Kadrioru Saksa Gümnaasium Brasiilia Liitvabariik Riigitöö Tallinn 2018 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. RAHVASTIK........................................................................................................................ 5 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine........................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................................ 5 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................................5 1.5 Rahvastikupoliitika...........................................................
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Brasiilia Liitvabariik Geograafia lõputöö Viljandi 2021 Sisukord RIIGI ÜLDANDMED................................................................................................................3 1. DEMOGRAAFILISE OLUKORRA ÜLEVAADE....................................................................5 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine........................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................................ 6
poliitilisel tasandil. Kuni neljateist aastaseid inimesi on Itaalias vaid 14%, üle 65 aastaseid aga 18%. Mehed elavad Itaalias keskmiselt 75 aastaseks, naised aga umbes 82 aastaseks.Itaalias on Rooma-katoliku usku ligi 90% elanikest, 1,4% elanikkonnast on moslemid ja ülejäänud on siis juba mõnda teist usku. Kuna Itaala rahvastik on väga mitmekesine, levib seal ka väga palju erinevaid keeli. Riigikeeleks on seal itaalia keel, kuid palju räägitakse ka saksa, prantsuse ja slovakkia keelt. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. 4.1Rahvaarvu muutumine Aastal 1950 elas Itaalias 47 105 000 inimest. Järgmise 10 aasta jooksul kasvas rahvaarv ligi 3 miljonit ning kasv jätkus samamoodi kuni aastani 1980. Rahvaarv oli tõusnud juba 56 451 000.
Itaalia Vabariik Referaat Erik Salm Paide Ühisgümnaasium 2007 Itaalia Vabariik ISO 2-täheline kood: IT ISO 3-täheline kood: ITA Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma Suuremad linnad: Rooma
Järsk langus 1974. aastal on põhjustatud nn kolonelide diktatuuri kokkuvarisemist 8 2.2. Arengunäitajad Praegusele tumedale olukorrale vaatamata on Kreeka jätkuvalt arenenud riikide hulgas pigem eespool. Kreeka inimarengu indeks 2011. aastal oli 0,861 ehk 29. koht maailmas. Sellise reitinguga edestab Hellas Euroopa riike nagu Küpros, Andorra, Eesti ja Slovakkia. Kreekast järgmised kõrgema indeksiga riigid on Suurbritannia ja Tsehhi. Kreeka SKP elaniku kohta, mis 2012. aasta arvutuste järgi on 24 197 USA dollarit (u 19 000 , vt ka joonis 6), jääb küll alla Euroopa Liidu keskmisele (u 35 000 USD ehk 27 500 ) ning mitmekordselt Euroopa juhtriikidele nagu Norra ja Soome, ent on piisav arvamaks Kreekat kõrge sissetulekuga riikide hulka. 35000 30000
1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on 3776 m kõrgune Fuji mägi. Paljud Jaapani
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
Budism on Buddha õpetusele rajanev vaadete kogum, mis tekkis Indias 6. sajandil eKr. Budism on levinud Mongoolias, Nepaalis, Kesk ja-Lääne Hiinas, Sri Lankal, Vietnamis, Tais, Laoses, Myanmaris , Jaapanis, Tiibetis, Koreas, India, Katoliiklus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele. Katoliiklus on Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Islam Islami rajas prohvet Muhamed ja islami õpetus põhineb koraanil, mis kuulutab ainujumala allahi usku. Islamiusk on levinud: Türgis, Põhja-Aafrikas, Saudi-Araabias, Iraanis, Iraagis, Kasahstanis, Pakistanis, Afganistanis, Süürias, Jeemenis, Omaanis, Indoneesias Judaism Judaism on usund, mida tunnistavad peamiselt juudid. Judaism on levinud Iisraelis. Õigeusk
Kõik kommentaarid