Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toitumissuhted ökosüsteemis (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Toitumissuhted ökosüsteemis
Ökosüsteemide ehitus, jaotus
ja liigitamine
· Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti:
­ organismid e. biootiline osa
­ eluta osa e. abiootilised osa
· Ökosüsteemi abiootiliste tegurite kompleksi
nimetatakse biotoobiks:
1.muld
2.veereziim
3.mineraaltoitumise reziim
4. (meso)kliima
Ökosüsteemi elusosa e.
biootilised tegurid
· autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest
orgaanilise aine tootjad (taimed) e.
produtsendid : taimed, kemobakterid
· 6CO2+6H2O+2820kJ=C6H12O6+6O2
· heterotroofid e. valmis orgaanilise aine
tarbijad:
­ Konsumendid e. tarbijad;
­ redutsendid e. lagundajad.
Konsumendid
· Vastavalt toidu allikale:
­ Esmased konsumendid, taimtoidulised e.
fütofaagid e. herbivoorid ­ organismid, kes toituvad
ainult taimedest
­ Teisesed konsumendid e lihasööjad ­ kasutavad
toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid:
­ esimese astme kiskja ­fütofaagi sööja
­ teise astme kiskja ­fütofaagi sööja sööja
­ kolmanda astme kiskja ­fütofaagi sööja sööja sööja
­ tippkiskja ­ see, kes asub sööjate rivi lõpus.
· Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks
nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad e.
omnivoorid.
· Juhul kui üks loom jahib teist ja lõpuks ta tapab
ning ära sööb, siis esimest nimetatakse
kiskjaks ja teist ohvriks.
· Parasiidid­nugilised, organismid, kes elavad teistes
organismides (endoparasiidid) või nende pinnal
(ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis-või
toitaineid.
· Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul
tingimata mõnd aega peremehe arvel toituma
(sooleussid)
· Fakultatiivparasiidid parasiteerivad ainult soodsail
juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt
(voodilutikas).
Detridofaagid ja redutsendid
· Detriit­surnud taimsed ja loomsed jäänused
(mahakukkunud lehed, hukkunud taimed,
fekaalid)
· Detridofaagid­detriidist toiduvad organismid
(vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jt)
· Seened ja bakterid moodustavad tavaliselt
eraldi detridofaagide alagrupi ja neid
nimetatakse redutsentideks.
Ökosüsteemi struktuur
· Toiduahel ­ jada organisme, keda seovad
järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine.
· Toiduahela I tase ­ autotroofid
· II tase­fütofaagid
· III ja järgnevad tasemed ­ zoofaagid
· Toiduahelad jaotatakse:
­ 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel);
­ 2) laguahel e. detriitahel;
­ 3) nugiahele e parasiittoiduahel
· Laguahel ­ toiduahel, mis algab eluta
orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja
lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes
lagundavad orgaanilise aine
mineraliseerumiseni (anorgaaniliseks aineks)
· Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad
omavahel ja moodustavad toiduvõrgustiku e
toitumissuhete võrgustiku e konneksi
· Konsortsium ­ kogum organisme, keda toit või
elupaik seostab mingi kindla taimega
· Taim on neile orgaanilise aine lähteaine või
substraat.
Ökoloogiline püramiid
· Ökoloogiline püramiid ­ ökosüsteemi
troofilise struktuuri kujutis;
­ astmikpüramiid, mille astmed on troofilised
tasemed.
· Astme maht (pindala, laius) on võrdeline
troofilise taseme organismide summaarse
massi, arvu, energiasisalduse või mingi muu
näitajaga.
Energiapüramiid
Arvukuse püramiidid
· Toiduahel näitab aine ja energia liikumist
tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele
· Erinevad toiduahelad põimuvad
toiduvõrgustikuks
· Toiduvõrgustik näitab, kes keda sööb
· Spetsialistid e monofaagid ­ kasutavad
ainult üht saagitüüpi või toitaineid
· Generalistid e polüfaagid -
segatoidulised
· Lihasööjad e karnivorid e zoofaagid
· Rohusööjad e taimtoidulised e herbivoorid
e fütofaagid
· Kõigetoidulised e omnivoorid
· Troofne ­ toitumisse puutuv; toidu või
toitainete hulka ja liikumist iseloomustav
· Toitumine ökosüsteemi energeetilise
käsitluse kontekstis ­ toidus sisalduva
energia osaline ärakasutamine populatsioni
isendite elutegevuseks ja ülejäänud osa
edasiandmine teistele, toiduahela järgmistel
astmetel olevatele organismidele
· Kooslustes võib jagada organismid
erinevatele troofilistele tasemetele.
· Samal troofilisel tasemel olevad
organismid on tootjast ühekaugusel
Troofiline tase
· 1. troofiline tase ­ tootjad e autotroofid e
taimed
· 2. troofiline tase ­ esimese astme
tarbijad e herbivoorid
· 3. troofiline tase ­ teise astme tarbijad e
karnivoorid või omnivoorid
· 4. troofiline tase ­ kolmanda astme
tarbijad e karnivoorid või omnivoorid
Produktsioon
· Produktsioon e toodang e kogutud energia
· Bioproduktsioon e biomassi juurdekasv
· Brutoproduktsioon (kogutoodang)
· Netoproduktsioon (puhastoodang)
· Primaarproduktsioon (1. troofilise taseme
toodang)
· Sekundaarproduktsioon (2. troofilise taseme
toodang)
Netoprimaarproduktsioon g/m2/a
· Vetikavöönd, madalikud 2500
· Troopilised vihmametsad 2200
· Jõgede suudmealad 1500
· Heitlehised metsad 1200
· Savannid 900
· Okaspuumetsad 800
· Põllumaad 650
· Rohumaad 600
· Rannikute tõusualad 500
· Tundrad, kõrgmäed 140
· Ookeanid 125
· Kõrbed, kaljud, liiv, jää 3
Produktsiooni efektiivsus
· Taimede esmase produktsiooni efektiivsus on
75­85%, energia kasutamise efektiivsus on
ainult 1,6% (päikeseenergiast)
· Loomade produktsiooni efektiivsus on
putuktoidulistel 60%, liha-ja kalatoidulistel kuni
90%
Produktsiooni efektiivsus
· Taimetoiduliste produktsiooni efektiivsus
toidust:
­ 80% seemnete söömisel,
­ 60% noorte lehtede söömisel
­ 30­40% vanade lehtede söömisel
­ 10­20% puidu söömisel
Produktsiooni efektiivsus
· Lindudel on produktsiooni efektiivsus 1%,
· väikestel imetajatel 6%,
· suurel veisel 11%,
· külmaverelistel mereloomadel kuni 75%.
· Energia muundumine kasulikuks tegevuseks on
alla 50%, enamasti 1...10%.
Koosta toiduvõrgustik:
· Taim 1, taim 2, taim 3, taimtoiduline putukas
(spetsialist), taimtoiduline putukas
(generalist), ämblik (generalist), parasiit
(spetsialist), kiskja (omnivoor, generalist),
tippkiskja (karnivor, generalist), lagundajad
· Jaga organismid ka troofilistele tasemetele
ja nimeta, mitmenda astme tarbijad nad on.

Vasakule Paremale
Toitumissuhted ökosüsteemis #1 Toitumissuhted ökosüsteemis #2 Toitumissuhted ökosüsteemis #3 Toitumissuhted ökosüsteemis #4 Toitumissuhted ökosüsteemis #5 Toitumissuhted ökosüsteemis #6 Toitumissuhted ökosüsteemis #7 Toitumissuhted ökosüsteemis #8 Toitumissuhted ökosüsteemis #9 Toitumissuhted ökosüsteemis #10 Toitumissuhted ökosüsteemis #11 Toitumissuhted ökosüsteemis #12 Toitumissuhted ökosüsteemis #13 Toitumissuhted ökosüsteemis #14 Toitumissuhted ökosüsteemis #15 Toitumissuhted ökosüsteemis #16 Toitumissuhted ökosüsteemis #17 Toitumissuhted ökosüsteemis #18 Toitumissuhted ökosüsteemis #19 Toitumissuhted ökosüsteemis #20 Toitumissuhted ökosüsteemis #21 Toitumissuhted ökosüsteemis #22 Toitumissuhted ökosüsteemis #23 Toitumissuhted ökosüsteemis #24 Toitumissuhted ökosüsteemis #25 Toitumissuhted ökosüsteemis #26 Toitumissuhted ökosüsteemis #27 Toitumissuhted ökosüsteemis #28 Toitumissuhted ökosüsteemis #29 Toitumissuhted ökosüsteemis #30
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 114 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Inseneriökoloogia vastused

Kooslus-kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk. koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus,Fütofaagia,Konkurents rguleerijad,kohanejad keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Taliuinak:kergem püsisoojaste Biosfä?

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
2
doc

Ökosüsteemi elusosa

Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid 1. autotroofid e. orgaanilise aine tootja 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad Konsumendid Vastavalt toidu allikale : 1. Esmased konsumendid, taimtoidulised e fütofaagi e. herbivoorid ­ organismid. Kes toituvad ainult taimedest. 2. Teisesed konsumendid, lihasööjad e. zoofaagid e. karnivoorid ­ kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid · Esimese astme kiskja ­ fütofaagi sööja · Teise astme kiskja ­ fütofaagi sööja sööja · Kolmanda astme kiskja ­ fütofaagi sööja sööja sööja · Tippkiskja ­ see,kes asub sööjate rivi lõpus Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad e. omnivoorid. Parasiidid; - nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides ( endoparasiidid ) - või nende pinnal ( ektoparasiidid ) ja kasutavad nende koostis- või toitaineid.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
34
docx

Ökoloogia eksam 2017

mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud. 6. Ökosüsteem. Ökoamplituud. Ökonišš. Maismaaökosüsteemid. Mereökosüsteemid. Mageveeökosüsteemid. Bioom. Ökosüsteem – on abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus, kooslus + eluta keskkond Ökoamplituud – teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada. JOONIS!!!! Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis Maismaaökosüsteemid • Tundra (arktiline, alpiinne) • Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) • Parasvöötme lehtmetsad • Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) • Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) • Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) • Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega • Igihaljad troopilised vihmametsad • (Torkpõõsastikud) Mereökosüsteemid

Ökoloogia
thumbnail
11
docx

ÖKOLOOGIA

Aine ­sööme et saada ehitusmaterjali (rakud uuenevad)(parandame ennast nt sõrme lõikamisel) Energia. Toiduahel ­ jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjekstiks olemine. Näitab aine ja anergia liikumist tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele. Toiuduahel jaotatakse: 1)karjamaa toiduahel 2)laguahel ehk detriitahel 3)nugiahel ehk parasiittoiduahel Toiduahelad ökosüsteemis põimuvad omavahel ja moodustavad toiduvõrgustiku ehk toitumissuhete võrgustiku ehk konneksi. Troofiline tase 1 ­ tootjad e taimed Troofiline tase2 ­ esimese astme tarbija(loom, kes sööb ära taime) ehk herbivoorid (võib olla ka omnivoor) Troofiline tase3 ­ teise astme tarbija ehk karnivoorid või omnivoorid Troofiline tase4 ­ kolmanda astme tarbija(tippkiskja, temale enam jahti ei peeta) ehk karnivoor või omnivoor

