looduskaitse – looduse bioloogilise mitmekesisuse, loodusvarade ja looduskaitsealade kaitse inimtegevuse negatiivsete mõjude või ebasoodsate looduse mõjude eest, nende hooldamine, säilitamine ja taastamine tulevaste inimpõlvede hüvanguks keskkonnakaitse – tegevus, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ja meeldiva keskkonna säilitamiseks looduskaitseväärtus – objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on teatud objekti kaitse põhjenduseks. Kaitsealune objekt Eestis on ohustatud, haruldane, tüüpiline, teaduslikku, kultuuriloolist või esteetilist väärtust omav taime-, seene-, loomaliik, kivistis või mineraal, mis on looduskaitse alla võetud summaarne looduskaitseväärtus – liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse ja maastiku väärtus kodifitseerimine – õigusnormide...
jagades rahvaarvu territooriumi pindalaga. Rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid · Pinnamood - kõige tihedamini on asustatud tasandikud ja madalikud. Väiksem asustus on aga kõrgmäestikes. · Kliima - tihedalt on asustatud need alad, kus on mõõdukas temperatuur, piisavalt sademeid ja päikesepaistet. Hõredalt on asustatud need alad, kus on vähe sademeid (näiteks kõrbed). · Mullad - tiheda asutusega on need piirkonnad, kus on viljakad mullad. · Maavarad - tihedalt on asustatud need alad, kus kaevandatakse maavarasid (tööstuslik areng, asulate teke). · Sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. · Ajaloolised tegurid. · Poliitilised. Rahvastiku paiknemine tee kaardi põhjal kaks üldistust · Sellel kaardil on kujutatud rahvastiku paiknemist, kaardil tähistab 1 punkt 100000 inimest. https://www.google.ee/search?q=one+dot+response+100000+people&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=Erl0UriSI-GN7Aaq5IFg&ved=0CAcQ_AUoAQ Eesti rahvastik
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon Allikad: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu ...
Linnastumise määr on 0.31 %. Linnastumise tase on keskmine, kuid kasvab veel. Suurima rahvaarvuga linnad selles riigis on: Bratislava (419 678), Kosice (239 464), Presov (90 187), Banska Bystrica (79 027). Pealinn Riigi pealinn on Bratislava ning sealne populatsioon on 419 678 inimest, mis teeb linna kõige suurema rahvaarvuga linnaks Slovakkias. Pealinn asub riigi edela servas, seda läbib Doonau jõgi (lisas pealinna tänavapilt). Riigi majandus ja arengutase Riigi loodus- ja maavarad: pruunsüsi, väikeses koguses rauamaaki, vase ja mangaanimaak; sool; põllumaa. Majanduslikud näitajad SKT in/kohta: 28 200 USA dollarit Koht maailmas: 61 SKT kasv: 2,4% Koht maailmas: 76 Kui suure osa SKT-st annab - - põllumajandus: 3.4% - tööstus: 22,5% - teenindavad harud: 74,1% Tööpuuduse määr: 13,2% Koht maailmas: 132 Tööstustoodangu kasv:3,2% Koht maailmas: 30 Hõive: - põllumajandus: 3,5% - tööstus: 25,9% - teenindavad harud: 70,6% Mida ekspordib?
m 8. Kes on vannutatud maamõõtja? Isik, kellelolid antud riigiametniku õigused, kuid kes töötas oma vastutusel ning tellijatelt saadud tulul. Küsimused 5. peatüki kohta (Virma, F. 2004. Maasuhted, maakasutus ja maakorraldus Eestis. Lk 194 272) 1. Milliseid muudatusi maasuhetes tõi kaasa 23. juuli 1940 Riigikogu deklaratsioon maa kuulutamisest kogu rahva omandiks ehk maa natsionaliseerimine? Kogu maa, kaasaarvatud maavarad, metsad, järved ja jõed kuulutati kogu rahva omanduseks s.o riigi omandisse. Igale töötavale talupojale anti max 30ha kasutamiseks põllumaad, ülejäänud maa tagavarad kuulutati riigiomandisse. 2. Millised olid maasuhted Eestis Saksa okupatsiooni ajal (1941 1944)? Tühistati kõik Nõukoguaegsed seadused ning kehtestati Eesti aegsed seadused uuesti. 3. Milline oli 1944 1947. a maareformi sisu?
Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4
teiste valdkondade normatiivaktidega. Ükskõik mitut tekki me üritame servapidi mulla kaitseks peale sikutada, jääb keskosa, st. muld ikka katmata ning ökosüsteemi kaitse tervikuna puudulikuks. Senini pole meil mullakaitseseadust, ehkki eeltöid selle tarbeks tehti juba 1997. aastal, mil valmis mullastikuseaduse eelnõu. Loodusvarade kasutamine: Euroopa majandus põhineb loodusvarade ulatuslikul tarbimisel. Nende hulka kuuluvad toorained (nagu metallid, ehitusotstarbelised maavarad ja puit), energia ning maa. Euroopa loodusvarade tarbimise peamised ajendid on majanduskasv, tehnika areng ning muutuvad tarbimis- ja tootmistavad. 2020. aasta prognoosid viitavad sellele, et loodusvarade kasutamine Euroopa Liidus üha suureneb. Loodusvarade kasutamine suureneb ka mujal maailmas, seda osaliselt kaupade ja teenuste tarbimise kasvu tõttu Euroopas, mis põhineb sageli mujalt saadud loodusvaradel.
majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterve eluviis, arstiabi kättesaadavuse tase, sõjad, nälg, veepuudus, õnnetuste hulk, kuritegevus ja vägivald, vanuseline koosseis ehk vanemaealiste osatähtsus rahvastikus. 5. Asutustiheduse arvutamine=rahvaarv/pindalaga Tihedamad - Kagu-Aasia, Euroopa Hõredamad - Põhja-Ameerika, Kirde-Aasia, Austraalia. Asutustihedust mõjutavad tegurid:reljeef(pinnavormid), vetevõrk, maavarad, kaubateed, muistsed ränded, koloniseerimine, poliitilised ja majanduslikud tegurid. 6. Demograafiline siire(üleminek) a)traditsiooniline tüüp - suur sündimus(45%o), suur suremus(45%o), iive 0-lähedane (Sierra Leone) Keskmine eluiga väga madal. 35-40a. Vanureid vähe. Iseloomulik agraarühiskonnale. b)Demograafiline plahvatus - suur sündimus(45%o), langev suremus(15%o), suurenev iive (Nigeeria) Euroopas 18.saj. Inimeste eluiga pikenes, parem tervishoid, kuid sündimus endiselt
kultuuri, elanike sotsiaalse turvalisuse eest. Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui ka tootja maksimaalne heaolu. Ressursid tuleb suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne st et ressursid suunatakse sinna,kus alternatiivkulud on väikseim. Efektiivusust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral. Majanduse põhisektorid: 1)hankiv 2)tootmis 3)teenindus Majandusressursid: 1 . Loodusressursid ( kliima, mets, vesi, territoorium, maavarad ) 1.1 Vajalik seisund : Rikkalikus mitmekesised varud , soodsad olud. 1.2 Tegelik seisund : Ressursside nappus või lõppemine . 2. Kapital (masinad, seadmed, tehased, raha) 1.1 Rikkalikud tagavarad 1.2 Ei jätku, raha ei ole . 3. Inimressurss (rahvaarv, haridustase, kogemused) 1.1 Haritud ja teotahteline tööline 1.2 Napib , vähe harituid inimesi. 4. Ettevõtlikkus 1.1 Aktiivne tegutsemine , reaalsuse piirides . 1.2 Napib
Norras on märkimisväärsel hulgal immigrante, muuhulgas Pakistanist, Vietnamist ja Türgist. Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. 6 Majandus Norra majandus on kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra.
Asend Põhjast piirneb Türkmenistani, Usbekistani ja Tadzikistaniga. Kirdest piirneb Hiinaga, lõuna ja idas Pakistani ning läänes Iraaniga. Tihti arvatakse nii Kesk-Aasia , Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Kolm neljandikku Afganistanist on ligi pääsmatu Puuduvad täpsed,usaldatavad satistilised andmed. Pindala on 652 225 või 645 806,56 km² Pinnamood Ebatasane Enamus pindalast on kaetud mägedega Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m. Hindukus ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani, jagades Afganistani osadeks. Kesk - ja põhja Afganistaan on mägine - Lõuna- Afganistaanis on põhiliselt kivikõrb. Kliima Mandriline kuiv lähistroopiline kliima. Asub lähistroopilises kliimavöötmes Kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõt...
müra. 22) Käitis ja käitaja- Käitis:tootmisettevõtte 23) Maaõigus ja keskkonnaõiguse vahe- Keskkonna õiguse all mõistetakse normide kogumit, mille eesmärk on kaitsa meid ümbritsevat keskkonda Maaõigus reguleerib maakasutuse suhteid. 24) Eestlasele maa olulisusest- Kuna eestlaste on sajandeid harinud põldu. Kaitsnud ja võidelnud selle eest. See on olnud ainus asi mis neid on üleval pidanud. Eestlastel puuduvad suuremad maavarad. 25) Kinnisasi ja kinnisasja olulised osa- kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Kinnisasjaks loetakse kõiki antud maatükiga seotud osi, mida ei saa lugeda eraldiseisvaks ning mida ei ole võimalik muul moel teisaldada. 26) Kinnisasja päraldis- on vallasasi (all mõistetakse enamasti eraomandit, mis on liikuv, vastupidiselt kinnisvarale või kinnisasjale), mis teenib teist asja (mida nimetatakse
• Käsu- ja kontrollimeetmed (või regulatiivsed meetmed): etteantud standardid/regulatsioonid. Kergemini rakendatavad (ei näe otseselt hinda), lock-in efekt (ehk ei otsita uusi lahendusi või tehnoloogiaid), on ühiskonnale kallis Etteantud standardid- tehnoloogiapõhised (katalüsaatorid autodel) ja sooritusepõhised (ühtsed heitme standardid, aga ettevõte saab valida ise viisi, kuidas mingit nõuet täita/saavutada). OTSENE KONTROLL Nt: osoonikihti kahandavate ainete keelustamine, hõõglampide keelustamine • Turupõhised meetmed (kedagi motiveeritakse rahaga, maksude või toetustega): kauplemissüsteemid, keskkonnamaksud, subsiidiumid (makstakse peale). Ühiskonnale odavam (staatiline efektiivsus- võrdleme sama efektiga meetmete hinda ajahetkes, dünaamiline efektiivsus- pidevalt tahetakse odavamat meedet otsida). nt: k...
Nimi: Patrik Sebastian Unt EUROOPA RIIKIDE TUNDMAÕPPIMINE 2 RIIGI VÕRDLUSENA. VÕRDLUSE RIIK - Horvaatia RIIK - Portugal ALUS Pealinn Zagreb Lissabon Pindala 56 610 km2 (UMA) 92 345 km2 (UMA) 1p. Asukoht: Põhi - 46°33 N, 16°22 E Põhi - 42°9' N, 8°11' W geograafilised Lõuna - 42°23 N,16°21 E Lõuna - 36°57' N, 7°53' W koordinaadid Ida - 45°12 N, 19°27 E Ida - 41°34' N, 6°11' W 2p. Lääs - 45°29 N, 13°30 E Lääs - 38°46' N, 9°30' W Avatus N ei piirne N ei piirne ookeanidele ja S Aadria meri S Atlandi ookean meredele E ei piirne E ei piirne (N; E; S; W...
hüdro-elektrijaamade osatähtsus elektrienergia tootmises on veidi üle 1% . Üha kasvava autostumise tulemusena on linnakeskkonnas, kus elab üle 70% Eesti elanikest, määravaks õhu saastajaks kujunenud autotransport, mis annab näiteks Tallinnas üle 90% välisõhu saastest. Igal aastal lisandub Eesti teedele ARKi andmetel keskmiselt 55 000 autot. Korrelatsioon õhusaaste ja hingamisteede haiguste kasvu vahel on ilmne, eriti enamsaastatud piirkondades Eesti maavarad on ammendumas. Praeguste kaevandamismahtude juures jätkub meile näiteks kruusa aktiivset tarbevaru vaid 34 aastaks ning ehitusliiva aktiivset tarbevaru 40 aastaks. Seega tuleb Eesti maavarade jätkusuutlikku haldamist ja majandamist tõhustada. ÖMR mõiste ja eesmärk ÖMR on maksusüsteemi ümberkorraldamine eesmärgiga enam maksustada keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse tööjõu ja ettevõtete
Rahvastik ja asustus Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest sõjad, vaidlused ja epideemiad on selle põhjustanud. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. sajandil peamiselt põhja riikides, sest eluolud ja arstiabi paranes. Esimene miljard täitus 1804 aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarvu 1999 aastal. Iseloomusta rahvastiku jaotumist ning rahvaarvu kasvutempot eri maailmajagudes. Kõige rohkem inimesi elab Aasias 61%, Aafrikas 13% ja Euroopas12%. Rahvastiku kasvu tempo on kiire Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Hiinas ja Indias. Kõrge loomulik iive, aeglane kasvu tempo on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias. Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks? Ülerahvastumine piirkonniti, üleilmastumine, õhu ja vee saastumine, majanduslik ebavõrdsus. Kuidas mõjutavad järgmised tegurid rahvastiku paiknemist? Pinnamood- seal kus on ...
* Kontinentaalne rift mandri koore rebend, eemaldumine, pangasmäestikulise reljeefiga. * Ookeani keskmäestik maakoore rebenemine, magma tungib üles. 20. Mille poolest on vulkaaniline tegevus inimestele kasulik? (3) - * Muudab mulle viljakaks, * soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks, * ehitusmaterjal, * turism, * maavarad. 21. Mis on laamad? Kui kiiresti liiguvad? Mis neid eraldavad? Nimeta 3 suuremat laama. - * Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. * Liiguvad umbes 7-20cm aastas. * Neid eraldavad mäestikud, süvikud, murrangulised alad. * 3 suuremat laama: Euraasia laam, Vaikse ookeani laam, Antarktika laam. 22
..edasikanne... akumulatsioon. *Pinnavee geoloogiline tegevus - +Vooluveed +alluviaalsed setted +kulutus...transport...akumulatsioon. Transport: veeremine, hõljumine, lahusena. *Merede geoloogiline tegevus - Kulutus, transport, akumulatsioon, settimine. *Jää geoloogiline tegevus Kulutus Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30...80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. 3. Mis on karst. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maa- alused koopad või nende sisse kukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja- Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel
merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepolster. Kalade ja ka putukate veri sisaldab antifriisi , mis ei lase verel alla 0 kraadi temp. Juures jäätuda. Kiire paljunemine lühikeste suvekuude jooksul, kaitsevärvus. Maavarad: magaas, raud, nafta, kuld, kivisüsi. ARKTIKA Arktika on põhjapolaarala , mis haarab Põhja- Jäämere koos saartega ja mandrite põhjaservas asuvate tundravöönditega; lõunapiiriks loetakse tavaliselt juulikuu 10 kraadi C isotermi maismaal ja 5 kraadi C isotermi merel. (Lepasaar, Lumiste 2006,lk 5 ) Arktika paikneb põhjapooluse lähedal .Piirkond hõlmab Põhja Jäämere , Taanile kuuluva Gröönimaa, Alaska , Kanada, Euroopa ja Siberi põhjaosa.
..................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik.............................................................................................................. 6 Belgia maavarad............................................................................................................. 7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid............................................................................9 Belgia keskkonnaprobleemid........................................................................................10 Huvitavad faktid,vaatamisväärsused..
keskmise suurusega ettevõtetel on internetiühendus. Suurt tähelepanu arvutiõppele pööratakse juba koolides. Alates 1990. aastast on keskmine palk tõusnud 7% aastas. Lähiaastatel loode loodetakse takse keskmise palga tõusu 10 000 USA dollarini aastas, mis oleks võrreldav Lõuna-Euroopa maade tasemega. 3. Maavarad, kala ja vein Tsiili kaupade eksport on kasvanud väga kiiresti, 2003. aastal oli see 20,6 miljardit USA dollarit, 17% rohkem kui 2002. aastal. Viimase 30 aasta jooksul on välisinvesteeringute välisinvesteeringute maht kasvanud 56,2 miljardi USA dollarini, mis on üle 75% sisemajanduse kogutoodangust. Põhilisteks ekspordiartikliteks on maavarad, kala ja vein.
on lauge ida-ning järsu läänenõlvaga.Kõrgeim tipp on Illustratsioon 4: Norra kõrgeim mägi Galdhoppigen(2469 m).Mets katab Norrat peaaegu mandriosa lõpuni ning 90% sellest on okasmets.Lääne ja lõuna Norras leidub ka sega- ja lehtmetsi,kus kasvavad: mänd, lepp, tamm, saar, pärn, jalakas ja sarapuu. Lõunaosas on metsapiir 1100-1200 meetri kõrgusel, põhjas laskub see mereni. Norra on väga rikas maavarade poolest. Peamised maavarad on nafta, maagaas, vask, plii, rauamaak, tsink, titaanium, nikkel, puit, kala ja veeenergia. Suure osa Norra territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra, sellepärast on 3% Norra pinnasest kõlblik põllumajandussaaduste kasvatamiseks, väga raske on rajada sirgeid teid, need tuleb juhtida ümber mägede.Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Norra kliima on ülejäänud Skandinaavia omast erinev. Vaatamata sellele ,et Norra
Kambriumi ladestu settekivimid terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid. Ordoviitsiumi ladestu settekivimid fosfaatseid karpe sisaldavad liivad. Siluri ladestu settekivimid lubjakivid, dolomiidid, domeriidid. Devoni ladestu settekivimid liivad, aleuriidid, savid. Kvaternaarsed pinnakatte setted moreen, liivad, saviliivad jt. 9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geoloogiline ladestu ja lade? Põlevkivi Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. Fosforiit Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. Lubjakivi Lasnamäe lade. Diktüoneemakilt - Alam-Ordoviitsiumi fosforiidikihindi peal ja paekivikihtide lamamis. Savi Kambriumi Lontova lade. Liiv ja kruusliiv Kambriumi sinisavi ja Ordoviitsiumi lubjakivilasundite vahel. Kvaternaari setted. 10
park P Vaemla mõisa park a o p e 5 Hinnang loodusressurssidest ja -tingimustest lähtuvale kasutuspotensiaalile. Pinnakattega seotud maavaradest leidub Hiiumaal taastumatutest loodusressurssidest liiva, kruusa, turvast, savi ja ravimuda (Joonis 1). Lisaks leidub Hiiumaal veel lubjakivi ja mineraalvett. Liiv ja kruus Liiv ja kruus on enam tarbitavad maavarad. Maavarad paiknevad saarel ebaühtlaselt. Liivamaardlad on lääne- ja keskosas, kruusliiv aga ida- ja lõunaosas. Maakonna jaoks olulised maardlad on Määvli (Kapasto), Partsi, Männamaa, Muda-Prassi, Malviste ja Hiiumadala maardlad. Suur osa liiva ja kruusa varudest asub allpool pinnavee taset, mistõttu tuleb arvestada nende veealuse kaevandamisega pumpamise teel. Liiva ja kruusa kärjääridest saadav materjal leiab kasutamist peamiselt teedeehituses, ehitustöödel, puisteliivana, sobib
..................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik..............................................................................................................6 Belgia maavarad.............................................................................................................7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid............................................................................9 Belgia keskkonnaprobleemid........................................................................................10 Huvitavad faktid,vaatamisväärsused...
