Liivimaa Õuekohtus. · Adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. ROOTSI RIIGIVÕIM JA BALTI AADEL: · Reduktsioon erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine, mille alustas Karl XI. · 1680.a kuningas Karl XI absolutistlik valitsusreform. · Johann Reinhold Patkul maanõunik, kes tõusis Liivimaal aadliopositsiooni juhiks. 1694 a mõisteti ta surma, süüdistades teda mässu õhutamises, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale. · 1694 a saatis kuningas laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile. Agaraalolud varauusajal. · Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaks mõisnikele.
mingeid volitusi. Liitlaste edu korral pidi Liivimaast saama Kuramaa-sarnane Poola vasallsõltuvuses hertsogiriik, kus August II Tugev oleks säilinud päriliku võimu, sõltumata sellest, kes valitakse pärast teda Poole troonile. Paljud Liivimaa aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. Liivimaa aadliopositsiooni juhiks tõusis Patkul, haritud kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. 1694. aastal anti Patkul ja ta kaaslased mässu õhutamises süüdistatuna Stockholmis kohtu alla. Patkul mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid Rootsi vastu. 7. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed küljed. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupungi rahuga. Rahu
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED 2) ISELOOMUSTA ÜLDISELT RÜÜTELKONNA VÕIMUPIIRE ROOTSI AJA I POOLEL. MILLISTES VALDKONDADES OLI RÜÜTELKONNA SÕNA OTSUSTAV? TOO 3 NÄIDET Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, kus otsustati talupoegade ja rahva igapäevaseid küsimusi. 3) ISELOOMUSTA KUBERNERI VÕIMUPIIRE ÜLDISELT. NIMETA 3 OLULISEMAT VALDKONDA, MIS OLID TEMA HALDUSES. Kindralkuberner oli nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks. Ta oli kuninga enda poolt määratud ja talle alluv. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postite...
Kirikumõisad ehk pastoraadid Tähtsaks muutus teraviljaeksport Olulisele kohale viinapõletamine Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes 20.Mis on restitutsioon? Millal, miks ja kuidas seda teostati? Mõisate tagasi andmine nende omanikele. Rootsi valitsusaja lõpul. Koos mõisatega sai ka aadel tagasi varasemad õigused talupoegade üle. 21. oli, miks ja millal koostati Roseni deklaratsioon? Selle sisu? 1739 - Roseni deklaratsioon. Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen. Deklaratsiooni kohaselt oli talupoeg pärisori ja mõisnik võis kohelda teda vastavalt oma äranägemisele. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupokale piiramatud koormised. Kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkonnale. Roseni deklaratsiooniga langes talupoeg õigusteta pärisorja seisundisse. 22.das oli korraldatud kaubandus 18.saj keskpaigas? Milliseid kaupu viidi välja,
armed. · Rootsi domineerimine piirkonnas ei meeldinud tema naabritele Taanile, Poolale ja Venemaale. See viis Rootsi vastase liidu sõlmimiseni 1699. Lepingu sõlmisid Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ning Saksi kuurvürst August II Tugev ja Taani kuningas Frederik IV. Rootsi vastase liidu sõlmimisele ning Poola ja Venemaa lähenemisele aitas kaasa ka endine Liivimaa rüütelkonna maanõunik J.R.von Patkul, kes oli kritiseerinud ägedalt Balti kubermangudes läbi viidud reduktsiooni ning Rootsi riigi vastase tegevuse eest tagaselja surma mõistetud. Sõlmitud leping nägi sõjalise edu korral ette Eesti- ja Liivimaa ülemineku Poola valdusesse ning Neeva suudmeala (Ingerimaa) andmise Venemaale. · Rootsi olukorda Põhjasõja eel raskendas veel: - 1695-1697 kogu Põhja Euroopat tabanud suur näljahäda.
3) Talupoegadele anti õigus mõisa rentniku peale kaevata. 4) Mõisa rentniku kodukariõigust piirati; talu peremehi ei võinud enam mõisas karistada. 5) Talupojad said talude päritava kasutamisõiguse. Eravalduses olevate talupoegade olukord ei paranenud. 6. Milline roll oli kuningavõimu ja aadli vastasseisus J. R. Patkulil? J.R Patkul oli haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik, kes tõusis aadliopositsiooni juhiks. Ta mõisteti süüdi mässu õhutamises. 7. Eesti linnade areng Rootsi ajal. Narva. Linnade arengut takistavad tegurid. Enne Liivi sõda olid kõik Eesti linnad asunud Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel ning osalesid aktiivselt väliskaubanduses. Sej ajal kulges transiit Narva ja Soome lahe kaudu ning tänu Peipsi järvele ja jõgedele olid kõik Eesti linnad kaubavahetuses osalised.
