Põlevkivi (3)

Põlevkivi
Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim .
Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest . Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit , on Eesti tähtsaim maavara .
Põlevkivi kaevandamine
Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümnekonnast meetrist maardla põhjaserval kuni 70 meetrini Väike-Pungerja kandis.
Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist ( Aidu ja Narva karjääris) ning allmaakaevandamist (Estonia ja Viru kaevanduses).

• pealmaakaevandamine
  
• allmaakaevandamine
  

Põlevkivi kaevandamise õiguslikud aspektid
Eesti põlevkivivarud kuuluvad riigi omandisse ja asuvad üleriigilise tähtsusega Eesti maardlas. Põlevkivi kaevandamiseks on karjäärile või kaevandusele riigi poolt antud kaevandamisluba ja määratud vastav maapõue osa ehk mäeeraldis. Kaevevälja suurus võib olla sadakond ruutkilomeetrit ja mäeeraldis sisaldada mitusada miljonit tonni põlevkivi. Karjääril on kaevandamiseks vajalik ka täielik maaeraldus, allmaakaevandamisel on maaeraldusi vaja ainult kaevandamisega seotud infrastruktuuriobjektide paigutamiseks. Kaevandamise kord ja tingimused on määratud kaevandamisloas ning samuti paljudes õigusaktides, mis suures osas on suunatud keskkonnakaitsele, samuti tööohutusele ja tervisekaitsele.
Pealmaakaevandamine
Kohtades, kus põlevivikihind lebab väiksemal sügavusel on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist:

• odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega
  
• võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus
  
• minimaalsed põlevkivikaod
  
• ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes.
  

Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt.
Paljandustööd
Katend teisaldatakse ekskavaatoriga kaevandatud alale 30-40 m laiuse ribana, sellega valmistatakse põlevkivi varud ette väljamiseks e koristustöödeks. Katendi ülemine osa, kvaternaarsetted, on lihtsalt ekskaveeritavad. Katendi alumine, tunduvalt paksem osa, mille moodustavad mergel ja lubjakivi , vajab eelnevat kobestamist lõhketöödega.
Lõhkamine toimub kaeveribade laiuste plokkidena. Selleks puuritakse sadakond puurauku, mis laetakse emulsioonlõhkeainega. Pumbatav lõhkeaine tuuakse spetsiaalsete autotega kohale otse tehasest komponentinena, nende segamine toimub auto peal ja lõhkeaine valmib lõplikult alles puuraugus. Selline käitlemine on täiesti ohutu ja võimaldab moodustada laengu ka veega täidetud puuraugus. Laengud pannakse lõhkema spetsiaalse initsieerimissüsteemiga nn lühiviitrežiimis, mis vähendab tunduvalt seismilist mõju ja tagab hea kobestumise.
Paljandusekskavaator asub lõhatud katendikivimite tasandatud pinnal. Tal on kaks tööett: alumisest eest ammutab ta kobestatud kaljust kivimit ja paigutab moodustuva puistangu alumiseks osaks, ülemisest eest ammutab ta pehmeid kvaternaarsetteid ja paigutab puistangu kaljuste kivimite peale.
Koristustööd
Põlevkivi väljatakse osaliselt selektiivselt, e kihindite kaupa:
kihid E - F
toodangusse
vahekiht E - C
puistangusse
kihid C - B
toodangusse
vahekiht B - A
puistangusse
kihid A/A'
toodangusse
Väljatavad kihindid kobestatakse võimsa buldooser -kobestiga, so kihindid küntakse üles buldooseri külge ühendatud lõiketera kujulise tööorganiga kuni 1,5 m sügavuseni.
Põlevkivi vahekihid ekskaveeritakse puistangusse. Põlevkivi laetakse kalluritesse, kas kopplaaduri või ekskavaatoriga, ning veetakse vahelattu
Veekõrvaldus
Vee sissevool karjääri kui maapinnas olevasse süvendisse on paratamatu. Toiteallikaks on nii pinnase- kui ka sademeveed. Veekõrvalduse eesmärgiks ongi hoida kõik tranšeed kuivana , et vesi ei takistaks põlevkivikihindi väljamist. Tekkiv veelangatuslehter aitab kuivendada veel väljamata varusid, mis oluliselt mõjutab põlevkivi kvaliteeti.
Igal kaevesammul moodustatakse puurimis- ja lõhketöödega kuni 7 m sügav suletud veekraav. See on ühenduses veotranšee all ca 5 m sügavuses oleva kuivendusstrekiga. Mööda kuivendusstrekki voolab vesi pumbajaama, kus see pumbatakse maapealsesse magistraalkraavi ning juhitakse settetiiki.
Kaevandamisega rikutud maa korrastamine
Korrastamine on
· allmaakaevandamisel tekkinud vajumite viljelusväärtuste taastamine,
· maavara kaevandamise tarbeks ja käigus tehtud ehitiste, hoonete, teede, kraavide, tiikide ja puistangute lammutamine, tasandamine , täitmine, haljastamine ning nende kohandamine asupaiga keskkonnaga
· pealmaakaevandamisega rikutud maa muutmine niisuguseks, et maaviljelus või metsakasvatus seal on võimalik või rikutud maa kujundamine veekoguks, ehitusmaaks, mis tahes muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks
Kaevandamisega rikutud maa korrastamine on kas tehniline või bioloogiline.
Põlevkivitoodangu tänase aastamahu juures jääb karjäärides aastas mäetööde alla 160 hektari suurune maa-ala, mis vajab korrastamist ehk uue elu andmist. Korrastamistööd toimuvad korrastamisprojekti alusel , mis on koostatud kaevandamisloas määratud korrastatava maa sihtotstarvet ja tegevuskoha keskkonnateenistuse poolt väljastatud korrastamistingimusi arvestades.
Tehniline korrastamine on maa ettevalmistamine taaskasutuseks. Selle etapi käigus tasandatakse sisepuistangud, mis paljandustööde käigus olid kaevandatud alale moodustatud nii, et lubjakivid ja mergel paigutati puistangu alaossa ning kvaternaarsetted ja turvas ülaossa, kujundatakse väljaveotranšeede nõlvad ning rajatakse teedevõrk. Esmane tasandamine toimub sisepuistangu harjal liikuva draglainiga ning järeltasandamine buldooseritega. Mitmes Narva karjääri tranšees, kus katendi paksus ja seega puistangute kõrgus ei ole suur, on võimalik ka esmast tasandamist teostada buldooseritega. Tehnilist korrastamist teostavad karjäärid oma jõududega.
Bioloogilist korrastamist tellib Eesti Põlevkivi lepingulise töö korras. Kuna mäetööd toimuvad valdavalt soo-, raba - ja metsaaladel, korrastatakse tasandatud sisepuistangud valdavalt metsamaaks. Viimastel aastatel on lepingulises korras teostanud metsastamist karjäärides Riigimetsa majandamise keskuse Kirde regioon. Tasandatud ja ettevalmistatud Narva karjääri sisepuistangutele rajab metsakultuure Ahtme metskond ja Aidu karjääri sisepuistangutele Kohtla metskond . Istutustöödega alustatakse varakevadel, vahetult peale lume sulamist, kui pinnasesse vajalik niiskusevaru kogunenud.
Kuna kõige vähenõudlikumaks puuliigiks on harilik mänd, siis rajatud metsakultuuridest 83% moodustavad männikud. Tulekaitse seisukohalt on istutatud vahele ka lehtpuuribasid. Mändide juurdekasv korrastatud aladel on normaalne, boniteet on 3,2 ja lähedane Eesti riigimetsade keskmisele näitajale.
Karjääride ekspluatatsiooni algusest alates on Eesti Põlevkivi korrastanud ühtekokku Jõhvi valla suuruse maa-ala.
Aidu karjääris on 168 hektarit korrastatud ka põllumajanduslikuks maaks, kuid tänapäeval ei ole selline suunitlus enam aktuaalne.
Karjääride sulgemisel algab põhjavee taseme tõus enamvähem kaevandamiseelsele kõrgusele ning on alust arvata, et väljaveotranšeedesse kogunev vesi moodustab kaunid veekogud.
Tasandatud puistangutele istutatud metsades taastub loodusliku metsa kooslus , elu ja liigirikkus : kasvavad marjad ja seened, elutsevad linnud ja loomad alates jänestest ja rebastest ning lõpetades huntide ja ilvestega.
Endise Ahtme kaevanduse tööstusterritoorium on korrastatud üleandmiseks teistele valdajatele. 17 hektari suurusel territooriumil lammutati ligikaudu 30 kasutut tootmishoonet ja rajatist, samuti haldus- ja olmekorpus. Tehnilise korrastamise lõppedes istutati sellel maa-alale üle 4000 leht- ja okaspuu.
Endise Kohtla kaevanduse šahtiõue kaeveõõntesse ning tööstusterritooriumile on rajatud Kohtla-Nõmme valla taotluse põhjal ja AS Eesti Põlevkivi kaasabil kaevanduspark- muuseum , mis jäädvustab kaevuritöö iseärasusi.
Eesti Põlevkivi kohandas kaeveõõned muuseumi tarbeks, andis Kohtla kaevanduse varad üle vallale muuseumi rajamiseks ning teostas aheraine puistangute tehnilise korrastamise talialade ekstreemspordi ning mäesuusatamise arendamiseks.
Energiavarustus
Statsionaarsetel seadmetel, nagu purustid , konveierid , pumbad jt on elektriajam. Samuti on elektriajam ekskavaatoritel ja puurpinkidel. Nad on teisaldatavate kaabelliinide kaudu ühendatud karjääri frondi ees olevate ja transformaatorialajaamade ning kõrgepingeliinidega.
Võimsaim tarbija on 35 m3 kopamahuga paljandusekskavaator EVG 5/65M - 7050 kVA, mida toidetakse 6 kV pingega. Suure grupi 15 m3 kopamahuga draglainide võimsus on 1900 kW. Hulk karjäärimasinaid on diiselmootrajamiga. Siia kuulub kogu põlevkiviveo kallurautopark, traktorid , buldooserid, kobestid, greiderid, kraanad ja abiveokid. Suurima võimsusega diiselmootor on buldooser-kobestil Cat D11R - 609 kW.
Perspektiivne on praegusest tunduvalt suuremate kallurautode ja kopplaadurite kasutuselevõtmine, millede võimsus on üle 600 kW.
Tehnoloogiline kompleks
Tranšeedest saabuv põlevkivi suunatakse läbi vahelao purustus- ja laadimissõlme. Siin põlevkivi purustatakse, eraldatakse sinna sisse sattunud risustatavad esemed ning laetakse vagunitesse. Vaheladu tagadab põlevkivi rütmilise laadimise tarbijale ka puhkepäevadel.
Tehnoloogilise kopleksi juurde kuuluvad veel remonditöökojad ja garaažid ning administratiivkorpus.
Allmaakaevandamine
Kaevandusväli
Allmaakaevandamine algab kaevanduse avamisest. Kaevandusväli on lõigustatud veo- ja tuulutusstrekkide läbindamise teel paneelideks, paneelid omakorda kamberplokkideks.
Strekkide süsteem on orienteeritud nii, et maardlale iseloomulik tektooniliste lõhede süsteem oleks sellega nurga all. Välditakse ohtlikku lõhede kokkulangevust eepindade ja kaeveõõnte külgseintega, tagatakse kaeveõõnte püsivus.
Kaevandamine toimub pärisuunaliselt šahtiõue poolt välja piiride suunas.
Kaevandatud alasse jäävate vajalike strekkide püsivus tagatakse kaitsetervikutega.
Ettevalmistustööd e. strekkide läbindamine
Läbindus- ehk ettevalmistustöödega rajatakse juurdepääs kaevandatavasse alasse töörinde loomiseks, tuulutamiseks, inimeste liikumiseks, veoseadmete ja vajalike kommunikatsioonide paigutamiseks.
Põlevkivikaevanduses seisnevad ettevalmistustööd peamiselt põlevkivikihindisse pea- ja paneelstrekkide (konveier-, rööbas-, tuulutusstrekk) ning kogumis- ja külgstrekkide läbindamises. Läbindamine toimub puur - ja lõhketöödega. Läbindamise ajal või järel soonitakse streki põhja küljele asetatud soonuriga drenaažisoon, tuulutusstrekki rajatakse aga veekõrvalduskraav. Strekkide eelneva läbindamisega tagatakse massiivi mitmeaastane kuivendamine enne koristustööde alustamist. Läbindustöödelt saadav põlevkivitoodang moodustab umbes 13% kaevanduse kogutoodangust, kuid on reeglina kallim koristusete toodangust.
Lõhkeaukude käsitsi puurimine on asendumas puurvankrite kasutamisega. Lõhkamiseks kasutatakse emulsioonlõhkeaine 38 mm läbimõõduga padruneid. Vahetuse kestel tehakse üks või mitu läbindustsüklit, edasinihe lõhkamisel on ligi 2 m. Niššide rajamine kaeveõõne külgedele on vajalik seadmete paigutamise seisukohalt ja ristuvate kaeveõõnte läbindamise alustamisel kasutatakse nišše suudmetena.
Ete tuulutamiseks kasutatakse kohaliku tuulutuse ventilaatoreid. Värske õhk juhitakse töökohtadele kummeeritud paindtorudega, heitõhk (lõhketööde gaasid, diiselajamiga masinate heitgaasid) väljub mööda strekki ja juhitakse krossingute, tuulutusstrekkide ning tuulutusšurfide kaudu maapinnale.
Kaevis laetakse laaduriga vagonettidesse. Vagonettide vahetus manööverdamine toimub vintsiga. Ee edasinihke järel pikendatakse rööbasteed ja tuulutustoru. Läbindusetes on võetud kasutusele elektriajamiga käpplaadurite asemele diiselajamiga mobiilsed kopplaadurid. Estonia kaevanduses katsetatakse ka kalluritega kaevise vedu läbindusetest. Kaeveõõne lae toestamiseks puuritakse lakke kindla paiknemistihedusega puuraugud, kuhu paigaldatakse ankurtoestik Mäetööde liikumisel ettevalmistuskaeveõõntest ankurtoestikku ei eemaldata.
Koristustööd ja kambriblokk
Tähistused:
Poolplokk
Tervik
Kogumisstrekk
Külgstrekk
Krossing
1 Laadurveok
2 Soonur
3 Puurvanker
4 Toestamine
5 Kraapkonveier toitur-purustiga
6 Lintkonveier
7 Buldooser
8 Liikurtoestik ankrute väljavõtmiseks
Tehnoloogilised protsessid kambriplokis:

• Toestamine
  
• Soonimine
  
• Lõhkeaukude puurimine
  
• Lõhketööd
  
• Põlevkivi laadimine ja vedu
  

Kaevandamine seisneb piki- ja põikkambrite ete edasinihkes nii, et moodustuksid ruudukujulised tervikud küljepikkusega 6-7 m. Kambrite laius ulatub 7-8 m. Sõltuvalt kihi sügavusest maapinnast on tervikute näol kaevise kadu 20-25 %.
Kambriplokis tehakse ööpäevas kaks tsüklit, so valmistatakse ette ja tehakse kaks lõhkamist ning koristatakse ning transporditakse minema sel teel saadud kaevis.
Igas tsüklis valmistatakse ette ja tehakse lõhkamine sellises arvus kambrites, mis tagaks kaevise koguse 500-700 3 (massiivis). Sõltuvalt kambrite parameetritest on see arv 15-25.
Masinate komplekt kambriplokis:
Soonurid
Puurvankrid
Laadurveokid
Kraapkonveier toitur-purustiga
Lintkonveier kogumisstrekil
Liikurtoestik ankrute väljavõtmiseks
2
2
2
1
1
1
Magistraaltransport
Estonia kaevanduses on magistraaltranspordina kasutusel konveiertransport, Viru kaevanduses rööbastransport. Vastavalt sellele toimub kaevise vedu kamberplokkidest Estonia kaevanduses lintkonveierliinidel ja Viru kaevanduses kamberploki laadimispunktist rööbastranspordiga. Rööpavahe on Viru kaevanduses 900 mm, kaevise veol kasutatakse 14 tonnise massiga kontaktelektrivedureid ja kiirelt tühjendatavaid sektsioonronge. Reeglina on kaeveõõntes kõrvuti kaks puitliipritele rajatud raudteed , pöörangud võivad olla nii automatiseeritud kui ka käsitsi juhtimisega, kaeveõõne lae alla on elastsel riputusel kinnitatud vasest paljasjuht.
Estonia kaevanduses on lintkonveierite pikkused üle 2 kilomeetri. Suurimateks on peastrekil olevad konveierid 2LU-120V jõudlusega 1200 t/h. Konveierlindi laius on 1200 mm ja lindi liikumiskiirus on 3,15 m/s.
Abitransport
Abitranspordi alla kuulub inimeste vedu töökohtadele ja tagasi ning materjalide ja seadmete vedu. Kuna Viru kaevanduses on magistraaltranspordina kasutusel rööbastransport, kasutab abitransport allmaadispetšeri juhtimisel samu raudteid. Seadmete veoks kasutatakse spetsiaalseid platvorme, ümarpuidu ja rööbaste veoks selleks kohandatud kitsi , kaevurite veoks aga 18- kohalisi sõiduvagonette. Inimeste veo alguspunkt on šahtiõues paiknevas inimjaamas.
Veel hiljaaegu toimusid abiveod Estonia kaevanduses analoogselt Viru kaevandusega, tänasel päeval toimub aga üleminek autotranspordi kasutamisele. Selleks et autotransport pääseks omal jõul sügavale kaevandusse, on läbindatud spetsiaalse kallakusega kaldšaht. Kaevurid istuvad maa peal paiknevas angaaris spetsiaalsetesse inimeste veoks mõeldud furgoonidesse ja nad toimetatakse mööda kaldšahti ning autotranspordi jaoks kohandatud kaeveõõsi töökohtadele. Ka kaevise vedu läbindusetest saab Estonia kaevanduses toimuma kallurautodega, kusjuures kaevist ei veeta eraldi šahtiõue, vaid toimetatakse läheduses paikneva töötava kamberploki toitur-purustile.
Tuulutus
Kaevanduse tegevkaeveõõntes peab olema tagatud pidev õhuvahetus, mis garanteerib töökohtadel nõuetele vastava õhu puhtuse ja koostise. Kaevandusõhu suuremateks reostusallikateks on lõhketööd ja diiselmootoriga masinad .
Õhu liikumine kaeveõõntes tekitatakse maapinnal paiknevate ventilaatorseadmete abil. Estonia kaevandus on rajatud survetuulutuse kasutamise põhimõtetele.
8 maapinnal erihoonetes paiknevat telgventilaatorit tiiviku läbimõõduga 2,4 meetrit puhuvad šurfide kaudu värske õhu kaeveõõntesse. Värske õhk liigub mööda kaevanduskäike töökohtadele ja heitõhke väljub tuulutusstrekke ja tuulutusšurfe mööda maapinnale.
Viru kaevanduses nagu ka kõikides eelnevalt suletud ja peatatud kaevandustes on kasutusel traditsiooniline imituulutussüsteem. Kaevandusest heitõhku välja imevad ventilaatorid on vähem võimsamad ja paiknevad reeglina töötavate kamberplokkide läheduses tuulutusšurfidel, värske õhk satub kaevandusse mööda tuulutusšurfe üldkaevandusliku depressiooni mõjul.
Õhuhulkade jaotamiseks kaeveõõnte vahel kasutatakse mitmesuguseid tuulutusrajatisi, nagu krossingud, uksed, tuulutustõkked. Vajalikud õhuhulgad määratakse arvutuslikult ning pidevalt kontrollitakse tegelikku olukorda töökohtadel – mõõdetakse kaeveõõne ristlõikeid ja õhu liikumise kiirust kaeveõõntes ning leitakse kaeveõõnt faktiliselt läbiv õhuhulk.
Sõltuvalt vajadusest betoneeritakse mäetööde edasiliikumisel mittevajalikud ühenduslõõrid ja hargnemised strekkidel kinni.
Veekõrvaldus
Põlevkivikihind lasub lõhelises lubjakivimassiivis suhteliselt väikesel sügavusel, mistõttu vee sissevool kaevandustesse on suur. Suuresti sõltub vee sissevool kaevandusse kaevandatud ala suurusest ja on hooajalise iseloomuga . Estonia kaevanduses pumbatakse näiteks aastas keskmiselt kaevandusest välja 10 m³ vett iga põlevkivitonni kohta.
Kaeveõõntest ja etest juhitakse vesi mööda kaeveõõne põhjakivimitesse rajatud veekõrvaldussooni tuulutusstrekis paiknevasse veekõrvalduskraavi. Kaevandusvälja sügavamatesse osadesse on rajatud pumplad, kust vesi pumbatakse maapinnale. Suurimate pumpade jõudlus on üle 2000 m³/h. Maapinnal juhitakse kaevandusvesi pärast settetiikides selitamist looduslikesse veekogudesse.
Kaevanduste kuivendussüsteem loob kaevandusväljal depressioonilehtri, milles tunduvalt väheneb pinnasevee hulk. Kuna depressioonilehtri negatiivse mõjuna on jäänud kaevandusväljal paiknevate majapidamiste madalamad kaevud kuivaks , on Eesti Põlevkivi kulul rajatud küladele lokaalseid veevärke sügavpuuraukude baasil.
Pealmaakompleks
Pealmaakompleks asub niinimetatud tööstusterritooriumil šahtisuudmete läheduses ja kompleksi koosseisus on :
· Rikastusvabrik
· Põlevkivi rikastusvabrikust raudteevabrikusse laadimise kompleks
· Põlevkiviladu ekskavaatori ja/või buldooseritega ning estakaadiga põlevkivi laadimiseks laost raudteevagunitesse
· Rikastamisjääkide ehk aheraine puistangud
· Killustikusõlm
· Maapealsed remondikojad auto- ja traktoripargi jooksvaks remondiks
· Kraanaga laoplats seadmetele ja materjalidele
· Administratiivhoone ning kaevurite riietumis - ja pesemisruumid
Töötajate teenindamine
Nii allmaa - kui ka pealmaatöölised ja insener-tehniline personal on töökohtadel Eesti Põlevkivi erirõivastuses. Maa all on kohustuslik lisaks erirõivastusele kanda kaitsekiivrit, akulampi ja päästetorbikut. Võimaliku tulekahju korral kaitseb päästetorbiku oskuslik kasutamine hingamisteid avariiväljapääsu poole liikumisel põlemisproduktide sissehingamise eest. Kaevurilampide ja päästetorbikute väljaandmine ja hooldamine toimub lambikojas.
Ligi 1500 töölisega Estonia kaevanduses hõlmavad riietus- ja pesemisruumid terve maja 3 korrust.
Estonia kaevandusse, mille kaugus Jõhvist on 25 km, on korraldatud töötajate vedamine diiselrongiga ettevõtte kulul. Viru kaevandusse on linnast bussiühendus.
Põlevkivi rikastamine
Viru ja Estonia kaevanduses ning Aidu karjääris kasutataval põlevkivikihindi puur- ja lõhketöödega lausväljamisel saadakse kaevis, milles on liiga kõrge lubjakivi sisaldus ja seetõttu ei vasta kütteväärtus tarbijate poolt esitatud nõuetele.
