50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tiina r
Õppematerjali autor
ei hoia sooja, aksessuaarid. 220, võib aurutuda, võib läheb hallitama, ei turummelkuivatada elektriseeru, vastupidav kuumusele, kergesti pestav Kapok KP kerge, ei ima vett, ei täitematerjalina hallita, nõrk kiud, ei saa lõngaks kedrata Lina LI tugev läige, suur suverõivastes, õigesti leotades pesta max 60, valgendatult niiskusimamisvõime, maalimislõuenditeks matt-kollasest 95,talub kloorvalgendamist, suur kortsuvus, ei köögirätikuteks, pesu, läikivhallini triikimisel peab olema
Agave sisalana Sisalikiud saadakse taime lehtedest, mis on 1,5-2 meetrit pikad. Noortel lehtedel võivad olla hambad, kuid need kaovad kui lehed küpsemaks saavad. Oma 7-10 aastase eluea jooksul annab taim tavaliselt 200-250 kaubanduslikult asutatavat lehte, millest igaüks sisaldab kesmiselt umbes 1000 kiudu. Kiud saadakse kätte koorimise teel. Täpsemalt lehed purustatase, pekstakse, harjatakse nüride nugadega pöörleva rattakomplekti abil, nii, et ainult kiud jäävad alles. Kiud kuivatatakse, harjatakse ja pallpakendatakse. Õige kuivatamaine on oluline, kuna kiu kvaliteet sõltub väga suuresti niiskussisaldusest. Oma tugevuse, vastupidavuse, venimis võime ja vastupidavusega mereveele on Sisal traditsioonilislest olnud juhtiv materjal põllumajanduses. Lisaks köitele, niitidele ja paeltele kasutatakse seda ka spetsiaalse paberi, filtrite,
OMADUSED PUUVILL LINA HARILIK KANEP KAPOK SIID 1. HÜGIEENILISUS Väga hügieeniline. Hügieeniline On väga puhas kiud, eriti keedetud siid. 2. VENIVUS Päris jäik. Venivusomadus Eriti tugev kiud; mitte Väga nõrk kiud. On Venivus on seevastu paraneb niiskusesisalduse elastne ja väga jäik väga kerge kiud. puuvillast palju parem, suurenemisega
Elva Gümnaasium „ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“ REFERAAT keemias Karl-Madis Kärtmann 9.B klass 2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud..............................................
õhku läbi, lastes nahal hingata, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda. Pikemaajalisem päikesevalgus põhjustab kiu kollakamaks muutumise ja järk-järgulise lagunemise. Niiskus ja õhusaaste kiirendavad seda. HOOLDAMINE: Puuvill on kergesti pestav, plekid ja määrdumus eemalduvad kergesti pesulahusesse. Kiud kannatab kuuma triikimistemperatuuri. Üldiselt on puuvillastele rõivastele soovitav pesemistemperatuur kuni 60° C ja triikimistemperatuur kuni 150° C. Kuna puuvillakiud ise talub suhteliselt hästi temperatuuri, siis tuleb hooldusrežiimi valikul lähtuda juurdesegatud kiududest ja kanga viimistlusest. SEGUD: Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega. Polüester- ja polüamiidkiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust
Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill Elementaarniidid- pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud.
Siid Looduslik siid, loomset päritolu tekstiilniit, mis eritub siidiussi siidinäärmeist 2 peene elementaarniidina. Ühe kookoni niidi pikkus võib olla 3..4 km. Sappesiid Kangas loodusliku siidi niitidest. Valmistatud kookoni välimistest kiududest ja sisemistest tugevalt kokkukleepunud kiududest (jääkidest). Sodi Parima kvaliteediga uuesti kasutusele võetud vill. Lõngas on alles pikad kiud. Saadud on tavaliselt vanadest silmuskudumitest. Tussasiid Looduses vabalt elavatelt tamme-siidikedrikutelt saadav siid. Vikunjavill Lama vicugna eriti peen ja pehme vill. Valge, kaneelivärvi või punakas. Villaloom elab Andides alates 4200 m üle merepinna. Peruus püütakse teda kodustada. Taimsed kiud Dzuut Taimede Corchorus olitorius ja Corchorus capsularis vartest saadavad kiud
Sisu Tekstiil.................................................................................................................... 2 Tekstiilitüübid...................................................................................................... 2 Tehiskiud................................................................................................................. 2 Sünteetilised kiud................................................................................................ 2 Polüamiid............................................................................................................. 2 Polüester............................................................................................................. 3 Polüakrüül........................................................................................................... 3 Kloorkiud..............
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid