Referaat Brasiiliast (1)

RÕNGU KESKKOOL
BRASIILIA
Referaat
Koostaja : Kerttu Lepik
10. klass
Juhendaja : Mare Tina
Rõngu 2009
Üldiseloomustus Brasiiliast
Riigi üldandmed:
Pindala: 8 511 965 km ².
Rahvaarv: 198,739,269 mln inimest.
Pealinn: Brasilia
Keel: portugali-, hispaania -, inglise- ja prantsuse keel.
Rahaühik: riaal.
Geograafiline asend
Lihtsamailt öeldes asub Brasiilia Lõuna-Ameerika ida osas. Tema naaberriikideks on Suriname, Guajaana , Venezuela , Kolumbia , Ekuador, Peruu , Boliivia , Paraguay, Urugay ja Argentiina .
-1-
Riigi arengutase
Brasiilia sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta on 6500, kui näiteks Eestis on see 10 000. Sündimus 1000-de elaniku kouta on 18,45 promilli ja suremus 9,34 promilli.Imikusuremus sealjuures 36,96 promilli.Keskmine eluiga sünnihetkest on naisetel 68 ja meestel 59.
Brasiilia soolis -vanuseline koosseis
Male - mees
Female -naine
Braszil’s population structure - Brasiilia rahvastiku strukutuur
Nagu graafikult näha, siis võib näha pisikest sarnasust Eesti omaga. Naiste ülekaal on vanemas eas suurem, nagu Eestiski, aga meie riigis pole nii suur sündimus ja üldsegi meil ei mõõdeta seda miljonites, vaid tuhandetes, mis on väga suur erinevus.Kõige rohkem on Brasiilias inimesi vanuses 20-24, mis on hea märk, sest nemad on ju need, kes määravad tulevaste põlvede rohkuse. Ka sündinute arv on küllaltki kõrgel ja vanurite arv on madal, mis annab märku kasvavast rahavaarust.
-2-
Brasiilia rahvastik
male-mees
female-naine
population (in millions)- rahvaarv (miljonites)
2000 aastal oli kõige suurem osatähtsus 15-19 aastastel. 2025 aastal oli samuti 15-19 ealiste inimeste arv kõige suurem. Napilt on vähem 20-24 aastaseid, 10-14 aastaseid. 2050 aastaks on kõige rohkem 40-44 aastaseid. Napilt on vähem 36-39 aastaseid, 30-34 aastaseid, 25-29 aastaseid ja 20-24 aastaseid. Nendelt diagrammidelt võime näha, et aastate jooksul muutub noorte ja vanemate inimeste osakaal võrdsemaks.
-3-
Linnastumine
Population Density - Rahvastiku tihedus
Population by State- Rahvastik osariigiti
Population by Cities- Rahvastik linnades
Nagu kaardilt näha on kõige rohkem asustatud alasid Brasiilia kirde- ja idaosas.Kõige vähem aga riigi keskosas.
-4-
Majandus
Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Riigil on suured nafta - ja maagaasi varud. Brasiilia on naftatoodangult 15. riik maailmas. Samas on Brasiilia suurim etanooli tootja.
Toodetavast elektrienergiast moodustab 83%hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast.
Brasiilias leidub rauda, põlevkivi, berülliumi- ja niooliumimaaki, vasemaaki , teemante, naftat. Brasiilias on rohkesti rahvusparke.
Tootmise mahult on ta Lõuna-Ameerikas esikohal. Mäetööstuses on esikohal maakide kaevandamine. Peamised on raua- ja mangaanimaak . Kuid kaevandatakse ka vääris metallide maake: volframi , hõbetat, kulda, naftat, teemante. Brasiilia rauamaak on väga hea kvaliteediga. Brasiilia on esikohal maalimas suhkruroo ja banaanide kasvatamisega . Rohkesti kasvatatakse seal ka kakaod , apelsine ja sojaube . Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse puuvilla , tubakat ja maapähklit. Peamised toiduviljad on mais, riis, nisu, aeduba. Agrotehnika tase on Brasiilias madal. 75% majandusest töötatakse põhiliselt käsitsi. 3/5 põllumajanduse kogutoodangu väärtusest saadakse taimekasvatusest. Ka metsadel on Brasiilia majanduses oma osa. Metsadest varutakse ehituspuitu, parapähkleid ja karnauubavaha.
Põlevkivi ressursid protsentuaalselt maailmas
-5-
Riigi majandusorganisatsioonid
Riik kuulub kahte majandusorganisatsiooni, milleks on WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon ja teine MERCOSUR- tegevuseks regiooni majanduslik koostöö. Mõnevõrra kuulub ta ka OPEC ’ isse - nafta tootmismahtude reguleerimine ning toornafta hinna kujundamine, sest selle liikmeks on Venezuela ja Venezuela on omakorda Brasiilia osa.
WTO on asutatud 1497. aastal ja Brasiilia liitus sellega 1. jaanuar 1995 ning see majandusorganisatsioon on ka nendest kolmes kõige vanem. MERCOSUR on loodud 1991. aastal, mis pole just kõige vanem organisatsioon ja OPEC on loodud 1960. aastal.
Riigi rahvusvahelised organisatsioonid
Rahvusvahelise organisatsiooni osalus: AfDB (nonregional liikmed), BIS, CAN (sidusettevõttes), CPLP, FAO, G-15, G-24, G-77, IADB , IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICCt, ICRM, IDA, IFAD , IFC, IFRCS, Nahk, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, LAES, Laia, Mercosur, MIGA , MINURCAT, MINURSO, MINUSTAH, Nám (vaatleja) NSG, OAS, OPANAL, OPCW, PCA, RG, ÜRO, UNASUR, UNCTAD, UNESCO , UNFICYP, UNCHRilt, UNIDO, liidu Latina, UNITAR, UNMIL, UNMIS, UNMIT, UNOCI, UNWTO, UPU, WCL, WCO, WFTU, WHO , WIPO, WMO, WTO
-6-
Mida Brasiilia toodab?
*Kohviuba, kakaod, puuvilju , sajat, riisi, maisi, suhkruroogu
*Veiseid, kodulinde, kala
*kangaid, jalatseid, tarbekaupu, keemia saadusi, tsementi , puitu, mootorsõidukeid, rauamaaki, sütt, mangaani, boksiiti, niklit, uraani

Impordib :

Naftat
Seadmeid
Keemiasaadusi
Toiduaineid
sütt

Väliskaubandus

Olulisemate ekspordiartiklitena veetakse Brasiiliast lennukiosi Ameerika Ühendriikidesse ning sojauba , suhkrut jakohvi Hollandisse. Sisse veetakse toornaftat ja ravimeid, mineraalväetisi.
Ekspordib:
Kohvi
Kakaod
Sojat
Puuviljamahlu
Rauamaaki
Jalatseid
-7-
Majandus hetkel
Brasiilia majandus areneb hetkel väga kiiresti. Hoolimata majanduse tõusu kiiruse aeglustumisest on tegemist siiski väga suure potentsiaaliga riigiga. Kuigi majandustõus ei ole enam nii kiire kui varasematel aastatel, on ikkagi tegemist tõusuga ja valitsus väidab, et tõus jätkub samal kiirusel järgmised 15-20 aastat.
Brasiilia ülevaade:
Väga suure potensiaaliga riik (tohutud maavarad ja väga suur tööjõud)
 SKP kasv on saavutanud oma lae ja hetkel aeglustub. Analüütikud leiavad, et mõõdukas 3%-ne SKP kasv ei ole halb, eriti kui  võrrelda sellega, mis globaalselt riikides toimub. Kuigi majandus on kasvav,on see  väga kaugel Brasiilia  potentsiaalist.
·  Palgad tõusevad ja töötus väheneb.
· 23 miljonit brasiillast on tõusnud madalamast sotsiaalklassist (D/E) kõrgemasse C klassi. (Selle tunnusteks on rendi pind, auto jne)
· Tööstussektori töötaja tootlikkus on tõusnus 4.2% aastas tänu suurenenud investeeringutele.
· Kuna inimeste sissetulekud kasvavad, kulutavad nad üha enam raha igapäevaste kulutuste/vajaduste peale.
·  Probleem: Valitsus kulutab enamuse raha sotsiaalprogrammidele, selle asemel, et investeerida infrastruktuuri nagu teed ja sadamad. Need  tasuks ära pikas perspektiivis
· Probleem: Kui toormaterjalide hind peaks kukkuma, mõjutaks see kogu majandust.
-8-
Energiamajandus
Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Riigil on suured nafta- ja maagaasivarud. Brasiilia on naftatoodangult 15. riik maailmas. Samas on Brasiilia suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena.
Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast.
Brasiilia on Eesti järel maailmas teine .põlevkivitoodangult
Olulisemate ekspordiartiklitena veetakse Brasiiliast lennukiosi Ameerika Ühendriikidesse ning sojauba, suhkrut ja kohvi Hollandisse. Sisse veetakse toornaftat (Saudi Araabiast ja Nigeeriast), ravimeid Ameerika Ühendriikidest, mineraalväetisi Saksamaalt ja Kanadast.
-9-
Kasutatud kirjandus

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/brasiilia_liinametskula.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia

http://www.pshg.edu.ee/ene_koo.ppt

http://www.vm.ee/eng/kat_495/

http://countrystudies.us/brazil/26.ht m

http://gis.tcnj.edu/maps/other/brazil_pop.pdf

http://www.globaleye.org.uk/secondary_summer2002/eyeon/index.html
-10-
Sisukord
Üldiseloomustus Brasiiliast............................................................................................................1
Geograafiline asend........................................................................................................................1
Riigi arengutase..............................................................................................................................2
Brasiilia soolis-vanuseline koosseis...............................................................................................2
Brasiilia rahvastik...........................................................................................................................3
Linnastumine..................................................................................................................................4
Majandus .......................................................................................................................................5
Riigi majandusorganisatsioonid.....................................................................................................6
Riigi rahvusvahelised organisatsioonid..........................................................................................6
Mida Brasiilia toodab?...................................................................................................................7
Majandus hetkel.............................................................................................................................8
Energiamajandus............................................................................................................................9
Kasutatud kirjandus......................................................................................................................10