Kehtiva korra säilitamiseks kasutas valgete valitsus väljaastumiste mahasurumiseks vägivalda. 1960. aastate lõpul puhkes partisanisõda e. mustanahaliste relvastatud vabadusvõitlus. Klerki presidendiks valimisega 1989.aastal tühistati kõik seadused, mis olid seotud rassieralduspoliitikaga. Apartheidil oli lõpp. 11. LAV oli üks väheseid Aafrika väheseid riike, sest seda põhjustas LAV-i hea asukoht: vahemereline kliima, Kaplinnast kujunes meremeeste sahvertee Indiasse; maavarad: kuld, teemandid. 12. Valget revolutsiooni juhtis Pahlavi, kelle eesmärk oli ,uuta Iraan läänelikumaks- teha maareform, kiire tööstuse arendamine ning naistele meestega võrdsete õiguste andmine. Islamirevolutsiooni juhtis aga ajatollah Homeini, kelle eesmärk oli peatada Iraani läänestumine ja taastada sajandeid kehtinud elukorraldus- rangelt keelustati alkohol, Coca-Cola ja läänelik muusika, lõbustusasutused suleti, riigis kehtestati tsensuur, naised pidid taas kandma
või paremaid tooteid. Ettevõtlikus on ühtlasi ka majanduse üks peamisi mootoreid. Ja ettevõtlus siis võimaldab seda uut ideed realiseerida. 14). Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ja toodete ning teenuste jagunemist. Ressursid on põhielemendid mida kogutakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid, capital Loodusvarad on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. N: maavarad, mets, õhk..... Tööjõud inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks Ettevõtlikus hoiak mida iseloomustevad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine Majandusjõud üldised ressursid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks Teenused on immateriaalsed hüvitised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt
-7- Majandus hetkel Brasiilia majandus areneb hetkel väga kiiresti. Hoolimata majanduse tõusu kiiruse aeglustumisest on tegemist siiski väga suure potentsiaaliga riigiga. Kuigi majandustõus ei ole enam nii kiire kui varasematel aastatel, on ikkagi tegemist tõusuga ja valitsus väidab, et tõus jätkub samal kiirusel järgmised 15-20 aastat. Brasiilia ülevaade: Väga suure potensiaaliga riik (tohutud maavarad ja väga suur tööjõud) SKP kasv on saavutanud oma lae ja hetkel aeglustub. Analüütikud leiavad, et mõõdukas 3%-ne SKP kasv ei ole halb, eriti kui võrrelda sellega, mis globaalselt riikides toimub. Kuigi majandus on kasvav,on see väga kaugel Brasiilia potentsiaalist. · Palgad tõusevad ja töötus väheneb.
Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On veel finantskapital (raha). Ettevõtlus oskus kolm esimest nii kokku panna, et tulemus oleks maksimaalne. Majandusõpetus õpetus sellest, kuidas majanduses osalejad, kes teevad pidevalt
SULAMINE MAAILMAMERI ÄRAVOOL PINNAVEEKOGUD ÄRAVOOL PÕHJAVESI 3. Milles seisneb maailmamere tähtsus? ühtlustab maa temperatuure, mõjutab sademeid, kliimat (hoovused, tuuled) peamine lüli suures veeringes oluline ressurss inimese majanduselus (kalandus, maavarad, transport, turism) 4. Selgita kaardi ja jooniste abil maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi. 5. Nimeta hoovuste tekkepõhjused. Milline on hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel. Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled – TRIIVHOOVUSED Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale (kestvad vihmasajud ja jõgede poolt toodud vesi) - ÄRAVOOLUHOOVUS (Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre)
Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa – maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö – vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital – hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On veel finantskapital (raha). Ettevõtlus – oskus kolm esimest nii kokku panna, et tulemus oleks maksimaalne. Majandusõpetus – õpetus sellest, kuidas majanduses osalejad, kes teevad pidevalt
ORG=Sisekeskkond 3.Kesk.iseloomustus: Sots. sektor-klassistruktuur, demograafia,elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor–ajalugu, traditsioonid,väärtused,normid, uskumused Legaalne sektor–seadused ja legaalne praktika Poliitiline sektor–võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seotud legaalse sektoriga) Majandussektor–turud, fiskaalsüsteem, pangasüsteem Tehnoloogiasektor– teaduse ja tehnika arengutase, innovatsioon Füüsiline sektor– loodusressursid, maavarad 4.Klass.koolkond: Tööjaotus–kitsapiiriline Plaanimine – üksikasjalik, täpne Õigused,kohustused, suhtlusteed –määratletud Koordinatsioon–„üks parim tee“,täpne Kontroll–püsiv,avalik Juhtimisulatus–piiratud Otsustamine – tipptasandil •Teadusliku töökorralduse koolkond – iga tööd ja ka organisatsiooni saab korraldada teaduslikult, parimal viisil •Töötajaid tuleb teaduslikult valida, õpetada ja arendada (mitte meeldivuse alusel)
tekkima vulkaani purse ei ole sellest kohast midagi alles. Paegu on vulkaanide uurimine inimestele väga tähtis, sest sellega on seotud paljud maavarad nagu näiteks näiteks sulfiidsed maagid ning väävel. Vulkaanid enamasti ei paikne suvalistes kohtades, vulkaanid asuvad laamade piiride peal, kuid esineb ka
xxx KESKKOOL NIMI XI klass ENERGIALLIKAD REFERAAT 2013 SISUKORD SISUKORD…………………………………………………………………………... 2 SISSEJUHATUS……………………………………………………………………... 3 1. MIS ON ENERGIAALLIKAS?…………………………………………….............4 2. TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD……………………………………..……4 2.1. Fossiilkütused…………………………………………………..............................4 2.2. Tuumkütus…………………………………………………...................................5 3. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD……………………………………….. .........6 KOKKUVÕTE……………………………………………………………………….. 7 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………….. ..8 2 SISSEJUHATUS Antud referaadis on info energiallikatest,mida saab jagada kaheks rühmaks: taastuvateks ja taastumatuteks. Kuna referaat on kokkuvõtlik terviktekst, siis seda on edaspidi hea vajadusel kasutada ja kirjutan sellel teemal, sest see on füüsikas kodune ülesanne. Ref...
Kõik tööstused soovivad ainult oma toodetelt kasumit teenida. Kas neil on siis pesuvahendite firma või midagi muud. Tehakse seda ainult rohkem sellepärast, et rohkem kasumit teenida ning inimesi meelitada ostma nende tooteid. Poliitikaga on seotud keemiatööstused läbi poliitikute. Nende abil saadakse soodsamaid tingimusi edasi töötamiseks, mis on jälle kasutlik, et teenida ülikasumit. 3. Lähteained Keemiatööstuste lähteaineteks on maavarad. Nendeks on : nafta maagaas kivisüsi põlevkivi turvas Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust, vesinikust, väävlist, lämmastikust ning hapnikus. Eri maardlatest
Üldiselt Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal maailmas. Brasiilia koosneb 26 osariigst, mis omakorda jaotatakse veel viieks piirkonnaks. Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas, sest maa avastati portugallaste poolt. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Valitsemine Brasiilia on presidentaalne vabariik. Praegune president on Dilma Rousseff. Kuna tegemist on presidentaalse vabariigiga, siis president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Esimene president astus ametisse aastal 1889, kui kehtestati vabariik.Viimased presidendivalimised toimusid oktoobris 2010. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Maavarad Leidub boksiide, kulda, rauamaaki, mangaani, niklit, fosfaate, plaatinat, tina, haruldasi muldmetalle, uraani, naftat, puitu. (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factboo...
Rahvusküsimuse teravnemine: Paljud riigid tahtsid saada iseseisvateks ja lahutasid ennast suurriikidest. Rahvusluse kasv aitas kaasa esimese maailmasõja puhkemisele. Sovinism kasvas ja selle käigus suruti maha väikerahvad ning hävitati mingi rahvus või religioogne rühm. Rahvusvahelised suhted 20.saj algul: Kolooniavallutused aktiviseerusid 19,sajandil kui hakati jagama ja hõivama viimaseid vallutamata territooriumeid. Kolooniaid vallutati, kuna seal olid head maavarad või mingid asjad mida oma turule tuua, sind austati kui sul oli palju kolooniaid, vallutajate sõjalised strateegilised huvid, valitseja auahnus. Samuti aga ka paljud kolooniad iseseisvusid. Sõjalis-poliitiliste liitude kujunemine: Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgendamine. Suurimad kolooniariigid olid lõpuks võimsa laevastikuga inglismaa ja saksamaa. Keskriikide blokk
Vetikad on juba küllalt kõrge arengutasemega hulkraksed organismid. Tõelistest paleontoloogilistest leidudest võib rääkida eelkambriumi lõpust, 650-570 miljonit a. tagasi. Teadlaste seas on tuntud Austraaliast pärit leiud, mis paljanduvad Ediacara piirkonnas kvartsiididest ja liivakividest leitud arvukad meduuside, rõngasusside, lülijalgsete ja teiste faunarühmade primitiivsete eelaste leiud. Ürg- ja aguaegkonnast pärit elusorganismidest on tekkinud maavarad. Esile peaks tõstma rauabaktereid, nende elutegevuse saaduseks on vanimad raualademed maakoores, mis sisaldavad endas kogu 95% kogu maailma rauavarudest. Eelkambriumi kivimid on üldse maavarade poolest väga rikkad. Siis moodustunud kulla-, vase-, nikli-, koobalti-, polümetallide, uraani ja teiste maardlatel ei ole võrdseid hilisemate seas. Kahjuks on need kivimid enamasti üsna sügaval. Nad paljanduvad niinimetatud kilpidel.
energiamahukaks ja tööjõumahukaks nin oma paiknemises tarbijale orienteeritud haruks. Majanduskaardid on olemuselt temaatilised kaardid. Kartogrammi kasutatakse peamiselt info edastamiseks piiritletud maaüksuste kaupa. Kartodiagramm on kaardi taustale paigutatud arvjoonis. Eesti majandusgeograafiline asend Mistahes riigi majandus sõltub tavaliselt erinevatest teguritest. Tegurid jaotatakse kahte rühma: 1) looduslikud maavarad, kliima, pinnamood, mullad, asukoht mere suhtes 2) ühiskondlikud tegurid rahvastiku tihedus, rahvaarv, iive, naaberriigid, meeste/naiste suhe, ränne, tööjõud, palk, haridus jne. N: Eesti majandusgeograafiline asend SWOT analüüs + - 1) asume mere ääres 1) maavarade nappus
Import Peamiseks impordiartikliks on autod. Tähtsuselt teine on toornafta. Järgnevad arvutustehnika, ravimid ja elektrotehnika. 2005. aastal imporditi kaupu kokku 119,6 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsamad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA 13,9%, Hiina 13,7%, Jaapan 11%, Singapur 5,6% ja Saksamaa 5,6%. [1] 10. Mäetööstus Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Maavarad annavad peaegu kümnendiku Austraalia sisemajanduse kogu toodangust ja üle poole ekspordi väärtusest. [1] 11. Turism Alates 1970. aastatest on Austraalia turisminäitajad pidevalt tõusnud. 2003. aastal külastas riiki 4,35 miljonit turisti. Külastajate peamised sihtkohad on lisaks Sydneyle ka aborigeenide püha mägi Uluru ja Kakadu-rahvuspark. [1] 6 Kokkuvõte
keskmine palk kerkib 10-ne aastaga 40000-le Eesti kroonile ja kõik vähem, kaasaarvatud ka see, mis meil praegu on tundub tühise ja halva kvaliteediga. ,,Eesti riik on tugevam kui varem, oma iseolemises ja selle igapäevases tagamises. Eesti on maailmas suurem kui varem, sest me oleme võtnud vastutuse väärilise riigina riikide peres, nagu ütles ette juba meie iseseisvusmanifest." Jah, Eesti saab pidada end täisväärtuslikuks riigiks, meil on olemas enda maavarad põlevkivi näol, meil on olemas toimiv ja konkurentsivõimeline majandus. Kõik on seni olnud tõusuteel, aga 10 aasta pärast võib meid oodata ebameeldiv üllatus, kui me elame silmaklappidega, ega näe, mis meie ümber toimub. Presidendi arvates peaksime me hakkama rohkem hoolima ligimese ja iseenda eludest, sest kogu meie endi kui ka meie riigi saatus on meie kätes, meie oleme need, kes kujundavad meie Vabariigi tulevikupilti. Eesti majandus on praegu palju tugevam
Dünaamiline süsteem. 1. LITOSFÄÄR- väline kivimiline kest * suhteliselt jäik * koosneb vahevöö ülemisest osast + maakoorest * 50-200 km paksune * vanim tekkinud sfäär * muutused toimuvad aeglaselt, igapäevasel käsitletakse seepärast ,,jäigana" * litosfääri pinnal areneb muld, kujuneb taimestik, on toetuspind loomadele, inimestele * litosfäärist mulda ja vette vajalikud mineraalained * selles on talletatud fossiilkütused, maavarad 2. PEDOSFÄÄR mullastik * maakoore pindmine kiht * mineraalne osa pärineb litosfäärist * 20 cm-10m paksune * üks noorim (tekkis ENNE taimkatet) * selles olevad mikroobid ja seened sünteesivad ja muudavad org. ainet * dünaamilisem kui litosfäär * biosfääri osa ( ilma elustikuta muldi ei kujune ) 3. HÜDROSFÄÄR kogu vesi Maal * kogu vesi maal ( NB! 3 olekut lumi ka!) * kuni 20km paksune * sama vana kui hüdrosfäär, tekkis hiljem kui litosfäär enne pedosfääri
Järvamaa Kutseharidus Keskus PAIDE Referaat Maksim Uzdanov TE 12 Paide 2009 Maavarad Maavarade leiukohad ehk maardlad jaotatakse oma tähtsuselt üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maardlateks. Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja on kinnitanud keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Automaatselt kuuluvad sinna piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres asuvad maardlad. Paide vallas kuulub üleriigilise tähtsusega turbamaardlate nimekirja Epu-Kakerdi turbamaardla. Maavaradest kaevandatakse Paide vallas turvast (Prääma rabas), kruusa (Karude karjääris) ja lubjakivi (Eivere karjääris). Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust. Kohaliku tähtsusega maardl...
Rakvere Eragümnaasium Sandra Suviste 11.A klass TEKSTIILITÖÖSTUS Hiinas ja USA-s geograafia referaat Juhendaja: Ingrid Korjus Rakvere 2010 SISUKORD Sisukord......................................................................................2 Hiina.........................................................................................3 Hiina kaart..................................................................................4 USA..........................................................................................5 USA kaart...................................................................................6 Tekstiilitööstus.............................................................................7 Hiina ja USA võrdlus.....................................................................8 Diagramm...........................................
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM NORRA KUNINGRIIK Referaat 2009 Norra Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km2. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norrapõhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Norra Kuningiriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km2. Rahvaarv: Norra rahvaarv on 4 799 252 el (seisuga 1.01.2009). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Pealinn: Norra pealinn on Oslo. Pealinna kordinaadid: 59° 56´ N, 10° 45´ S Kuningas: Harald V Peaminister: Jens Stoltenberg Usund: Üle 85% on protestandid. Riigikeel: Norra riigikeeleks on norra ja uusnorra keel. Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp: Rahaühik: Norra rahaühik on kroon (NOK). Aeg: Norra aeg on eesti ajast tund aega taga ja maailmaajast üks tund ees. Kaart ja asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lää...
AJALUGU Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürtsiriigist, millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Venemaa keisririik,Venemaa Nõukogude Vabariik,Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. (lisa2) Kiievi Venemaad peetakse vene rahva hälliks, kus IX XI sajanditel kujunes vene rahvus. XII sajandil tekkis kaks tugevat riiki Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik, mis oma olemuselt oli vabariik. XII sajandil Novgorodi vürstiriik võitles rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240.a. ja Jäälahing 1242.a.). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal tatari-mongoli ikke alla ning olid ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber kujunema tsentraliseeritud riik, mille moodustumine lõppes faktiliselt 1547.aastaks, mil Ivan IV Julm krooni...
8) eelarve mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis riiklikud + kohalikud 1. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. Tootmistegurid jagunevad kolmeks: a) MAA -> looduslikud ressurssid, nagu maa, mets, maavarad b) TÖÖJÕUD -> kõik inimestega seotud ressurssid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused. Tänapäeval on majanduse arengu seisukohalt määrav mitte tööjõu hulk, vaid kvaliteet, seepärast on hakatud rääkima inimkapitalist. Tähtis inimkapitali omadus on ka ettevõtlikkus = valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel kui uute toodete arendamisel. c) KAPITAL -> tootmises vajatavad masinad, seadmed, tehased jms, mida kasutatakse teiste
Põlevad maavarad looduslikud kütused maagaas(soogaas), naftagaas, nafta- vedel, kivisüsi, põlevkivi, puit(tahked), kunstlikud, tööstuslikud vingugaas, piiritus, puupiiritus(vedelad), brikett. Eesti Põlevkivi ehk kukersiit, mida peetakse maailma parimaks, paikneb Eesti kirdeosas umbes 6000km2 suurusel alal. Kukersiit on ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseeritud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Põlevkivi varieerub värvilt kakaopruunist kollakaspruunini, on alati tumedam kui lubjakivi. Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turva kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei la...
jahindus jm Peamine mõis, talu ettevõte, tehas uurimis- või tootmisüksus teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö vaimne töö Kasutatavad maa, mets, vesi maavarad informatsioon ressursid Peamine maakond, provints riik (kolooniad) kogu maailm tegevuspiirkond (rahvusvahelised firmad) Veokulud väga kõrged kõrged väikesed Osalemine üksikute kaupade üksteisest isoleeritud globaalse ulatusega
Maagaas Keskkonnasõbralik, suure Plahvatusohtlik, (taastumatu) kütteväärtusega, transportimine keeruline ja saasteaineid tekib vähe. kallis. Avatud tarujuhtmetega. Transporditakse torujuhtmetega. Tahked kütused: Maavarad paiknevad Saastab õhku Kivisüsi(taastumatu) kompaktselt koos, varud kasvuhoonegaasidega. suured, kaevandused on Kasvandused rikuvad Pruunsüsi(taastuv) hästi mehhaniseeritud. maastiku ja pinnast. See Turvas(taastuv) on puudus, et järele jääb Põlevkivi(taastuv) tuhka ja süsi. Transport on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
