Ergonoomika kt kordamine (0)

TARMO KORDAMINE 
 
ELEKTROMAGNETVÄLJAD:  1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli?  Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli  tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine.  Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on  lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad – nii elektri- kui magnetväli.  2.  Kuidas  mõjuvad  inimesele  elektromagnetväljade  otsesed  mõjud  ja  kuidas  kaudsed 
mõjud?  Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud  kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine  Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes  sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes.  Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik  magnet ja mingi idikas kes paneb selle tööle patsiendiga kelle juures on rauda),  detonatsioonirisk (plahvatusseadmete detonaatorid võivad iseenesest käivituda EMVs)  3. Kuidas vähendada töötaja kokkupuudet raadiosagedusliku elektromagnetväljaga?  Eemaldada kiirgusallikas - lülitada see välja või asendada alternatiivse/ohutuma  lahendusega.  Viia töötajad kiirgusallikast kaugemale - elektromagnetvälja tugevus väheneb kauguse  ruuduega; suurematele kiirgusallikatele leida koht, mis on suuremast osast töötajatest  eemal.  Ekraneerida kiirgusallikas - ehitada töötajate kaitseks ekraan tagasipeegeldavast või  absorbeerivast materjalist. Varjestada võib kaablid ja muud seadme kiirgavad osad. Raadioja 
kesksageduslike elektromagnetväljade puhul võib esineda lekkekiirgust, millele tuleks samuti 
tähelepanu pöörata.  Kaitsta töötajaid - ekraneeriva riietuse valik (ei ole võimalik madalsageduslike magnetväljade  puhul). (Võtta töötajalt ära metallist esemed nagu ehted, prillid, võtmed, ilma lukuta riided,  rasedatele põlled, mis kaitsevad loodet raadiosageduslike kiirguste eest).  4.  Kuidas  vähendada  töötaja  kokkupuudet  vooluvõrgusagedusliku  (50Hz)  magnetväljaga?  1) eemaldada kiirgusallikas (lülitada välja, asendada alternatiivse lahendusega);  2) minna kiirgusallikast eemale –kiirgusallika mõju väheneb kauguse ruuduga; 


3) ehitada kiirgusallika vastu kilp –võtta tarvitusele ekraneerivad või absorbeerivad materjalid.!   Eriti oluline kaitsta inimest seal kus ta viibib enam aega  ARVUTIÖÖ:  1.Kas  töökoha  kujundamisel  tuleks  üritada  saavutada  või  vältida  selgroo  nn  S-
kurvituuri? Miks?  Saavutada, sest s-kurv on selgroo loomulik kuju, pea säilib normaalses asendis,  küünarnukid on loomulikus poosis, õlad pole pinges, randmed ühele liinile käevartega. 
2.Mis  on  valguse  räigus?  Miks  see  ebasoodne  on?  Mida  saab  arvutitöökohas  ette  võtta 
valguse räiguse vähendamiseks.  Valguse räigus on otsene või peegelduv pimestav valgus, vähendab oluliselt inimese  nägemisvõimet (lambid ja valgus õuest, mis kumab ekraanile, segab lugemist), väsitab silmi,  vähendab töötootlikkust ja põhjustab ebamugavust.  Vähendamise jaoks:  ● Suuna kuvarid akendest eemale  ● Hajutitega valgustid  ● Paigutada ümber pea kohal olevad lambid  ● Akendele kardinad  ● Suunata valgus nii, et see langeb töökohale küljelt või tagant  ● Poolmatid värvid seintel ja muudel pindadel  ● Eemalda läikivad pinnad töökohalt  ● Kohtvalgustus 
3.Mida tuleks arvutitöötajal ette võtta, kui tal hakkavad esinema valud selja alaosas ja/või 
kaela-õla piirkonnas? (väh 5 meedet)  ● Reguleeri tooli seljatugi õigeks, kui pole võimalik, proovi madala seljatoega tooli  ● Tõsta tööpinna kõrgust 3-4 cm  ● Hangi laua külge kinnitatav küünarvarre tugi  ● Hangi hiirepadi  ● Jalatugi  •  Kohanda kuvari kõrgust ja kaugust.  4.VT ISTUMISASENDITE PILTI. Seleta, mis on viga nendel istumisasenditel.  A) Kael on liiga ülesse suunatud, küünarnukid liiga madalal, istub liiga ees  B) Küünarnukki ei toetata, lauast liiga kaugel(?)  C) Põlvedel liiga vähe ruumi, randmed ei ole neutraalses asendis 


