EVOLUTSIOON I (0)

1 Hindamata

EVOLUTSIOON I (õp. lk. 8-25)   EVOLUTSIOONI VORMID & NÄITED 1. Füüsikaline evolutsioon (Suur Pauk)   - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid,
lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid
(monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad
orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid)
3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine
4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD
J. B. Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud
Keskkonna muutus → eluviisi muutus → harjutamine/mitte harjutamine → ehituse muutus → pärandub järglastele ↑ Vale
1858 avaldas C. Darwin raamatu “Liikide tekkimine”, kus avaldas oma teooria - Kõikidele organismidele on omane paljude järglaste saamine - Looduses esinev individuaalne muutlikkus on päranduv - Ressursside hulk on piiratud - Olelusvõitlus (konkurents) - Kõik järglased ei ole võrdselt edukad - Toimib looduslik valik - suurim tõenäosus ellu jääda ja järglasi anda on nendel isenditel, kes sobivad antud keskkonda paremini ( kohastumused) EVOLUTSIOONI TÕENDID - SELGITUS (NÄITED), JOONISED - ÜRGLIND,
HOMOLOOGSED JA ANALOOGSED ELUNDID, MANDUNUD ELUNDID,
BIOGENEETILINE REEGEL 1. Paleontoloogilised leiud - fossiilid ehk kivistised   - Tõestavad, et aja jooksul on organismid muutunud järjest keerulisemaks - Nn. „elavad fossiilid“ (tänapäeval samasugused isendid) - Nt. hõlmikpuu ja latimeeria

- Ürglinnu kivistis - esineb nii ammu väljasurnud loomade (dinosaurused) kui ka tänapäeval elavate loomade (linnud) tunnuseid -
roomajad: hambad ja saba, linnud: sulestik ja varvaste asend 2. Anatoomilised tõendid - võrreldakse erinevate organismide kehaehitust - Erinevatel organismidel on põhijoonelt sarnane kehaehitus - Põlvnemine ühest eellasest - Homoloogilised elundid - Sarnase ehitusega elundid, aga ülesanne võib olla erinev, nt. selgroogsete jäseme ehitus - Analoogilised elundid - Ülesanne sarnane/sama, aga ehitus on erinev (ühine eellane kaugel), nt. putukate ja lindude tiivad, ei ole evolutsiooni näide - Mandunud elundid (rundimendid) - Oma esialgse ülesande kaotanud elundid, nt. inimese karvkate, saba(kont), kolmas silmalaug
3. Lootelise arengu võrdlemine - võrreldakse erinevate organismide lootelist arengut (selle etappe) - Keerulisemate organismide lootearengus esinevad lihtsamate organismide
loodete arenguetapid (tähendab seda, et nende eellane oli ühine), nt.
lõpusepilud kaladel 4. Molekulaarbioloogilised tõendid - võrreldakse erinevate organismide DNA-d ja valke
5. Biogeograafilised tõendid - võrreldakse erinevate mandrite elustikku, nt. mandrite triivimise teooria (need, mis kauem koos, neil sarnasem ehitus) - Lahknes Austraalia (ürgmanner) - puudusid pärisimetajad + eksist. erilised
okaspuud) - Põhja-Ameerika ja Euroopa - pruunkaru - Lõuna-Ameerika ja Aafrika

6. Kultuurtaimede ja koduloomade aretus - Inimeste poolt tehtud valik on muutnud paljud organismid oma lähteliikidest
väga erinevaks → toimub looduslik valik, nt. koeratõud (paljudel juhtudel
erinevad tundmatuseni oma looduslikust eellasest hundist)
Biogeneetiline reegel on selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu
etappe

ELU ALGUS MAAL - BAKTERITE EVOLUTSIOON, TUUMAGA RAKU TEKE,
TAIMSE JA LOOMSE RAKU TEKE ENDOSÜMBIOOSIL, HULKRAKSUSE
TEKE, TAIME- JA LOOMARIIGI ARENG 1. Tekkisid ilma rakutuumata üherakulised organismid - bakterid (eeltuumsed) - Heterotroofsed (tarbivad olemasolevat orgaanilist ainet, mitte ei tooda seda ise) anaeroobsed (ei kasuta hapniku) bakterid - Läksid veepõhjast kõrgemale - Autotroofsed (fotosünteesijad ehk tsüanobakterid - ürgbakterid) anaeroobsed bakterid - Molekulaarse O 2 tekkimine maismaale → atmosfääri muutus, tekkis osoonikiht → esimene massiline väljasuremine - Hingavad bakterid - tsüanobakterid (1) ja heterotroofsed bakterid (2) 2. Rakutuuma ga üherakuliste teke - Algloomade sarnased rakud (veel ei omanud omadust rakuhingamine) - Fagotsütoosi teke - teiste söömine ja pikaajaline seedimine - Tekkis endosümbioos - rakusisene sümbioos eri tüüpi rakkude vahel - Loomne rakutüüp - mitokondritega - Taimne rakutüüp - mitokondritega, kloroplastidega
- Tõestab: - DNA olemasolu - 2 membraani (välis ja sise) - Ribosoomide olemasolu (valgussünteesimine)
3. Hulkraksuse teke - Toimus väga kiire mitmekesistumine, kujunesid välja kõik peamised ehitustüübid - Esimesed taimsed hulkraksed - punavetikad → pruun- ja rohevetikad →
maismaa taimede eellased - Esimesed loomsed hulkraksed - pehmete kestadega selgrootud - Käsnad - Ainuõõssed (meduusid, korallid) - Limused (teod) - Ussid (kaanid) - Lülijalgsed

- Okasnahksed (merisiilid, meritähed) - Esimesed keelikloomad ehk esimesed selgroogsed loomad (kalad)    Siirdumine maismaale Taimeriik: - Siirdumine maismaale umbes 450 milj. a. tagasi - Poolveelise eluviisiga, eostega paljunevad taimed - Sammaltaimed - Sõnajalgtaimed - Vähenes süsihappegaasi sisaldus (kliima muutus kuivemaks ja
külmemaks) - Paljasseemnetaimed - Õistaimed ehk katteseemnetaimed Loomariik: - Siirdumine maismaale umbes 400 milj. a. tagasi - Esimesed olid lülijalgsed (hulkjalgsed) - Järgmised limused ja ussid - Seejärel esimesed selgroogsed (kahepaiksed - kalad ) ja roomajad (vees, õhus, maismaal) - Roomajatest kujunesid välja: - Imetajad - Linnud

.PDF Laadi alla originaalfail 4 lk · .pdf · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

suhaldjasristiema Õppematerjali autor

4. KT kordamine (õp. lk. 8-25)

Sarnased õppematerjalid

pdf

Evolutsioon ja elu areng maal, mikro- ja makroevolutsioon

Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aastat

Bioloogia

docx

Bioloogia kontrolltöö evolutsioon 1

ja vegetatiivselt, elutsüklis ülekaalus sporofaas • Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid, geneetilised alused: populatsiooni geneetiline struktuur ja geenivool (geenisiire) ning geneetiline triiv. Pudelikaelaefekt, rajajaefekt.. Mutatsiooniline ja kombinatiivne muutlikkus. GENEETILISED MEHHANISMID: ➔ Evolutsioon toimub ainult organismirühmades, üksik isend ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. ➔ Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil, kellel on võimalik vaba ristumine ja kes saavad viljakaid järglasi. ➔ Genofond=geenifond- populatsiooni/liigi kõik geenid ja alleelid. ➔ Populatsiooni geneetiline struktuur- populatsiooni geenide ja alleelide arvuline suhe, suhteline sagedus.

Evolutsioon

docx

Evolutsiooni kordamine 1

õp lk 48 - 75 (kuni Kohastumise peatükini) ja vastavad osad töövihikust. MUUHULGAS pöörata erilist tähelepanu: 1. Füüsikaline ja keemiline evolutsioon. "Elu hällid" (3). Füüsikaline evolutsioon (suur pauk elementaarosakesed aatomite teke). 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. Keemiline evolutsioon (aatomid makromolekulid mikrokerad). 4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad) Bioloogiline evolutsioon (elu teke prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed). Selle

Bioloogia

doc

EVOLUTSIOON

EVOLUTSIOON – mingi süsteemi pöördumatu areng, mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Geenide võrdlus annab suguluse: kes kellest on arenenud EV teooria ajalugu  G. Cuvier – kivististe uurija (paleonoloogia rajaja)  J-B de Lamark - kirjutas esimese evolutsiooniteooria (tunnistas liikide muutumist) VALED ARUSAAMAD – Täiustumistung-organismid muutuvad iseenesest järjest keerukamaks - elu jooksul omandatud muutused päranduvad (kaelkirjak)  C.Darwin – teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria - Raamat ,,liikide tekkimisest - Liigid muutuvad →Liikide tekkimise põjus on →looduslik valik LV on edukamate ellu jäämine. Tuleneb isendite • muutlikkusest – iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised (juhuslike erinevuste näol) • olelusvõitlus – i

Bioloogia

doc

EVOLUTSIOON

12. fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. 13. geokronoloogiline skaala- geoloogiline ajaarvamine. 14. eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotis (Ürgeoon, Agueoon, Fanerosoikum) 15. aegkond- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine. Eoon jagatakse aegkondadeks. 16. ajastu- geokronoloogilise skaala suurjaotustest lühim. Aegkond jagatakse ajastuteks. II Evolutsiooni vormid: 1. füüsikaline evolutsioon 2. keemiline evolutsioon 3. bioloogiline evolutsioon 4. sotsiaalne evolutsioon III J.B Lamarcki evolutsiooniõpetuse põhiseisukohad. 1. elu tekib Maal isetärkamise teel ja on pidevas arengus 2. elu jooksul omandatud muutused päranduvad osaliselt järglastele 3. elusolenditele on iseloomulikud järgmised dendentsid: a.)sisemine täiustumistung b.)kohanemisvõime elutingimustega IV Ch. Darwini ilmumisaasta, teose nimi 1859 ,,Liikide tekkimisest" V Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad 1

Bioloogia

docx

EVOLUTSIOON

1. Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? - EVOLUTSIOON - süsteemi pöördumatu areng mitmekesisemaks ja keerukamaks (inimkeeles: Evolutsiooniteooria on mingisugune oletus sellest, kuidas võis elu maal alguse saada.) - evolutsiooni vormid: • kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine, suur pauk, linnu teed • keemiline evolutsioon - keeruliste stabiilsete keemiliste ühendite moodustumine lihtsatest anorgaanilistest molekulidest • bioloogiline evolutsioon - elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni (endosümbioos) • sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng Maal 2. Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks? - olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu

Bioloogia

docx

EVOLUTSIOON

Kategoriseerimata

doc

Evolutsiooni kokkuvõte

.....................6 4.4 Charles Robert Darwin 12.02.1809 19.04.1882.......................................................................................6 4.5 Neodarvinism.............................................................................................................................................. 6 5. Evolutsiooni algüksus ja materjal......................................................................................................................7 5.1 Evolutsioon toimub ainult organismirühmades...........................................................................................7 5.2 Geneetilise muutlikkuse allikad, mis on vajalikud evolutsiooniks:............................................................7 6. Evolutsiooni tegurid - mehhanismid ja protsessid............................................................................................ 8 6.1 Looduslik valik...................................................................

Bioloogia

Rohkem sarnaseid