(Eisen ,,Esivanemate varandus"). Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906 aastal avati esimene eesti õppekeelega seitsmeklassiline tütarlastegümnaasium Tartus, 1907 aastal oli koolis 62 õpilast. Aastatel 1917-1929 töötas selles koolis Miina Härma õpetajana, nüüd kannab kool tema nime. Märksõnad, mida ei leidnud: maarjapäevad Kerjusmungad pistemaakler sirvilauad maanõunik haagikohus ,,konka" Eesti Aleksandrikool kabel LISA Balti erikord - Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Balti provintside - Eestimaa kubermangu, Liivimaa kubermangu ja Kuramaa kubermangu vallutamisel Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused
Mõisted Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liik...
Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg. Rootsi aeg. “Eesti kolme kuninga valduses” 1583. - 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult Harju-Viru vasallid, (sisuliselt Harjumaa) Järvamaa aadel 1583.a Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Põhja-Eesti ja Ingerimaa 1629.a Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Kohu Eesti mandriala 1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660.a Oliwa rahu Rootsi ja Poola Kogu...
Aadlike asjad. Liivimaa Õuekohus: Sama mis ülemine, aga Liivimaal. Gustav II Adolf 1611- 1632: Kui tema võimule tuli, sõlmiti Poolaga koheselt vaherahu. Hiljem sõjategevus järkus, kuid ruttu tehti taas vaherahu. 24. Reduktsioon Rootsi võimu ajal Reduktsioon 1680: Riigimõisate tagasivõtmine, kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa. Seda laiendati ka Eesti- ja Liivimaale. Tegi head riigile (a aadlikud vastu) Johann Reinhold Patkul: Liivimaa aadlipositsiooni juht. Maanõunik Kutsuti üles aadlike kuninga käske eirama. Mõisteti surma, põgenes. Põhjasõja ajal vihaseim intriigipuhuja Rootsi vastu. Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eesti maal ja Liivimaal: Eestimaal uuendatud maakorraldus, Liivimaal maapolitseikorraldus. Vakuraamat: Kõik talude koormised märgiti sinna ülesse, vastavalt talude kandevõimele. See piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. Rakmetegu: Talumajapidamisele kõige koormavam, 3-6 päevaks nädalas tuli
4. Rüütelkond, maanõunike kolleegium, maamarssal/rüütelkonna peamees Eestimaa rüütelkond 13. saj Saaremaa rüütelkond Taani võimu ajal, enne 1645 Liivimaa rüütelkond 1643 · Maapäev rüütelkonna üldkoosolek. (3 aasta tagant, kohustuslik kõigile rüütlimõisate omanikele, igal mehel 1 hääl). Kõrgeim organ. · Maamarssal (Lm) või rüütelkonna peamees (Em). Juhatas Maapäeva. · Maanõunike kolleegium 12 meest, valiti eluks ajaks, üks oli iga kuu resideeriv maanõunik · Aadlikonvent (Lm) või rüütelkonnakomitee (Em) Õigusi oli kärbitud 19. saj II poole reformidega, säilinud oli patronaadiõigus, postijaamade ülalpidamine jmt 5. Vallavolikogu, vallavalitsus 1866. aasta vallaseadus. Vallavalitsusse kuulusid: Talurahvaasjade komissar - riiklik järelevalveorgan 1889. aastast Vallavanem täidesaatev võim Valla täiskogu - esinduskogu Vallakohus kohtuorgan talupoegade jaoks, talupojad ise valisid endi seast kohtunikud, järelevalvet teostas 1889
-Sest Poola ajal oli baltisakslastel 1/12 haritavast maast, Rootsi oli neile maa kinkinud *Rüütelkondade väide ei saa läbi viia enne kui kohalik maapäev nõus on -Maapäevad ei oleks nõusolekut andnud *Carl XI ei hoolinud vastuväidetest -Liivimaa protesteeris kõige rohkem võeti kõige rohkem ära *Eestimaal umbes pool maavaldustest läks riigile *Saaremaal tagasi umber veerand maast *Liivimaal võeti tagasi üle 4/5 maavaldustest -Liivimaa maanõunik J. R. von Patkul saatis kuningale kirja, kus ähvardas teda, et võib mäss puhkeda -Kuningale ähvardus, von Patkul mõisteti Rootsi kohtu poolt surma -Patkul põgenes, läks Poola teenistusse, aitas Põhjasõjas ka Poolat *Mõisnikud ei pidanud lahkuma, sest ära võetud maa anti endistele omanikele rendile *Mõisast tulev sissetulek: 2/3 riigile, 1/3 mõisnikule (mõisavalitsemise tasu) Redutseeritud maad *Ei saanud enam omavoliliselt tegutseda
1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Kuna sellel ajal olid Eesti alad jää all 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? Neoliitikumis töödeldi näiteks tulekiviesemeid mitte ainult servast, vaid nüüd üle terve pinna. Kristalsetest kivimitest lihvitud mitut tüüpi kirveid ja talvaid. 3.Loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras ja lisa neile iseloomulikke tunnuseid (võrdle muistisi, asukohti, elatusalasid) Kunda kultuur Asulad veekogude ääres, rändav eluviis, - Küttimine, kalastus, korilus Kammkeraamika Pronksiaeg 1800-500eKr · Pronksist esemed · Asva kultuur kindlustatud asulad, kivikirstkalmud (ka laevakalmed) Eelrooma rauaaeg 500eKr- 50pKr o Rauast esemed o Tarandkalmed o U 2000 aastat tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg (keskmine) 450-800 · Üldine rahuaeg · Linnused o Mägilinn...
kaheksa Eesti rahvalaulu. 1807 ,,Stimmen der Völker in Lieder". Rahva vaimulaadi mõista rahvalaulude kaudu. Herderil oluline mõju rahvusluse arengule ja kontekstile. Lätis kahe maailmasõja vahel eraülikooli nimetatud Herderi Instituudiks. Pärast sõda Saksamaa Liitvabariigis loodi ,,Forschungsrad" Herderi instituut, mis kirjandust Balti riikidest ja Ida-Euroopast andis välja. Toetas vastavaalast uurimistööd. Parun Schoultz (1720-1782) liberaalne Liivimaa maanõunik, Aizkraukle mõisahärra. Esimese talurahvaseaduse andmine 1764, mis reguleeris talupoegade omavaheliste tülide küsimusi, suhteid mõisatega. 1789 esimene talurahva eraõigus. Schultz oli ettenägelik maapoliitik, alanud Vene keskvõimu pealetungis eriõiguste toetaja, ei tohi anda initsiatiivi käest. Reguleerida talurahva õiguseid, omavoli piirata. Põhjalik Liivimaa ajalookirjutuse katse 1773. Alates esimesest Saksa kaupmeeste saabumisest, sakslaste Aussidlungist 1158
sajandi lõpuks ligi 500 000 inimeseni. Sisseränne polnud eriti suur, piirdus peamiselt Peipsi äärde liikuvate venelastega. Eestlased moodustasid rahvastikust 90 95 %, sakslased 3 -4 %, rootslased 2 % ja venelased 0,5%. Aadel moodustas rahavastikut 1 %, vabad mitteaadlikud 9% ja talurahvas 90 %; linnades elas 5 -6 % rahvastikust. 18. sajandi lõpuks oli Eesti ligi 40 000 talu. Roseni deklaratsioon: Deklaratsiooni autoriks oli Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian von Rosen. Deklaratsioon pärineb 1739. aastast. Roseni järgi oli siinne talupoeg pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. Nagu talupoeg ise, kuulus ka tema maa ning vara mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polevat Roseni meelest millegagi piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus maanõuniku arvates vaid rüütelkonnale, mitte kohtule. Roseni deklaratsioon vastes kogu
Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid. Kättemaksuks Liivimaa aadlile saatis kuningas 1694.a laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile. Katariina II- 1702.a suvel tõusis Venemaa troonile. Valitsusaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes
okupatsiooni esimestest päevadest saadik. Siiski ei taastatud sõja oludes kohalike omavalitsuste esinduskogusid volikogusid ning kohalike omavalitsuste funktsioonid pandi linnapeadele, maa- ja vallavanematele. Saaremaa maavanem Hendrik Otstavel ja Kuressaare linnapea Johannes Perens olid esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal arreteeritud ja Venemaale viidud. Maavanema võimaliku kandidaadina olnuks sobiv varasem Saaremaa maanõunik Arnold Paas, kes oli selle aasta üle elanud. Kuid Paas oli sügisel õnnetuses viga saanud. Uue maavanemana asus esmalt tegevusse varasem Kuressare jaoskonna loomaarst Aleksander Koov (Amtsblatt, 1942, 1, 4). Kuressaare linnapeana määrati ametisse varasem linnanõunik Vladimir Kallas, Oskar Sepp kandis esialgu abilinnapea kohuseid. 18. veebruaril 1942 vabastati Koov Eestimaa kindralkomissari poolt isikliku taotluse alusel
1. Muinasaja uurimine Esiaeg ehk muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni 13. s. alguses p.Kr. Sellest ajast saame teadmisi inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal. Muistis on muinasjäänus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasvuringide paksuste muutusi. Numismaatika on aarete ja kaevamistel leitud müntidega tegelev teadus. Etnoloogia on rahvateadus. Rahvaluule on pärimuslik vaimne looming. Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inim...
Stefan Batory-oli 15711576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas; Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; e...
Rootsi domineerimine piirkonnas ei meeldinud tema naabritele Taanile, Poolale ja Venemaale ja see viis Rootsi vastase liidu sõlmimiseni 1699. Lepingu sõlmisid Vene tsaar Peeter I (valitses 1682-1725), August II Tugev (Poola kuningas 1697- 1733; Saksi kuurvürst 1694-1733) ja Taani kuningas Frederik IV (valitses 1699-1730). Rootsi vastase liidu sõlmimisele ning Poola ja Venemaa lähenemisele aitas kaasa ka endine Liivimaa rüütelkonna maanõunik Johann Reinhold Patkul, kes oli kritiseerinud ägedalt Balti kubermangudes läbi viidud reduktsiooni ning Rootsi riigi vastase tegevuse eest tagaselja surma mõistetud. Sõlmitud leping nägi sõjalise edu korral ette Eesti- ja Liivimaa ülemineku Poola valdusesse ning Neeva suudmeala (Ingerimaa) andmise Venemaale. Rootsi olukorda Põhjasõja eel raskendas veel: 1. 1695-1697 kogu Põhja Euroopat tabanud Suur näljahäda. 2
*asehaldur- kuninglik riigimaade haldaja *ametkond- maa oli jagatud ametkondadeks, eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. *vakus-ametkonnad jagunesid vakusteks Talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Lk.104-108 (Altmargi vaherahu 1629, Brömsebro rahu 1645, Oliva rahu 1660, Eesti- ja Liivimaa kubermangu säilimine, kindralkuberner, rüütelkonnad, maapäevad, maanõunik, adra- ja sillakohtunikud, meeskohtud, maakohtud, Eestimaa Ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus, Gustav II Adolf 1611- 1632) *Altmargi vaherahu 1629- Sõlmiti Preisimaal Altmargi külas. Sellega loovutas Poola Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile Hiljem vaherahu pikendati. *Brömbsebro rahu 1645- Taani ja Rootsi vahel oli järjekordne sõda, mille järgselt kaotaja loovutas Saaremaa Rootsile. Seega oli läinud kogu eestlaste maa Rootsi riigile.
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused....
1. Eesti kolme kuninga valduses. Taani aeg Saaremaal, Rootsi aeg Põhja-Eestis Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestis nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin aadel, kuna Rootsi kuningad kinnitasid siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu läks Rootsi riigile palju maid, sest sinna alla kuulusid endised ordu-, piiskopi- ja kloostrimaad. Lisaks nende aadlite maad, kes olid sõja käigus lahkunud või Rootsi vastu sõdinud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas kuberner. Sagedate sõdade tõttu oli ta ka sõjapealik, hoolitses linnuste eest ja jälgis et aadel täidaks oma ratsateenistuse kohustust. Teine suurem ülesanne oli veel talupoegade maksude laekumise kontrollimine. Kogu provints oli jagatud 7. linnuselääniks: Tallinn, Narva, Haapsalu, paide, Rakvere, Lihula, Koluvere. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Kuna nende üle ...