D) Istub liiga ees 
5.Milliseid  ergonoomilisi  riske  (n  selgroole)  kujutab  töö  sülearvutiga?  Mil  moel  neid 
lahendada?  Kokkuvajunud poos - ekraan on madal ja tuleb ettepoole koogutada  Käelabad on ülalpool kui küünarvarred  Lahendus - sülearvutile stand ja väline klaviatuur  Eraldi monitor ja klaviatuur sülearvutile 
6.Millisele  kõrgusele  (silmade  suhtes),  on  soovitatav  asetada  monitori  ülemine  serv? 
Milliseid soovitusi oskad veel anda monitori kohta?  Ekraani ülemine serv 10-15 kraadi allapoole silmadest, paiguta ekraan nii, et see ei peegeldaks 
valgust. Piisavalt lai diagonaal monitoril. 
Kasutada ekraani filtreid, mis blokivad silmi väsitavad valgused.  Valgustus:  1.Milleks  on  adekvaatne  töökeskkonna  valgustus  töötajale  vajalik;  mida  võib  töötajale 
kaasa tuua puudulik valgustus?  Adekvaatne töökeskkonna valgustatus aitab suurendada tootlikkust, parandab  tähelepanuvõimet ning vähendab riski nägemise halvenemiseks.  Puudulik valgustus vähendab hea enesetunde osakaalu tööpäevas, suurendab tööõnnetuste  riski ning vähendab tootlikkust. Lisaks võib see põhjustada silmade väsimist ning nägemise  halvenemist. 
2.Kirjelda vähese loomuliku valgustusega kaasnevaid riske.  organismis ebasoovitavad muutused:  unehäired, suurem unevajadus, lünklik uni, varajane ärkamine, väsimus, liigsöömine,  soov magusa järele, kehakaalu tõus, otsustusvõime ja aktiivsuse vähenemine,  energiavaegus, soov sulguda üksindusse, seesmine pinge, ärritatavus, vähenenud  seksuaalhuvi, masendus, meeleheide, vastuvõtlikkus infektsioonidele ja  somaatilistele haigustele 
3.Seleta,  mis  on  valguse  spekter.  Milline  spekter  on  inimesele  sobivam?  Mille  poolest 
erinevad hõõgpirni, luminofoorlambi, LED-lambi spektrid?  Valguse spekter võimaldab hinnata, kuivõrd kasutatav valgusallikas vastab päikesevalguse  kvaliteedile. Inimesele on sobivaim täisspekter ehk päikesevalgus. 
Hõõgpirni spekter: Kollakamad toonid.  Luminofoorlambi spekter:  Spekter kaldub rohkem punase-kollase tsooni. Vähem esineb sinisepoolseid spektrivärve.  LED-lambi spekter: Vastupidi eelmisele. Rohkem sinist tsooni. Vähem punast-kollast. 


4.Seleta,  millest  on  tingitud  valguse  värvustemperatuur.  Milline  värvustemperatuur  on 
inimesele sobivam?  Parim värvustemperatuur on sama mis päevavalgusel. Inimsilm suudab teatud määral tajuda ka 
värvustemperatuuri – kas valge on punakama või sinakama varjundiga. Näiteks hõõglambid on 
madalam  temperatuuriga  (u  2800K)  ning  toodavad  seetõttu  kollaka  valguse.  Valguseuurija 
Olszewski hinnangul on hõõglamp oma kollaka varjundiga valguse poolest kehva valik, sest 
sellel  värvustemperatuuril  tõmbuvad  rakud  kaitseseisundisse  ning  seega  lähevad 
stressistaadiumisse.  Parimaks värvustemperatuuriks on tööruumides arvatud olema 5500-6000K, mis teisisõnu on 
loomulik  päevavalgus.  Temperatuur  Päikese  pinnal  on  5800K.  Näiteks  Osram  markeerib 
mitmed oma vallgustid “Active” või “Relax”. Neist esimene ühtib hästi päevavalgusega, teine 
aga on mõeldud eluruumidesse õhtuseks lõõgastumiseks. Seega lihtne loogika ütleb, et kõrgem 
värvustemperatuur (üle 5000K) inspireerib töötajaid olema tähelepanelikud ning efektiivsed, 
madalam värvustemperatuur (alla 5000K) aga soodustab “lõdva”-olemist.  Näiteks Philips on teinud katseid päevavalguslampidega värvustemperatuuril 17000K, mis on 
taevasinine. Kuigi  valgest  valgusest  pole siinkohal  juttu,  leiti, et  katsealused muutusid  väga 
hoolikaks,  kasvas  tähelepanuvõime  ja  operatiivsus.  Küllap  sel  põhjusel  on  ka  sõjalaevade 
operatsioonijuhtimisruumid  just  süvasinise  valgustusega.  Samas  tuleb  mainida,  et  pikemal 
viibimisel süvasinises valguses väsib inimene kiiremini, seega ei sobi see valgustama tööruumi, 
kus inimestel tuleb veeta terve tööpäev.  ELEKTROMAGNETVÄLJAD2:   
1.Milliseid asjaolusid tuleb arvesse võtta elektromagnetväljade hindamisel?    Uuritav füüsikaline suurus-Kas väli on magnet-,elektriväli või mõlemad? 


•Sagedus  ja  amplituud-Kas  väli  vaheldub  pidevalainena  ühel  sagedusel  või  onsel  keerukas 
mitmesagedusliklainekuju?Modulatsioon? 
•Ruumilised  omadused-Kas  välja  tugevus  muutubuuritava  asukoha  ulatuses(sel  juhul  on 
kokkupuudetõenäoliselt ebaühtlane)? 
•Ajalised omadused-Kas välja sagedus või tugevusmuutub töötsükli jooksul? 
2.Milliseid  meetmeid  peab  tööandja  rakendama  ennetamaks  kokkupuudet  elektromagnetväljadega (Direktiiv 2013/35/EU Artikkel 5 p.2)? 
Tööalaste Elektromagnetväljade Direktiiv 2013/35/EUArtikkel5  
p.2...tööandja  koostabja  rakendabtööandjatehnilisija/võikorralduslikkemeetmeidhõlmavategevuskava,  mison  ettenähtudselleks, et ennetadakokkupuudet,...võtteseritiarvesse: 
•a) muidtöömeetodeid, mispõhjustavadväiksematkokkupuudetelektromagnetväljadega;  
•b)  vähemintensiivseidelektromagnetväljutekitavatetöövahenditevalikut,  võttesarvessetööd, 
midaon tarvisteha; 
 •c)  tehnilisimeetmeid,  et  vähendadaelektromagnetväljadetekkimist,sealhulgasvajadusekorralblokeerimise, 
varjestusevõisamalaadsetetervisekaitsemeetoditekasutamist; 
 •d)  asjakohaseideraldus-ja  juurdepääsumeetmeid(näitekssignaalid,  märgised,  põrandamärgistused, tõkked), et piiratavõikontrollidajuurdepääsu;  
•e)  meetmeidja  toiminguidelektriväljagakokkupuutelsädelahendusteja  kontaktvooluriskijuhtimisekstehnilistevahenditeja töötajatekoolituseabil 
•f) töövahendite, tööruumideja tööjaamadeasjakohaseidhooldusprogramme; 
 •g) tööruumide ja tööjaamade konstruktsiooni ja paigutust;  
•h) kokkupuute kestuse ja intensiivsuse piiramist ning  
•i) piisavateisikukaitsevahenditekättesaadavust. 
3.Millised  sümptomid  või  bioloogilised  tagajärjed  annavad  märku  elektromagnetvälja 
mõjust/kahjustusest? 
termoefekt,  kus  kehakoed  soojenevad  liigselt,  mis  väljendub  kogu  keha  või  lokaalses 
kuumastressis; 
närvisüsteemi stimulatsioon. 
Teaduses on tuvastatud ka muid bioloogilisi mõjusid, kuid kuna teadlastel puudub veel selge 
arusaam ja üksmeel nende mõjude toimemehhanismi suhtes, siis pole neid veel piirnormidesse 
sisse arvestatud. 
Samuti on tööalast ekspositsiooni reguleerivad piirnormid kehtivad ainult akuutsete, lühiajaliste 
mõjude suhtes (kuni üks tööpäev). Tulenevalt piiratud teaduslikust arusaamast pikaajalise ja 
korduva ekspositsiooni suhtes, pole neid mõjusid regulatsioonis kajastatud. 
Närvisüsteemi stimulatsioon 
 
Vahelduv  elektromagnetväli  tekitab  nõrku  voole  inimese  kehas,  millest  tuleneb  ka  võime 
põhjustada  kahjulikke  bioloogilisi  mõjusid.  Inimkehas  tekkinud  vool  võib  ärritaval  moel 
stimuleerida närve või lihaseid. 
Termoefekt 
 
Suure võimsusega raadiosageduslik kiirgus on soojusenergia allikas, millega kokkupuutumisel 
kaasnevad kõik tagajärjed, mis on seotud bioloogiliste organismide kuumutamisega: põletused, 
ajutised või alalised muutused reproduktiivvõimekuses, katarakt ja surm. Kuigi inimene suudab 
nahaga tunnetada soojust, ei ole see piisav ohuolukorra tajumiseks – termoretseptorid asuvad 
nahas ning ei suuda tajuda kui keha siseorganid raadiokiirguse toimel soojenevad. Kui tugev 
elektrivool kehas tekib, sõltub ka keha asetusest kiirgusallika suhtes (mis nurga all see kehasse 
siseneb). 


 
Elektromagnetvälja  mõju  ulatus  kehale  sõltub  peamiselt  elektromagnetvälja  tugevusest, 
kiirgusallika  kaugusest  ja  ekspositsiooniajast.  Elektromagnetväljadega  kokkupuute  osas 
loetakse  riskirühmadeks  aktiivset  või  passiivset  meditsiinilist  implantaati  kandvad  isikud  ja 
lapseootel  naised.  Riskirühma  kuuluvatele  isikutel  on  soovitatav  valida  sellised  tööalad  ja 
tööülesanded,  kus  suurte  elektromagnetväljadega  (nagu  näiteks  keevitustöödel)  kokku  ei 
puututa. 
4.Too  näiteid  protsessidest/seadmetest  (väh  7)  mis  tekitavad  tugevat  eriti 
madalsageduslikku magnetvälja : 
Elektrivõrgu  toide:  elektrimootoritega  süsteemid,  transport,  keevitus,  energiatootmine  ja 
energiajaotus (alajaamad), sulatusahjud 
 
5.Too näiteid (väh 7) protsessidest/seadmetest mis tekitavad tugevat raadiosageduslikku 
elektromagnetvälja . 
GSM mobiil võrk, 
Mobiilside mastid, 
Tele ja raadioamastid, 
Võimsad raadiosideantennid, 
Ülemistel korrustel on sagedused tugevamad. 
 
 
6.Kirjelda ohumärke. 
1)Tugev magnetväli 
2)Mitteioniseeriv kiirgus/ elektromagnetväljade oht 
3)Aktiivsed siirdtatud südameseadmega isikute sissenemine keelatud 
4)Metallist implaatidega isikute sisenemine keelatud 
5)Sellel alal peabk kandma kaitsekindaid 
6)Sellel alal peab kandma kaitse saapaid 
7)Kaitse riideid peab kandma sellel alal 
8)Sellel alal peab kandma silmakaitset 
7.Milliseid  kehal/kehas  kantavaid  metallist  esemeid  tuleks  vältida  tugeva  raadiosagedusliku elektromagnetvälja käes olles? 
Liigese  proteesid,  kruvid,  traadid(ka  rinnahoidja  traadid)  metallplaadid,  metallehted, 
metallraamiga päikseprillid. 
MÜRA: 
1.Kirjelda püsivat kuulmiskahjustust: kuidas võib tekkida; millisel moel avaldub. 
Tekib pikaajalisel kokkupuutel valju müraga või lühiajalisel kokkupuutel väga tugevale 
mürale. Esimeseks sümptomiks on kõrgete helide mittekuulmine, kõrvakohin (tirina, pinina 
vms (tiliseb-tiliseb aisakell) kuulmine). 
2.Milliste tegurite kombinatsioonist sõltub müra mõju töötaja stressitasemele? 
Müra laad (valjus, toon, etteaimatavus), tööülesande keerukusest (nt keskendumist nõudva 
töö korral võib teiste jutt häirida), kutsealast (nt muusikutel tööstress kuulmiskahjustuse 
pärast), töötaja individiuaalsetest omadustest (nt väsimus). 
3.Nimeta kuulmislanguse põhjuseid (vähemalt 5). 
Kokkupuude müraga, ohtlikud ained, löögid pähe, vananemine, sünnidefektid, haigused. 
4.Millist tüüpi kuulmiskahjustusi jm tervisehäireid võib esineda inimestel, kes puutuvad 
kokku üleliigse müraga? Kirjelda lühidalt. 
Kõrvakohin (tirin, pinin, sumin jms kõrvas), närvisüsteemi häired (peavalu, uimasus, 
nägemishäired, väsimus, tähelepanuvõime langus), häired mao töös, ainevahetuse ja 
hormonaalse tasakaalu häired, pindmise vereringe muutused, südame ülekoormus ja 


vererõhuhäired. 
5.Milliste rakendustega on võimalik vähendada müra? 
Müraseadme müra vähendamine, müra suunamine ruumis, ruumi ratsionaalne planeerimine, ruumi 
akustiline muutmine, müra tõkestamine, individuaalsed kaitsemeetmed, hooldada seadmeid, väldi ise 
müraallikaga kokkupuudet, valida töövahendid ja -meetodid, et oleks minimaalne müratase. 
Kõigepealt peaks üritama müra vähendama ja viimase asjana peaks kasutusele võtma kõrvatropid.  VIBRATSIOON:  1.Mille poolest erinevad vibratsiooni eri tüübid: üldvibratsioon, lokaalne vibratsioon, õõtsumine?  Üldvibratsioonile on allutatud terve keha. Allikaks võivad olla masinad, ehitised ja naabrus.  Lokaalse puhul allikateks seadmed, mida hoitakse käes. Mõjub käelabale, randmele ja käsivarrele.  Õõtsumine on merehaigus. Allikateks laevad, lennukid ja autod.  2.Millised tervisehäired annavad märku vibratsiooni tervisekahjustustest?  Peamiselt ilmnevad verevarustuse ja närvisüsteemi häired.  Kätes: valud, suremistunne, tuimus, paistetus, nõrgenev pigistusjõud, areneb külmakartlikkus, n valge 
sõrme sündroom.  Kesknärvisüsteemis: väsimus, peavalu, pearinglus, aeg-ajalt erutatus.  Muudes organites: valud südamepiirkonnas, impotentsuse kujunemine, menstruaaltsükli  häired, kaksteistsõrmiksoole või maohaavandile iseloomulikud sümptomid. 
3.Milliseid meetodeid/lahendusi on võimalik rakendada vibratsiooni vähendamiseks?  Vibreerivatel  töökohtadel  ja  seadmete  kasutamisel  tööaja  vähendamine.  Rohkem  puhkepause 
tööpäevas.  Kasutada  kaitsemeetmeid  nagu  vibratsioonikindad,  kummist  käepidemed  ja  tööriista 
amordid, vibromatt.  RADIOAKTIIVSUS:  1.Selgita  alfa-,  beeta-  ja  gammakiirguste  erinevust:  millised  on  suurema  läbimisvõimega 
(materjalidest läbi); mil moel avaldub nende kolme eri tüüpi kiirguse ohtlikkus (mehhanism kuidas 
need võivad inimorganismile kahju tekitada).    Alfa- ja beetakiirgus on osakeste vood. Nad eralduvad aatomituumast ja neil on suur kiims ja energia. 


Alfa-osake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist. Ta on suurem ja raskem kui beeta-osake ja 
liigub aeglasemalt. Suuruse ja aegluse tõttu ei suuda ta liikuda kuigi sügavale aine sisse. Isegi paberileht 
on talle läbimatu tõke, rääkimata inimese nahast.  Alfakiirgus  on  ohtlik,  kui  alfakiirgust  kiirgavad  tuumad  satuvad  meid  katvast  nahast  moodustatud 
kaitsebarjääri taha koos söögi või sissehingatava õhuga.  Beeta-osakesed on elektronid, needsamad, mis elektrijuhtmetes aeglasemalt liikudes meile suureks 
abiks  on.  Beeta-osakesed  on  alfa-osakestest  kiiremad  ja  läbistamisvõimelisemad.  Osa  beetaosakesi 
võlvad läbi ka nahast, aga ohtlikum on, kui beeta-osakesi kiirgav aine satub organismi.  Gammakiirgus ei ole elektrilaenguga osakeste kiirgus. Seda võib kujutada pisikese energiapakikesena, 
mis tuumast välja lendab. Ta on samas ka elektromagnetiline laineliikumine. Gammakiirgus on väga 
hea läbistusvõimega ja ulatub kaugele. Välise gamma-kiirguse eest on raskem kaitset leida kui teiste 
ioniseerivate kiirguste eest. Gammakiirguse summutamiseks kasutatakse paksu betoonseina, terase- 
või seatinakihti või püütakse olla kiirgusallikast võimalikult kaugel  Alfakiirgus võib siiski olla ohtlik, kui ta satub kehasse sissehingamise või neelamise käigus, sest lähikoed 
nagu kops või kõhu sisekoed võivad saada suure kiirgusdoosi.  Beetakiirgus  tavaliselt  ei  tungi  naha  pealispinnast  sügavamale.  Siiski  võib  ulatuslikum  kokkupuude 
suure  energiaga  beetakiirgajatega  põhjustada  nahal  põletusi.  Sellised  kiirgajad  võivad  ohtlikuks 
osutuda ka sissehingamise või neelamise käigus kehasse sattudes.  Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma et seda sisse hingataks või neelataks.   Pikaajaline või ühekornde väga tugev kiirguse hulk põhjustab rakumutatsioone.  2.Nimeta vähemalt 6 teed, kuidas radoon võib majja jõuda.  1. praod põrandas, 2. konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all  5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega  3.Selgita, milliseid teid pidi radioaktiivsus (ka radoon) võib jõuda organismi.  Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude 
ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna tavaliselt on rõhk hoonetes madalam 
kui  väljas  ja  radoon  liigub  eelkõige  koos  õhuvooludega,  siis  soodustab  see  radooni  liikumist 
väliskeskkonnast hoonetesse. Mitte kogu maapinnas uraani lagunemise tulemusena tekkiv radoon ei 
jõua atmosfääri, osa sellest jääb pinnasesse või hoopis lahustub näiteks põhjavette.  Inimene hingab koos  õhuga  neid  osakesi  sisse  ja  seega  jõuavad  nad  inimese  organismi. Võib 
sattuda ka toidu ja joogi kaudu ja läbi naha.  4.Milline on radooni mõju inimorganismile?  Radoon  on  loodusliku  ioniseeriva  kiirguse  allikatest  inimese  tervisele  kõige  ohtlikum.  Põhjustab 
rakumutatsioone.Organismi sattudes jätkub Rd radioaktiivne lagunemine. 
5.Millised on võimalikud lahendused radooni leviku tõkestamiseks siseruumidesse?  1. Üldmeetmed, mida saab kohe rakendada:  Tuulutage ruume võimalikult tihti. Nii vahetub radoonirikas õhk kiiremini ning selle mõju on väiksem. 
Tuulutage ka ruume, kus tihti ei viibita (näiteks kelder), et radoon sinna kontsentreeruda ei saaks. Fress 
kalappide olemasolu peaks kindlasti olema kõikides keldri ja maaaluste ruumides. Sest need ruumid 
vajavadigati värske õhu vaheldust.Kindlasti selliste kalppidele peab leidam õige asukoha seinas või laes. 
Tihti paigutatakse ventilatsiooni avad nurkadesse(unustades et nurga on terava nurgalised ja seal õhu 


takistus juba osaliselt loomulik.Edasi liikumine taksistatud. kindlasti ka muude esemete õige paigutus 
vajalik: kappide, riiulite jne... Kindlasti uste avadessse vaja teha õhukiiumine, mis juhib vana õhu ka 
välja.Hoidke  ruumid  tolmust  ning  suitsu-  ja  tahmaosakestest  vabad,  sest  radooni  tütarproduktid 
kleepuvad  nende  külge  ning  liiguvad  õhu  abil  inimeste  hingamisteedesse.Ärge  suitsetage,  sest  nii 
väldite radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele.  2. Ehituslikud meetmed, mida saab rakendada:  Korrastage ventilatsioonisüsteem, puhastage lõõrid ning torud.  Vaadake üle põranda konstruktsioon. Sulgege kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate 
torude või juhtmete ümbrused. Samuti on head radooni sisselaskjad seina ja põranda vahelised praod. 
Ohtlikud  võivad  olla  vihmavee  kollektorid  garaažides  ja  abiruumides,  kui  seal  viibitakse  tihti  või  on 
sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad 
ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali.  Tasub teada, et kui radoonitase on üle kahe korra kõrgem soovitatavast normväärtusest (200 Bq/m3), 
ei pruugi eespool toodud meetodid tõhusad olla.   3. Ehituslikud meetmed, mida saab rakendada, kui radoonisisaldus on kaks ja rohkem korda kõrgem 
soovitatavast normväärtusest:  Paigaldage uus ning tihe põrandakate; efektiivsem on aga paigaldata täiesti uus põrand. Võimalusel 
paigaldage  hoone  alla  radooni  kogumise  torud  või  võimaldage  välisõhu  juurdepääs  hoone  alla. 
Paigaldage ventilatsioonisüsteem, mis tekitab hoonesse väikese ülerõhu. Lisaks sellele, et õhk vahetub 
kiiremini,  tekitab  väike  ülerõhk  ka  olukorra,  kus  radoon  ei  saa  nii  intensiivselt  hoonesse  tungida. 
Ülerõhu tekitamisel peab olema kindlasti ventilatsioonisüsteem, mis üheltpoolt puhub õhku sisse, ent 
samas  teistest  ruumidest  õhu  välja  tõmbab.  Muidu  võib  ülerõhk  tekitada  seinade  hallitust.  Kuid 
kindlasti loomuliku õhu liikumine fress klappide kaudu pekas lisa väärtusena olema sellistes ruumides. 
Hindamine enne ehitamist. Enne ehituse algust tuleks määrata radoonitase maapinnas, et saada teada, 
kui suur on oht ja milliseid meetmed tuleb võtta ehituse käigus. Euroopas on kehtestatud piirnorm 
50kBq/m3,  millest  alates  tuleb  kindlasti  selle  gaasi  olemasolule  tähelepanu  pöörata  ning 
radoonitõkkeid kasutada. Ehitusjärgus hoonega on lihtne. Vundamenti ehitades tuleb selle alla rajada 
tuulutussüsteem ning katta vundament spetsiaalse kilega. Suurt tähelepanu tuleb pöörata kõikidele 
läbiviikudele ja võimalikele põrandapragudele, sest need on just potentsiaalsed radooni sisseimbumise 
kohad.  Kuid minu isiklik arvamus on lisaks spetsialistide soovitustele:  Kui on võimalus, siis sellist krunti mitte soetada. Kindlasti ei ole kogu krunt kaetud radooniliste gaaside 
pihkumisega (kuid maapind peaks olema puhas sellistest kiirgustest vähemalt 70% ulatuses)  Üks  võimalus,  kuidas  märgata  radooni  kiirguse  olemasolu  on  taimestiku  kaudu.  Eriti  puude  juured 
näitavad selle gaasi olemas olu koheselt ära. Tihti puude juured on tõusnud maapinnast kõrgemale ja 
moodustanud tühimikud. Puude juurte vahel toimub pidev looduslik ventilatsioon. Kindlasti sellistes 
alades  kasvavad  lopsakd  taimed  suurte  lehestiku  kujuga.Need  taimed  on  puhmaste  kaupa  ketud 
maapinnal.  Teha ametlik  kiirguse  test. Kndlasti võtke teenus sealt  firmast kust teile koheselt  ei pakuta radooni 
kilet(tihti nad ei ole sõltuamtud oma arvamusest)  Minu  isiklik  arvamus  kaldub  ventialtsiooni  kasutamine  kas  põranda  aluses  pindalas  või  keldri  tüüpi 
lahendused.  Kile suhtes eelarvamused. Ta piirab ka muu energia liikumise maapinna kaudu elamutesse. kas me siis 
soovime kile alust maailma ja suleme maa energiate loomuliku liikumise oma elamu all? 


SISEKLIIMA:  1.Seleta, milles seisneb ruumiõhusündroom.  Tervisesümptomite komplekt, millesse kuuluda võivad sümptomid on peavalu, väsimus,  silmade ärritus ja pearinglus. Selle põhjus on ebaselge, kuid esinemine alati seotud kindla  ruumiga. Esineb peamiselt kontorihoonetes, aga ka koolides, tervishoiuasutustes jne.  Põhjuseks tihendatud hooned  2.Too näiteid, mil moel sisekliima võib mõjutada tervist ja töövõimet.  Liigne süsihappegaas (inimestest täistuubitud ruumides) - põhjustab väsimust ja töövõime  langust.  Liiga kõrge toatemp. - soodustab higistamist, suurenenud mineraalainete kadu organismis  ning töövõime langust.  Liiga madal toatemp. - soodustab alajahtumist, külmetushaigusi ja on häiriv.  Madal õhuniiskus - kuivatab limaskesti, põhjustades silmade ja nahakuivust, silmade  kipitust, ülemiste hingamisteede ja häälepaelte põletikke.  Kõrge õhuniiskus - põhjustab hallitust ja see omakorda allergiaid.  Tolm - mõjub ärritavalt hingamisteedele. 
3.Mil moel mõjutavad õhuioonid inimese tervist? Kuidas tekivad/tekitatakse soodsad õhuioonid?  Saab  tekitada  kasutades  õhuionisaatorit.  Soodsad  õhuioonid  on  negatiivsed  õhuioonid.  Need  aon 
kasulikud kuna:  Eemaldab sigaretisuitsu, lõhnad, bakterid ja hallituse.Tõhustab ja kiirendab aju tegevust ning parandab 
õppimisvõimet.  Leevendab  kurnatust,  stressi  ja  väsimust.  Eemaldab  allergiat,  astmat  ja  bronhiiti 
põhjustavaid aineosakesi. Eemaldab õhusaastust, tolmu. Leevendab hingamisteede haigusi. Vähendab 
alkoholi järelmõjusid. Aitab tasakaalustada sisekliimat.  4.Kirjelda kuumast töökeskkonnast tulenevat mõju inimesele ning kuumastressi:  Tekib  dehüdratsioon,  mis  põhjustab  töövõime  vähenemist,  nõrgendab  funktsionaalsust,põhjustab 
kõhukinnisust  ja  urotrakti  ifektsioone.(LOL)  Kasvab  naha  verevarustus.Kuumastress  ilmneb 
kuumakrampidena, -kurnatusena ning -rabandusena. 
TESTID:  1.Klassifitseeri järgnevad elektromagnetväljade allikad/tehnika nelja rühma (1-staatilised, 2-madal-
, 3-kesk- ja 4-kõrgsageduslikud): (mõni neist võib olla ka kahes rühmas)   A) Mobiiltelefon, (2) B) tavaline (õli)elektriradiaator, (2) C) kuvar,(3) D) raadiomast, (4)  E) merenavigatsiooni raadioside, (4?) F) induktsioonkuumuti, (3)  G) magnetresonantstomograafia(MRT), (4)(1) H) radar, (4) I) traadita telefon(4),   J) trafo-alajaam(elektrienergia jaotus). "(2)  2.Kes liigitatakse elektromagnetväljade riskirühmadeks?  A) Lapsed,B) rasedad naised,C) pensionieas inimesed,D) immatrikuleeritud õppurid, 


E) söömishäiretega inimesed"  3.Märgi, millist tüüpi optiline kiirgus levib silma eri kihtideni? (VT SILMAEHITUST)  A) UVC  B) UVB  C) UVA  D) Nähtav valgus  E) IRA  F) IRB  G) IR    4.Mis on dünaamiline valgustus? Millised oleks valgustustingimused dünaamilise valgus-
tusega ruumis? 
 A) muutlik intensiivsus, B) muutlik värvustemperatuur, C) valgusti muutlik värelus 
 D) muutlik valgusti helisurve" 
5.Määratle, kas järgnevatel juhtudel on kuulmiskahjustus 1) ravitav või 2) püsiv: 
 A) väliskõrvas(1) B) keskkõrvas(1)C) sisekõrvas(2) D) kuulmisnärvis(2) 
6.(Radioaktiivsed ained) Selgita terminit ""poolestusaeg"". 
 A)  poole  aasta  jooksul  vabanev  radioaktiivsete  ühendite  arv,  B)  periood,  mille  jooksul  aine 
radioaktiivsus väheneb poole võrra, C) aeg, mille jooksul radioaktiivne aine saavutab kriitilise 
massi ja plahvatab" 
7.Millistest komponentidest koosneb ruumiõhu kvaliteet?  
A) temperatuur, B) õhu suhteline niiskus, C) õhu liikumiskiirus, D) õhu puhtus