Põlevkivi (3)

Põlevkivi
Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim .
Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest . Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit , on Eesti tähtsaim maavara .
Põlevkivi kaevandamine
Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümnekonnast meetrist maardla põhjaserval kuni 70 meetrini Väike-Pungerja kandis.
Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist ( Aidu ja Narva karjääris) ning allmaakaevandamist (Estonia ja Viru kaevanduses).

• pealmaakaevandamine
  
• allmaakaevandamine
  

Põlevkivi kaevandamise õiguslikud aspektid
Eesti põlevkivivarud kuuluvad riigi omandisse ja asuvad üleriigilise tähtsusega Eesti maardlas. Põlevkivi kaevandamiseks on karjäärile või kaevandusele riigi poolt antud kaevandamisluba ja määratud vastav maapõue osa ehk mäeeraldis. Kaevevälja suurus võib olla sadakond ruutkilomeetrit ja mäeeraldis sisaldada mitusada miljonit tonni põlevkivi. Karjääril on kaevandamiseks vajalik ka täielik maaeraldus, allmaakaevandamisel on maaeraldusi vaja ainult kaevandamisega seotud infrastruktuuriobjektide paigutamiseks. Kaevandamise kord ja tingimused on määratud kaevandamisloas ning samuti paljudes õigusaktides, mis suures osas on suunatud keskkonnakaitsele, samuti tööohutusele ja tervisekaitsele.
Pealmaakaevandamine
Kohtades, kus põlevivikihind lebab väiksemal sügavusel on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist:

• odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega
  
• võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus
  
• minimaalsed põlevkivikaod
  
• ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes.
  

Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt.
Paljandustööd
Katend teisaldatakse ekskavaatoriga kaevandatud alale 30-40 m laiuse ribana, sellega valmistatakse põlevkivi varud ette väljamiseks e koristustöödeks. Katendi ülemine osa, kvaternaarsetted, on lihtsalt ekskaveeritavad. Katendi alumine, tunduvalt paksem osa, mille moodustavad mergel ja lubjakivi , vajab eelnevat kobestamist lõhketöödega.
Lõhkamine toimub kaeveribade laiuste plokkidena. Selleks puuritakse sadakond puurauku, mis laetakse emulsioonlõhkeainega. Pumbatav lõhkeaine tuuakse spetsiaalsete autotega kohale otse tehasest komponentinena, nende segamine toimub auto peal ja lõhkeaine valmib lõplikult alles puuraugus. Selline käitlemine on täiesti ohutu ja võimaldab moodustada laengu ka veega täidetud puuraugus. Laengud pannakse lõhkema spetsiaalse initsieerimissüsteemiga nn lühiviitrežiimis, mis vähendab tunduvalt seismilist mõju ja tagab hea kobestumise.
Paljandusekskavaator asub lõhatud katendikivimite tasandatud pinnal. Tal on kaks tööett: alumisest eest ammutab ta kobestatud kaljust kivimit ja paigutab moodustuva puistangu alumiseks osaks, ülemisest eest ammutab ta pehmeid kvaternaarsetteid ja paigutab puistangu kaljuste kivimite peale.
Koristustööd
Põlevkivi väljatakse osaliselt selektiivselt, e kihindite kaupa:
kihid E - F
toodangusse
vahekiht E - C
puistangusse
kihid C - B
toodangusse
vahekiht B - A
puistangusse
kihid A/A'
toodangusse
Väljatavad kihindid kobestatakse võimsa buldooser -kobestiga, so kihindid küntakse üles buldooseri külge ühendatud lõiketera kujulise tööorganiga kuni 1,5 m sügavuseni.
Põlevkivi vahekihid ekskaveeritakse puistangusse. Põlevkivi laetakse kalluritesse, kas kopplaaduri või ekskavaatoriga, ning veetakse vahelattu
Veekõrvaldus
Vee sissevool karjääri kui maapinnas olevasse süvendisse on paratamatu. Toiteallikaks on nii pinnase- kui ka sademeveed. Veekõrvalduse eesmärgiks ongi hoida kõik tranšeed kuivana , et vesi ei takistaks põlevkivikihindi väljamist. Tekkiv veelangatuslehter aitab kuivendada veel väljamata varusid, mis oluliselt mõjutab põlevkivi kvaliteeti.
Igal kaevesammul moodustatakse puurimis- ja lõhketöödega kuni 7 m sügav suletud veekraav. See on ühenduses veotranšee all ca 5 m sügavuses oleva kuivendusstrekiga. Mööda kuivendusstrekki voolab vesi pumbajaama, kus see pumbatakse maapealsesse magistraalkraavi ning juhitakse settetiiki.
Kaevandamisega rikutud maa korrastamine
Korrastamine on
· allmaakaevandamisel tekkinud vajumite viljelusväärtuste taastamine,
· maavara kaevandamise tarbeks ja käigus tehtud ehitiste, hoonete, teede, kraavide, tiikide ja puistangute lammutamine,