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemuse...
kir. Valitsemist Kirikuhierarhia: A. LM-l kindralsuperintendent(vaimulik) ja Saaremal superintendent, kelle nimetamisettepaneku tegi rüüteloknd kindralkubernerile ja Eestimaal kaotati piiskopi amet rüütelkonna soovil(sisuline juht Tallinna Toomkiriku ülempastor) B. Konsistooriumid: segavormid, kus olid lisaks pastoritele esindatud ka aadlit esindavad maanõunikud(linnades raehärrad): - Juhiks presidentist maanõunik, kelle valis rüütelkond C. Praostkonnad, mis omakorda jagunesid (kiriku) kihelkondadeks (18 saj in neid umbes 100) · Maakoguduste patronaadiõigus taastati: - Mõisnikul õigus valida pastor kui kirik oli ehitatud tema maale - Kroonumõisamaal asetseva kiriku puhul valisid kirikuõpetaja kõik koguduse mõisnikud
Eesti kunst Kunst on muutunud omaette nähtuseks alles modernsel ajastul, seega viimastel sajanditel. Esemed, kujud ja pildid, mida tänapäeval tajutakse esmajoones või ainult esteetiliste objektidena või nn. nagu puhta kunstina, olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega, aga ka inimeste mütoloogilise maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajan...
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
Kuid mitte midagi ei tulnud välja, nõuti vana seaduste kogumiku tõlkimist eesti keelde, kuid see käis ülejõu kuna see oli osaliselt ladina ja saksa keeles ning väga mahukas teos. Balti provintsiaalõiguse väljakuulutamiseni jõuti alles 1845. aastal. Kohtukorraldus: Pärast 1710. aastat oli: Eestimaa ülemmaakohus- Kuulusid kõik 12 maanõunikut, kindral kuberner, kes oli riigivõimu esindaja. Kuid kindral kuberner ei osalenud koguaeg ning mõnikord maanõunik oli eesistuja. Enamasti maanõunikud otsustasid ära kõik hääletamise järgi, kindral kuberneri üksik hääl ei otsustanud mitte midagi. Kõrgeim kohus. Liivimaa õuekohus. Baltikumi 18 sajandi kohtusüsteem oli üles ehitatud seisuslikku põhimõtet järgides. Sealjuures kuulus aadlile kõrgem kohtuvõim ka kõigi teiste seisuste üle. Alamastme kohtuteks eestimaal meeskohtud ja liivimaal maakohtud, üks igas maakonnas. Need moodustasid kohaliku aadli hulgast valitud kohtunik koos kahe
Saksa alades konsistoriaalne- valitsemisse kuulusid nii ilmalikud kui ka vaimulikud. Rootsi aladel episkopaalne- säilis keskaegne piiskopi süs, vaimulikud valitsesid kirikut, ilmalikel puudus sõnaõigus. Üldiselt vene keskvõim 18. saj luterluse vastu mingit huvi üles ei näidanud- sisuliselt jäi kogu kohalik kirikuelu ajamine kohalike võimude teha. Vene võimu saabudes taastus olukord, kus Eesti alal oli mitu erinevat territoriaalkirikut. Kirikut hakkas juhtima Maanõunik (ilmalik, üle minek Rootsi süsteemilt Saksa omale!) Kohtukorraldus-- Liivimaa kohtusüsteemis toimus aadlivõimu suurenemine riigivõimu arvelt. Järelikult lähenes Eestimaa kohtusüsteemile.Kõrgeim kohtuvim Liivimaa õuekohus, loodud 1630 aastate alguse reformiga, tähtsaim kohus Liviimaal. Enne oli riigiametnikega 50:50, nüüd aga hakkasid sinna kuuluma ainult aadlikud(läks rüütelkonna kontrolli alla). Maakondliku taseme kohtuasutus oli maakohus. Maakohtu kohtunikke määras vanasti
kergemini jõuda Pommerisse. Haapsalusse sõitis Vene tsaar otsima uut sündsat sadamakohta. Keisri saabumine tuli väga ootamatult. Ta randus siin Kassinina neemele, mis hiljem suures keisrivaimustuses ristiti Kaiserortiks. Peeter Suur viibis linnas lühikest aega, vaatas lossi ühes kirikuga ning juba paari tunni pärast randus ta Pullapää kohal, et sõita Ungrusse. Külaskäik Ungrus oli mõeldud Rootsi ülemjäägermeister ja Eestimaa maanõunik parun Reinhold Ungern Sternbergile, keda ta oli tundma õppinud mitmetel kokkupuutumistel Peterburgis ja Tallinnas. Ent parun oli juba kaks aastat tagasi Tallinnas surnud. Ungrus elas ainult veel tema kahekümneaastane lesk Sophie Auguste ühes oma aastase pojaga. Peeter Suur avaldas talle mehe surma puhul kaastundmust ning veetis aega mõnusasti vesteldes. Ungru mõisa aed olnud sel ajal ilusamaid Eestimaal. Aedniku saatel vaatas tsaar aeda rohkem kui tund aega
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine...
ulatusid 14 saj. Administraatorina käitus nii nagu kuningas seda soovis. Täiesti järeleandmatu. Tekib vihkamine. Kuningas 100 % Liivimaa olusid nii hästi ei teadnud, Hastfer tegi ettekandeid. Veebr 1690 Maapäev Liivimmaalased tõstatavad reduktsiooni küsimuse. Puhtalt pol küsimus. Küs kas kuningal on õigus Liivimaa seadusi muuta ja omatahtsi tõlgendada. Saadetakse saatkond Liivimaale. Üheks saadikuks Leonhard Gustav Buchlberg, kes oli tookord maanõunik, teine saadik Johann Krenholm Patkul. Peavad liviimaalaste arusaama dokumentatsiooni viima Stockholmi. Juunis 1691 ollakse kuninga palve ees ja peetakse läbirääkimisi, kokkuleppele ei jõuta. Kuningas toetub rootsi õigusele, saadikud liivimaa õigustele. Patkulil oli edu Stockholmis viibimise ajal, õnnestub 3 korral kuningaga kohtuda . nov 1691 õnnestus viimane kord. Eraviisilised kohtumised, ei ole dokumenteeritud. Ei ole räägitud, millest nad vestlesid. PRobleemne Patkuli tagasitulek
Kotzebue (kirjanik) - Maapäev (kõrgeim otsustusõigusega instants). Juht: Liivimaal maamarssal, Eestimaal peamees. Võimuperiood kestis kolm aastat. Tähtsaim ülesanne: esindada rüütelkonna huve. Täidesaatev organ oli maanõunike kollegium, mis koosnes 12 maanõunikust, eluaegsed. - Kaasaegne kroonik nimetas Liivimaad ,,aadli taevariigiks, vaimulike paradiisiks, välismaalaste kullakaevanduseks ja talupoegade põrguks". - Liivimaa maanõunik Otto von Rosen väitis, et mõisnikele ie kuulu ainult talupojad, vaid ka kogu nende vara. - Suure põhjasõja laastamisele järgnenud masendusaastail leidsid inimesed lohutust uues vaimses sõnumis, mida levitasid määri vennad ehk HERNHUUTLASED. Rõhuasetus lugemisele, mis tõi kaasa kiire kirjaoskuse kasvu ja raamatute arvu tunduva suurenemise. 1739. Aastaks oli avaldatud täielik eesti keelne piibel. - Jekaterina II Katariina
eramõisatesse. Eestimaa kubermangus oli kroonumõisasid väga vähe (umb 2 %), Liivimaal rohkem (15-30%). Liivimaa kroonumõisates jäid rootsiaegsed muudatused püsima, ümberasustamis õigus oli mõisnikel piiratud. Kroonumõisates oli talupoegade olukord parem. Talurahva olukord 18. saj Otto Fabian von Roseni deklaratsioon 1739 – Vohnja mõisa mölder Jaan sattus mõisnikuga konflikti ning esitas kaebused Peterburgi. Tehti järelpärimine. Liivimaal kirjutas maanõunik Rosen seletuskirja, milles anti Liivimaa rüütelkonna seisukoht – talupojad on pärisorjad ning mõisnik võib nendega teha, mis tahab. Roseni deklaratsioon ei ole õigusnorm või seadus, vaid on Liivimaa rüütelkonna nägemus sellest, milline on suhe talupoja ja mõisa vahel. Eesmärk on kaitsta Balti erikorda ja hoida ära keskvõimu sekkumine. Tegelik olukord – päris õigusetu olukord talupoegadel siiski ei olnud. Nad võisid ülejääki turustada ja kasu endale jätta. 1760-
mõju. Lisaks tuleb strat plandok elluviimisega kaasnevat KM vajaduse korral hinnata ka siis, kui: 1) eelnimetatud strat plandoks tehakse muudatusi; 2) eelnevalt nimetamata strat plandokga kavand tegevust, mille jaoks on vaja tegevusluba. Menetlus sarnane KMH menetlusega (programm ja selle avalikust), aga mitmete SPD menetlus ei ole avalik! ERANDID Naturaaladel: Panga panga näide (Mustjala valla maanõunik ! otsustas, et KM ei ole ja turistid on tähtsamad). Piirangud ja keelud 1) kinnisomandi kitsendused maakasutuse regul (LKalad, rand ja kallas, planeeringud) 2) keelatud ainete, tehnol, tegevuste loetelud e nn mustad nimekirjad (Hg, Kd, radioakt ü) 3) piiratud kasutusega ained, tegevused, tehnol e nn hallid nimekirjad (Zn, Ar) 4) potents kkohtlikud tegevused lisanõuded (evpomavastutus) (riskivastutus) (erinevad
ka eraomandusse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele, mis tähendas, et neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada (osta, müüa, vahetada, pantida), vaid selleks tuli nõutada kuninga luba seega kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle ümberkorraldused Liivimaal: konflikt oli kujunenud eriti teravaks Liivimaal, kuna seal oli läänistatud palju maid Liivi aadli opositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul, kes oli haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik, tuntud arvukate kohtuprotsesseidega oma vendade vastu ja teenijate eriti jõhkra kohtlemisega 1694. a anti Patkul ja ta kaaslased Stockholmi erakorralise kohtu alla, kus ta mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega, aga ometi õnnestus tal põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid Rootsi vastu Rootsi kuningas saatis kohaliku aadli murdmiseks Liivimaa kindralkuberneriks teguvõimsa ja
teiselt poolt vaimulike küsimuste juhiks on kindral-superintendent (soovituslik kasutada nimetust ülemsuperintendent). Eestimaal toimub sõna otseses mõttes revolutsiooniline muudatus. Kui läbi Rootsi võimu perioodi oli konsistoorium olnud vaid vaimulik ja rüütelkondadel polnud kaasarääkimisõigust, siis nüüd, seoses kapitulatsiooniga, mis Harkus kokku lepiti, tuleb segakonsistoorium. Nimetus Eestimaa konsistoorium jääb püsima. Vaimulikuks juhiks piiskop. Presidendiks saab üks maanõunik ehk ilmalik inimene. Sama toimub ka Saaremaal, ehkki Saaremaa konsistooriumi taastamislugu on veidi keerulisem. Saaremaa konsistoorimi eesotsas on superintendent ja ametis on ka Saaremaa maanõunik, kes rüütelkonda konsistooriumis esindab. Säilivad ka mõned linnakonsistooriumid Riias oma konsistoorium ja konsistoriaalpiirkond, samuti Tallinnas (Tallinna all-linn moodustab omaette konsistoriaalpiirkonna). Tallinna konsistoorium kui selline oli alguse saanud
Oleneb, kui parteistunud ja ühtsena KOVi näevad, võib kinnitamise protsess formaalsem või sisulisem. Kui kinnitatud, siis järgmine aasta hakkab ellu viima valitsus jälle. Näeb, et x tuhat euri teeehitamiseks ette nähtud. Siis mõtlevad et teevat hanke, kuulutavad välja, esitavad tingimused ja asukoha jms. Maksumus x tuhat (eelarve) 10%. Sest max ei ole mõistlik panna, eelarve läheb äkki lõhki. Tulevad pakkumised, siis nende hindamine. Seda teeb valitsus. Maanõunik, komisjon kutsutakse vms. Riigihangete nõudeid hakatakse siin rikkuma (teine rikkumine on dokumentide vormistamine, sulitegemine, kui lepitakse kokku sõbra teeehitusfirmaga. A la räägi mis ma kirjutan sinna, saan su võitjaks kuulutame, pärast arveldame omavahel, jagame 90/10 valla raha). Volikogu liikmed võivad mõjuvõimuga kaubelda aga riigihangetele ise ligi ei saa, kui pole just hankekomisjonis. Vb see sama volikogu liige on sinna kuidagi kaasatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