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
10
docx

Ökoloogia kordamis küsimused 18/19

Rõhk Valgus Vajalik fotosünteesil Vähesed ökosüsteemid saavad ilma valguseta Gaasid CO2 vajalik fotosünteesil nii vees kui maismaal. Limiteerib harva O2 vajalik hingamisel. Limiteerib tihti, eriti vees, mullas, setetes Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada Ökoniss iseloomustab liigi või populatsiooni suhtumuslikku positsiooni eripära ökosüsteemis Populatsiooniökoloogia Populatsioonide määratlemine rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas Populatsiooni iseloomustavad tegurid * Populatsiooni tihedus * Sündivus * Suremus * Ränne * Levikutüüp * Ealine struktuur * Sooline jaotumine * Laienemine Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime Iive ­ arvukuse muutumine ajaühikus · Kasvav populatsioon ­ iive on positiivne

Ökoloogia
thumbnail
10
docx

Bioloogia - Ökoloogia

liigi nõudmised keskkonnatingimuste osas Ökoloogiline amplituud – Teatud taluvusvõime keskkonnatingimuste muutumise suhtes – vastava ressursi miinimum ja maksimum väärtus Bioindikaator – Liigid, mille taluvuspiir on kitsas või selgepiirine Limiteeriv tegur – Keskkonnategur, mis kõige teravamalt piirab organismi toimetulekut (tünnireegel) Ökoloogiline püramiid – Kujutab biomassi ja energia jagunemist ökosüsteemis Ökoloogiline efektiivsus – Näitab, kui suure osa looma söödud toidu ja energia saab kätte toiduahela järgmine lüli Kordamisteemad 1. Keskkonna mõjutegurid – abiootilised ja biootilised  Abiootilised ehk eluta  Biootilised ehk elus Abiootilised Biootilised Veerežiim (Keskkonnategur) Sümbioos (Mõlemale kasulik,

Bioloogia
thumbnail
10
docx

Ökoloogia

TALUVUSALA: Ökoamplituud ­ teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada. Autökoloogiline amplituud ­ hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav. Sünökoloogiline amplituud ­ parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab. Ökoniss Ökoniss ­ populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu( ökoamplituudise vahemik). Liigi koht ökosüsteemis Fundamentaalne e. Põhiniss ­ eluks vajalike tegurite olemasolu Realiseerunud e. Tegelik niss ­ reaalses keskkonnas kujunenud niss Kitsas vs lai Spetsialistid ­ kindlate keskkonnatingimustele ( kindlale toidule) kohastunud organismid Generalistid ­ laia ökoamplituudiga ( mitmesugust toitu kasutavad) organismid. Eurü ­ eesliide ­ lai. Tähistab laia eurütermne ökoamplituudi.

Ökoloogia
thumbnail
6
doc

Peamised ökoloogilised tegurid

N: jänes sööb talvel puukoort Konkurents ­ sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Võitlus kasulikumate keskkonnatingimuste pärast s.o osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast N:metsvindi pesad on teineteisest 100 ­ 2000m kaugusel.Vältides toidule konkurentsi. Endosümbioos ­ üks organism elab teise kehas. N: bakterid, mis lagundavad. 6. Aineringe Toitumissuhted moodustavad ökosüsteemis tsükli ehk ringe. Toiduahel ­ ahel, mille moodustavad toitumissuhete alusel reastatud organismid ja mis iseloomustab väga hästi ökosüsteemis organismide vahelisi suhteid. Toiduahelate osad: Rohelised taimed: tootjad Taimetoidulised loomad: tarbijad Loomtoidulised loomad: tarbijad Seened, bakterid: lagundajad Koosluste organismid moodustavad enamasti paljusid toiduahelaid. Seejuures võivad samad organismid kuuluda üheaegselt erinevatesse toiduahelatesse.

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (2)

rexona profiilipilt
rexona: Tundub mustandi moodi, kuid piisavalt informatsooni näiteks keskkooliõpilastele
11:41 15-09-2009
elenp profiilipilt
elenp: Hea, ülevaatlik.
12:30 06-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun