Väljaminekud haridusele 5,3 (% SKP-st) (2002-2005) [4] Väljaminekud riigikaitsele 1,6 (% SKP-st) (2005) [4] Kogu väljaminekud (% ekspordi 2,9 (2004) ja välismaiste netotulude hulgast) (2004) [4] 4.1. Energiamajandus Põllumajandus, karjakasvatus, maavarad. 4.2. Esmasektor Peamised kaubanduspartnerid on Hiina 71,8 %, Kanada 11,7 %, Ameerika Ühendriigid 7,3 % Peamised eksportkaubad on vask, rõivad, elusloomad, loomsed tooted, kasmiir, vill, loomanahad, fluor (sulapagu), värvilised metallid. 9 4.3. Tööstus Maavarasid leidub rikkalikult, kuid neid kasutatakse vähe. Peamised maavarad on: nafta, kivisüsi, vask, molübdeen, volfram, fosfaadid, tina, nikkel, tsink, fluoriidi, kuld, hõbe, raud. 4.4. Teenindus Riigis on turism suhteliselt vähe arenenud kuna seal on suur osa riigist tühermaa ja stepp.
kiskjaks ja teist ohvriks. · Parasiididnugilised, organismid, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis-või toitaineid. · Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul tingimata mõnd aega peremehe arvel toituma (sooleussid) · Fakultatiivparasiidid parasiteerivad ainult soodsail juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt (voodilutikas). Detridofaagid ja redutsendid · Detriitsurnud taimsed ja loomsed jäänused (mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid) · Detridofaagiddetriidist toiduvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jt) · Seened ja bakterid moodustavad tavaliselt eraldi detridofaagide alagrupi ja neid nimetatakse redutsentideks. Ökosüsteemi struktuur · Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. · Toiduahela I tase autotroofid · II tasefütofaagid
mustus v põrandakattest või villasest tikist eralduv villatolm võib põhjustada hingamisteede ja limaskestade ärritust KASUTATUD ALLIKAD 1. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpakavill.html (12.10.2012) 2. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpaka_liigid.html (12.10.2012) 3. Loomsed kiud, Villaloomad [WWW] http://www.hot.ee/looduskiud/B3.htm (13.10.2012) 4. Irma Boncamper (2000). Tekstiilkiud, Käsiraamat. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, 323 lk 5. Wikipedia, Alpaca fiber [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Alpaca_fiber (13.12.2012) 6. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php?file=%2F14527%2Fmod_resource %2Fcontent%2F0%2FKiudude_pohiomadused.pdf (12.10.2012) 7. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk
16) Osata iseloomustada fosforhappe estreid on tähtsal kohal organismis energia muundamise protsessil, näiteks ATP. Osad on väga mürgised ja kasutatakse taimekaitsevahendina (metafoss) 17) Osata iseloomustada dünamiiti kui nitroglütseriini segada pulbrilise ainega, saadakse dünamiit 18)Mis on rasvad? Rasvhapete ja glütserooli estrid 19)Osata kirjutada rasva tekkimise võrrandeid (rasvhappe valem on ette antud) 20)Rasvade leidumine. Taimsed rasvad, hülge ja vaala rasv on vedelad. Loomsed rasvad on tahked 21)Rasvade füüsikalised omadused värvuseta, lõhnata, maitseta, vees ei lahustu, kõrge keemistemp. madal sulamistemp. kõrge toiteväärtus, rääsuvad õhu käes 22)Mis on rääsumine? Kuidas seda vältida? Rääsumisel tuleb juurde ebameeldiv maitse ja lõhn ja vältimiseks kasutada antioksüdante 23)Rasvade keemilised omadused (hüdrolüüs aluselises ja happelises keskkonnas) 24)Miks inimene rasvub? Liigne osa rasvhappest, mida inimene ära ei kuluta muudetakse
maksa/neeruhai haigusteks, psoriaas, tursed hammaste gused kasvajate ekseem väljalangemine, tekkeks, seniilsus jms Allikad Vaid loomsed Kalaõli,maks, Porgand, mais Kalasaadused, Makrellid, Päevalille- Mustsõstrad, Maks, pärm, allikad- pärm, majonees, oder, roheline tee, sardiinid, muna, seemnetest, paprika, neerud, kalamaksaõli, munakollane, kaeratoidud, kapsas, kana, nisuõlist, lehtkapsas, munad,
puu- ja juurviljad, marjad Lipiidid: · Lipiidi on rasvhapped, triglütseriidid (rasvad), fosfoliidid, glükoliidid, steroodid (kolestorool) · Energiaallikas · Kuuluvad kudede ja rakkude koostisesse (närvi, aju jne) · On asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas · Kaitseülessanne (soojus) Triglütseriidid e.rasvad: · Sisaldavad 3 tüüpi rasvhappeid 1. Küllastunud - loomsed, kookospähkel, palmiõli 2. (Mono)küllastumata oliiviõli, rapsiõli, sarapuupähkliõli, avokaado, mandlid 3. Polüküllastumata taimsed õlid, kala, mereannid Küllastunud Küllastumata Toatemperatuuril tahked Toatemperatuuril vedelad Taluvad kõrgeid temperatuure (kuni 200C) Ei talu kõrgeid temperatuure (üle 180C ei tohi kuumutada)
aastal avastati Maroko idaosas ka naftavarud. Maroko ekspordi peamised sihtturud olid 2009. aastal Hispaania (22%), Prantsusmaa (20,2%), India (4,9%) ja Itaalia (4%). Peamised ekspordiartiklid olid: rõivad ja tekstiil; elektroonilised komponendid; mitteorgaanilised kemikaalid; toormineraalid; väetised; naftatooted; tsitrusviljad; juurviljad ning kala ja kalatooted. Eesti peamised ekspordiartiklid 2004. a. olid: Elusloomad ja loomsed tooted - 28% , puit ja puidutooted - 26% , paberimass ja tooted sellest - 23% Maroko oli Eesti 107. ekspordipartner. Eesti peamised impordiartiklid 2004. a. olid: Mööbel ja mööblilisandid - 44% , kivist, kipsist tooted - 28% , masinad ja seadmed - 23%Maroko oli Eesti suuruselt 88. impordipartner. 2009.a. kaubavahetuse maht 31 miljonit krooni (74.koht). Eesti eksport Marokosse 29 miljonit krooni, millest paber ja papp 12 miljonit krooni, mineraalsed kütused ca 10 miljonit krooni
piirkonnas. Vesi lahustab toitained ja kannab neid organismis laiali (moodustades tähtsa osa verest jt kehavedelikest, loob püsiva sisekeskkonna ja kaitseb neid ülekuumenemise eest. 3. Miks peab toituma mitmekesiselt? Vastus: Selleks, et saada pidevalt kõiki toitaineid, tuleb süüa mitmekesist ja vaheldusrikast toitu. 4. Miks lapsed, noored ja rasedad peaksid kindlasti ka loomset valku sööma? Vastus: Kasvaval organismil on valguvajadus suurem. Loomsed valgud sisaldavad ka selliseid aminohappeid, mida inimene ise sünteesida ei saa. Kui neist jääb puudu, tekivad tervisehädad ja kasv võib pidurduda. 5. Mis on vitamiinid? Milleks organism neid vajab? Vastus: Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mis osalevad ainevahetuses ensüümide koostises. Asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. 6. Mis on ensüümid
merekalad, vähemal määral ka piimasaadused, munad ja pagaritooted Ohutu joodi päevane üldkogus on kuni 0,5mg. Molübdeen Asub peamiselt luudes, neerudes, maksas, neerupealistes ja juustes. Leidub peamiselt loomsetes toiduainetes. Aedviljade ja piima molübdeenisisaldus oleneb selle elemendi rohkusest pinnases. Koobalt Koobalti varud paiknevad põrnas, neerudes, kõhunäärmes, maksas, lihastes, erütrosüütides ja vereplasmas. Koobaltirohkusega hiilgavad loomsed subproduktid, kasinalt on koobaltit aga taimedes. Koobalti ohutu päevane kogus täiskasvanule on 0,025-0,050 mg. Räni Suurem osa ränist on koondunud sidekoest moodustunud tugistruktuuri: sidmetesse, kõhredesse ja kõõlustesse. Peamised räni sisaldavad toiduained on teraviljasaadused. On vaja mitmete keeruliste segamolekulide ehituseks; kõõluste, kõhrede ja sidemete arenguks; kaltsiumiühendite ladestumiseks luudesse; naha, juuste ja küünte normaalse
- Tõestab: - DNA olemasolu - 2 membraani (välis ja sise) - Ribosoomide olemasolu (valgussünteesimine) 3. Hulkraksuse teke - Toimus väga kiire mitmekesistumine, kujunesid välja kõik peamised ehitustüübid - Esimesed taimsed hulkraksed - punavetikad → pruun- ja rohevetikad → maismaa taimede eellased - Esimesed loomsed hulkraksed - pehmete kestadega selgrootud - Käsnad - Ainuõõssed (meduusid, korallid) - Limused (teod) - Ussid (kaanid) - Lülijalgsed - Okasnahksed (merisiilid, meritähed) - Esimesed keelikloomad ehk esimesed selgroogsed loomad (kalad) Siirdumine maismaale Taimeriik: - Siirdumine maismaale umbes 450 milj. a. tagasi
RAKU EHITUS R.Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri -ühendab elundit...
steroidid, kolesterool. 15. Tahked rasvad on tahkes olekus aga vedelad rasvad e. õlid on vedelas olekus. Tahkeid rasvu leidub loomorganismis. 16. Fosfolipiidide tähtsus: · Osalevad närvirakke isoleeriva kihi kujunemises. · Kopsukoes tõstavad pindaktiivsust. Takistavad kokkukleepumist hingamisel. · On aktivaatorid ja vahendajad. · Osalevad transportprotsessides. · Emulgaatorid. 17. Erinevad vahad: · Taimsed vahad nt. puuvilja kattev vaha. · Loomsed vahad mesilasvaha. 18. Erinevad steroidid: · Suguhormoonid östrogeen, testosteroon. 19. Ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine on haigus, mille korral veresoonte valendik aheneb veresoonte seina kogunevate ainete tõttu. Ateroskleroosi üheks tekkepõhjuseks on vere liiga kõrge kolesterooli tase. Ateroskleroosi teket soodustavad ka kõrge vererõhk, pärilik eelsoodumus, vanus, eluviisid, vähene füüsiline koormus. 20. Lipiidide funktsioonid organismis: · energeetiline,
Apteegivõrgus saada olevate rauapreparaatide võrdlus Elen Vänzel Eliisa Soome Janne Nuut Kersti Maala Raud Elutähtis mineraal Võib suurtes kogustes olla ka eluohtlik mineraal Mõju salakaval ning pikaajaline Raua liigsus organismis ohtlikum kui kerge vaegus. Seega on suhteliselt mõttetu ja potentsiaalselt ohtlik tarvitada raualisandeid "igaks juhuks". Ohud liigtarbimisel Koosmanustamisel vitamiin C-ga on raud ohtlik limaskestale kahjustav toime Tekib iiveldus, kõhulahtisus/-kinnisus või isegi seedetrakti haavand Raud ei eritu uriini, higi, sapiga, vaid ainult verekaotuse või vananenud rakkudega ... Kui rauda on organismis liiga palju, siis on suur risk haiguste tekkeks, mille arengus mängib rolli oksüdatiivne stress nt. ateroskleroos, diabeedi tüsistused, kroonilised põletikud jms. Kerge rauavaegus pole nii ohtlik kui raua li...
ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Makroelemendid 98-99% · C ; H ; N ; O ; P; S Mikroelemendid vaja väga väikestes kogustes · K; S;P;Cl;Ca;Na;Mg;Fe;Zu;Cu;I;F Ca - luude tugeus,luudekoes Mg klorofülli koostises Fe (aneemia-raua puudusest) hemoglobiinis seob O2 ja võimaldab O2 viia kehasse. I2 - kilpnäärme hormoonide sünteesiks F hambaemaili koostises Kehas on kõige rohkem hapnikku (keem.el.) Orgaanilisest ainest on kõige rohkem valke. Anorgaanilised ained vesi 80% Orgaanilised ained- valk 14% Osmoos- lahustis molekulide liikumine ( K ja Na) VEE ÜLESANDED: · Ainevahetus · Temperatuuri reguleerimine · Jääkide eemaldamine · Ainevahetus reaktsioon · Tagab nahale elastsuse · Tagab rakule vererõhu · Kaitse(loode areneb) · Viljastumine(toimub niiskes keskkonnas) SAHHARIIDID E. SÜSIVESIKUD Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises ohn süsinik, vesinik ja hapnik. 1. ...
temperatuure (üle 180 kraadi ei tohi kuumutada), kuid on organismi poolt palju paremini omastatavad. Rasva omastatavus organismi poolt sõltub tema sulamistemperatuurist, mida madalam see on, seda parem omastumine. Rasvu sünteesib inimese organism ka ise nii valkudest kui süsivesikutest. Süües üleliia magusat ning seda mitte ära kulutades võib minna paksuks, kuigi rasvu palju ei söögi. Puu- ja köögiviljad rasvu praktiliselt ei sisalda. Rasvarikkad loomsed toiduained on pekk, rasvane liha, kananahk, või, hapukoor ja rõõsk koor, munakollane, rsvased kalad. Siin tuleb meeles pidada, et uuemad toitumisalased uurimused rõhutavad kalarasvades sisalduva oomega-3-rasvhapete head mõju organismile, eriti südamele ja veresoonkonnale. Rasvarikkad taimsed toiduained on seemned ja pähklid. Rasva liigne hulk organismis suurendab haigestumist südame- ja veresoonkonnahaigustesse,
maastikule hävitavalt. Selle põletamine kahjustab väga palju keskkonda Nimeta tuumaenergia eeliseid ja puudusied Tuumaenergia eelised on väga suur energiasisaldus ja see ei tekita kasvuhoonegaase. Tuumaelektrijaamu on aga kallis ehitada ja hallata. Tuumakütuse hankimine on keeruline ja radioaktiivsete jäätmene käitlemine on raske. Samuti on katastroofi oht Millised looduskeskkonna osad moodustavad biomassi Biomassi moodustavad taimsed ja loomsed organismid Mida ühist on biomassi ja kõikide fossiilsete energiaallikate kasutamises Nende kõikide põlemisel tekib süsihappegaas ja algselt on fossiilsed kütused tekkinud ka biomassist Kuidas mõjutab biomassi kasutamine süsihakkegaasi hulka atmosfääris Kui biomassi tarbitakse enam-vähem sama palju, kui teda juurde tekib siis see ei mõjuta süsihappegaasi hulka Mille poolest sarnaneb biomassi ja fossiilsete energiaallikate kasutamine
13.Mis on lipiidid? – Rasvataolised ühendid. Organismide energiaallikas. Rasvad, õlid, vahad, steroidid. 14.Kuidas jaotatakse lipiide? – Lihtlipiidid: glütserooli ja rasvhapete estrid. Rasvahapetes rohkem kaksiksidemeid kui õlis. Liitlipiidid – lihtlipiidide ühinemisel tekkivad. Steroidid – madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, vees peaagu ei lahustu. Vahad. 15.Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest, kus neid leidub? – Tahked on loomsed, vedelad taimsed, erinevad ehituselt. 16.Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? – Kuuluvad rakumembraani ehitusse. 17.Nimeta erinevaid vahasid? – Mesilasvaha (ehitamiseks), taimede lehtedel peal (kaitse veeaurumise eest). 18.Nimeta erinevaid steroide ja nende ülesandeid – Suguhormoonid – vastutavad rakkude eest, soole iseloomulik kehakuju. Kolesterool – raku membraani ehituses. 19.Mis haigus on ateroskleroos? – Veresoonte lupjumine. 20.Lipiidide funktsioonid organismis
Organism ei saa aminohappeid varuks säilitada. Pikemaajaline ühe või teise aminohappe puudumine võib võhjustada toitumise puudulikkust, hoolimata teiste aminohapete küllastusest.Seepärast on kõige otsarbekam segatoit. Teraviljatoitu sööme piima ja piimasaaduste, liha ja kalaga.Kaunviljatoidule lisame piima ja tangu. Põhilised toiduained, millega organism rahuldab oma valguvajaduse on liha, kala, kohupiim ja muna. Täiskavsnu toiduratsioonis peaksid 50%-60% valgu üldhulgast olema loomsed valgud. Pea meeles, et valkude omastamist raskendavad sealhulgas näiteks liiga rasvane toit, suured toidukogused. Atleetvõimleja toidukordade vahe ei tohiks olla lühem kui 3h ja pikem kui 4h.Liiga prisket kõhutäit ei jõua magu 3-4 tunniga seedida. Ei teki isu ning lihaste kasvamiseks nii vajalikke valke omastab organism puudulikult.. Soovitav on enne treeningut süüa kergesti seeditavat toitu: lahjat kohupiima, paar viilu saia ja klaas mahla
kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin on loomsetele organismidele vitamiin A eelühendiks. Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A-aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga. Karotenoidid peavad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphappega, et nad saaks imenduda. Kõige suurema tähtsusega isomeer on -karoteen, mis esineb looduslikest objektidest isoleerituna punakas-oranzide kristallidena. See isomeer ei lahustu vees ja vesilahustes ning ka etanoolis on ta lahustuvus piiratud. Samas lahustub -karoteen hästi apolaarsetes
Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist Omega rasvhapet. Kui palju kala süüa Kalanormiks päevas peetakse vähemalt 30 grammi. Kalaliha on kergelt seeditav, sisaldab vähe kaloreid, mistõttu on tal eelis liha ees. Loomsed rasvad (va. kalarasv) saavad tihti haiguste allikaks, organismi tekib vabu puriine. Kerge seeditavuse tõttu võib kala kasutada nii hommiku kui ka õhtusöögiks. Kala säilitamine 0 2° C juures Hapnik Niiskus Valgus Vältida ristsaastumist Värske kala tunnused Värske kala tunnused Saasteained Mida vanem, suurem ja rasvasem kala, seda suurem on saasteainetega saastumise oht raskemetallid elavhõbe, arseen dioksiinid Parasiidid laiuss:
Organismis on umbes 140 g kolesterooli, millest u 10% veres, ülejäänud rakumembraanides ja närvilõpmetes. Toiduga saadakse u 20-30% kolesterooli, ülejäänud sünteesib organism ise. Päevas ei tohiks saada rohkem kui 300 mg kolesterooli. Kolesterooli vajalikkus: rakumembraanide ehituseks, mitmete hormoonide, sapphappe valmistamiseks jne. Kolesterooli liia korral võivad veresooned muutuda hapraks, suureneb infarkti oht. Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda, küll aga loomsed. Nendest on kolesteroolirikkamad muna, aju, neerud, maks, või, juust, vähid, krabid. Kolesteroolitasemega koos tuleb vaadelda toiduaine küllastunud (piimarasvas, maksas, neerudes) ja küllastumata rasvhapete suhet, esimesed soodustavad kolesterooi väljaviimist organismist, teised aga tõstavad seda. Kolesteroolitaseme vähendamiseks: piirata searasva, või, koore tarbimist, kanalt eemaldada nahk, süüa tailiha, kana ja kala, vähem rasvaseid kastmeid, majoneesi, süüa kiudainerikast toitu
REFERAAT keemias Karl-Madis Kärtmann 9.B klass 2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud....................................................................................................................................7 1.4 Teised kiudained............................
Füüsikalised omadused Karboksüülhapete füüsikalised omadused on määratud nende molekulide võimega moodustada tugevaid vesiniksidemeid. Karboksüülhapete molekulidevahelised visiniksidemed on sedavõrd tugevad, et isegi aurus võib leida omavahel ühinenud molekule. Sel põhjusel on korboksüülhapped võrdlemisi kõrge keemistemperatuurida vedelad või tahked ained. Rasvad Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhilisteks komponentideks on rasvad. Keemilises mõttes tähistab sõna rasv glütserooli triestrit karboksüül- hapetega. Laboratooriumis võib valmistada ükskõik millise karboksüülhappelise koostisega rasvasid. Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Looduslikud rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata.
Prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime, seene ja loomariigiks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud. Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest, tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist.
positiivset, kuid tollel ajal ei olnud ka väga suurt põhjust muretsemiseks. Reostus oli siis tõesti väike. Lahendused Samal ajal uurivad keemikud praegu uusi meetodeid, mis oleksid säästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, tagades ühtlasi pideva majanduse ja tööstuse arengu. Näiteks: Biokütused: Sõidukite transpordiks kasutatav kütus, mida saadakse biomassist. Mitmeid erinevaid biomasstooteid, nagu suhkruroog, rapsiseeme, mais, puit, hein, loomsed ja põllumajanduslikud jäätmed on võimalik muuta kütuseks, kahjuks seda ei kasutata; Mis on biokütused? Tavaliselt biodiisel ja bioetanool, mis on tehtud taimedest nagu mais, soja, suhkruroog, raps ja palm. Kasutatakse peamiselt transpordi kütuseks. Biokütused võivad olla puhtad, millegagi kokkusegatud või millegi lisandid. Miks me neid kasutame? Esiteks energiajulgeoleku pärast, et sõltuda vähem gaasi ja nafta impordist. Teiseks
Majanduslikult arenenud riikides kipub rasva hulk toiduratsioonides suurenema 40...45-ni. Peale rasvase sealiha käsutamise on selle põhjuseks mitterasvainetes, sealhulgas ka kondiitritoodetes sisalduv nn. peidetud rasv. Rasva üleliigne tarvitamine mõjub tervisele ebasoodsalt, suurendades haigestumust eriti südame- ja veresoontehaigustesse ning soolevähki. Et ükski toidurasv ei ole bioloogiliselt täisväärtuslik, siis peavad toiduratsioonides sisalduma nii loomsed kui ka taimsed rasvad. Viimaste hulk peaks moodustama umbes 20... 30 rasvade üldhulgast. 'Elatanud inimestel tuleb eelistada toiduõlisid loomsetele rasvadele. Täielik üleminek taimsetele rasvadele ei ole organismile kasulik. Inimese minimaalne Unoolhappevajadus on 2... 6 g päevas, mis sisaldub 10... 15 g päevalilleõlis. Et luua mõningat linoolhappe küllust.
Liigutamine (müofibrillid)- lihasrakus olev valguline kiud, võimaldab raku liikumise. Ensüümid (reaktsioonide kiirus ja toimumine) Rasvad (orgaaniline aine) Energiaallikad Ehitusmaterjal (rakumembraanid ja organellide membraanid) Rasvkude olulistes ,,ohupiirkondades" (silmamuna ümbrus, neerude ümbrus, kannarasv)- kaitseülesanne · Taimsed õlid · Loomsed rasvad Süsivesikud (orgaaniline aine) Peamine energeetiline ülesanne! · Suhkrud, tärklis (enim taimsetes toiduainetes) · Lihastes ja maksas glükogeenina (loomne ,,tärklis") · Üleliigsed süsivesikud muudetakse rasvadeks Ehituslik ülesanne · Membraanides, DNA-s ja RNA-s · Taimerakukestades tselluloos (enamlevinud süsivesik looduses!
Rasv- glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv. Nt taimeõlid, veel on ta piimarasvas, oliivi- ja päevalilleõlides. Küllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole võimeline tootma ning mis seetõttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape) Detergent- puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained Seep- pesemisvahend, rasvhapete K(vedel) või Na(tahke) sool Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape Kodeeritav aminohape- üks neist 20-st aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid Asendamatu aminohape- valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida org ei suuda ise sünteesida Peptiid- molekul, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest Polüpeptiid- peptiid,...
taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin on loomsetele organismidele vitamiin A eelühendiks. Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A- aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga. Karotenoidid peavad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphappega, et nad saaks imenduda. Kõige suurema tähtsusega isomeer on -karoteen, mis esineb looduslikest objektidest isoleerituna punakas-oranzide kristallidena. See isomeer ei lahustu vees ja vesilahustes ning ka etanoolis on ta lahustuvus piiratud. Samas lahustub -karoteen hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites, millised on alifaatsed ja
◦ poole oma elust, ca 20 päeva, on tsirkulatsioonis transportfunktsioon Globuliinid ◦ Kõik vereplasma valgud, v.a. albumiinid, klassifitseeritakse kui globuliinid, mis omakorda jagunevad alfa-l, alfa-2, beeta ja gamma-globuliinid ◦ Albumiinide ja globuliinide suhe veres on normaalses terves (mitte haigestunud) organismis püsiv suurus VALKUDE KLASSIFIKATSIOON 2. Päritolu järgne klassifikatsioon 4. Funktsionaalne klassifikatsioon ◦ loomsed ◦ ensüümid - pepsiin, trüpsiin, amülaas jt. ◦ taimsed ◦ transportvalgud - hemoglobiin, müoglobiin, ◦ bakteriaalsed transferriin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad (Na- ◦ viiruste valgud pump, Ca-pump) ◦ 3. Lokalisatsiooni järgne klassifikatsioonstruktuursed valgud - kollageenid, elastiinid,
(taimedes 75-80%, loomorganismides -2%, mikroorganismides 12-28%, seentes 3%) Süsivesikud ehk sahhariidid jagunevad kolmeks: 1. Monosahhariid ehk lihtsuhkrud, mis jagunevad kaheks: a) Pentoosid nt riboos Desoksuriboos b) Heksoosid 2. Glükoos & fruktoos Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappest. Need on hüdrofoobsed ja veest koosnevad. 1)Lihtlipiidud ehk neutraalrasvad Vedelad taimsed õlid Tahked loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed Tahked Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped tahked rasvad (nt seapekk) Süsinikaatomi vahel üksikssidemed Talletakse rakkudes, kasutatakse energiallikana. Vedelad Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olakus. Süsinuku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ja seentes varuaineks. Õli seemnetes raps. Viljas oliivid, pähklid. Vahad Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel. Täidavad kaitsefunktsiooni.
suhteliselt suuremates kogustes võrreldes teiste – mikrotoitainetega. Keemilise koostise järgi Toiduaineid võib klassifitseerida temas oleva mingisuguse keemilise aine (valgud, rasvad, süsivesikud (tärklis) jms sisalduse järgi järgmiselt: valgurikkad, rasvarikkad ja süsivesikuterikkad (tärklise-) toiduained. Väga palju levinud toiduained sisaldavad rohkesti nii valku kui süsivesikuid (tärklist). Taimsed toiduained sisaldavad rohkem süsivesikuid, loomsed aga valku ja rasva. Valgurikkad toiduained jaotatakse taimseteks ja loomseteks. Taimsed toiduained: sojatooted (sojaoad); enamik puuvilju, kaunvilju (oad), herned, läätsed; pähklid, seened. Loomsed toiduained: Lihatooted – veise-, sea-, lamba-, linnuliha, kala (kalatooted), vorstitooted, sink, pasteedid jms. ; Piimatooted – piim, hapukoor, juust, kohupiim, pett, keefir, munad.
Kus leidub tahkeid, kus vedelaid rasvu? Rasv on glütserooli (propaan1,2,3triooli) triester karboksüülhappega (tegelikult rasvhapetega). Küllastumata rasvhapped kujutavad endast ahelat kus süsinike aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside, olekult on rasv vedel. Küllastunud rasvhapete ahelates on süsinike vahelised sidemed ühekordsed, olekult rasv tahke. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv. POLÜMEERID 1. Millest polümeerid koosnevad? Mis on polümerisatsiooniaste? Kuidas polümeeridele nimetused antakse? Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). Polümerisatsiooniaste on elementaarlülide arv polümeeri molekulis.
Varuaine (tärklis taimedel, glükogeen loomadel/inimesel, laktoos piimas) Ligimeelitamine (õienektar) Kaitsefunktsioon (suhkur alandab külmumistemperatuuri) Toit ( imetajate piimasuhkur) Biosünteetiline ( muutuvad lipiidideks jt org. aineteks) Lipiidid Neutraalrasvad koosnevad glütseroolist ja 3 rasvhappe jäägist hüdrofoobsed rasvad, õlid Vahad koosnevad lihtsamast alkoholist ja 1 rasvhappest hüdrofoobsed taimsed vahad (lehtedel), loomsed vahad (mesilasvaha) Lipiidid Hüdrofiilne pea Hüdrofoobne saba ·Steroidid keerulise ehitusega molekulid, hüdrofoobsed D-vitamiin, mõned hormoonid (adrenaliin), kolesterool ·Liitlipiidid (fosfolipiid) koosnevad lipiidist ja mõnest muust molekulist Lipiidide ülesanded Energeetiline funktsioon( 1g rasva- 38,9 kJ ) Varuaine ( talvine rasvakiht, seemnetes õli) Kaitseaine (nahaalune rasvakiht, siseelundite ümber olev rasvakiht jne)
BIOLOOGIA KT NR1 *Inimese rakud on ehituselt ja talituselt loomsed rakud. *Rakud on väikesaimaid organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused. Vt. Vih raku ehitus. *Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad KOE. *Inimkehas võime leida neli põhilist koetüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. *EPITEELKOE rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning keaõõnsusi katva kihi. *SIDEKOE eripäraks on see, et rakuvaheainet on rohkesti.
kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin on loomsetele organismidele vitamiin A eelühendiks. Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A-aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga. Karotenoidid peavad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphappega, et nad saaks imenduda. Kõige suurema tähtsusega isomeer on -karoteen, mis esineb looduslikest objektidest isoleerituna punakas-oranzide kristallidena. See isomeer ei lahustu vees ja vesilahustes ning ka etanoolis on ta lahustuvus piiratud. Samas lahustub -karoteen hästi apolaarsetes
lugeda tervislikuks dieediks, mis aitab ennetada mitmeid haigusi. Kui aga minna kaasa lihtsalt suurenenud tervisetrendiga ilma süvenemata ja eeltööta, ei pruugi tagajärjed olla eriti ilusad ja seda eeskätte laste tervisel. Põhjus, miks mõnikord taimetoitlusele üle minnes : tekivad terviseprobleemid on see, kui tavapärasest, tihtipeale ühekülgsest menüüst, jäetakse välja loomsed toiduained, ilma neid millegagi asendamata ja millega kõiki aineid kindlasti asendada ei ole võimalik. Kasutatud kirjandus : http://maitsed.delfi.ee/persoon/arst-ja-toitumisspetsialist-mai- maser-veganlus-toitumismudelina-on-taiesti-pohjendamatu? id=77770282 http://www.terviseuudised.ee/uudised/2017/05/07/pikaaegne- veganlus-on-suur-terviserisk
Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. Toitumine · Süsivesikud peavad andma 5565 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 1015 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. Söö hästi, siis tunned end hästi 2 Me sööme selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendi naudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu ja
B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP niatsiin, maks,pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov nikotiinhape B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat pAB p- maks, piim, munad, pärm aminobensoehape
sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päritoluga valgud: muna, piima, juustu ja Joonis 3 Piimatooted sisaldavad liha valgud. Väheväärtuslikud valgud on sellised, täisväärtuslikke toiduvalke kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist. Kuigi erinevate, ainult taimsete valkude kooskasutus võib toitujale tagada enam-vähem täisväärtusliku, tasakaalustatud valgusegu, pole sellisel kombineerimisel sügavat mõtet. Rõhutame siinkohal, et see eeldab väga korrektseid ja täpseid teadmisi taimsete valkude aminohappelisest koostisest ning tarbitavate taimsete toitude igapäevaste koguste täpset arvestamist. Teiseks,
Kanadast. Kõik elemendid paiknevad VIIIB rühmas. Tüüpolekuna on ained tahked 25oC juures. Kõik ained reageerivad hapnikuga, happetega, sooladega ja mittemetallidega. Looduses esineb üle 500 rauamineraali, millest 300 on kasutusel, koobalti üle 30 koobaltimineraali ja niklit üle 50 niklimineraali. Raua aatom on hemoglobiinimolekuli kesmes olev aatom. On oluline elutegevusel. Selle omastamist soodustab C-vitamiin. Rauarikkad toiduained on loomsed, taimsed toiduained kui ka mõned mineraalveed. Raua puudusel tekib aneemia. Surmav annus inimesele on 79g. B12-vitamiini keskmes on koobalti aatom. Võtab osa punaste vereliblede tekkest, aktiveerib ensüüme ja soodustab raua omastamist. Eriti rikkad on loomsed toiduained ja taimsed toiduained. Defitsiit tekitab surmavat aneemia vormi. Defitsiit esineb sageli eakatel. Inimesed, kes on seotud koobalti tootmisega, neil võib põhjustada vähktõbe
- suurem risk südame-veresoonkonna haigusteks o hüdrogeenimine muudab rasvhapete struktuuri, mis teeb need organismile raskesti seeditavaks o seal võib esineda kantserogeenseid ühendeid 3. LIHTLIPIIDID -koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest; on rasvad, õlid ja vahad; energiarikkad - organismis energia - ja varuallikas NEUTRAALRASVAD o tahked loomsed rasvad ja vedelad taimsed õlid o taimsed õlid on varuaineks - taimed hakkavad nende õlide arvelt kevadel uuesti kasvama VAHAD -tahked ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele o TAIMSED VAHAD kaitseülesanne puuviljadel ja okaspuude okastel o LOOMSED VAHAD
ja kui külmale tundlikum nisu hävis, jäi rukis kasvama. Eestlaste toidulauale lisandusid nisutooted rukkileivast palju hiljem ja saia kasutati rohkem pidusöögina. Kui esimese Eesti Vabariigi ajal söödi leiba-saia umbes 730g elaniku kohta päevas (leiba sellest ¾), siis kuuekümnendatel tarvitati neid vaid 200-400g päevas ja saia osakaal tõusis kuni pooleni, hakati rohkem maiustama kondiitritoodetega. Üheksakümnendatel tõusis uuesti leiva-saia ning putrude tarbimine, kuna loomsed toiduained kallinesid märgatavalt. Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringust (A. Kasmel, A. Lipand ) selgus, et 1996. aastal sõi rukkileiba iga päev 91%, saia 84% ja sepikut 12% inimestest. Enamus neist (69%) sõi 1-4 viilu rukkileiba päevas, ainult 16% tarbis 5-6 viilu ja üle 7 viilu leiba vaid 6% elanikest. Miks on siis leib nii oluline? Tänapäeval saame me leivast kolmandiku toiduenergiast ja kolmandiku valgu ja süsivesikute kogusest
Tauriin oli vähe tuntud, sest valkudes teda ei leidu. Nüüdisajal on ta meditsiini jaoks "taasavastatud" väävlit sisaldav aminohape, mis moodustub metioniinist. See aminohape on oluline imikute toitesegude komponent. Toitesegu koostise lähendamiseks rinnapiimale lisatakse alates 1984. aastast kvaliteetsetele kuivsegudele tauriini. Vabadest aminohapetest on just tauriini rinnapiimas kõige rohkem (vereplasmas on selle ühendi sisaldus 0,2...0,8 mg%). Tauriini allikateks on loomsed valgud, kuid ta puudub täielikult taimses toidus. Tauriin osaleb sapphapete sünteesis, südamelöökide regulatsioonis, aju neuronite ja kesknärvisüsteemi aktiivsuses, membraanide stabiilsuse säilitamisel ja nägemisfunktsioonis. Tauriini tausta iseloomustatakse märksõnaga stabiliseerimine. TÄIS- JA VÄHEVÄÄRTUSLIK TOIDUVALK Toiduvalgud jaotatakse asendamatute aminohapete sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeks
Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep. Õli viljades oliivid, pähklid 16. Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. 17. Nimeta erinevaid vahasid? Vahad on Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. · Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; · Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 18. Nimeta erinevaid steroide ja too näiteid. · Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), östrogeen (naissuguhormoon), progesteroon (naissuguhormoon), neerupealiste hormoonid, Dvitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. · Vitamiinid · Kolesteriid loomaraku membraani koostises. 19
Töö 2.2 teoreetiline osa Karotenoidid fotosünteesi abipigmentid, mis asuvad taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides (ka teistes fotosünteesivates organismides) ja absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ning on täienduvateks kiirguse retseptoriteks, aga täidavad taimedes ka kaits. Karotenoidid (>600) klassifitseeritakse kui tetraterpenoide, struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Lükopreen kõige pikema ahelaga karotenoid. Karotenoidide kaks põhigruppi on: karoteenid (ei sisalda O2 , lükopreen, -,-,-, -, - karoteenid, ..) ja ksantofüllid (sisaldavad O2, luteiin, zeaksantiin, ..) Loomsetele organismidele on neli karotenoidi (-,- ja -karoteen ning -krüptoksantiin) vitamiini A eelühenditeks. Vitamiin A esmaseks funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine, lisaks sellele on ta antioksüdant ja kaitseb silmi kahjul...
Referaat Inimeseõpetus Koostaja:Torm Edvard Juhendaja:Heli Iisrael Keila 2011 Sisukord. 1.Tervislik toitumine. 2.Toidupüramiid. 3.Vesi · Vesi on vajalik kogu organism toimimiseks. · Veetaset tuleb hoida tasakaalus. · Millest veetase sõltub? 4.Ausus toidu vastu. 5.Vitamiinid,mineraalained. 6.Kiudained. Tervislik toitumine. Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks.Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse:Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele ...
3) oligosahhariidid – 2-10 lihtsuhkrut, lahustuvad hästi vees, liiguvad org. kiiresti, kergesti omastatavad 4) polüsahhariidid – sajad või tuhanded lihtsuhkrud 5. Lipiidide ehitus, jaotus, näited, ülesanded. 1. Lihtlipiidid: Ehitus - glütserool (lahustub vees) + 3 rasvhappejääki (ei lahustu vees) - küllalt lihtsad orgaanilised molekulid, koosnevad tavaliselt süsinikust, vesisikust, hapnikust Nt: mesilasvaha Jaguneb: 1) rasvad - loomsed, tahked; transrasvad-hüdrogeenitud taimerasvad- tahked küllastunud rasvhapped: ainult üksiksidemed - tahked 2) õlid - enamasti taimsed, vedelad, rasvhapped küllastumata (2 ja 3-side) 3) vahad - nii taimne kui loomne, tahked; 4) kolesterool - tagab membraanide läbitavuse, rasvade seedimiseks, kui seda on liiga palju, tekitab
SISAL (SI) Tugev. Kergesti värvitav, kergesti hooldatav, tugeva läikega, looduslikult kollakas. (paber, sigaretipaber, rahatähed jne.) KOOKOS (CC) Heli summutav. Väga vetruv. Väga ilmastikukindel. Biolagunev ja kergesti süttiv. Hea vastupanu määrdumisele, niiskumisele Rõivatekstiiliks ei kasutata. (põrandaharja harjased, matid, madratsite sees, pintslid, seina-ja põrandakatted, lõng, pael) 2. LOOMSED LAMBAVILL Villakiu pikkus sõltub lamba tõust ja pügamise sagedusest. Säbarus – kiu kiharate arv pikkusühiku kohta. Tähtis ka säbaruse ühtlus. Märjalt tugevus väheneb. Väga suur elastsus, hea vetruvus. Peenus 10-160 u. Vastupidav bakteritele ja hallitusele. Kahjustavad koiotid ja mardikad. Talub halvasti päikesevalgust. Hõõrdumisel võib tekkida staatiline elekter. Halb soojusjuht. Värvus: sõltub lambatõust
846.79 (mln eurot). Võrreldes varasemaga on see suurenenud. Venemaa ja Eesti import 2010 a. 762.84 (mln eurot). Aastatel 2006/2007 oli see arv pea, et kahekordne ning Venemaa ja Eesti suhete külmenemisel see vähenes aga õnneks on need numbrid taas tõusnud. Suurimad ekpordiartiklid on: · masinad ja mehaanilised seadmed, elektriseadmed (23% koguekspordist); · keemiatooted (14%); · valmistoidukaubad, karastusjoogid, alkohoolsed joogid (11%); · elusloomad, loomsed tooted (11%) · transpordivahendid (8%). Suurimad impordiartiklid on: · mineraalsed tooted (67% koguimpordist); · puit ja puittooted (11%); · metallid ja metalltooted (7%); · keemiatooted (6%); · masinad ja mehaanilised seadmed, elektriseadmed (2%). 4. Tähtsamad visiidid 2010. aastal toimus palju visiite Venemaale ning Venemaa külastas Eestit, tähtsamad neid olid: Venemaale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
