Anorgaanilised ained (4)

1. Anorgaanilised ained organismides on vesi, soolade ühendid.
2. Orgaanilised ained organismides on valgud , suhkrud , lipiidid ja nukleiinhapped .
3. Makroelemendid on mittemetallid : süsinik, hapnik, vesinik , lämmastik, fosfor , väävel. Mikroelemendid : raud, tsink , kaltsium , jood , magneesium , fosfor jne.
4. Keemiliste elementide ülesanded organismis:

• C (süsinik) – moodustab erinevaid molekulaarseid struktuure: lineaarsed (nt. valgud), hargnevad (nt. glükogeen), tsüklilised (nt. steroidhormoonid ).
  
• O (hapnik) – aeroobsetes organismides oksüdeerija. Hapniku kaasabil lõhustatakse orgaanilised ühendid anorgaanilisteks. Hapniku baasil toodab organism vabu radikaale, mis aitavad tõhustada kaitsesüsteemi tööd.
  
• H (vesinik) – vesiniksidemete tekitamine, nt. valkudes ja nukleiinhapetes. Omab ehitusliku funktsiooni. Vee moodustamine.
  
• N (lämmastik) – mitmekesistab biomolekulide koostist ja omadusi. Osaleb vesiniksidemete tekkes . Suurendab mõnevõrra ühendite reaktsioonivõimet.
  

• P (fosfor) – teatud nukleotiidides moodustab P erilisi makroergilisi sidemeid . Suurendab ühendite reaktsioonivõimet.
  
• S (väävel) – valkudes moodustavad erilisi stabiliseerivaid sidemeid (nt. juuste valkudes, lokkide tegemine). Suurendab ühendite reaktsioonivõimet.
  

• Na (naatrium), K ( kaalium ) – närvi – ja lihaskoe talitlus, vee hulga reguleerimine kudedes.

• Ca (kaltsium) – tagab luude terviklikuse ja tugevuse. Kindlustab vere hüübimise. Osaleb lihastöös.
  

• Mg (magneesium) – osaleb lihaskoe formeerumises, kuulub luude koostisesse, roll kaltsiumi ning C-vitamiini ainevahetuses.
  

• Fe (raud) – osaleb hapniku sidumises ja transpordis. Vajalik hemoglobiini mood.
  

• I (jood) – puudusel ilmnevad kilpnäärme ja selle kaudu kogu organismi talitlushäired.
  

5. Inimene saab vajalike orgaanilisi aineid toidust saadavatest vitamiinidest.
6. Hüdrofoobne – aine, mis vee molekulidega ei seostu ja vees ei lahustu (õlid).
Hüdrofiilne – aine, mis lahustub vees (sool, suhkur). Aine, mis vees ei lahustu, kuid seostub vee molekulidega ja märgub ( tselluloos ).
7. Vee ülesanded organismis:

• Molekulaarne tasand: ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine.
  

• Raku tasand: vesi ja vees lahustund soolad tagavad rakkude siserõhu. Vesi, hea soojusjuhtivusega kaitseb rakke ülekuumenemise eest. Rakkudes leiduv veerikas tsütoplasma on ainevahetuskeskkonnaks ja tagab ainetesisese transpordi.
  
• Organismi tasand:
  

kaitse ülekuumenemise eest: loomorganismidel higistamine, taimedel vee aurumine .

vedelike ringlus organismis: loomadel veri ja lümf, taimedel tõusva ja laskuva vooluga juhtkudedes.

hüdrauliline süsteem: survestatud vedeli määrab organismi kuju, kindlustab organismi liikuvuse .

Kaitse funktsioon: liigesevedelik – vähendab liigestevahelist hõõrdumist; pisaravedelik – vähendab hõõrdumist, lahjendab ärritit.

Viljastumine ja areng: viljastumine toimub vett sisaldavas limaskeskkonnas nin loode areneb samuti vesikeskkonnas.

• Ökosüsteemi tasand:
  

kehavälise viljastumise keskkond ( kalad , kahepaiksed ).

kehavälise arengu keskkond ( kalad ja kahepaiksed).

elu ja leviku keskkond ( veetaimed , loomad, seened, bakterid ).

vesi ökosüsteemis kliimat kujundav faktor (sademed, hoovused).
8. Sahhariidide jaotus:

• Monosahhariidid – lihtsuhkrud , koosnevad ühest suhkrust .
  
• Disahhariidid – koosneb kahest monosahhariidist.
  
• Polüsahhariidid – kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid.
  

9. Monosahhariidid, valemid, kus leidub, nende tähtsus:

• Desoksüriboos – leidub DNA-s.
  
• Riboos – leidub RNA-s.
  
• Glükoos – leidub viinamarjas, vajalik organismide energiaallikas .
  
• Fruktoos – leidub puuviljas, vajalik organismide energiaallikas.
  

10. Disahhariidid, valemid, kus leidub, nende tähtsus:

• Laktoos – leidub piimas, vajalik energiaks.
  
• Maltoos – leidub linases, vajalik energiaks.
  
• Sahharoos – leidub suhkruroos ja suhkrupeedis, vajalik emergiaks.
  

11. Polüsahhariidid:

• Glükogeen – leidub loomaorganismis(nt. maksas , lihastes).
  
• Tselluloos – leidub taimedes, okaspuu puidus.
  
• Tärklis – leidub taimede, taimede energiavaru.
  
• Kitiin – kuulub seenerakkude kestakoostisse.
  

12. Süsivesikute ülesanded:

• energeetiline,
  
• struktuurne e. ehituslik,
  
• varuaine ,
  
• transpordi,
  
• kaitseline,
  
• toiteline, ainevahetuslik.
  

13. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass – kuuluvad rasvad , õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on hüdrofoobsed.
14. Lipiidide jaotus:

• Lihtlipiidid – õlid, vahad, rasvad.
  
• Liitlipiidid – fosfolipiid.
  
• Tsüklilised lipiidid: erinevad steroidsed ühendid e. steroidid, kolesterool .
  

15. Tahked rasvad on tahkes olekus aga vedelad rasvad e. õlid on vedelas olekus. Tahkeid rasvu leidub loomorganismis.
16. Fosfolipiidide tähtsus:

• Osalevad närvirakke isoleeriva kihi kujunemises.
  
• Kopsukoes tõstavad pindaktiivsust. Takistavad kokkukleepumist hingamisel.
  
• On aktivaatorid ja vahendajad.
  
• Osalevad transportprotsessides.
  
• Emulgaatorid.
  

17. Erinevad vahad:

• Taimsed vahad – nt. puuvilja kattev vaha.
  
• Loomsed vahad – mesilasvaha.
  

18. Erinevad steroidid:

• Suguhormoonid – östrogeen, testosteroon .
  

19. Ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine on haigus, mille korral veresoonte valendik aheneb veresoonte seina kogunevate ainete tõttu. Ateroskleroosi üheks tekkepõhjuseks on vere liiga kõrge kolesterooli tase. Ateroskleroosi teket soodustavad ka kõrge vererõhk, pärilik eelsoodumus , vanus, eluviisid , vähene füüsiline koormus.
20. Lipiidide funktsioonid organismis:

• energeetiline,
  
• ainevahetuslik,
  
• struktuurne,
  
• kaitse,
  
• varuaineline.
  

21. Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keelilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui kakarboksüülrühmi.
Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
22. Lihtvalgud koosnevad vaid AH jääkidest. Liitvalgud koosnevad ka mittevalgulisest osast:
23. Valgustruktuurid:

• Globullaarsed.
  
• Fibrillaarsed.
  

24. Renaturatsioon on valkude kõrgemat järku struktuuri taastumine, denaturatsioon nende hävitamine.
25. Valkude ülesanded organismis:

• Energeetiline.
  
• Kaitseline.
  
• Varuaine
  
• Toksilisuse
  
• Transport jne.
  

26. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid .
27. DNA molekuli ülesanded organismis: päriliku info säilitamine ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus tütarrakkudele.