9. Sisekliima ja selle mõjud. 10. Inimesele (soojuslik mugavus), konstruktsioonidele (sademed, tuul, temperatuuri ja niiskuse deformatsioonid), mikroobid/hallitus- ja mädanikseened (inimese tervis, biolagunemine), külmakindlus (märgumise ja külmumise tsüklid), ehitiste energiakulu. 11. Inimese soojuslikku mugavust määravad tegurid. 12. Õhu temperatuur, pindade temperatuur, õhu suhteline niiskus, õhu liikumiskiirus, inimese aktiivsus, riiete soojapidavus. 13. Ruumi soojusliku mugavuse iseloomustamisel kasutatavad näitajad (PMV, PPD). 14. PMV (Predicted Mean Vote) - oodatava mugavustunde indeks, mis näitab suure inimrühma tõenäolist keskmist soojusliku mugavustunde hinnangut 7-astmelisel skaalal. PPD, % (Predicted Percentage of Dissatisfied) rahulolematute inimeste tase. Oodatava mugavustunde indeksile vastab kindel rahulolematute tase. 15
vajalik teise kolvi liikumahakkamiseks. F2 (F2 = p × A2). Kuni see jõud püsib konstantne, siis rõhk p enam ei kasva ja sõltub ainult vedeliku voolamist takistavast hõõrdejõust. A1 A2 Teise kolvi liikumiskiirus sõltub pumba poolt tekitatud vedeliku vooluhulgast. Mida kiiremini pumbatakse seda kiiremini liigub teine kolb. Sele 2.17 Hüdrosüsteemi tööpõhimõte Koormates käsipumpa jõuga F1 tekitatakse silindris rõhk p, mille väärtus saadakse Jagades jõu F1 suuruse kolvi pindalaga A1 (p=F1/A1) (sele 2.17).
ka bakteritest ja algloomadest. Majandusliku tähtsuseta. Ehituselt vähe seost seentega (vt. toitumine!) pole seeneniite ega midagi sarnast asendamas (pole ka risomütseeli). Eosest arenevad haploidsed zoospoorid või müksamööbid ühinevad, siis hakkab arenema diploidne plasmoodium. Neil võib olla sood eristunud või eristumata, maksimaalselt on neil teada aga kuni 13 erinevat "sugu". Plasmoodium on hulgatuumne, rakuvaheseinteta, võib kasvada isegi rohkem kui meetrisele alale, liigub. Liikumiskiirus kuni 1,35 mm/s, aga see on lühiajaliselt ühes suunas. Noor plasmoodium liigub valgusest eemale (pimedas on eeldatavalt niiskem rohkem toitu ja ka ise ei kuiva ära), "täiskasvanuks" saades hakkab valguse poole liikuma (seal ilmselt õhk liigub, kannab edasi eoseid), sageli ronib taimede või asjade peale, viimaseid kahjustamata. Et limaseened pole "õiged organismid" (s.t. pole õiged taimed, loomad ega seened), panid tähele juba muistsed inimesed
22. Optimaalne õhuniiskus töökeskkonnas Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge, üle 70% õhuniiskus. See tugevdab nii liialt kõrge kui madala õhutemperatuuri ebasoodsat mõju. Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet nina ja silma limaskesta ärritust. Siiski on oht üldiselt väiksem, kui kõrge õhuniiskuse puhul. Optimaalne õhuniiskus on enamasti 4060%. 23. Optimaalne õhu liikumiskiirus töökeskkonnas Optimaalne õhu liikumise kiirus on 0,030,1 m/s, liialt madala õhu liikumise kiiruse puhul koguneb inimese lähedusse väljahingatud õhk ja häiruvad naha ainevahetusprotsessid. Soodustab temperatuuri taju, aurumist, tagab õhuvahetuse, põhjustab tõmbetuult, mis jahutab keha ebaühtlaselt. 24. Valgustustiheduse soovitatavad suurused ebatäpse, tavalise töö ja väga täpse töö jaoks 10200 lx ebatäpne töö 200800 lx normaalsed toimingud
3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4. Vigade märkamine, põhjuste selgitamine, parandamine II MATERJAALNE BAAS 2.1. Välistingimustega arvestamine 2.2. Õppepaigad 2.3. Varustus 2.4. Suuskade libisemine ja pidamine 2.4.1. Lume omadused 2.5. Suusamäärded 2.6. Suusad 2.6.1. Suuskade hooldamine 2.7. Uue suusapaari ettevalmistus III LIIKUMISVIISIDE ÕPETAMISE METOODIKA 3.1. Mõistete seletusi 3.2. Algõpetuse esimesed harjutused 3.2.1. Paigalpöörded 3.2.2
kiirelt tühjendatavaid sektsioonronge. Reeglina on kaeveõõntes kõrvuti kaks puitliipritele rajatud raudteed, pöörangud võivad olla nii automatiseeritud kui ka käsitsi juhtimisega, kaeveõõne lae alla on elastsel riputusel kinnitatud vasest paljasjuht. Estonia kaevanduses on lintkonveierite pikkused üle 2 kilomeetri. Suurimateks on peastrekil olevad konveierid 2LU-120V jõudlusega 1200 t/h. Konveierlindi laius on 1200 mm ja lindi liikumiskiirus on 3,15 m/s. Abitransport Abitranspordi alla kuulub inimeste vedu töökohtadele ja tagasi ning materjalide ja seadmete vedu. Kuna Viru kaevanduses on magistraaltranspordina kasutusel rööbastransport, kasutab abitransport allmaadispetseri juhtimisel samu raudteid. Seadmete veoks kasutatakse spetsiaalseid platvorme, ümarpuidu ja rööbaste veoks selleks kohandatud kitsi, kaevurite veoks aga 18- kohalisi sõiduvagonette. Inimeste veo alguspunkt on sahtiõues paiknevas inimjaamas.
Samal ajal anti vene valgete Loodearmeele kasutada 8 inglise rasketanki Mark V (vt. LISA 8.2) ja 4 prantsuse kergetanki Renault FT 17 (vt. LISA 8.1) mis jõudsid kohale oktoobris 1919. Tankid olid kasutatud ja väga halvas seisukorras, mistõttu nende hooldamine ja meeskondade väljaõpe võttis aega. Selle rombikujulise tanki lahingukaal oli 33 tonni, soomuse paksus esiotsas ja külgedel oli 12 mm, tankipõhja ja lae soomuse paksus 6 mm. Tanki mootori võimsus oli 125 hj ja selle liikumiskiirus umbes 8 km/h. Relvad paiknesid tankikere külgedelt väljaulatuvates soomusterasest pooltornides. Tanki relvadeks olid neli 7,7 mm Hotchkiss kuulipildujat ja üks 57 mm kahur. Sellise tanki juhtimine oli üpris keeruline ja sellega olid ametis korraga 4 meest. 6 SÕJA EDASINE KÄIK Nõukogude Venemaa Eesti taasvallutamise katse
1. Töökaitse korraldus Eesti Vabariigis Töökaitse on õiguslike, majanduslike, tehniliste, ergonoomiliste, organisatsiooniliste, töökorralduslike, tervishoiu- ja sotsiaalsete meetmete ning vahendite kogum töökeskkonnas tekkida võivate ohtlike ja kahjulike mõjurite vältimiseks ning inimeste töövõime tagamiseks. Töökaitseseaduse eesmärk on luua õiguslikud alused tervisele kahjutu ja ohutu töökeskkonna tagamiseks kõigile töösuhetes osalevatele isikutele. 2. Töökaitse korraldus ettevõtetes Töökaitse üldise seisukorra eest vastutab tööandja. Tööandjale alluvate haldus- ja tehniliste töötajate töökaitsealased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendites või muudes dokumentides. Rohkem kui 300 töötajaga ettevõttes on tööandja kohustatud ametisse võtma töökaitse peaspetsialisti. Eriti ohtlike ja kahjulike tootmismõjuritega või normidele mittevastavate töötingimuste korral on peatööinspektoril õigus nõuda töökaitse peaspets...
Sedimentatsioonianalüüs: Mis on kogulatsioon? Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk koaguleerimine ehk kalgendumine[1] on kolloidsüsteemi osakeste välismõju toimel või välismõjuta liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivadlahuses või moodustavad erilisi struktuuri koageeli. Mis on sedimentatsioonivoog - Kui dispergeeritud faasi kontsentratsioon on c siis ajaühikus läbi pinnaühiku raskusjõu mõjul liikuv ainehulk on sedimentatsioonivoog: Is = vc , (x) kus v - osakese liikumiskiirus, c - kontsentratsioon Sedimentatsioonivoole toimib vastu difusioonivoog. Osake hakkab liikuma kiirenevalt raskusjõu fg = mg mõjul. Mis on difusiooni-sedimentatsiooni tasakaal? Reaalsetele dispergeeritud süsteemidele mõjub alati Maa gravitatsiooniväli. Raskusjõu toime osakestele on määratud nende massiga. Suurte osakeste korral raskusjõud põhjustab dispergeeritud osakeste väljasadenemise dispersioonikeskkonnast. Kolloidosakeste puhul toimib raskusjõule vastu difusioon
1. Devalveerimise mõiste.Devalveerimine on seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine vôi paberraha kursi alandamine. Võib olla rahareformi üks viise. 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused.Rahanduse tekkimise eeltingimused:Riigi olemasolu, Riigis valdavad on kaubalis-rahalis suhted 3. Rahanduse definitsioon. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks, majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. Rahanduse valdkonnad. Rahanduse valdkondade liigitus:riigi rahandus ka avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes, ettevõtete/firmade rahandus, tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus,...
elusolendeid selle kahjuliku toime eest. Termosfääri nimetatakse ka ionosfääriks, sest seal on palju laetud osakesi. See kiht avaldab mõju raadiolainete levile, seal ilmnevad mitmed optilised nähtused nagu virmalised. 18. Atmosfääris toimuvad liikumised ja nende tekkepõhjused. V: Atmosfäär on pidevas korrapäratus liikumises. Sellist liikumisrežiimi, kui vedeliku või gaasiosakeste trajektoorid on ebakorrapärased või kaootilised nim. Turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus pulsseerib, muudab suunda ja suurust. Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutab oluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. liikumisrežiim, kus vedeliku või gaasiosakesed (kihid) liiguvad üksteisega paralleelselt Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 19. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon. 1- ja 3- rakuline mudel. V: Atmosfääri üldine tsirkulatsioon- õhuringluse globaalne mastaap. Üldist
Peale lühinimekirja koostamist ja enne lõpliku valiku tegemist tuleks täkke vaatamas käia. Mida vähem on valikuomadusi, seda kiiremini saavutatakse edu. Hobuste valikul on vaja eristada olulisi omadusi mitteolulistest ja vähendada valikuomaduste arvu miinimumi, kuid arvestades kõiki olulisi omadusi. Tähtsad on omadused, millest sõltub looma aretusväärtus ja hobuste aretuse eesmärgile jõudmine. Põhilisi valikuomadusi võib jaotada järgmiselt: viljakus, liikumiskiirus, veojõudlus, sammuomadused, eksterjöör ja mõõtmed, tervis, temperament ja iseloom, värvused jm. Pärilikkus üldiselt on organismi võime anda omataolisi järglasi. Päritavus on hinnang selle kohta, kui palju võiks vanema konkreetne omadus päranduda järglasele. Päritavus on üks olulisematest aspektidest, mida arvestatakse paaride valikul. Päritavus mõõdab pärilikkuse suhtelist tõenäosust ja keskkonnamõjusid konkreetse tunnuse arenguks.
kandevõime 27 000 kg; laadimiskõrgus 3,2 m; kasti mõõdud 7,3 x 2,3 x 1,5 m; maht 25 m3 Foto 3. Kallur auto [11] 7.1.4. Laadur-ekskavaator Venieri VF 1.33B Laadur-ekskavaatorit kasutatakse killustikaluse rajamiseks. Venieri VF 1.33B tehnilised andmed [12]: täismass - 3 300 kg; 4-ratta vedu, 4-ratta pööramine; liikumiskiirus kuni 20 km/h; kaevesügavus kuni 2,75 m; laadimiskõrgus kuni 3,28 m; kaeveseade pööratav 180 kraadi; 14 universaalne lahtikäiv laadimiskühvel; laadimiskühvli laius 1 350 mm; hüdrauliline kiirühendus agregaatidele; kogur-harjamisseade; hüdrohaamer Furukawa; tõstehargid 1200 x 80 x 30.
vahel. magnetiline indutksioon B iseloomustab magnetvälja tugevust, juhile avalduv jõud on risti nii juhtme kui ka magnetväljaga. Amperi sõu suuna määrab vasaku käe reegel. Kui panna vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab välja sirutatud pöial suhtele mõjuva jõu suunda. Lorentzi jõud- üksikule laetud osakesele e mõjuv jõud. F=envBVsinα, n laengute kontsentratsioon ruumalaühikus, v osakeste liikumiskiirus. Üksikule laetud osakesele e mõjuv lorentzi jõud avaldub: FL=evB, FL=evBsinα. Lorentzi jõu vektor on laengu kiirusvektoriga risti. Jõu suuna määrab vasaku käe reegel. Enamasti mõeldakse lorentzi jõu all üldisemalt jõudu, mis mõjub osakesele elektri-ja magnetvälja koosesinemisel. F=evB+eE. Tavalistel kiirustel on magnetjõud tühiselt väiksed, Sest tugevaid magnetvälju on palju lihtsam tekitada kui tugevaid elektrivälju
ja seened *mehaanilised Koristuskadude peamised põhjused: *koristamisega hilinemine *agrotehnika puudujäägid( halb mullaharimine, ebaõige külviaeg, vale külvisenorm, vale väetamine, vale sort) *kombaini ebaõige reguleerimine *liigniiske vilja koristamine *muud põhjused Taimedest: varisemine, peade murdumine, lamandumine, ohtelisus, suur põhu mass Agrotehnikast: lamandumine, põllu tasasus, umbrohtumine, koristusaeg , valmimise ühtlikkus Tehnoloogiast: lõikekõrgus, kombaini liikumiskiirus, reguleerimine Ilmast: vihm, rahe, õhuniiskus, tuul , põud Teravilja külvikvaliteet Taimede tihedus- põllul optimaalne arv taimi. Katsed eestis näitavad et optimaalne on 600 taime m2 võimalik saada 6t/ha kui aga 300 taime siis 3t/ha. Korraliku saagi jaoks vähemalt 500 taime m2-l Külvisügavus Ühtlane põldtärkamine tagatakse ühtlase ja õigeaegse külviga ( 2-4 cm ) . sügava külvi põhjuseks liiga sügav külvieelne mullaharimine. Külviviis
siin käed kõrgemal, et lühendada liikumisteed ja jõuda kiiremini tõusvale blokki. Sulustamine toimub sel juhul valdavalt üksiksuluga. (E. Liik, 2006) Peab mainima, et blokeerija liikumised ründelöögi takistamise alustamiseks on efektiivsed tingimusel, kui ründaja ja blokeerija pikkus on umbes sarnane. Blokeerijal, kelle pikkus on lühem tuleb hüpata varem, pikemal hiljem. (A. Beljajev, M. Savin, 2002) 3.3. Vead blokeerimisel. · Aeglane liikumiskiirus kuna juurdetulev blokeerija peab kiiresti reageerima ja väga palju hüppama, siis mõnikord juhtub nii, et ta ei jõua õigeaegselt blokile. Sellel juhul peab hüppama (koha pealt , mitte teise blokeerija suunas) üles ja panema käed teise blokeerija käte kõrvale. Keha peab olema paralleelselt võrguga, ei tohi pöörata ründaja poole. · Käed on viidud liiga kaugele üle võrgu ja/või mängija paneb silmad kinni, tekib võrguviga
kivimit ümbertöötlemistehastesse. Hübriidmootoriga veoautod on aga jõudnud teedele. Allpool on Volvo auto hübriidmootoriga jõuülekanne. Elektrimootorit selle auto juures kasutatakse rööbiti sisepõlemismootoriga ja ainult kiirenduste ajal. Sellise süsteemi juures sisepõlemismootor valitakse väiksema võimsusega. Väiksem võimsus ja väiksem kütusekulu. Kiirenduse ajal ja tõusudel lisaenergia tuleb elektrimootorist. Elektrimootor saab energia akudest. Ühtlase liikumiskiirus ajal töötab sisepõlemismootor. Elektrimootor lülitatakse ümber generaatori reziimile ja toimub akude laadimine D sisepõlemismootor, E/G elektrimootor/generaator, I käigukast, B liitiumioonakud, PMU juhtplokk. Elektriauto, millel pideva põlemisprotsessiga (gaasiturbiin) mootor on arendamisel. Volvo selle mudeli mootoriks on gaasiturbiin. Elektriauto puuduseks on senini energiaallikas (akud). Tänane
Keha kaalu võib käsitleda ka jõuna, millega planeet Maa enda poole kehasid tõmbab. NEWTONI II SEADUS EHK DÜNAAMIKA PÕHISEADUS Kui keha kiirus (ja sageli ka liikumise suund) muutub, siis see viitab asjaolule, et kehale pidi mõjuma mingisugune jõud või mingisugused jõud. Tasakaaluliikuri liikumapanekuks ja jalgratta liikumissuuna muutmiseks on vajalik neile rakendada mingisugust jõudu. Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus, mis näitab kui kiiresti keha liikumiskiirus muutus ühes sekundis. Newtoni II seaduse sisu on sellest lähtualt järgmine: Kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a - kiirendus m/s 2 F - jõud (N) m – keha mass (kg) Tegelikult väljendatakse Newtoni teist seadust teisel kujul, kus jõud on selline keha kiirendav
põhjaklapisüsteemi ja liigub seejärel välimisse Kummipuks õlipaaki, mida nimetatakse ka Kolvivars ühtlustuskambriks. Varda liikumiskiirus ja Porikaitse põhjaklapisüsteem määravad kokkusurutava amortisaatori takistusjõu. Kui amortisaator on tagasikäigul, siis kolvi sisselaskeklapp sulgub Õlitihend
suurkujud 8) Liikumishulga võib omistada? dr Liikumishulka võib omistada ka massikeskmele L = M M = Mv M drM - punkti M asukohta näitav dt raadiusvektor, vM - punkti M liikumiskiirus 9) Keha visatake horisontaalsuunas tornist alla, keha maandub 48m kaugusel 4sekundi pärast. Leia keha algkiirus ja lõppkiirus. XI 1) Newtoni III seadus? Kehade igasugune mõju teineteisesse on alati vastastikune ; jõud millega kehad teineteist mõjutavad ,on alati suuruse poolest võrdsed ning suunalt vastupidised. 2) Kuidas defineeritakse kiirendust kõverjoonelisel liikumisel ?
Turbiin on see, mis paneb rootori pöörlema. Rootorilabade kuju on selline, et nende liikumisel õhk kompressori ees alaneb ja selle taga suureneb. Mitmeastmelise kompressori läbinuna väljub õhk umbes 6 korda suuremal rõhul. Õhu temperatuur tõuseb selle protsessi käigus üle 200 0 C . Kokkusurutud õhk läheb põlemiskambrisse, kuhu juhitakse ka kütust- petrooleumi või masuuti. Kütuse põlemisel kuumeneb õhk 20000 C piirimaile. Õhk kuumeneb jääval rõhul. Õhk paisub ja tema liikumiskiirus suureneb. Suure kiirusega liikuv õhk annab ära oma kineetilise energia turbiini rootori. Osa sellest energiast kulub kompressori käitamiseks, teine osa läheb aga vajaliku keha töölepanemiseks (autorattad, lennukipropeller). Seda saab ära kasutada ka reaktiivmootorina. Turbiinist suurel kiirusel väljapaiskuvad gaasid tekitavad reaktiivveojõu, mis paneb peamiselt liikuma lennukid. 7 1.5
parasjagu katab. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski. Suvel võib tekkida äike, talvel tugevad tuisud. Antitsüklon- kujutab endast väga suurt pöörlemisteljega kaldu olevat õhupöörist atmosf. Põhjapoolkeral toimub õhumasside pöörlemine päripäeva. Õhurõhk on maksimaalne antitsükloni tsentris ja kahaneb ääreala poole. Antitsüklonid on tavaliselt tsüklonitest mõõtmelt suuremad, kuid liikumiskiirus on tsüklonite omast väiksem. ILM: võrreldes tsükloniga selge. Põhjustab peamiselt asjaolu, et antitsüklonis valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis takistavad pilvede ja sademete tekkimist. Külmal aasta ajal võib antitsüklonis eristada 2 põhilist ilmatüüpi: vähese pilvisusega pakasene ilm ja pilves ilm kiht- või kihtrünkpilvitusega. Peamine ilma erinevus antitsüklonites aastaaegade järgi seisneb selles, et suvel mandril paiknevas antitsüklonis ei esine
4.2 Kust tulevad meteoorid? - Taevast, vastab tavainimene. - Kosmosest, vastab teadjam inimene. Õigus on mõlemal. Meteoor kui vaadeldav taevanähtus leiab aset tõepoolest taevas, täpsemalt atmosfääris. Eesliide meteo viitab ilmastikule, seega millelegi õhus toimuvale; öötaevasse tekkiv helenduv jälg asubki 70 130 km kõrgusel. Ainult, et selle jälje tekitaja ei saa kuidagi olla maise päritoluga tema suur liikumiskiirus ( ENE andmetel 11 73 km/s ) viitab millelgi kosmilisele. 4.3 Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ja kuju Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem. Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ulatub liivatera suurusest piljardikuuli suuruseni. Tihedus jäävad vahemikku 300...8000 kg/m³.
See standardne katusprotokoll kannab nime H.320. Viimane sisaldab veel omakorda protokolle pildi, heli ja andmete ülekandeks. ISDN-videokonverentsisüsteeme saab liigitada nii suuruse kui ka tüübi järgi. Suuruse järgi võib tüüpideks lugeda personaalseid ja grupitööks mõeldud süsteeme. Personaalsed süsteemid kasutavad ülekandeks üht So liini, kiiruseks seega 128 kbit/s. Võimalik on kasutada ka ainult üht B- kanalit (kiirus 64 kbit/s), aga siis on pildi liikumiskiirus kõike muud kui nauditav. 128 kbit/s on piisav full-duplex heli ja mitte eriti liikuva pildi transportimiseks. Helile eraldatakse reeglina 16 kbit/s. Kui istuda ekraani või arvuti taga ja rahulikult näost näkku vestelda, on pilt piisavalt arusaadav. Pildi resolutsioon on sõltumata kiirusest standardne: CIF 352x188 või qCIF 176x144. Mõistagi ei kanta iga kaadriga üle tervet pilti. Transporditakse liikuvat pildiosa ning kiiremini liikuv koht väiksema
deformeeruvad püünise osad erinevalt ja seda tuleb püünise projekteerimisel ning püünise ehitamisel arvestada. Lisaks, eriti aktiivsete püünise puhul, tuleb tagada, et püünis oleks võimalikult väikese takistusega ja materjalikuluga. 4 Kõigele eeltoodule lisaks tuleb arvestada, et püünisele püügiprotsessi käigus mõjuvad jõud ei ole stabiilsed. Näiteks võivad muutuda lainetus, ka hoovused, püünise enda liikumiskiirus jne. Kalapüünistele mõjuvad jõud. Püügiprotsessi käigus mõjuvad kalapüünisele peamiselt järgmised jõud: - takistusjõud - raskusjõud - hüdrostaatilised jõud - hõõrdejõud Kalapüüniste projekteerimisel ja ka ekspluateerimisel loetakse kõige tähtsamaiks takistusjõude ning nende adekvaatset arvestamist. Takistusjõud tekib ükskõik, millisel püünise liikumisel vee suhtes. Seega, takistusjõud tekivad ka seisvate
traditsiooniliste kodukanadega. Ehk kiirekasvulisel lihakanal on kõrgem soojusproduktsioon kui munakanal. Embrüo soojatajuvus (-aisting) Soojaaisting erineb soojusproduktsioonist, sest lisaks mängib suurt osa ka ümbritsev keskkond. 4 põhilist faktorit: * munakoore soojusjuhtivus (läbilaskvus) * muna ja keskkonna temperatuuride erinevus 5 * õhu kalorimeetriline kapatsiteet (õhu soojusjuhtivus) * õhu liikumiskiirus Munakoore soojusjuhtivus - aeroobsetes tingimustes on loote peamiseks energiaallikaks rebulipiidid, mille metabolismil vabaneb vesi ja CO2, mis eralduvad munast pooride kaudu. Siseneb lisaks ka hapnik. Temperatuur munakoore pealt mõõdetud temp on peaaegu sama mis loote temperatuur muna sees. * enamik kanatõuge vajab inkubeerimiseks 37-38 kraadi (võib ka 35-40) * embrüod on tundlikumad rohkem kõrgetele temperatuuridele
fingerprinting). Elektroforees kujutab endast laetud molekulide liikumist elektriväljas. Valkude elektroforees viiakse läbi pooltahkes keskkonnas geelis. SDS-PAGE valgud denatureeritakse ja ,,laetakse" SDS molekulidega (SDS'l on negatiivne laeng ja on võimeline katma suvalisi valgu molekule. Valgu pinnale tekib tugev negatiivse laenguga kate. SDS molekule on kattes nii palju, et valgule endale iseloomulik laeng tähtsust enam ei oma), sellisel juhul sõltub liikumiskiirus vaid molekuli suurusest. Isoelektriliseks fokuseerimiseks (IEF) nim valkude lahutamist elektriväljas vastavalt nende isoelektrilisele punktile elektriväljas liiguvad valgud niikaua, kuni satuvad piirkonda, kus nende laeng neutraliseerub keskkonna pH mõjul. 2D-elektroforees. Kahesuunalisel elektroforeesil (2D-elektroforees) eraldatakse valgud kõigepealt vastavalt nende laengule (IEF) ja seejärel vastavalt nende molekulmassile (SDS-PAGE). Valgu sõrmejälg
odav emiteeritavus raha käibelelaskmine ühiskonnale odavam (võib olla aeglane ja tagasilöökidega vastavalt turgude ebastabiilsusele ja rahavõltsijate tegevusele). hea liikumiskiirusega kuna raha liigub põhiliselt rahakanalites lahus omanikest ja kaubad omakorda lahus ostjatest-müüjatest. Suurem liikumiskiirus vähendab tehingutega kaasnevaid raha teelolekuajal tekkida võivaid inflatsioonikahjusid. Näiteks kommertspanganduse algaastatel Eestis (1988-1990) liikus välisvaluuta õle piiri pankurite kohvrites sularhana. Järgmiseks etapiks oli pankade korrespondentkontode avamine välismaal, kust sai juba arveldustehinguid sooritada. Esimeseks aitajaks oli
I LOENG KINESIOLOOGIA AINE · Kinesioloogia (kr. kinesis "liikumine" + logos "õpetus") on teadus inimese motoorikast · Kinesioloogias on kesksel kohal liikumisaparaadi, motoorika juhtimise, motoorse arengu ning motoorsete oskuste õpetamise probleemid KINESIOLOOGIA HARUD · Uurimisobjekti ja tugiteaduste alusel eristatakse järgmisi kinesioloogia harusid: - anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte - mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. - füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte. Siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte - psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte. Siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia - patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte ...
Kordamisküsimused “Lahutusmeetodite” kursusest sügis 2014. Kromatograafilise lahutuvuse põhiidee ja taldrikute mudel Ainete lahutamine nende erinevate omaduste põhjal (polaarsus, afiinsus) Teoreetilised taldrikud – Igal tasemel saabub uuritava aine tasakaal mobiilse ja stats.faasi vahel. Mobiilne faas kandub edasi järgmisele teoreetilisele taldrikule. Selektiivsus - parameeter, mis on seda suurem, mida erinevamad on kahe aine retentsiooniajad ja kitsamad nende piigid. Efektiivsus - kolonni iseloomustav suurus, mis sõltub piigi retentsiooniajast (aeg, mis kulub ainel kolonni läbimiseks (sissesüstimise hetkest detektorini jõudmiseks)) ja laiusest; Kuidas avaldub seos elueeruva aine retensiooniruumala tema jaotuskoefitsiendi (mobiilses ja statsionaarses faasis) kaudu Retensiooniruumala – mobiilse faasi ruumala, mis on vajalik ½ aine koguse elueerimiseks (väljaviimiseks) kolonnist; CS ( ) ...
Teiseks uueks kvaliteedinõudeks, mida turgude areng raha ette püstitab, on liikumiskiirus. Esiturgudel tõi omanik ise raha vahetuspaika ja see liikus sama kiiresti kui tema isand. Ei olnud sugugi oluline, et raha jõuaks hommikul omanikust varem kauplemiskohale. Nüüd, kus raha liigub põhiliselt rahakanalites lahus omanikest ja kaubad omakorda lahus ostjatest-müüjatest, on eriti tähtis raha hea liikumisvõime. Uuemad, suurema liikumiskiirusega rahad on ka ohutumad. Suurem liikumiskiirus vähendab ka tehingutega kaasnevaid raha teelolekuajal tekkida võivaid inflatsioonikahjusid. Et rahal on mitu liiki ja säilitusreziimi, on raha kvaliteedis tõusnud 7 olulisele kohale likviidsus. Likviidsemat raha saab kiiremini rahaomaniku suva kohaselt kasutada. Raha on turul kauba teener. Kui turul hakkab kaubavoogudes ilmnema häireid, siis ei suuda ühtki liiki raha ideaalselt oma ülesandeid täita
joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asukoht. Esmaste P- ja S-lainete maapinnale jõudmisel tekivad pinnalained (Love ja Raleigh lained), mis levivad edasi mööda maapinda. Seismogrammilt fikseeritav amplituud on seotud vabanenud energiahulgaga ja
Aprillis ja oktoobris on Maa Päikese suhtes kvadratuuriasendites s.t. keskmisel kaugusel Päikesest. Kuu tiirleb ümber Maa samuti mööda ellipsorbiiti, seejuures nimetatakse ta lähimat asendit Maast perigeeks ja kaugeimat apogeeks. Kepleri teise seaduse kohaselt peavad Maa raadiusvektori poolt kaetud pindalad S b1 b2 ja S b3 b4 olema võrdsed eeldusel, et Maa liigub punktlst b1 punkti b2 sama ajaga kui punktist b3 punkti b4. See aga tähendab, et periheeli lähedal peab Maa liikumiskiirus orbiidil olema suurem kui afeeli lähedal. Kvadratuuriasendites on Maa liikumiskiirus keskmine ja pea ühtlane. Nii seletub Päikese näiva aastaringse liikumise ebaühtlus. Kepleri kolmas seadus määrab planeetide päikesekauguste ja tiirlemis- perioodide omavahelise sõltuvuse. Kaugusi päikesesüsteemis rnõõdetakse tavaliselt astronoomilistes ühikutes (astronomical unit AU), milleks on Maa keskmine kaugus Päikesest e. 150 miljonit kilomeetrit. Järgnevas
/ 13/ Tööandja kohustus on pidada arvestust töökeskkonnas olevate ohtlike mõjurite ja nende mõõtmise kohta. Seda arvestust peab tööandja poolt määratud spetsialist. Tööandja poolt määratud isik peab arvestust järgmiste ohtlike ja kahjulike mõjurite osas: tervisekahjulikud keemilised ained, tolm, müra koos ultra- ja infraheliga, vibratsioon, bioloogilised ained ja mikroorganismid, õhu temperatuur, õhu niiskus, õhu liikumiskiirus, õhu rõhk, valgustus, raadiosageduslikud elektrimagnetväljad, 50 Hz elektriväli, ultraviolett- ja infrapunane kiirgus, ioniseeruv kiirgus, laserkiirgus, raske ja pingeline töö. /13/ Tööandja peab teavitama töötajaid mõjurite mõõtmistulemustest ning peab esitama 2 nädala jooksul peale mõõtmistulemuste saamist meetmete plaani nende mõjurite vähendamiseks maa- või linna peasanitaararstile ja tööinspektorile. /13/
kasutanud põhjavett tuhandeid aastaid ja võtavad seda peamiselt joogi- ja niisutusveeks tänapäevani. Elu Maal sõltub nii põhja- kui ka pinnaveest. Põhjavesi liigub maa sees Osa sademeveest imbub maasse ja saab põhjaveeks. Osa sellest veest liigub maapinnalähedases pinnases ning nõrgub üsna kiiresti vooluveekogudesse, suurem osa vajub aga raskusjõu toimel sügavamale maasse. Nagu joonisel näha, oleneb põhjavee liikumiskiirus ja -suund vettkandvate kihtide ja veepiirete (millest vesi raskesti läbi pääseb) omadustest. Vee liikumine maa sees sõltub pinnase veeläbilaskvusest (kui kerge või raske on veel liikuda) ja kivimi poorsusest (kui palju on selles tühikuid). Kui vesi pääseb kivimist suhteliselt hõlpsasti läbi, võib põhjavesi mõne päevaga üsna kaugele liikuda. Ta võib aga vajuda ka süvakihtidesse, kust tagasi pääsemiseks võib kuluda tuhandeid aastaid.
ostude ajastamine, tarnija valimine, tarnete kvaliteedikontroll. · pakendamine toodete pakendamine ja pakendite märgistamine (pakend müüb!). · tootmisjäätmete ja praagi töötlemine keskkonnanõuete arvestamine nii tootmisjääkide kui pakkematerjalide utiliseerimisel. 3) Ladustamine tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on null. Ladustamine on vajalik majandulikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Veokogused on määratletud kasutatava pakke ladustamis ja transporditehnoloogiaga. Veoühikud on näiteks kaubakast, kaubaalus, konteiner, haagis, vagun jne. Euroalus = 0,8m * 1,2m · asukoht arvestada tuleb toorme ja tööjõu paiknemise kulu, tarnijate paiknemise, sadamate
mehaanilise koguenergia jäävuse seadus ning tuleb üle minna üldisele energia jäävuse seadusele. 22. Mehaaniline võimsus. Kasutegur. Mehaaniline võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. Mehaaniline võimsus on suurus, mis võrdub töö ja selleks kuluva ajavahemiku suhtega. (W) NB! Võimsust ja rõhumisjõudu tähistatakse mõlemat N-ga, neid ei tohi segi ajada! Kuna tööd tehakse ainult keha liikumisel, peavad võimsus ja liikumiskiirus omavahel seotud olema. Asendades töö võimsuse valemis jõu ja pikkuse korrutisega, saame uue valemi: Selle seosega on võimalik keskmist kiirust kasutades leida keskmist võimsust ning hetkkiirust kasutades hetkvõimsust. Kasutegur eristab kasulikku tööd kogu tehtud tööst. See näitab, kui efektiivselt kasutatakse ära selle poolt saadud energiat ehk palju kogu energiast kulub soovitud eesmärgi saavutamiseks (kasulik töö)
KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I. Penkov
Liike u. 700. Tallus on hulktuumaline rakkudest eristumata ja kindla kujuta liikumisvõimeline tsütoplasmamass- plasmoodium. Tallus võib olla üsna suur, läbimõõduga kuni mitukümmend sentimeetrit. Limaseened on heterotroofsed, peamiselt saprofüüdid, harvem parasiidid. Saprofüütide plasmoodium on sageli värvunud kollaseks, punaseks või muud tooni või on värvusetu. Limaseened on võimelised amöboidselt substraati mööda liikuma toidu ja vee sunas, vältides valgustatud kohti. Liikumiskiirus kuni 0,4mm sekundis. Pärast varuainete kogumist liigub plasmoodium avatud, kuivemasse kohta ja laguneb suureks hulgaks tiheda kestaga sporangiumideks. Paljudel liikidel moodustavad sporangiumid padjakujulisi kogumikke- etaaliume, mis on kaetud ühise tiheda kestaga. Üksikute sporangiumide kestad lagunevad sealjuures täielikult või osaliselt. Etaaliumide ja sporangiumide sisaldis jaguneb üherakulisteks eosteks, mis tekivad meioosi teel
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 2 TIG KEEVITUSAPARAADI EHITUS....................................................................................... 3 TIG keevitusega saab keevitada:..................................................................................................4 TIG keevitusseade........................................................................................................................ 5 Alalisvooluga keevitamine...........................................................................................................5 Vahelduvvooluga keevitamine..................................................................................................... 6 Vahelduvvoolu aparaat.......................................................................................................
/ 13/ Tööandja kohustus on pidada arvestust töökeskkonnas olevate ohtlike mõjurite ja nende mõõtmise kohta. Seda arvestust peab tööandja poolt määratud spetsialist. Tööandja poolt määratud isik peab arvestust järgmiste ohtlike ja kahjulike mõjurite osas: tervisekahjulikud keemilised ained, tolm, müra koos ultra- ja infraheliga, vibratsioon, bioloogilised ained ja mikroorganismid, õhu temperatuur, õhu niiskus, õhu liikumiskiirus, õhu rõhk, valgustus, raadiosageduslikud elektrimagnetväljad, 50 Hz elektriväli, ultraviolett- ja infrapunane kiirgus, ioniseeruv kiirgus, laserkiirgus, raske ja pingeline töö. /13/ Tööandja peab teavitama töötajaid mõjurite mõõtmistulemustest ning peab esitama 2 nädala jooksul peale mõõtmistulemuste saamist meetmete plaani nende mõjurite vähendamiseks maa- või linna peasanitaararstile ja tööinspektorile. /13/ 11
olene taustsüsteemi valikust. Kahes punktis toimuvate sündmuste samaaegsus on suhteline. Samaaegsus kehtib vaid antud inertsiaalsüsteemis. Ühes taustsüsteemis samaaegselt toimuvad sündmused toimuvad teistes taustsüsteemides eri aegadel, kui need taustsüsteemid liiguvad antud taustsüsteemi suhtes. t0 t v2 1 c2 t -aeg liikuvas süsteemis, t0 seisvas süsteemis, v- süsteemi liikumiskiirus Sellest järeldub ka pikkuse suhtelisus. Antud taustsüsteemis erineb liikumatu varda pikkus sama varda pikkusest liikuvas taustsüsteemis. Keha on kõige pikem selles taustsüsteemis, milles ta on paigal. . √ l=l 0 1−
TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETVÄLJAD: 1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli? Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad – nii elektri- kui magnetväli. 2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magn...
TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETVÄLJAD: 1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli? Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad nii elektri- kui magnetväli. 2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magn...
Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja rõhumisjõust. Ei Sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest. Fh = µN Fh = µ mg µ - hõõrdetegur Lohistades klotsi mööda kaldpinda, mõjub klotsile hõõrdejõud. Auto veeremisel mõjub ratastele hõõrdejõud. Impulss Impulss p on suurus, mida iseloomustab kõige paremini sõna "purustusvõime". Liikumishulk, vektorsuurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Impulss on seda suurem, mida suurem on keha mass ja liikumiskiirus. Tähis p, ühik kg m/s.. p=mv Impulsi jäävuse seadus Isoleeritud süsteemi koguimpulss on jääv. p=const. p(enne)=p(pärast). Autode kokkupõrkel jääb mass ja kiirus samaks hetkeliselt. Kuuli tabamisel objekti liiguvad mõlemad edasi. Absoluutselt plastiline ja elastne põrge Absoluutselt plastsel (mitteelastsel) põrkel kehad deformeeruvad, ühinevad ning liiguvad koos edasi.
24+00 25+00 202 0,095 25+00 26+00 202 0,095 26+00 27+00 202 0,095 27+00 28+00 202 0,095 28+00 29+00 202 0,095 29+00 30+00 202 0,095 Kokku 2,85 Asfaltbetoonsegu laotur Dynapac F161W P Asfalditehase tootlikus B paani laius D laotatava kihi paksus p segu tihedus V Laoturi liikumiskiirus Mm segu kogus Mt segu vajadus paanile Laoturi punkri suurus Laoturi tühjenemine asfalditehases doseeritava portsjoni suurus, veok VOLVO FM 380 6x4 Kandevõime Kasti puhastamine jmt. Segu laadimine ja koorma katmine Koorma kaalumine Katte eemaldamine koormalt Veoki vahetus Veoki tühjakslaadimine kiirus koormaga kiirus tühja kastiga Tandemvibrorull Dynapac CC40
Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist. p = mv . (5.1) Olgu mingil kehal algselt impulss p 0 . Mõjugu sellele kehale nüüd ajavahemiku t vältel resultantjõud F . Oletame alguses, et see jõud ajas ei muutu. Vastavalt Newtoni teisele seadusele saab keha selle jõu mõjul kiirenduse Fres a= . m (5.2) Siis omandab keha liikumiskiirus väärtuse Fres v = v 0 + at = v 0 + t . m (5.3) Korrutame saadud valemit keha massiga. Impulsi definitsiooni (5.1) arvestades saame p = p 0 + Fres t . (5.4) Seega keha impulss muutub temale mõjuvate jõudude toimel. Impulsi muut on seda suurem, mida suurem resultantjõud mõjub kehale ja mida kauem aega see mõjub. Kui kehale mõjuv resultantjõud pole konstantne, s.t
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ru...
põhjavett tuhandeid aastaid ja võtavad seda peamiselt joogi- ja niisutusveeks tänapäevani. Elu Maal sõltub nii põhja- kui ka pinnaveest. Põhjavesi liigub maa sees Osa sademeveest imbub maasse ja saab põhjaveeks. Osa sellest veest liigub maapinnalähedases pinnases ning nõrgub üsna kiiresti vooluveekogudesse, suurem osa vajub aga raskusjõu toimel sügavamale maasse. Nagu joonisel näha, oleneb põhjavee liikumiskiirus ja -suund vettkandvate kihtide ja veepiirete (millest vesi raskesti läbi pääseb) omadustest. Vee liikumine maa sees sõltub pinnase veeläbilaskvusest (kui kerge või raske on veel liikuda) ja kivimi poorsusest (kui palju on selles tühikuid). Kui vesi pääseb kivimist suhteliselt hõlpsasti läbi, võib põhjavesi mõne päevaga üsna kaugele liikuda. Ta võib aga vajuda ka süvakihtidesse, kust tagasi pääsemiseks võib kuluda tuhandeid aastaid. Allikas: koht, kus põhjavesi maa peale
3.6 Hinnang töötajate olmetingimustele 3.7 Hinnang kõrvaliste isikute ohutusele Koondhinne: 4. Põhilised ohutegurid Nr. Ohutegur Olemas-olu (jah/ei/?) Mõõtmiste kuupäevad Töötamiskohti Põhilise ohuteguri lühiiseloomustus (nimetus, mõõdetud tase või esinemiskoht) Mõõdetud neist ei vasta nõuetele 1 2 3 4 5 6 7 4.1 Mehaanilised ja termilised 4.2 Ohtlikud kemikaalid 4.3 Tolm 4.4 Müra 4.5 Vibratsioon 4.6 Mitteküllaldane valgustatus 4.7 Õhu temperatuur, niiskus ja liikumiskiirus 4.8 Kiirgused 4.9 Bioloogilised 4.10 Füsioloogilised sh raskuste teisaldamine 4.11 Psühholoogilised Märkused: 5. k Töökeskkonnanõukogu Riskide hindamine ja haldamine töökohal (Guidance on risk assessment at work, 1994) 1. Koosta tööriskide hindamisplaan 8. Uuri võimalusi riski kõrvaldamiseks või haldamiseks 2. Planeeri hinnang, vali meetod 9. Pane abinõud tähtsuse järjekorda ja vali haldamismeetod 3. Kogu andmeid 10. Teosta haldamisabinõud 4. Määra kindlaks ohud 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
