Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

9.klass bioloogia konspekt, toitumine ja erituselundid (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
  • Ainevahetus - kõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust.
  • Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia.
  • Makrotoitained - Inimene peab saama järjepidevalt suurtes kogustes - valgud , süsivesikud, rasvad ja vesi.
  • Mikrotoitained inimene vajab vähem - vitamiinid ja mineraalained
Rakkudes sünteesitakse uusi kehaomaseid aineid, lõhustatakse energiarikkad molekulid, et vabaneks energia.
Valgud on polümeerid, mis koosnevad aminohapetest
    • Peamine n.-ö. ehitusmaterjal:
    • Ainete transport (hemoglobiin) punastes verelibledes  ringlev  valk, mis seob ja transpordib hapnikku
    • Liigutamine (müofibrillid)-  lihasrakus olev valguline kiud, võimaldab raku liikumise. 
    • Ensüümid (reaktsioonide kiirus ja toimumine)
Rasvad (orgaaniline aine)
    • Energiaallikad
    • Ehitusmaterjal (rakumembraanid ja organellide membraanid )
    • Rasvkude olulistes „ohupiirkondades“ ( silmamuna ümbrus, neerude ümbrus, kannarasv)- kaitseülesanne
Süsivesikud (orgaaniline aine)
    • Peamine energeetiline ülesanne!
      • Suhkrud , tärklis (enim taimsetes toiduainetes )
      • Lihastes ja maksas glükogeenina (loomne „tärklis“)
      • Üleliigsed süsivesikud muudetakse rasvadeks
    • Ehituslik ülesanne
      • Membraanides, DNA-s ja RNA-s
      • Taimerakukestades tselluloos ( enamlevinud süsivesik looduses! (inimene lagundada ei suuda!) - ärgitab lihaseid kokku tõmbuma ja seeditavat soolesisu edasi lükkama
Vesi (mineraalaine)
    • Lahustab toitaineid
    • Kannab edasi (vere põhikomponent)
    • Tagab püsiva kehatemperatuuri
    • Tagab ainevahetusreaktsioonide toimumise (lahustunud kujul, vesi tihti üks osa reaktsioonidest)
    • Kehas, rakkudes kõige rohkem
Mineraalained:
  • Keha normaalne talitlemine
  • Kaltsium, fosfor luude ja hambakoe moodustamiseks
  • Raud hapniku transportimiseks
  • Kloor maolimaskestas soolhappe tootmiseks
  • Magneesium südame, seedimise ja lihaste tööks
Vitamiinid:
  • orgaanilised ühendid, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks
  • osaliselt toidust, osaliselt seedekulglas elutsevad bakterid
  • Ise suudab inimene sünteesida vastavatest eelühenditest vaid üksikuid vitamiine
  • Kui mõnda vitamiini vähe, häirub ensüümi talitlus, mille koostisse see vitamiin kuulub (häirub ainevahetus).

Ensüümid - eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise seejuures muutumatuks.
  • Ensüümid enamasti kiirendavad reaktsioonide kulgu. Neid leidub kõigis kudedes.
  • Ensüümide kaasabil organismid kasvavad, arenevad ning toimuvad muud eluprotsessid. (Alates silmapilgutusest lõpetades vananemisega).
  • Lihtsamad ensüümid on valgulise ehitusega.
  • Keerulisemates liitensüümides on lisaks valkudele ka teisi ühendeid. Sageli vitamiine.

Ainevahetuse kiirus sõltub:
      • Mida väiksem on organismi kehamass, seda kiirem on ainevahetus. (imikud)
      • Vanus – noortes organismides kiirem
      • Keha temperatuur – mida kõrgem seda kiirem (kõigusoojased) (lindude temp imetajate omast kõrgem.Inimesel kulgevad ainevahetus protsessid kõige paremini temperatuuril 36 – 37 C
      • toitainete hulk organismis. Kui vähe kasutatakse ära toitainete varud. Kui palju kogutakse tagavaraks.
Organism mõjutab ainevahetuse kiirust:
    • Energiavahetuse abil – kehaomaseid ühendeid hakatakse sünteesima vaid siis kui lõhustumisprotsessides on piisavalt energiat vabanenud.
    • Kui organism ei saa pikemat aega toitu, saavad organismis ülekaalu lõhustumisprotsessid ja süntees aeglustub. Vajaka nii ühenditest kui energiast
    • Ensüümide kaudu – muuta organismi ensüümide hulka või suurendada/vähendada ensüümide aktiivsust. (ravimitele isel.)
Kalorsus :
  • Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel.
  • Vabanev energia kasutatakse kehatemperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevat ainete sünteesiks jne.
  • Toidu kalorsus sõltub erinevate toitainete hulgast ja vahekorrast toidus.
    • Kõige kaloririkkam on rasvane toit.