Põlevkivi rikastamine seisneb lubjakivi eraldamises, see põhineb lubjakivi märksa suuremal tihedusel (2,5 g/cm3) võrreldes põlevkiviga ja toimub separaatorites raske suspensiooni keskkonnas. Suspensiooniks on peeneksjahvatatud magnetiidipulber vees. Suspensiooni tiheduseks on võetud 2,1 g/cm3. Separaatori vannis olevas suspensioonis ujuvad kõik kaevise tükid, mille keskmine tihedus on väiksem kui 2,1 g/cm3, pinnal, andes nii kontsentraadi. Raskemad tükid aga vajuvad põhja ja moodustavad rikastamisjäägi.
Kokkuvõtvalt on rikastusvabrik tsehh, milles toimub kaevise ettevalmistamine rikastamiseks purustamise ja sõelumise teel, rikastamisprotsess ise, põlevkivi jagamine klassidesse tükisuuruse järgi ja suspensioonimajanduse tööshoidmine.
 Tee tarbijani
Raudteetransport
97% kogu põlevkivi toodangust transporditakse tarbijateni raudteetranspordiga, ülejäänu veavad tarbijad ära autodega. Eesti Põlevkivi tähtsaim infrastruktuuriettevõte on AS Põlevkivi Raudtee teedevõrgu pikkusega üle 200 km, oma veduri- ja vagunipargiga ning remondibaasidega.
Oma teedevõrgu ja veduritega tagab Põlevkivi Raudtee ka paljude ümbruskonna suurettevõtetele raudteeühenduse Eesti Raudtee liiniga . Põlevkivi Raudtee teedevõrk jaguneb käesoleval ajal läänest itta kolmeks piirkonnaks , mis on omavahel ühendatud Eesti Raudtee Tapa -Narva raudteeliini kaudu. Seetõttu toimub põlevkivi vedu kombineeritult Eesti Raudteega.
Kaubapõlevkivi standard
Eesti standard EVS 670:1998 KAUBAPÕLEVKIVI
1. Standard kehtestab kvaliteeditunnuste normid ja kvaliteedigrupid kaevandatud põlevkivile kui kaubale, mida kasutatakse kui kütust ja tooret.
2. Sõltuvalt kasutamisalast jaguneb põlevkivi kvalitatiivselt kahte liiki:
   - kontsentraat ehk tehnoloogiline põlevkivi, K
   - energeetiline põlevkivi, P.
3. Kvaliteeditunnused:
3.1 Alumine kütteväärtus Q i r
Kvaliteeditunnus, mida iseloomustab soojusenergia absoluutväärtus (J), mis vabaneb üldniiskust sisaldava põlevkivi ühe massiühiku (kg) täielikul põlemisel jääval mahul hapnikuliias.
Otseselt seda ei mõõdeta, vaid arvutatakse kahe mõõdetava suuruse: kuiva põlevkivi kütteväärtuse kalorimeetrilises pommis (Q b d ) ja põlevkivi üldniiskuse (W t r ) kaudu. Väljendatakse megadzhaulides kilogrammi kohta (MJ/kg) ühe sajandiku täpsusega või kilokalorite kilogrammi kohta ( kcal /kg).
3.2 Kütteväärtus pommis Q b d
Kvaliteeditunnus, mida iseloomustab soojusenergia absoluutväärtus (J), mis on mõõdetud kuiva põlevkivi ühe massiühiku (kg) täielikul põlemisel kalorimeetrilises pommis, jääval mahul hapnikuliias, standardtingimustes laboratooriumis vastava metoodika alusel.
3.3 Üldniiskuse sisaldus W t r
Määratakse laboratooriumis vastava metoodika alusel (%).
4. Põlevkivi liigid ja klassid , kvaliteedigrupid:
Põlevkivi
Klassi tähis
Alumise kütteväärtuse grupid (MJ/kg) ja põlevkivi kvaliteedigrupi koondtähis
³11,86
11,24-
10,62-
10,00-
9,00-
8,00-
7,00-
6,00-
 
 
 
Liik
Klass
-11,85
-11,23
-10,61
-9,99
-8,99
-7,99
-6,99
 
 
mm
Q1
Q2
Q3
Q4
Q5
Q6
Q7
Q8
 
 
Kontsen -
traat (K)
25 -  125
K1
K1Q1
K1Q2
K1Q3
K1Q4
 
 
 
 
0 - 125
K2
K2Q1
K2Q2
K2Q3
K2Q4
 
 
 
 
 
Energeeti-
line põlevkivi (P)
0 - 125
P2
 
P2Q2
P2Q3
P2Q4
P2Q5
P2Q6
P2Q7
P2Q8
0 - 25
P3
 
P3Q2
P3Q3
P3Q4
P3Q5
P3Q6
P3Q7
P3Q8
 
0 - 300
P4
 
P4Q2
P4Q3
P4Q4
P4Q5
P4Q6
P4Q7
P4Q8
 
Põlevkivi tarnimine tarbijale toimub lepingu alusel, milles fikseeritakse talle vajalikud põlevkivi tunnused ja teised lisatingimused.