Keemia ja Keskond (3)

Keemia ja keskkond

Jaan Vihalemm

Tallinna Nõmme Gümnaasium

9B klass

Tallinn 2008

Sissejuhatus

Keskkond ökoloogias on organismi mõjutavate väliste biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum.
Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur, vesi jne. Biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad elusorganismid.
Argielus puutub inimkond kokku paljude keemiliste ainete ning ühenditega, mis on ohtlikud ja nende keerukad nimetused võivad põhjustada arusaamatust ja hirmu. Sissevõtmisel võivad tekkida mürgistused ja nahaga kokkupuutel ärritus või põletikud. Sageli ohtlikkust siiski kas ülehinnatakse või alahinnatakse. Keskkonnakaitsega seonduvad teemad nagu kliimamuutus, veereostus ja taastuvenergia pakuvad pidevalt kõikjal kõneainet, ning nende tähtsus tõuseb päev-päevalt. Paljud inimesed näevad keemias ning keemiatööstuses ohtu keskkonnale. Siiski, mitmed edusammud ja teaduslikud avastused keemiavaldkonnas aitavad meil valmistada keskkonnasõbralikemaid materjale ning vähendada saastatust.
Teise maailmasõja lõpul avastati efektiivne putukatõrjevahend DDT, mida laialdaselt rakendama hakati. Siis aga selgus selle kemikaali ohtlikkus ja mürgisus inimesele ja loomadele ning DDT on nüüd lõpuks kasutamiskeelu alla pandud. Möödunud sajandi lõpukümnendil muutus moekaubaks teflon, sest sellega kaetud pannil saab praadida rasvaineta. Nüüd on selgunud selle plasti ohud ja mürgisus. Keemilised ained muudavad meie elu mugavamaks, kuid samaaegselt võivad saastada ja reostada elukeskkonda. Väetised suurendavad saake ja parandavad toiduainete kvaliteeti, üleväetamisel aga saastavad elukeskkonda, võivad kuhjuda toiduainetesse ja joogivette ning halvendada nende omadusi. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise niši (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate keskkonnategurite suhtes erinev taluvus, mida nimetatakse kohastumuseks. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine. Kui organismi ümbritsevate keskkonnategurite väärtused on tema taluvuspiiride lähedal, tekib organismil keskkonnastress.
Organismi subjektiivset keskkonda nimetatakse organismi omailmaks.

Vastuväide

Ühiskond kipub kõiki tööstuslikult toodetud kemikaale maha tegema ning kõike loodulikku ülistama. See, et mingi asi on looduslik, ei muuda seda automaatselt tervislikuks ega keskkonnale kasulikuks. Samamoodi pole ka iga tööstuslikult toodetud kemikaal ohtlik. Miski pole ju looduslikum, kui näiteks puudest lõkke tegemine. Tegelikkuses võib lõkkest tulev suits olla kahjulik nii tervisele kui ka keskkonnale, samamoodi nagu kõik teised põlemisprotsessid.
Lisaks tuleb toote mõju hindamisel võtta arvesse tervet elutsüklit (alates tootmisest kuni hetkeni, mil toodet pole enam võimalik kasutada). Kas olete teadlik, et puuvilla mõju keskkonnale võib olla suurem kui sünteetiliste kangaste, nagu näiteks polüester, tootmine? Põhjus on väga lihtne - puuvill vajab kasvamiseks tohututes kogustes vett, väetisi ning pestitsiide .
Teadus- ja uurimistöö tulemusena bioloogias ja keemias on jõutud järeldusele, et tööstuslikud protsessid keemias võivad mängida olulist rolli, leidmaks muuhulgas lahendusi sellistele keskkonnaprobleemidele nagu kliimamuutus, jäätmekäitlus, korduvkasutus ja energiatõhusus. Ilma keemikuteta poleks me neid probleeme võib-olla kunagi tuvastanudki. Tehtud on suuri muudatusi ning leitud alternatiivseid lahendusi, millele peab siiski leidma veel lisa. Aastate vältel on tööstusettevõtted ning laiem avalikkus hakanud mõistma mõningate minevikus kahjututena käsitletud tegevuste kahjulikkust ning aru saama, kui tähtis on keskkonnakaitse praeguseks ajaks. Minevikus olid vaid vähesed teadlikud kaasaegse elustiili kahjulikest mõjudest keskkonnale ning nägid uute ja kasulike materjalide ning toodete loomises vaid positiivset , kuid tollel ajal ei olnud ka väga suurt põhjust muretsemiseks. Reostus oli siis tõesti väike.

Lahendused

Samal ajal uurivad keemikud praegu uusi meetodeid, mis oleksid säästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, tagades ühtlasi pideva majanduse ja tööstuse arengu.
Näiteks:
Biokütused:
Sõidukite transpordiks kasutatav kütus, mida saadakse biomassist. Mitmeid erinevaid biomasstooteid, nagu suhkruroog, rapsiseeme, mais, puit, hein, loomsed ja põllumajanduslikud jäätmed on võimalik muuta kütuseks, kahjuks seda ei kasutata;
Mis on biokütused?
Tavaliselt biodiisel ja bioetanool, mis on tehtud taimedest nagu mais, soja , suhkruroog, raps ja palm. Kasutatakse peamiselt transpordi kütuseks. Biokütused võivad olla puhtad, millegagi kokkusegatud või millegi lisandid.
Miks me neid kasutame?
Esiteks energiajulgeoleku pärast, et sõltuda vähem gaasi ja nafta impordist. Teiseks kliima pärast, et atmosfääri eralduks vähem kasvuhoone heitgaase - taimed nimelt imevad endasse CO2 ning nendest valimistava kütuse kasutamisel eralduks õhku vaid see kogus CO2, mida nad algselt endasse imesid
Mis siis muret teeb?
Kasvuhoone heitgaaside tasakaal: Viimaste aastate jooksul on teadlased tähelepanu pööranud sellele, et biokütuste tootmine ise võtab palju energiat; et põllumajandus eraldab palju lämmastikoksiidi.
Keskkonnamõju: Tööstuslikul põllumajandusel on oma kõrvalmõjud; bioloogilise mitmekesisuse kaotamine; kõrge veekasutus tootmises; metsade langetamine, sest vaja on põllumaad.
Sotsiaalsed mõjud: arengumaade maakonfliktid; toidunappus ja -kallidus (biokütused võivad toidu hinda tõsta)
Kas energiajulgeolek suureneks?
Kuigi biokütused võivad tõsta toidu hinda, aidata kaasa hinnatud loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse kadumisele ning isegi suurendada kasvuhoone heitgaaside hulka, lootus ikkagi jääb. Tuleb teha vahet heade ja halbade biokütuste vahel. Head biokütused on parema keskkonna hüvanguks.

Lõppsõna

Keemiateadmiste parandamine läbi teadus- ning arendustöö on vajalik seetõttu, et aitab meil elada mugavat elu, mis on kooskõlas keskkonna ja loodusega. Tegmist on suurima katsumusega kaasaegse teaduse ning eriti keskkonna aspektist - nimelt tehnoloogia , looduse ja inimeste küsimuse lahendamisega.

Kasutatud kirjandus

http://www.xperimania.net/ww/et/pub/xperimania/news/world_of_materials/chemistry_and_the_environment.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkond
http://www.europarl.europa.eu/news/public/documents_par_theme/911/default_et.ht m