  • Suuõõnes süsivesikute lõhustumine amülaasi abil. Lima muudab toidu libedaks, et oleks kergem neelata
  • Neelus ja söögitorus liigub toit edasi
  • Mao lihaste liikumine segab toidu maonõrega. Lõhustumine toimub soolhappe ja pepsiini mõjul.
  • Kaksteistsõrmikus lõhustuvad sapi ja lipaasi koostöös rasvad ja jätkub muude ainete lõhustumine.
  • Peensooles lõpeb lõhustumine. Rasvade koostisosad imenduvad lümfisoontesse, ülejäänud verre.
  • Jämesooles imendub vesi seedimata jääkidest pidevalt vereringesse.
  • Päraku kaudu eemaldatakse tahked toidujäägid.
    Maol on mitu ülesannet:
    • Lihaselised seinad liiguvad pidevalt ja segavad toitu maonõrega
    • valkude seedimine
    • toit säilitatakse, et väljutada seda vaikselt peensoolde
    • valgud kalgenduvad soolhappe mõjul, pepsiini toimel lagunevad
    Peensool:
    • algab rasvade lõhustumine
    • peensoole ensüümid, kõhunäärme nõre, maksa nõre( sapp )
    • Kõhunääre: neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi; ensüümid lõhustavad süsivesikud, valke ja rasvu
    • Sapp lõhub rasvaosakesed väiksemaks, lipaas lõhustab
    • maks: puhastab verd mittevajalikest ainetest, toitainete varupaik, sünteesitakse vajalikke ühendeid, osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamises
    • seedimine lõpeb, lõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina verre või lümfi
    • Soole seinad kurrulised, väljasopistised ehk soolehatud , millesse siseneb veresoon, mis hargneb võrdustikuks ja seal on ka lümfisooned

    Jämesool:
    • kiudained ei seedu, muudavad toitkördi tahkemaks ja soodustavad selle edasiliikumist
    • seedimist ei toimu
    • vesi imendub pidevalt vereringesse, soolesisaldis muutub tahkemaks
    • tahked jäägid eemaldatakse päraku kaudu
    • bakterid toituvad mittevajalikest seedumata jääkidest, varustavad organismi vitamiinidega ja aitavad vältida tõvestavate bakterite kinnitumist soolestiku seinale

    ERITUSELUNDID :
    Kopsud: süsihappegaasi ja veeauru eemaldamine
    Neeru: liigse vee eemaldamine, reguleerivad vee, mineraalsoolade sisaldust organismis
    nahk higiga vee eritamine
    soolestiku kaudu eemaldatakse koos seedimatute toiduosistega ka vett
    Neerud :
    • nimmepiirkonnas roiete all kahel pool selgroogu kõhuõõne tagaosas
    • Oakujulised
    • ümbritsetud rasvakihiga, mis hoiab paigal, pole kuhugi kinnitatud, ripuvad veresoonte ja närvide küljes
    • eritiseks on uriin, ülesandeks vedelate mürkainete välja viimine
    • hoiavad veebilanssi tasakaalus
    • aitavad säilitada vere keemilist koostist
    • filtreeriv jääkained ja vett verest
    Uriini teke:
    Arterid suunduvad neerukehakestesse ja hargnevad järsult. Seetõttu surutakse veres olev vedelik koos seal lahustunud ainetega neerukehakestesse. Moodustub esmane uriin, mis hakkab liikuma piki neerutorukesi neeruvaagnasse. Neerutorukesed on tigedalt ümbritsetud veresoontega. Vajalik vesi ja selles lahustunud ained imatakse tagasi veresoontesse. Nii jõuab neeruvaagnasse teisene uriin, mis suunatakse kusejuhasse ja sealt kusepõide. Teise kusejuha kaudu välja kusitisse.
  • 9 klass bioloogia konspekt-toitumine ja erituselundid #1 9 klass bioloogia konspekt-toitumine ja erituselundid #2 9 klass bioloogia konspekt-toitumine ja erituselundid #3 9 klass bioloogia konspekt-toitumine ja erituselundid #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor agete Õppematerjali autor
    •Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust.•Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia.•Makrotoitained - Inimene peab saama järjepidevalt suurtes kogustes - valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. •Mikrotoitained inimene vajab vähem - vitamiinid ja mineraalained

    Sarnased õppematerjalid

    Ainevahetus - seedimine-eritamine-
    3
    doc

    Ainevahetus - seedimine, eritamine,

    amülaas. Seedimine toimub ensüümide toimel. Sülg sisaldab ka ühendeid, mis hävitavad suus leiduvaid baktereid. Süsivesikute seedimine algab juba suus. Tärklise seedimiseks on vaja süljes leiduvat ensüümi amülaasi, mille abil hakkab toidutärklis suhkruteks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub sealt edasi neelu. Neelus ja söögitorus seedimist ei toimu. ERITUSELUNDID JA JÄÄKAINETE EEMALDAMINE Ainevahetuses moodustunud jääke kõrvaldavad erituselundid. Erituselundid on (tähtsaimad) neerud, kopsud, soolestik, nahk Neerud- osalevad vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismist, nad reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust veres *Oakujulised paarilised elundid, mis paiknevad kõhuõõne tagaosas mõlemal pool selgroogu Neerude ehitis on uriin, mille teke algab neerukehakestes. NEERUKEHAKESED(eemaldatakse verest esmane uriin)NEERUTORUKESED(esmase

    Bioloogia
    Elundkonnad
    2
    docx

    Elundkonnad

    Bioloogia: Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ensüümid teostavad organismis kõik muutused. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. Ainevahetuse kiirus: kehamass, keha temp., vanus, toitainete hulk. Organism reguleerib ainevahetuse kiirust energiavahetuse abil, teine kontrollsüsteem lähtub toidust, ensüümide abil. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete lõplikul lõhustumisel. Põhiliseks vitamiinide allikas on inimesele toit. Seedeelundkond: Suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Söödud toit muutub inimesele kasulikuks alles siis,

    Bioloogia
    Toitainetest kuni neerudeni
    2
    doc

    Toitainetest kuni neerudeni

    lõhustavaid ensüüme. · Väiksemateks koostisosadeks lõhustunud toitained imenduvad soolehattudest kas verre või lümfi. · Süsivesikute ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade lõhustumissaadused lümfi. · Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. · Erituslundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest. · Neerud on erituselundid, mis tagavad uriini moodustumise ja reguleerivad vee ja mineraalsoolade hulka. · Lõplik uriin sisaldab vett, kusiainet ja mineraalsooli ning kogunb sapipõide. · Vähesel määral osalevad organismit liigse vee eemaldamises ka nahk(higi teke), kopsud(veeaur väljahingatavas õhus) ning soolestik(vesi väljadeites). · Seedumata toidujäägid väljuvad päraku kaudu, kusjuures väljaheidete hulk

    Bioloogia
    Ainevahetus
    6
    doc

    Ainevahetus

    Ainevahetus 1. Mis on makrotoitained, mis on mikrotoitained? Vastus: Makrotoitained on ained, mida inimene peab iga päev saama suuremates kogustes. Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. Mikrotoitained on ained mida organism vajab tunduvalt väiksemates kogustes - need on vitamiinid ja mineraalid. 2. Milleks organism kasutab süsivesikuid? Valke? Rasvu? Vett? Vastus: Süsivesikud on peamine energiaallikas. Süsivesikute lõhustamisel saadakse energiat kõige kiiremini. Valgud on organismi peamine ehitusmaterjal. Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Nii rakuseinad kui ka rakuplasma koosnevad suures osas valgust, eriti rohkesti on valku lihasrakkudes. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad. Rasvad annavad kaaluühiku kohta kõige rohkem energiat. Organis talletab neid enamasti kõhuõõne piirkonnas. Vesi lahustab toitained ja kannab neid organismis laiali (moodustades tähtsa osa verest jt kehavedelikest, loob püsi

    Bioloogia
    Seedeelundkond ja Seedmine
    3
    docx

    Seedeelundkond ja Seedmine

    I MÕISTED 1)Ainevahetus- organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum 2)Toitained- on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. 3)toidu kalorsus- toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. 4)ensüümid-on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 5)Vitamiinid- on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. 6)toiduained- on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu. 7)hambakroon- on suuõõnde ulatuv hambaosa 8)hambaemail- väljast katab hammast kõva kiht on hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. 9)kaksteistsõrmiksool- toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mitmed olulised seedenõred. 10)

    Bioloogia
    Bioloogia kordamisküsimused vastustega 9 klass
    4
    docx

    Bioloogia kordamisküsimused vastustega 9.klass

    KONTROLLTÖÖ NR 3 KORDAMISKÜSIMUSED 1.Milline seedenääre toodab süsivesikuid, rasvu ja valke lõhustavaid ensüüme? Kõhunääre 2. Milliseid ülesandeid täidavad organismis toitained? Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks: * Valgud – on organismi peamine n-ö ehitusmaterjal, on vajalikud rakkude moodustamiseks. * Süsivesikud – on peamine energiaallikas, ehkki need pole nii energiarikkad kui rasvad. * Rasvad – on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad. * Vesi – lahustab toitaineid ja kannab neid organismis laiali, loob püsiva keskkonna ja kaitseb meid ülekuumenemise eest. *Mineraalained – on vajalikud keha normaalseks talitlemiseks. * Vitamiinid – on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks tingimata vajab. 3.Milliste elundite kaudu väljub organismist liigset vett kõige rohkem? Neerude kaudu. 4.Vitamiinid on eriliste omadustega ained. Tõmba loetelus joon alla väidetele, mis iseloomustavad v

    Bioloogia
    Võileiva seedimine
    4
    doc

    Võileiva seedimine

    Võileiva seedimine Kui ma söön ära leiva, mille peal on või vorstiviil, juust ja kurgiviil siis see purustatakse kõigepealt suus. See peenestatakse hammastega ja segatakse hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Suus algab ka süsivesikute seedimine. Süljes leiduva ensüüm amülaasi abil hakkab toidutärklis suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel muutub toit maos kö

    Bioloogia
    Võileiva seedimine
    2
    doc

    Võileiva seedimine

    Võileiva seedimine Kui ma söön ära leiva, mille peal on või vorstiviil, juust ja kurgiviil siis see purustatakse kõigepealt suus. See peenestatakse hammastega ja segatakse hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Suus algab ka süsivesikute seedimine. Süljes leiduva ensüüm amülaasi abil hakkab toidutärklis suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel muutub toit maos kö

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun