10.kl Geograafia - Maa kui süsteem ja pedosfäär. Kordamisküsimused ja vastused. (1)

KORDAMISKÜSIMUSED.
§2&3.
1. Kuidas kogutakse teadmisi Maa siseehituse kohta? (3)
- * Uuritakse raskusjõu iseärasusi,
* temperatuuri muutusi puuraukudes,
* maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiirust,
* vulkaanipurskeid,
* meteoriite.
2. Kui suur on maakera läbimõõt?
- Maakera läbimõõt on 12 756 km.
3. Millistest kestadest koosneb Maa?
- * Maakoor ,
* vahevöö ülaosa,
* vahevöö alaosa,
* välistuum,
* sisetuum .
4. Mis on astenosfäär, kus paikneb?
- Astenosfäär – Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht.
Paikneb vahevöö ülemises osas.
5. Miks on vahevöös aine vedelas olekus? (2)
- * Kõrge rõhk
* kõrge temperatuur.
6. Milline temperatuur valitseb Maa sisemuses?
- 3500oC.
7. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort (graniitne ja basaltne maakoor).
- *Mandriline maakoor – ulatus 5-80 km, keskmine tigedus 2,7 g/cm3, peamised kivimid on graniit .
* Ookeaniline maakoor – ulatus 5-20 km, keskmine tihedus 3,0 g/cm3, peamised kivimid on basalt.
8. Kui paks on maakoor tasandike all, kõrgmäestike all, ookeanide all?
- * Tasandike all – 40km.
* Kõrgmäestike all – 80km.
* Ookeanide all – 5-10km.
9. Millist kahte liiki jõud tekitavad ja kujundavad pinnavorme?
- * Sisejõud
* välisjõud.
10. Millised jõud avaldavad mõju pidevalt, millised toimuvadaeg-ajalt?
- * Pidevalt – välisjõud (nt. sademed, temperatuuri muutus)
* Aeg-ajalt – sisejõud (nt. maavärinad, vulkaanipursked )
11. Millised protsessid toimuvad sisejõudude toimel? (3)
- * Maavärinad,
* vulkaanipursked,
* geisrid .
12. Mis on: lõõr, kraater (kaldeera), magma , laava, tuff ?
- *Lõõr – ühendab magmat ja maakoort ning lõppeb kraatriga. Sealt liigub maapinna poole laava.
* Kraater – vulkaanilise materjali kuhjumisel moodustunud ümara põhiplaaniga negatiivne pinnavorm .
* Magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
* Laava – vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurse tagajärjel maapinnale jõudnud.
* Tuff – pakkunud kivimmass.
Kilpvulkaan

• Laava on vedel
  
• Gaase ja räni vähem
  
• Tardub aeglaselt
  
• Lame
  

Kihtvulkaan

• Laava on paks
  
• Gaaside ja ränirohke
  
• Tardub kiiresti
  
• Moodustub kuhik
  
• Suhteliselt terav tipp
  

13. Mille poolest erineb kihtvulkaan kilpvulkaanist?
14. Selgita: passiivsed vulkaanid , aktiivsed vulkaanid, kustunud vulkaanid.
- * Passiivsed vulkaanid – on ajutiselt puhkerahu seisundis.
* Aktiivsed vulkaanid – pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsenud.
* Kustunud vulkaanid – pole inimkonna ajaloos veel tegutsenud.
15. Millised ained väljuvad vulkaanilõõrist vulkaani purskel ? (3)
- * Tuhk,
* tahm ,
* laava,
* kivimid,
* erinevad mürgised gaasid.
16. Kus asuvad Eestile lähimad vulkaanid?
- Islandil ja Itaalias.
17. Mis on vulkaanidega kaasnevad ja hilisvulkaanilised nähtused?
- Tsunamid, mudavulkaanid, geisrid, fumaroolid, kuumaveeallikad , maavärinad.
18. Milline vahe on kuumaveeallikal ja geisril?
- * Geiser: vesi rõhu all,
* Kuumaveeallikas : vesi voolab vabalt.
19. Mõisted: konvektsioonivoolud, kuum täpp, kontinentaalne rift , ookeani keskmäestik.
- * Konvektsioonivoolud – vahevöö kuumem osa tõuseb maapinnapoole ning jahedam vajub alla poole, tekib ringlemine .
* Kuum täpp – magmakogum, mille kohale tekib vulkaan või vulkaaniline ala.
* Kontinentaalne rift – mandri koore rebend , eemaldumine, pangasmäestikulise reljeefiga.
* Ookeani keskmäestik – maakoore rebenemine, magma tungib üles.
20. Mille poolest on vulkaaniline tegevus inimestele kasulik? (3)
- * Muudab mulle viljakaks,
* soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks,
* ehitusmaterjal,
* turism ,
* maavarad.
21. Mis on laamad ? Kui kiiresti liiguvad? Mis neid eraldavad? Nimeta 3 suuremat laama.
- * Laam – litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril.
* Liiguvad umbes 7-20cm aastas.
* Neid eraldavad mäestikud, süvikud, murrangulised alad.
* 3 suuremat laama:

• Euraasia laam,
  
• Vaikse ookeani laam,
  
• Antarktika laam.
  

22. Nimeta laamade erisuunalisi liikumisi ja kirjelda nende servaaladel esinevaid nähtusi. (5)
Nähtus
Ookeani keskmäes-tik
Vulkanism
Tekib uus maakoor
Maakoor hävib
Süvik
Kõrged mäed
Maa-värinad
Vulkaanilised saarestikud
Ookeaniliste laamade eemaldumine
+
Mandriliste laamade eemaldumine
-
Ookeaniliste ja mandriliste laamade põrkumine
+
Mandriliste laamade põrkumine
Ookeaniliste laamade põrkumine
+
Laamade liikumine küljetsi ( nihkumine )
-
23. Nimeta laamade kokkupuute piirkonnas tekkinud mäestikke, süvikuid.
- Mäestikud:
* Kordiljeerid (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laam)
* Andid (Lõuna-Ameerika ja Nazca laam)
* Himaalaja (Euraasia ja India laam)
Süvikud:
* Mariaani süvik (Vaikse ookeani ja Filipiini laama kokkupuuteala)
24. Milles koosnevad kivimid?
- Kivimid koosnevad mineraalidest .
25. Kuidas on tekkinud moonde-, sette-, ja tardkivimid (süva- ja purskekivimid )? Too kivimite näiteid.
- * Moondekivim – kõrgel rõhul ja temperatuuril. Nt: Gneiss, marmor .
* Settekivim – setete kuhjumine. Nt: Liivakivi , lubjakivi .
Süvakivim – maakoores tardunud magmakollete kivimid. Nt: Graniit.
* Tardkivim
Purskekivim – laavast tardunud kivim . Nt: Basalt.
26. Milliseid kivimeid nimetatakse maakideks?
- Maagi all mõeldakse maavara, millest eraldatakse metalle .
27. Mis on kivistised ehk fossiilid ja jäljendid?
- Kivistis ehk fossiil – mistahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
28. Kuidas on seotud laamade piirialad maavärinatega? Mis on „Vaikse ookeani tulerõngas“ ?
- * Nad on seotud sellega, et laamad kas nihkuvad, lahknevad või põrkuvad, mille tulemusel tekivad maavärinad.
*“Vaikse ookeani tulerõngas“ – Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaaniline ala.
29. Mis on maavärin ja mis on selle tekke peamine põhjus?
- Maavärin – maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega.
30. Mõisted: maavärina kolle ehk fookus , maavärina kese ehk epitsenter .
- * Maavärina kolle ehk fookus – koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine.
* Maavärina kese ehk epitsenter – maavärina kolde kohal paiknev kont maapinnal või merepõhjas.
31. Kuidas jaotatakse maavärinate tulemusel tekkinud seismilisi laineid ?
- * Keha(ruumi)lained - levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus.

• Jagunevad:
  

• P-lained( pikilained ) - kiiremad,
  
• S-lained(ristilained) - aeglasemad, üles ja alla.
  

* Pinnalained – levivad piki maapinda epitsentrist eemale (nagu veelained vettevisatud kivist.)
32. Ruumi- ja pinnalainete peamised erinevused.
- * Ruumilained on kiired ja liiguvad maapõues kerapinnalaadsete frontidena.
* Pinnalained on aeglased ja liiguvad mööda maapinda epitsentrist eemale.
33. Mõisted: seismograaf , seismogramm , tsunami.
- * Seismograaf – seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid.
* Seismogramm – joonis, kuhu peale on kujutatud maavärina tugevus.
* Tsunami – hiidlaine .
34. Kuidas määratakse maavärina asukoht ja sügavus?
- Seismograafi abiga.
35. Millisel viisil määratakse maavärinate tugevust? (2)
- * Richteri skaala järgi,
* Mercalli skaala järgi.
36. Nimeta maavärinatega kaasnevad ohud.
- * Purustused,
* tulekahjud ,
* maalihked,
* tsunamid.
37. Milliseid monitooringuid tehakse, ennustamaks ette vulkaani purskeid ja maavärinaid?
- * Kasutatakse soojusmonitore, et mõõta vulkaani pinnatemperatuuri.
* Mõõdetakse millimeetri täpsusega maapinna kõrguse muutusi.
38. Mida nimetatakse nõlvaprotsessideks? Millest sõltub nõlvaprotsesside kiirus?
- * Nõlvaprotsess – raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.
* Nõlvaprotsesside kiirus sõltub:

• nõlva kaldest,
  
• materjalist ehk geoloogilisest ehitusest.
  

39. Nimeta 4 erinevat nõlvaprotsessi ja võrdle nende kiirust ja esinemispiirkonda.
- * Varisemine – kiire,
* Libisemine – kiire,
* Pinnase voolamine – aeglane,
* Pinnase nihkumine – aeglane,