Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Slovakkia (0)

1 Hindamata
Punktid

Slovakkia
Referaat
Üldandmed
Ametlik nimetus: Slovaki Vabariik
Riigikord: parlamentaarne vabariik
Pindala: 48 845 km²
Asukoht: merepiirita riik; Kesk-ja Ida-Euroopa, naaberriikideks Poola (põhjast), Tšehhi (loodest), Ukraina (idast), Ungari (lõunast), Austria (loodest)
Riigikeel : slovaki keel
Kolm suurimat rahvust: slovakid, ungarlased ja mustlased
Valitsev usund : roomakatoliiklus
Valuuta : euro (EUR)
Lipp ja vapp: vt lisa 2.
Riigi rahvastik
Populatsioon : 5 445 027
Riikide reastatusel rahvaarvu alusel 118. koht, sellega samal pulgal Soome, Saksamaa, Türkmenistan. Slovakkia on keskmise rahvaarvuga riik.
Riigi populatsioon on aastast 1950 kuni 2011 jõudsalt kasvanud, prognoosi järgi aga hakkab rahvaarv kahanema (rahvaarvu muutumise graafik : vt lisa 3).
Sündide arv viimasel aastal: 54 000
Surmade arv: 53 000
Loomulik iive: 0.18..%
Rändesaldo: 0
Slovakkia populatsioon kasvab sündimuse suurenemise pärast.
Sündimuse üldkordaja on 30 aasta jooksul väga vähe muutunud, prognoosis on muutus kahanev, kuid seegi üpris väike muutus. Selle aasta seisuga sündis iga naise kohta 1,4 last. See näitaja on paarikümne aastaga kahanenud.
Suremuse üldkordaja on 30 aasta jooksul erinevalt sündimusest olnud muutusteta, prognoositakse väikest kasvu. Imikusuremus on selle aasta seisuga 5 surma 1000 sünni vastu. See näitaja on viimase paarikümne aasta jooksul kahanenud. Oodatav keskmine eluiga selle aasta seisuga on 77 eluaastat , viimase paarikümne aastaga on see vanus kõrgenenud ning prognoositakse veel kõrgenemist. Riigis pole tõsiseid probleeme AIDS’iga.
Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis on võrreldes 1990. aastaga vananenud, noorte osakaal on võrreldes 2014. aasta seisuga suurem, rahvastik vananeb,
Rahvastiku vanuseline jaotus:
Osakaal
0-14 aastased
15.14%
15-24 aastased
11.78%
25-54 aastased
45.17%
55-64 aastased
13.56%
65 aastased ja üle
14.35%
Tegemist on vananeva rahvastikuga riigiga, sest 25-54 aastaste osakaal on tunduvalt suurem kui noorema põlve osakaal, noori tuleb vähem peale.
Rahvastiku paiknemine ja asustus
Paiknemine ja tihedus
Slovakkia rahvastiku tihedus on 111 in/km², sarnane rahvastiku keskmine tihedus on veel Sloveenial (106 in/km²), Albaanial (111 in/km²), Prantsusmaal (114 in/km²).
Rahvastiku paiknemine on üpris ühelaadne, suur osa riigist on sarnase asustustihedusega, pikiti läbi riigi on tihedama asustusega kohti ning ka väiksema asustatusega (vt lisa 6.).
Linnastumine
Linnas elab 53.6 % kogu populatsioonist. Linnastumise määr on 0.31 %. Linnastumise tase on keskmine, kuid kasvab veel.
Suurima rahvaarvuga linnad selles riigis on: Bratislava (419 678), Košice (239 464), Prešov (90 187), Banska Bystrica (79 027).
Pealinn
Riigi pealinn on Bratislava ning sealne populatsioon on 419 678 inimest, mis teeb linna kõige suurema rahvaarvuga linnaks Slovakkias. Pealinn asub riigi edela servas , seda läbib Doonau jõgi (lisas pealinna tänavapilt).
Riigi majandus ja arengutase
Riigi loodus- ja maavarad: pruunsüsi, väikeses koguses rauamaaki, vase ja mangaanimaak; sool; põllumaa.
Majanduslikud näitajad
SKT in/kohta: 28 200 USA dollarit
Koht maailmas: 61
SKT kasv: 2,4%
Koht maailmas: 76
Kui suure osa SKT-st annab -
  • põllumajandus: 3.4%
  • tööstus: 22,5%
  • teenindavad harud: 74,1%

Tööpuuduse määr: 13,2%
Koht maailmas: 132
Tööstustoodangu kasv:3,2%
Koht maailmas: 30
Hõive:
  • põllumajandus: 3,5%
  • tööstus: 25,9%
  • teenindavad harud: 70,6%

Mida ekspordib?
  • sõidukid ja nendega seotud osad 25%,
  • masinad ja elektriseadmed 21%,
  • rauda ja terast 5%,

Mida impordib?
  • masinad ja elektriseadmete 19%
  • sõidukite ja nende varuosade 13%,
  • kütuse ja mineraalõlid 11%

Riigi arengutase
  • IAI: 0.83
  • koht IAI edetabelis: 37
  • võrdlus maailma keskmise IAI-ga: ei leidnud maailma keskmist IAI-d

Slovakkia kuulub arenenud riikide hulka, sest riigis on toimunud majanduse, heolu ja arengu kasv, lisaks on paranenud kaupade ja teenuste kvaliteet ning säästetakse oma keskkonda.
Turismi arengu eeldused
Slovakkiat teatakse eelkõige seal asuvate Tatra mägede tõttu. Talviti käiakse Slovakkias mäesuusapuhkust veetmas (mäesuusakeskused Madal- ja Kõrg-Tatras, Ružomberok, Krompachy jt.) ning suvel mägimatkadel. Slovakkias on veel üle 4000 koopa, millest ligi 40 on jääkoopad; leidub palju looduslikke termaalvee allikaid ning slovakid on need oskuslikult rakendanud oma spaa - hotellide ja veeparkide teenistusse. UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvaid paiku on ka mitmeid nt Spisski Hrad, mis on Euroopa suurim keskaegse lossi varemed (pildid lisades).
Tänu mägedele, saab aktiivselt areneda loodus- ning elamus turism , lisaks ka aktiivne puhkus, neid turismi vorme on riigis ka arendatud. Infrastruktuuri tase on rahuldav.
Kokkuvõte
Riigi arengutase on rahuldav, arenguruumi veel on, kuid teistele arenenud riikidele palju alla ka ei jää, majandus kasvab, kaupade ning teenuste kvaliteet on paranenud ning mõeldakse energiasäästlikumaid lahendusi välja, et loodust rohkem kaitsta.
Riik võiks aga rohkem tähelepanu pöörata avalikule haldusele , riigikaitsele, haridusele ning tervishoiule ja sotsiaalhoolekandele.
Riik on üpris tihedalt asustatud, linnastumise protsent on keskmine aga võtab alles hoogu juurde, prognoosi kohaselt jätkub linnastumine.
Turismi koha pealt on Slovakkia elav, turistidele pakutakse mitmeid ajaveetmisevõimalusi, mis toovad raha korralikult sisse ning rikastavad riiki, majandus areneb.
Slovakkia rahvastik aga vananeb, noorte suurt pealetungi, võrreldes mitmete teiste riikidega pole, ülekaalus on alates 24a elanikud.
Üldiselt läheb Slovakkial kui riigil hästi.
Lisad
Lisa 1. Kaart
Lisa 2. Lipp ja vapp
Aasta
Populatsioon
Ala
Rahvastikutihedus
1950
3,463,446
48,105
72
1955
3,726,601
48,105
77
1960
3,994,270
48,105
83
1965
4,369,939
48,105
90.8
1970
4,523,873
48,105
94
1975
4,729,718
48,105
98.3
1980
4,965,958
48,105
103.2
1985
5,144,632
48,105
106.9
1990
5,262,616
48,105
109.4
1995
5,361,594
48,105
111.5
2000
5,400,320
48,105
112.3
2005
5,407,676
48,105
112.4
2010
5,426,044
48,105
112.8
2015
5,445,027
48,105
113.2
2020
5,440,602
48,105
113.1
2025
5,405,646
48,105
112.4
Lisa 3. Rahvaarvu muutumise tabel ( graafikut ei õnnestunud Exeli puudumisel teha)
Lisa 4. 1991. aasta rahvastkupüramiid (märkus: 1990.a püramiidi ei olnud saadaval)
Lisa 5. 2015. aasta rahvastikupüramiid
Lisa 6. Rahvastiku tiheduse kaart
Lisa 7. Bratislava tänavapilt
Lisa 8. Ružomberok, Slovakkia
Lisa 9. Spisski Hrad, Slovakkia
Lisa 10. Belianska koobas, Slovakkia
Vasakule Paremale
Slovakkia #1 Slovakkia #2 Slovakkia #3 Slovakkia #4 Slovakkia #5 Slovakkia #6 Slovakkia #7 Slovakkia #8 Slovakkia #9 Slovakkia #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor JESJOUMINAVE Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Brasiilia Liitvabariik - riigitöö
18
docx

