Päristuumne rakk (0)

Päristuumne rakk
 
Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas
Prokarüootne ehk eeltuumsed , millel puudub rakutuum
 
Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks.
Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides.
Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud . Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime- ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest , tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast .
Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist.
Taimerakk koosneb: rakku ümbritseb rakukest, rakumembraan , kloroplastist, tsütoplasmast, lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist.
                       Loomarakk                                                           Taimerakk
 
      Taimerakul on rakukest, mis koosneb peamiselt tselluloosist, pektiinist, ligniinist ja mõningatest teistest keeruka ehitusega orgaanilistest ühenditest.
      Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Raku membraanid koosnevad lipiididest , mis paiknevad kahekihilisena, ning valgu molekulidest.
Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike välismõjutuste eest. Samuti teostub rakumembraan vahendusel aine- ja energia ning infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel.
Raku sisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga: sisemembraanidest on üles ehitatud lipiididest kaksikkihist, millega on seotud erinevad funktsioone täitvad valgud .
Ainete transport läbi rakumembraani:
Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anorgaanilised ja orgaanilised ained. On aktiivne ja passiivne transport: aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks mitte.
Membraani ehituses olevad transportvalgud ei juhi läbi membraani mistahes aineid, vaid ainult kindlaid ühendeid. Selleks vajatakse täiendavat energiat, mida saadakse energiarikastest ühenditest (makroenergilised).
Fagotsütoos - suured makromolekulid ei läbi rakumembraani, vaid aineosakesed sopistuvad membraani sisse ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Siis lisanduvad põiekesse ensüümid, mis aineid lagundavad (amööb toitub fagotsütoosi teel)
Pinotsütoos – selle käigus omastab rakk vedelikus lahustunud aineid.
 
Mõned ained (vesi, gaasid, etanool) liiguvad läbi membraani difusiooni ja osmoosi teel (imbuvad) – see ongi passiivne transport.
Osa rakumembraani koostisse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikesega, mille kaudu toimub väiksemate molekulide liikumine – kui selleks ei kulutata täiendavat energiat, siis on ka see passiivne transport.
 
Osmoos – lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas.
Raku infovahetus väliskeskkonnaga:
Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (nt hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid biokeemilisis reaktsioone, mille tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavalt väliskeskkonna muutustele.
 
 Igas eukarüootsel rakul on taku tuum koos rakutuumakestega. Rakutuum kordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. Raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib kogu raku elutegevust. Tuumakesse sünteesitakse ribosoomide RNA-d.
Rakutuuma ehitus
Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid , mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja.
Tuumasisene plasma on karüoplasma – see sisaldab DNA-d, valke, RNA-d.
Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid .
Tuumas on üks või mitu tuumakest – need on piirkonnad, kus toimub kromosoomidelt intensiivne DNA süntees ja ribosoomide moodustumine.
Rakutuum on enamasti ümar, kuid selle kuju ja suurus võib eri rakkudes varieeruda.
Kui tuum kõrvaldada, siis kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub. Enamasti on igas rakus üks tuum, kuid näiteks kingloomal on kaks tuuma ja vöötlihasrakk on hulktuumne.
Kui palju on rakkudes kromosoome ja missugune on nende ehitus?
Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires muutumatu. Inimese igakeharaku tuumas on 46 kromosoomi, mis võib sarnasuse alusel jaotada 23 paariks. Paarilised kromosoomid on homoloogilised .
Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
Erandiks on mehe sugukromosoomid (X ja Y), mis on erineva suurusega ja ei ole geenide sisalduselt homoloogilised.
Igas muna- ja seemnerakus on vaid 23 kromosoomi (enamikul organismidel on sugurakkudes kaks korda vähem kromosoome kui keharakkudes – igast paarist üks kromosoom ).
      Plastiidid on ainuomakesed ainult taimerakkudel. Vastavalt pigmentide värvusele eristatakse kolme rühma: 1. Värvusetud ehk leukoplastid; 2. Kollased ja punased ehk kromoplastid ; 3. Rohelised ehk kloroplastid .
      Kloroplast on kaetud kahe membraaniga. Selle ülesanne on fotosüntees(org. aine tootmine).
      Kromoplastid sarnanevad oma ehituselt kloroplastiga. Põhiline erinevus tukeneb stroomast paiknevate membraanidest ja pigmentide (karotinoidide) sisaldusest.
      Tsütoplasma peamiseks koostisosaks on vesi. Seal on tal madalamolekulaarseid orgaanilisi ülesandeid, ning seob kõik rakuorganellid omavaheliseks tervikuks.
      Lüsosoom on ühe membraaniga ümbritsetud, mis hoiab endas erinevaid makromolekule.
      Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbermõõtmine ning nende paiknemine põiekestesse ja lüsosoomidesse.
      Ribosoomid sünteesivad valke ja transpordivad valke edasi(valkude süntees)
      Vakuoolid võivad olla vee talletajateks. Sinna saavad koguneda ka varuained , mis on kasutatavad raku hilisematel elujärgedel. Vahel leidub vakuoolides ka mürgiseid aineid. Oopium ja kautšuk.
      Noores rakus on mitu vakuooli , vananedes rakus need ühinevad ja moodustavad ühe suure tsentruaalvakuooli. Tsentruaalvakuooli sisaldavad ainult taimerakud .
      Endoplastiline retiikulum (ER)- ehk tsütoplasma võrgustik. Toimub ainete rakusisene liikumine, lisaks transpordile on ER seotud veel mitmete ainevaheliste protsessidega.
      Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Mitokondri põhiliseks ülesandeks on raku varustamine energiaga.