupidamist. Ennast vabatahtlikult, enne 250 000 krooni suuruse majandusaasta käibeni jõudmist, Maksuametis käibemaksukohustuslasena arvele võttes, tuleb üle minna ka kassapõhiselt raamatupidamiselt tekkepõhisele. Äriregistrisse kantakse FIE mitte elukoha, vaid FIE ettevõtte asukoha järgi. Füüsilisest isikust ettevõtja kohta kantakse äriregistrisse:
tegevliikmete hulgast. Kaitseliidu keskkogu on Kaitseliidu tegevust korraldav kõrgeim organ, mille ülesanded on: 1) Kaitseliidu organisatsiooni ja üldtegevust puudutavate küsimuste arutamine ning nende kohta seisukohavõtmine; 2) vanematekogu, keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni liikmete ning Kaitseliidu auliikmete valimine; 3) riigieelarvest Kaitseliidu sihtotstarbelise finantseerimise taotluse ja eelarve kinnitamine; 4) Kaitseliidu majandusaasta aruande kinnitamine; 5) kinnisvara omandamise, võõrandamise ja pantimise otsustamine käesoleva seaduse paragrahv 34 lõikes 5 nimetatud loa taotlemiseks; 6) ettepanekute tegemine põhikirja ja kodukorra muutmiseks; 7) Kaitseliidu eriorganisatsiooni põhikirja kinnitamine; 8) sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse kinnitamine. Kaitseliidu keskjuhatus on keskkogu koosolekute vaheajal tema pädevuse piirides Kaitseliidu tegevust korraldav täitevorgan, mille
FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID: Majandusüksuse printsiip – juriidilise isiku raha pole füüsilise isiku raha. Ettevõte eksisteerib iseenda huvides. Jätkuvuse printsiip – majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, kui ei ole alust vastupidiseks oletuseks. Monetaarsuse printsiip – kajastatakse kõike rahas (käibelolevas – Eestis eurodes). Kui poleks esitatud samas ühikus, siis ei saaks liita, lahutada, kokku arvestada. Raamatupidamisaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Perioodilisuse printsiip – Ettevõtte majandustegevus on jaotatud lühemateks perioodideks. Finantsaruanded koostatakse teatud ajaperioodide (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes. Soetusmaksumuse printsiip – mingi objekti soetamisel kulutatud rahasumma (kõikide väljaminekute summa) = soetatud asja hind Realiseeri...
riikliku maksuseadlusandlusega. Auditeerimine – süsteemne hindamisprotsess et teha kindlaks ettevõtte majandustegevuse ja selle info kajastamise vastavus teatud kriteeriumitele. Tulemuste edastamine huvigruppidele. Finantsjuhtimine – tagamaks ettevõte finantseesmärkide püstitamise; Finantsressursside tagatuse ja muude ressursside kindlustuse. Majandusaastaaruanne ja kontod – Kohustus esitada igal ettevõttel äriregistrile eelneva majandusaasta kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestus: Erinevused: Finants varustab välistarbijaid firma äritegevuse infoga; Juhtimis aga juhte juhtimisotsuste jaoks vajaliku infoga. Finantsil infokasutajateks välistarbijad (investorid, riik), Juhtimisel aga sisetarbijad (erinevad juhid) Finantsis tegeletakse minevikuga, Juhtimises aga tulevikuga. Finantsis on andmed väga täpsed, Juhtimises on aga info saamise kiirus suurema tähtusega kui andmete
avaliku sektori töötajate teadlikkusele, oskustele ja koolitusvajad 10. Kui kirja koostamisel vajad abi, millisest dokumendist juhinduda? Blanketist, seadustest, 11. Dokumentide säilitamise vajalikkus, millest tuleneb? Tuleneb seadustest 12. Säilitustähtajad – kust tulenevad? Raamatupidamise seadus RPS § 12 nõuab, et kõiki raamatupidamise dokumente tuleb säilitada. Algdokumente seitse aastat, kuid mitte dokumendi koostamise kuupäevast, vaid selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Samamoodi peab ka kõiki registreid, aruandeid ja muid dokumente säilitama seitse aastat dokumenti kajastava majandusaasta lõpust. Lepingute puhul, mis on pikaajalised, kehtib samamoodi seitse aastat, kuid – mitte enne ei tohi neid seitset aastat lugeda, vaid alles hetkest, kui lepingutähtaeg on lõppenud. Elektrooniliselt loodud raamatupidamisregistreid peab ka säilitama elektrooniliselt. Aga palun mitte
laekumised (pärand, kingitused). Audiitorkogu ei või anda laenu ega tagada teiste isikute kohustusi. Audiitorkogu ülesanded on tegevuse üldine kordineerimine, nimekirja pidamine, vara valitsemine ning esitatud kaebuste läbi vaatamine. Audiitrokogu organiteks on üldkoosolek, juhatus ja revisjoni komisjon (kontrollorgan). Üldkoosolek 1. Põhikirja kinnitamine 2. Määrab juhatuse revisioni liikmete arvu ja valib liikmed 3. Kinnitab eelarve ja majandusaasta aruande 4. Valib audiitorkogu esindajad kutsekomisjoni 5. Kinnitab nõuded tegevusaruandele Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt kord aastas ja mitte hiljem kui majandusaasta 6 kuu jooksul. Juhatus teatab koosolekust vähemalt kuu aega ette. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku: 1. Omal algatusel 2. Revisjoni organi algatusel 3. Rahandusministri algatusel 4. Kui seda nõuab vähemalt 1/6 audiitorkogu liikmetest
3) registritoimikud. 13. Täisühing ja usaldusühing. Täisühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt Osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik Osanikuks ei või olla kohalik omavalitsus ja riik Põhiprintsiibid lepinguvabadus ja usaldus Äriregistrisse kantakse: 1) täisühingu ärinimi; 2) täisühingu asukoht ja aadress; 3) täisühingu majandusaasta algus ja lõpp; 4) osanike nimed, isikukoodid või registrikoodid; 5) täisühingut esindama volitatud osanikud ja kes neist on õigustatud esindama ühingut ühiselt; 6) muud seaduses ettenähtud andmed Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist vastutab (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga
esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus kinni pidama nõukogu korraldustest. Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Peale majandusaasta lõppu esitab juhatus äriregistrile majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Osaühing peab esitama majandusaasta aruande ka juhul, kui majandustegevust ei toimu. Osaühingu netovara ei tohi väheneda alla 2500 euro või moodustada vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et
19. Üldkoosoleku pädevus ettevõtte juhtimisel Üldkoosoleku pädevusse kuulub: 1) põhikirja muutmine; 2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine; 3) volinike valimine ja tagasikutsumine; 4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine; 5) majandusaasta aruande kinnitamine; 6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine; 7) muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti; 8) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. 20. Juhtorganite otsuste vastuvõtmine ja vormistamine ning vaidlustamine. (1) Kohus võib osaniku, juhatuse või nõukogu nõudel tunnistada kehtetuks
ÕPIK LK 315 TEST T-13.1 Lühikohustiste klassifitseerimise aluseks võetav ajaperiood on kas ühest aastast või normaalsest talitlustsüklist pikem. T-13.2 Lühikohustis loodetakse tasuda käibevara arvel ja teiste lühikohustiste tekitamise arvel. T-13.3 Juhul, kui kohustist ei kajastata, siis selle tulemusena puhaskasum on suurem (ülehinnatud). T-13.5 Äri Firma müüb toodet, mille müügihind on 1000 kr ja garantiieraldise määr 2%. Kui jaanuarikuus müüdi 1000 toodet, siis garantiikulu oli 20 000 kr. Garantiieraldi s D K S0 = 0 1000 * 0,02 * 1000 = 20 000 T-13.6 Firma müüb toodet, mille müügihind on 400 krooni. Tootega kaasneb ka 30-päevane garantiiperiood defektsete toodete remondiks. Vastavalt eelmiste perioodide kogemustele on 4% tooteid olnud defektidega, keskmine remondikulu on 50 krooni toote kohta. Esimesel müügikuul, müüdi tooteid 320 000 krooni eest, 20 to...
Maksti 10 mlj ehk siis 7 mlj rohkem, kui asi väärt oli. Seega goodwill on 7 miljonit eurot. D: Vara 14 mlj D: Goodwill 7 mlj K: Kohustised 11 mlj K: Pangakonto 10 mlj Ü-11.5 Raadiojaam XYZ sai frantsiisi raadio lainepikkuse kasutamiseks seitsme aasta jooksul. Frantsiisi saamisega seotud kulutused (õigusabi, vormistamine, lõivud jne) moodustasid 98 000 eurot. Need kulutused kajastati 1.04.20X8 ainetu varaobjektina Frantsiis. Teha frantsiisi amortiseerimiseks vajalikud raamatupidamiskanded majandusaasta lõpul 31.12.20X8 ja 31.12.20X9 ____ Ostu kajastamine: D: Frantsiis 98 000 K: Arvelduskono 98 000 1.kasutsuaastal on 9 kuu kulu 20X8 10 500 kulu (9/12) 20X9 14 000 kulu (saadud lineaarsel meetodil 98 000 / 7) Ü-11.6 Farmaatsiatoodete valmistamise ja hulgimüügiga tegelev Farmaatsiafirma tehingute ja muude sündmuste kohta on teada järgmist: 1) 4.01.20X9 soetati 1 500 000 euro eest patent Ravimi valmistamiseks. 2) 9.02
kuna tehnoloogia areng on olnud suur. 2) Innovatsioon: igas ettevõttes oluline tegur, innovatsioonita ei ole ettevõttel tulevikku ning edasiarengut. 3) Tehnoloogia ja patendikaitse: on oluline tegur igas ettevõttes, sest tehnoloogiaga muudab elu lihtsamaks, igas ettevõttes kasutatakse ka erinevaid raamatupidamisprogramme, seepärast, et ettevõtte peab tegema palgaarvestust, erinevad maksud, majandusaasta aruanded. 4) Uurimis- ja arendustööde kulud ja tase- kui suuri summasid ettevõtte kasutab arendustegevuse tegemiseks ja kas see hiljem end ka ära tasub. 5) Paindlikkus klientide teenindamisel: mõjutab tulusid ja kulusid. AS Tatoli klientide teenindamise paindlikkus on suur. Igale probleemile leitakse lahendus ning kõik vajadused enamasti ka rahuldatakse. Tehnoloogilised tegurid Ettevõte on hästi kursis tänapäeva infoühiskonnaga (nt e-
pangakontot, võib jätkata senise isikliku konto kasutamist. FIE ASUTAMISEKS VAJALIKUD DOKUMENDID FIE asutamiseks piisab avaldusest. Nagu mainitud, siis avaldust saab teha nii MTA-le kui äriregistrile, äriregistri puhul peab avalduse koostama notari juures, kuna vajatakse allkirjade tõendamist. Notari juures registreerimisel tuleb kandeavalduse tegemiseks anda notarile järgnevad andmed: 1) ettevõtja ärinimi ning ettevõtte asukoht ja aadress, samuti ettevõtte majandusaasta algus ja lõpp. 2) ettevõtja nimi ja isikukood. 3) muud seaduses sätestatud andmed. 4) isiku sidevahendite andmed. 5) teave kavandatud põhitegevusala kohta. PEALE ASUTAMIS ON VAJA VEEL TEHA Käibemaksukohuslaseks registreerimine: Käibemaksukohuslaseks on ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreerinud või kohustatud registreerima end maksukohuslasena. Kohustus registreerida käibemaksukohuslaseks tekib 250 000 kroonise käibe piiri
Sünteetilised kontod avatakse pearaamatus nendel peetakse ainult rahalisest arvestust aruande koostamiseks. ANALÜÜTILINE KONTO: ON sünteetilise konto algkonto. Analüütilisel kontol peetakse analüütilist arvestust, mis on detailsem, peetakse eraldi registrites(raamat, leht, tab. Jne) Analüütilist kontot peab tavaliselt laotöötajad. KULUKONTO: On aktivia konto isel. Perioodi sisesed kulud, kulude rühmitamiseks ja kogumiseks. Ei ole majandusaasta alguses saldot. Aasta jooksul kogunevad kulud konto deebetisse, iga kuu lõpus tuuakse tulemus välja kreeditis ja lõppsaldot ei jää. Tulemus kantakse tulude ja kulude koond kontole. Deebet tulude ja kulude koond konto Kreedit kulukontod Aastalõpus tehakse raamatupidamis õiendi alusel tulude ja kulude koondkontol lõpetamise kontol. Kõik kulud kantakse aruande aasta kahjumisse.
Nimi:Kairi Laur Õpperühm: IK12 AÜ Praktiline töö nr. 3: otsing teemakataloogides, portaalides ja veebiringides Teemakataloog Open Directory http://dmoz.org/ 1) Leidke eelnimetatud teemakataloogist sirvides materjale, kuidas teha paremat ja kasutajasõbralikumat veebilehekülge. Palju ja mida leiate? Pange kirja teemakataloogis liikumise tee ehk millised on läbitud sammud allikani jõudmiseks. Art Media Agency - sisuhaldustarkvara AMA CMS, veebilahendused, intranet- ja extranetlahendused, veebidisain, programmeerimine. eHouse - e-turundus, e-jõulukaardid, spetsiaaltarkvara, reklaamkingitused, trükiteenused ning 2D ja 3D teleklipid. Idee Disain - Internetilahenduste loomine, koduleheküljed, andmebaasid, sisuhaldustarkvara Idee CMS. Programmeerimine, disain, konsultatsioon. Ultima Design - Kodulehe valmistamine ning portaali loomine, reklaam. ...
Nimi: Anneriin Truu Õpperühm: IK 12 Praktiline töö nr. 5: otsing teemakataloogides, portaalides ja veebiringides Teemakataloog Open Directory http://dmoz.org/ 1) Leidke eelnimetatud teemakataloogist sirvides Van Goghi muuseum Hollandis. Pange kirja teemakataloogides liikumise tee ehk millised on läbitud sammud allikani jõudmiseks. Kui panna otsingusse lihtsalt Van gogh, siis tulemusi tuleb meeletult palju. Seepärast kasutasin „Advanced search-i“, kus otsinguribasse kirjutasin „Van Gogh muuseum“,kategooriaks valisin „Arts“ ja et otsiks ainult lehekülgi „Sites only“. Tulemusi tuleb 1256, kuid teine tulemus viib muuseumi koduleheküljele. 2) Leidke eelnimetatud teemakataloogist sirvides materjale Molotov-Ribbentropi pakti kohta. Palju ja mida leiate? Pange kirja teemakataloogides liikumise tee ehk millised on läbitud sammud allikani jõudmiseks. Leidsin 96 materjali, kõik materjalid räägivad seoses selle paktiga ehk siis ajaloost....
Eelisaktsiaid võib olla ainult kuni 1 /3 ettevõtte kogu aktsiakapitalist muidu ettevõtte oleks juhtimatu (selliste aktsiate osakaal osakapitalis on piiratud). Aktsia on tähtajatu väärtpaber ning seda peetakse ka kõige riskantsemaks (sest AS-il puudub kohustus omad aktsiad tagasi osta). LIHTAKTSIA annab omanikule hääleõiguse ja seeläbi võimaluse osaleda firma juhtimises. Lihtaktsia omanikul on õigus saada dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga. Kui ettevõtte on kahjumis, siis aktsionär ei saa midagi. EELISAKTSIA omanikul puudub hääleõigus ja seetõttu ta ei osale juhtimises. Samas ta võib saada dividende sõltumata majandusaasta tulemusest. Eelisaktsionäridel on aga võimalus hääleõigust saada juhul kui nad pole oma dividende 2 aastat järjest saanud täies mahus. Dividendide suurus (määr) on määratud tavaliselt põhikirjaga, ning need kes seda saavad on ettevõtte asutajad.
saabumisest müügini; · dokumnetide analüüs analüüsitakse ettevõttes kasutatavaid dokumente, eeskirju; · vestlus suheldakse raamatupidaja(te)ga ja laojuhti(de)ga seoses lõputöö teemaga ning pannakse need kirja ja analüüsitakse hiljem; · võrdlus võrreldakse varude arvestuse teoreetilist osa ja uurimistulemusi ettevõttes. Esmalt uurib autor empiirilise uurimuse käigus ettevõtte kahte dokumenti: 1) raamatupidamise sise-eekirja; 2) kolme viimase majandusaasta aruannet. Võrdleb, kas mõlemas dokumendis on varude arvestuse prinsiibid samad. Sellele järgneb intervjuu ettevõtte raamatupidaja(te)ga ja laojuhti(de)ga. Peale selle on lõputöö autoril kavas kokku puutuda varude arvestusega seotud dokumentidega (nt varude arvelevõtmine programmis saatelehtede ja varemsisestatud ostutellimuste järgi, invetuuritulemused). KOKKUVÕTE Kursusetöö teemaks oli ,,Varude arvestus".
Kõik huvigrupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid ühte mingit osa finantsaruandest. Kõigile on mingil määral see kasulik või ära kasutatav. 14. Bilansi ja kasumiaruande struktuuri loogika. Olulised kirjed ja sisu Majandusaastaaruanne koosneb – Tegevusaruanne, Raamatupidamisaruanne (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne, aastaaruande lisad), audiitori järelotsus, kasumi jaotamise ettepanek. Bilanss - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum)
algdokumentide ja laoarvestuse registrite alusel aruande. Aruande koostamise kord ja tähtajad kehtestatakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjadega. Aruandes näidatakse: väärtuste jäägid perioodi alguses; sissetuleku- ja väljaminekuoperatsioonid; jäägid perioodi lõpuks. 5. Inventeerimine. Varude inventeerimise kord peab olema fikseeritud raamatupidamise sise-eeskirjades. Konkreetsete tähtaegade kehtestamisel tuleb arvestada nõudega, et majandusaasta lõpu inventuurid tuleb läbi viia mitte varem kui 2 kuud enne aruandeperioodi lõppu. Perioodilist varude arvestussüsteemi kasutades tuleks varusid inventeerida iga kuu. Inventuuri läbi viimiseks moodustatakse ettevõtte juhi käskkirjaga inventeerimiskomisjon. Komisjoni kuuluvad üldjuhul raamatupidaja, inventeeritavate objektidaga seotud isik, näiteks laohoidja. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks varade tegelik seis kindlal ajamomendil, nende
4) Innovatsioon: igas ettevõttes oluline tegur, innovatsioonita ei ole ettevõttel tulevikku ning edasiarengut. 5) Tehnoloogia ja tarkvara legaalsus, litsentsid, patendid ja nende ostmise võimalused (hind, saadavus, kasutamisoskused): on oluline tegur igas ettevõttes, sest tehnoloogiaga muudab elu lihtsamaks, igas ettevõttes kasutatakse ka erinevaid raamatupidamisprogramme, seepärast, et ettevõtte peab tegema palgaarvestust, erinevad maksud, plus majandusaasta aruanne igal aastal. Finantseerimise puudumisel, et osta uus raamatupidamistarkvara, muudab töö keerukamaks ning tüütumaks. 6) Intellektuaalne omand ja selle kaitse 7) Teenuse pakkumise tõus: sõltuvalt jällegi materiaalsetest vahenditest ning tarbimiseelistustest ja elanikkonna suurusest. 8) Uurimis- ja arendustööde kulud ja tase 9) Paindlikkus klientide teenindamisel: mõjutab tulusid, kulusid.
See tähendab, et hagi aegumistähtaeg hakkas lugema alates 6. jaanuarist 2014 ja hagi aegub 5. veebruaril 2014. aastal. Millisest seadusest tuleb lähtuda, kui Teil on vaja: a. maksta riigilõiv pärandist mitteloobumisel b. korraldada kinnistu kruntidele servituudi seadmist c. anda hoiule auto d. luua sihtasutus e. sõlmida töötajaga koolitusleping f. tutvuda füüsilisest isiku õigus -ja teovõime üldiste nõuetega g. uurida teise äriühingu majandusaasta aruannet h. osaleda ettevõtte likvideerimisel pankroti tõttu i. seada korteriomandile hüpoteek ja võtta pangast laenu j. teha tehingut läbi esindaja k. saada kinnitust põhimõttele, et omand on puutumatu l. kohaldada töölepingu lõpetamisel lõpparve maksmisega viivitamise eest viivist. a. Pärimisseadus b. Võlaõigusseadus c. Võlaõigusseadus d. Äriseadus e. Töölepinguseadus f. Tsiviilseadus g. Äriseadus h. Pankrotiseadus i. Võlaõigusseadus j. Tsiviilseadus k
36. Mitmes eksemplaris allkirjastatakse õigusaktid ja protokollid 1, kui seadusest ei tulene teisiti LUGEGE: kirjastandardit , standardit, mis teile paljundasin (EVS-ISO 15489-1:2017; TKTA (juhis rakendajatele) Korrake üle kõik dokumendiliigid (nende vormistamine. kiri, kk, akt protokoll). Arhiivihaldus 1. Säilitustähtaja jaotus ja säilitustähtajad õigusaktides Lühiajaline kuni 10 aastat, pikaajaline kuni 50 aastat ja alatine Raamatupidamise dok- 7a alates majandusaasta lõpust Maksekohustuslase arved- 7a väljastamine/saamise päevast Töölepingud- 10a Riskianalüüsi tulemused- 55a Tööõnnetused- 55a Lõppenud juriidilise isiku dokumendid- 10a 2. Millised asutused lähtuvad oma tegevuses arhiiviseaduse ja arhiivieeskirja nõuetest, kellele kehtivad dokumendihalduse standardid Riigi asutused ja kohalikud omavalitused, avalik-õiguslik juriidilised isikud, eraõiguslikud organsatsioonid ja üksikisikud 3
ja ka lausendite koostamist, lao mahakandmiste ja müügiarvete koostamist nii Excelis kui ka programmis. Excelis olen saanud sorteerida andmeid programmi erinevate osade kasutamiseks, seda nii tasumisennustuste näol kui ka ostuarvete sorteerimist maksetähtaja põhjal. Sain kontrollida arvelduskrediidi seisusid pangaarvel ja neid ka lausendada. 23 Koos juhendajaga vaatasime, kuidas välja võtta Majandusaasta aruande jaoks aruandeid ning kuidas neid Majandusaasta aruande jaoks kasutada. Teise praktika lõpetuseks tunnen, et kuigi ma olen juba õpingutel pika tee käinud, on see alles algus ja ootan huviga õpingute ja praktika jätkumist. Praktika andis mulle enesekindluse, et olen valinud õige eriala ja ootan, millal saan ise hakata sellel erialal tööle. Kuigi ma ei ole veel sugugi valmis omapäi toimetama, siis tahaksin saada juba rohkem kohustusi ning ülesandeid, et omandatud teadmisi
tasakaalus või puudujäägiga. 2011 aasta riigieelarve on umbes: tulud 5,7 miljardit , kulud 6. Järgmise aasta eelarvega hakatakse tegelema umbes mai kuus. Juunis, juulis esitavad ministeeriumid oma nägemused ja projektid rahandusministeeriumile, juulis ja augustis toimuvad läbirääkimised ministrite tasandil, septembris peaks valitsus kinnitama riigieelarve seaduse eelnõu ja esitama Riigikogule. Reegli järgi peab riigieelarve seaduse eelnõu olema esitatud Riigikogule kolm kuud enne majandusaasta algust. Oktoober-november toimub seaduseelnõu menetlemine ja detsembris kinnitab Riigikogu omapoolselt eelarve, president kuulutab selle välja, avaldatakse riigi teatajas ja seaduses. Kui vastu võtta ei suudeta, siis võetakse kasutusele eelmise aasta riigieelarve ja igas kuus võib sellest kulutada 1/12. Kui riigikogu ei ole 2011 aasta riigieelarve prioriteedid: haridus, kultuur, investeeringud. Maksud Maksud on kõige tähtsam riigi sissetuleku allikas
Pideva kaalutud keskmise soetushinna meetodil leitakse pärast igat varu sissetulekut uus kaalutud keskmine soetushind, millega hinnatakse igat väljaminekut kuni järgmise sissetulekuni ja pidevalt arvestatavat varu jääki [4]. 13 VARUDE INVENTEERIMINE Paljudel ettevõtetel ja äriühingutel lõppeb kalendriaasta lõpus ka majandusaasta. Kätte jõuab aasta kokkuvõtete tegemise aeg, samuti varade ning kohustuste inventeerimise aeg. Varude inventeerimist korraldatakse vähemalt üks kord aastas. Inventeerimiseks nimetatakse inventeerimisobjektide tegeliku olemasolu kindlakstegemist nende ülelugemise, - mõõtmise või kaalumise teel. Inventeeritakse põhi ja väikevahendeid, materjale, kütust, lõpetamata ja valmistoodangut, kaupa, loomi, seemet ja sööta, raha ja rahalisi dokumente, debitoorset ja kreditoorset võlga
D 60 9 208 1872 5,20 6,6(6) 12480 15,50 Kokku X X 33949 37482 100 2,151 80625 100 Dividendide jaotamise alused vastavakt lihtaktsiate seeriatest häälte omamisele. Jaotamiseks otsustaud/kuluv kasum B 21,27% C D (puhaskasum) 6,75% 5,2% A 66,78% Dividendide jaotamine toimub iga majandusaasta jooksul. Aktsiaseltsi vara jaotamise alused majandustegevuse lõpetamisel (sama põhimõte on aluseks nii dividendidele kui vara jaotamisel osaühingus) Majandustegevuse tulemusena B 30,22% C 23,21% D juurdesoetatud vara 15,5% A 31,07% Paigutatud aktsiakapital B 30,22% C 23,21% D
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
