Majanduse KT kordamine (1)

MAJANDUS KORDAMINE
1). Millised on tootmisressursside neli liiki?
Kompromiss
Tootmisvõimaluste piir
Nappus
Ressurs
2). Kuidas mõjutavad kompromissid, piirkulud ja piirtulu meie igapäevast majandust?
Näiteks kui me mõtleme iga hommikuse juuste kammimise peale. Me peame õhtul otsustama kas tõusta varem ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult me peaksime olema juba välja mõelnud ka selle lõpptulemuse mida me siis ootame!!!
3). Mis on majandusteadus ja millised alaliigid sellel on?
Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad.
MIDA – (milliseid teenuseid ja tooteid toota ja millises mahus )
KUIDAS –  (neid tooteid ja teenuseid toota)
KELLELE –  (lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks )
4). Millised on majanduse organiseerimise erinevad süsteemid?
Näiteks majapidamise liikmed osalevad turgudel tarbijatena, ostes tooteid ja teenuseid. Vahetades raha toodete ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad. Nii et oluline on toodete ja teenuste turg , samas ka ressursiturg. Kus vahetatakse näiteks oma tööjõudu raha vastu.
5). Milliseid funktsioone täidab raha?
Raha on vahetuskaup tööjõu vastu
Raha on tähtis vara kogumise vahend
Raha mõõdab hindu ja näitab toodete ja ressursside suhtelist väärtust
6). Mis on nõudlus ja milline on hindade roll turumajanduses?
Nõudlus on teatud toote või teenuse kogused mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Hindade roll on väga oluline kuna kui ettevõtted ajavad mingi kindla toote hinna lakke siis tarbijad valivad selle kalli toote asemel odavama toote. Ja kui ettevõtteid on palju siis on ka palju erinevate hindadega pakkumisi.
7). Miks ostavad inimesed mingit kaupa madalama hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem?
Raha kulutust on vähem
Madalama hinnaga saab rohkem aga kõrgemaga vähem
Kui raha on vähe siis kohe kindlasti valitakse odavam toode
Odavama toote ostmisel üle jäänud rahast saab siis midagi muud osta.
8). Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab?
Nõudluse hinnaelastsus on hinnamõju mõõt. See näitab ostja valmisolekut osta toodet või teenust, kui hind muutub. Kui hinnamõju on suur siis nõudlus on elastne. Kui aga hinnamõju on väike, on nõudlus jäik ehk mitteelastne .

9). Mis on pakkumine ja kuidas see mõjutab hindu?
Pakkumine on erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja süüdab müüa erinevate  hindadega teatud kindlal ajahetkel. Ja mõjutab see siis hindu sedasi, et kõrgemate hindadega suudab ettevõte pakkuda müügiks rohkem, kui madalamate hindadega.

10). Millised on seosed pakkumise ja hinnamõju vahel?
Mida suurem on pakkumine, ehk siis mida rohkem ettevõtteid pakub ühte ja sama toodet seda suurem on hinnaelastsus ja siis on võimalik tarbijatel valida mis hinnaga nad seda konkreetset toodet soovivad osta.
11). Milline seos on turupakkumise ja üksikmüüjate pakkumise vahel?
Kui turupakkumine on kõikide võimalike turul olevate müüjate summa ja üksikmüüja on eraldi siis nende ühine seos on see, et nad soovivad müüja kõrgema hinnaga rohkem kui madalama hinnaga. Kuna siis suudavad nad paremini katta oma kulutusi mis kaasnevad toote valmistamisega.
12). Kuidas loob majapidamiste ja ettevõtete vaheline vabatahtlik vahetus raha, toodete ja ressursside ringluse.
Majapidamised pakuvad ettevõtetele tööjõudu ja teisi ressursse ja ostavad ettevõtete toodetud tooteid ja teenuseid. Ettevõtted aga toodavad tooteid ja teenuseid mida majapidamised soovivad, ning maksavad kodumajapidamistele palka, mida need siis kasutavad toodete ja teenuste ostmiseks .
13). Miks on ettevõtlikus ja ettevõtlus majanduskasvuks tähtsad?
Kuna ettevõtlikus tähendab võimaluste nägemist ja nendele reageerimist, et tuua turule siis uusi või paremaid tooteid. Ettevõtlikus on ühtlasi ka majanduse üks peamisi mootoreid. Ja ettevõtlus siis võimaldab seda uut ideed realiseerida.
14). Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ja toodete ning teenuste jagunemist.
Ressursid – on põhielemendid mida kogutakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad , inimressursid, capital
Loodusvarad – on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. N: maavarad , mets, õhk.....
Tööjõud – inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks
Kapital – hooned, tööriistad ja masinad , mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks
Ettevõtlikus – hoiak mida iseloomustevad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine
Majandusjõud – üldised ressursid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks
Teenused – on immateriaalsed hüvitised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt. N: torulukksepatööd ja autoparandus
Tooted – materiaalsed hüvitised, mida ettevõttedvalmistavad. N: arvutid , pizza, jne.
Turg – majanduse alus, kus inimesed teevad igal ajal, igal poole üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid.
Nappus –  suutmatus rahuldada kõikide soove kuna ressursid on piiratud
Alternatiivtulu – tähistab parima alternatiivse võimaluse maksmist, mis saadakse valiku tegemisel
Piiriprintsiip –  kompromissi otsimine piirtulude ja – kulude vahel, parima heaolu punkti leidmiseks.
Kompromiss – valik, kus loobutakse pisut ühest et saada natuke ka teist
Majandus – ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena.
Mikroökonoomia – uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid
Makroökonoomia – õpetus turu üldisest tasakaalust ehk siis majandusest tervikuna
Eraomand – kapital või muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte mitte riik
Hinnasüsteem – hindade kasutamine piiratud ressursside jaotamiseks. Et turgudel teha ostjate ja müüjate vahel vahetustehinguid on tarvis kehtestada toodetele ja teenustele hinnad.
Konkurents – Võistlus ostjate ja müüjate vahel kes soovivad oma tooteid / teenuseid / ressursse müüa.
Motiiv – Millegi tegemise ajend . Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum
Kasum – Firma kogutulude ja kogukulude vahe
Turumajandus – vaba ettevõtlus, kus siis tooted liiguvad tootjate ja tarbijate vahel
Ettevõtlikus – ettevõtja äritegevuse mootori „käivitaja“
Majandussüsteem – igapäevane elu, kus siis segunevad eraisiku vabatahtlik vahetus, riiklik regulatsioon ja ka tavad ning kombed
Majapidamine – ühtse eelarvega majandavate inimeste kogum
Ressursiomanik – üks majapidamise rollidest, kus nad siis omavad tootmisressursse (maavara, kapital, inimressursid)
Tarbija – samuti üks majapidamise rollidest, kuid nemad kasutavad ettevõtete tooteid ja teenuseid
Toodete ja teenuste turud – vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ehk siis tarbijad vahetavad oma raha toodete/ teenuste vastu mida ettevõtted toodavad.
Ressursiturud – vabatahtlik vahetus ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbijate ressursside vastu.
Bartertehing – Toodete ja teenuste vahetamine ilma rahata. Selle tehingu juures on vaja, et iga inimene sooviks saada seda mida teisel pakkuda on.
Asenduskaup – kaup mida on võimalik asendada mõne odavama või tervislikuma tootega
Ostujõud – nõudlus mis on rahaga tagatud
Hinnamõju – inimesed ostavad odavama hinnaga teenuseid/tooteid rohkem kuid muud tingimused jäävad samaks.
Nõudlus – teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel.
Turunõudlus – individuaalsete nõudluste summa, antud turul kindlal ajahetkel
Nõudluse hinnaelastsus – hinnamõju mõõt. See näitab ostja valmisolekut osta toodet või teenust isegi siis kui hind muutub.
Täiend  ehk siduskaubad –  kaubad mida sageli koos kasutatakse.
Pakkumine – erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib või suudab müüa erinevate hindadega teatud kindlal ajahetkel
Turupakkumine – kõikide turul olevate pakkumiste summa antud ajahetkel