Brasiilia Liitvabariik - riigitöö

Kadrioru Saksa Gümnaasium Brasiilia Liitvabariik Riigitöö Tallinn 2018 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. RAHVASTIK........................................................................................................................ 5 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine........................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................................ 5 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................................5 1.5 Rahvastikupoliitika...........................................................

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia
Brasiilia Liitvabariik
21
rtf

Brasiilia Liitvabariik

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Brasiilia Liitvabariik Geograafia lõputöö Viljandi 2021 Sisukord RIIGI ÜLDANDMED................................................................................................................3 1. DEMOGRAAFILISE OLUKORRA ÜLEVAADE....................................................................5 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine........................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................................ 6

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Itaalia
28
doc

Itaalia

poliitilisel tasandil. Kuni neljateist aastaseid inimesi on Itaalias vaid 14%, üle 65 aastaseid aga 18%. Mehed elavad Itaalias keskmiselt 75 aastaseks, naised aga umbes 82 aastaseks.Itaalias on Rooma-katoliku usku ligi 90% elanikest, 1,4% elanikkonnast on moslemid ja ülejäänud on siis juba mõnda teist usku. Kuna Itaala rahvastik on väga mitmekesine, levib seal ka väga palju erinevaid keeli. Riigikeeleks on seal itaalia keel, kuid palju räägitakse ka saksa, prantsuse ja slovakkia keelt. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. 4.1Rahvaarvu muutumine Aastal 1950 elas Itaalias 47 105 000 inimest. Järgmise 10 aasta jooksul kasvas rahvaarv ligi 3 miljonit ning kasv jätkus samamoodi kuni aastani 1980. Rahvaarv oli tõusnud juba 56 451 000.

Geograafia
Itaalia referaat
15
doc

Itaalia referaat

Itaalia Vabariik Referaat Erik Salm Paide Ühisgümnaasium 2007 Itaalia Vabariik ISO 2-täheline kood: IT ISO 3-täheline kood: ITA Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart ­ Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma Suuremad linnad: Rooma

Geograafia
KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE
31
pdf

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE

Järsk langus 1974. aastal on põhjustatud nn kolonelide diktatuuri kokkuvarisemist 8 2.2. Arengunäitajad Praegusele tumedale olukorrale vaatamata on Kreeka jätkuvalt arenenud riikide hulgas pigem eespool. Kreeka inimarengu indeks 2011. aastal oli 0,861 ehk 29. koht maailmas. Sellise reitinguga edestab Hellas Euroopa riike nagu Küpros, Andorra, Eesti ja Slovakkia. Kreekast järgmised kõrgema indeksiga riigid on Suurbritannia ja Tsehhi. Kreeka SKP elaniku kohta, mis 2012. aasta arvutuste järgi on 24 197 USA dollarit (u 19 000 , vt ka joonis 6), jääb küll alla Euroopa Liidu keskmisele (u 35 000 USD ehk 27 500 ) ning mitmekordselt Euroopa juhtriikidele nagu Norra ja Soome, ent on piisav arvamaks Kreekat kõrge sissetulekuga riikide hulka. 35000 30000

Geograafia
Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia
22
doc

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia

1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on 3776 m kõrgune Fuji mägi. Paljud Jaapani

Geograafia
Geograafia riigieksami konspekt 2010
0
pdf

Geograafia riigieksami konspekt 2010

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun