See teema pole kaotanud aktuaalsust aastatega ja kõnetab meid tänapäeval sama palju, kui kõnetas Lennart Meri ajal. Samuti kõneles ta Euroopa tulevikust laiemalt ja tõi palju argumente ajaloolisest küljest. Kahjuks, poliitiku kõned ongi poliitiku kõned ja Lennart Meri ei ole selles erand. Kogu minu austusega tema isiku vastu, poliitiku kõnes on väga raske tuua välja tema kindel asukoht mingisuguses küsimuses. Poliitiku tavalise kõne eesmärgiks on säilitada head suhted ja mitte kedagi solvata. Samuti, kõned algselt on kuulamiseks mõeldud, mitte lugemiseks. Kõne lugemisel kaob osa ettekujutusest sellest. Ma toon välja paar kõnet, mis olid minu jaoks enda mõttest selgemad. 19. oktoobril 2001-l kõneles Lennart meri Augstis Baseli lähedal. Tema kõne nimetus oli "Balti riigid: Kus lõpeb Ida?". Lennart meri alustas enda kõnet väga kindla avaldusega: ""Kus lõpeb Ida?" on minu ettekande
See määrab palju kuidas me teda enda jaoks määratleme. Esmamuljes on põhilised välimus ja esimesed sõnad. Meie mõtetes on ka palju stereotüüpe mis loovad esmamulje. Me vaatame kuidas teda ümbritsevad inimsed suhtuvad temasse ja kujundame oma arvamuse vastavalt sellele. 18.Mida tähendab esmamulje efekt?Tähendab seda et esimene informatsioon on kiõige otsustavam mulje tekkimisel, nt see kuidas isik riides käib, tema kehaehitus, isiksus, milline on tema kõne jne. 19. Mis on stereotüübid? üldistused kultuuriga seotud inimeste, objektide või sündmuste kohta 20. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust?Konteksti mõju - grupi mõju Tundlikus - mitteverbaalne kommunikatsioon. Vastuvõtja enesekindlus .Muud mõjutegurid - intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus, 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis?sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega 22
uurimisel ehk hääled ei tule otse loodusest, vaid on sellest inspireeritud. Parem keele definitsioon oleks, et ,,keel on vaid inimesele omane mitte-instinktiivne meetod ideede, emotsioonide ja soovide vahendamiseks tahtlikult loodud sümbolite süsteemi abil." Need sümbolid on auditiivsed ja tekivad ,,kõneorganite" abil. Õigupoolest pole ,,kõneorganeid" kui sellised olemas, sest tegelikult on tegemist teisteks otstarveteks vajalike organitega, mis on kohanenud selleks, et tekiks kõne. Keel ei saa olla täpselt lokaliseeritud, sest ta koosneb omapärastest sümbolisuhetest kahe osapoole vahel: kõikvõimalikud teadvuse elemendid ühelt poolt ja teatud kindlad valikulised elemendid, mis asuvad auditiivses, motoorses ning teistes aju- ja närvikeskustes, teiselt poolt. Keel ja mõte on küll seotud, kuid keel ei ole mõte ei ole rangelt kattuvad. Keel võib olla mõtte tulemus, kuid tingimata ei pruugi. Keel on pigem mõtlemiseelne instrument. Mõte on
Mõtteid presidendi kõnest 24.veebruaril pidas Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Vabariigi 95. aastapäeva auks kõne. Oma kõnes tõi ta esile praegusel hetkel aktuaalsed probleemid ning mineviku saavutused ja heitis pilgu ootusärevalt tulevikku. Kõne algab mõttega, et me oleme liialt kaua otsinud probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kellele on ülekohut tehtud. Meile meeldib end võrrelda naabritega, nii heas kui ka halvas ning pidev võrdlusmoment ainult võimendab tegelikkust. Kuid kui me tahame end võrrelda, siis võime teha seda riikidega, kellele vabadus ja demokraatia on
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel
Tõstnud telefonitoru, öelge oma töökoht, nimi, tervitage helistajat ja pakkuge oma abi. Kuulake hoolega ja püüdke aru saada, mida helistaja soovib. Pange kirja helistaja nimi ja lühidalt peamised vestluse momendid. Hoidke alati kirjutusvahend telefoni ligiduses, samuti vajaminev informatsioon, juhendid, hinnakirjad jne., mida te tavaliselt vajate kõige enam telefoniküsimustele vastamiseks. Korrake helistaja kõne tähtsamad momendid, näiteks: ,,te soovite kahte kahekohalist tuba eraldi vooditega, saabute 10. septembri hilisõhtul ja lahkute 11. sept. hommikul." Või ,,teie soov oli siis peolaud meie restoranis 25 inimesele 15. sept." Kui olete parajasti hõivatud (teil on klient kohapeal), siis vastate helistajale ja vabandate, et tegelete praegu kliendiga ja palute helistajal jätta oma telefoninumber, et
Kasvajad e. Häälepaelte põletik ● Düsartria puhul ei ole kõnehingamine enamasti peamine probleem. Esmalt siiski hääldus ja hääl/prosoodia. Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ Vahetest: kuulmispuue 1. Kuulmislanguse korral on raskesti tajutavad kõrgetel sagedustel hääldatavad häälikud. Enim probleeme põhjustavad häälikud on: a. S b. I c. U d. M 2. Kuulmislanguse korral on kõne seisukohalt sekundaarselt kahjustatud: a. Sõnavara omandamine b. Kõne mõistmine c. Õige häälduse omandamine d. Eneseväljendusoskus 3. Kerge kuulmise languse korral lapse varajases kõnearengus: a. Koogamine ja lalin on enamasti sarnane kuuljatega b. Esimesed sõnad tulevad kõnesse hiljem c. Lalinaperioodil esineb võrreldes kuulajatega lapse kõnes vähem häälikuid ja silpe d. Koogamine ja lalin lapse arenedes hääbuvad 4. Helitugevust mõõdetakse:
3 korda Kui palju tuleks kokku pakkida punktis 1 arvutatud väikseima eraldusvõimega pakkimata videot kõige väiksema edastuskiirusega võrgus, et sidekanal ei mõjutaks edastuse kvaliteeti? Väikseima eraldusvõimega video: 9 123 840 kb/s Väikseima edastuskiirusega võrgu kiirus: 97 325,4 bitti/s 9 123 840 bit/s / 391 044.7 bitti/s = 93,75 korda 6. Katsed audiokõnega ja videokõnega. 1) Grandstream on ühendatud kommutaatori porti tähistusega 2 (200 kbit/s). Kõne X-lite ja Grandstream vahel, audio, video. Kõne kvaliteedi subjektiivne hinnang, kui Grandstream on ühendatud XLite's oli heli normaalne, aga ip telefonis oli heli suure viivitusega, video kvaliteet oli kommutaatori porti tähistusega 2: keskmine, aga pilt oli viivitusega 2) Grandstream on ühendatud kommutaatori porti tähistusega 1 (300 ms). Kõne X-lite ja Grandstream vahel, audio, video.
meie ise anname oma peas talle tähenduse. Kujundi vaatamine on seotud loova mõtlemisega. No näiteks kui Apple toodetel on logo -siis teadmata firma nime näeme selles õuna. Seetõttu, et kui kõne on kvaliteetne( piisavalt õiget info) kvantiteetne (piisaval hulgal infot) asjakohane ja arusaadav siis ongi kergem 2. Mismoodi toetab Grice'i maksiimide mõista kõne sisu. Kui jutustada näiteks järgimine kõne mõistmist? Too näide oma L6
vaataja emotsionaalselt läbi loo. Tuletades meelde mõnd filmi, hakkab sageli kõrvus kõlama üks või teine iseloomulik tunnusmeloodia. Muusika võib silme ette manada kaadreid, võib meenutada mõnd tegelast, olukorda, aga ka kätkeda endas sümboolset kogu loo põhiideed. Vahel võib muusikat kuulates filmi sisust või atmosfäärist ettekujutuse saada, ilma filmi ennast nägematagi. Filmi helindamine on keerukas protsess. Filmi helipilt koosneb neljast põhikomponendist: kõne, taustahelid, heliefektid ja muusika. Kõne kaudu antakse edasi filmi sisu ja informatsiooni. Taustahelid loovad filmi ainulaadse helifooni ja heliefektid ilmestavad filmi kõlapilti meeldejäävate helileidudega. Muusika ülesandeks on võimendada filmi visuaalset elamust, saata peategelast ja iseloomustada kõrvaltegelasi. Kõiki nelja komponenti kasutatakse korraga väga harva. Filmi helindamise eest vastutab helirezissöör koos oma meeskonnaga
b-rühm Retoorika Antiik-Kreekas Rhetor- kõnemees. Rhetorike- kõnekunst. Vana-Kreekas orjandusliku demokraatia ajal oli vaba kodaniku kõnel oluline tähtsus, sest see võimaldas tolle aja aristokraatial saavutada avalikku lugupidamist ja poliitilist edu. Alates 5.saj. eKr kujunesid välja avaliku kõne põhimõtted. Avalik kõne pidi kuulajaile midagi selgitama, neid innustama, pakkudes samal ajal oma täiusliku vormiga ka esteetilist elamust. Kõnekunsti tähtsus ja õitseng Vana Kreeka tulenes: 1.) Ühiskondlikust korrast- orjanduslikust demokraatiast. · vabal kodanikul oli aega · rahvakoosolekul arutati nii sise- ja välispoliitilisi küsimusi ja seal pidi aristokraat, kes soovis, et ta valitaks nõukogusse end kõneosavuses näitama. 2
Üldised reeglid telefoniga rääkimiseks on järgmised: Kui telefon heliseb, ei tohi vastata liiga kiiresti ega lasta ka liiga kaua oodata. Tõstnud telefonitoru, öelge oma töökoht, nimi, tervitage helistajat ja pakkuge oma abi. Kuulake hoolega ja püüdke aru saada, mida helistaja soovib. Hoidke alati kirjutusvahendid telefoni ligiduses, siis saate kirja panna helistaja nime ja peamised vestluse momendid. Korrake helistaja kõne tähtsamad momendid üle. Kui olete parasjagu hõivatud, siis vastake helistajale ja vabandage, et tegelete praegu teise kliendiga ja paluge helistajal jätta oma telefoninumber, et saaksite talle vabanedes tagasi helistada. Kui suunate kõne mujale, siis seletage kliendile, kuhu te kõne suunate. Ärge laske helistajal jälle uuesti helistada. Kui panete telefoni ootele, siis kontrollige iga natukese aja tagant, kas ta on veel ootel ja
*Unenägude pidamine reaalsuseks- alguses peab laps neid reaalseks, aga suuremaks saades tajub, et unenäod on nähtamatud ja sünnivad inimeses endas. Lev Võgotski (1896-1934) Võgotski oli juudi päritolu Nõukogude psühholoog ja eripedagoog. Võgotski on uurinud kultuurpsühholoogiat, inimeste vahelist kommunikatsiooni ning inimese kõrgemaid vaimseid funktsioone sh. mõtte ja kõne omavahelistest seostest. Võgotski sotsiaalkultuuriline ehk kultuur- ajalooline teooria Võgotski teooria keskseks ideeks on lähima arengu tsooni mõiste. Jaguneb kaheks tasemeks: 1) mida laps on võimeline ülesande lahendamisel tegema iseseisvalt, 2) mida laps sooritab täiskasvanu või kompententsema eakaaslase abiga. Võgotski rõhutas eriti lapsest targema inimese rolli õppimisprotsessis ehk juhendaja sekkumist või tema abi
Algab juba emaüsas. Kuuldes ema häält tunneb ta selle ära peale sündi. Keeleareng saab alguse kui laps sünnib: On leitud, et imikul on rahulolematuse intonatsioon sünnimomendist alates Kahe esimese elukuu jooksul võib eristada nutmise viise, kuigi nutmise erifunktsioonid on tahtest sõltumatud. Väljendab see siiski hooldajale midagi lapse olukorrast. Lisandub rahulolu häälitsus. Tasapisi muutub lapse häälitsemine taotlikuks ja sotsiaalseks käitumiseks. Üritades mõjutada. Kõne eelne periood on kaks kuud. Teise elukuu lõpuks tekkib koogamine heolu väljendusviis,lapse heaolu iseendaga. Viiendal elukuul tekkivad rõõmuilmed. Kuuendal elukuul algab lalisemine silpide hääldamine, kasutab algul 70 häälikut, hiljem eristades, mis on tema emakeelele vajalikud ja mida ta kuuleb enda ümber. Esimese eluaasta lõpul ilmub küsiv intonatsioon. Esimesed sõnad ilmuvad lapse kõnesse teise eluaasta esimesel poolel. Nende sõnade mõte ja
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus- mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria- sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate
Kodutöö Maria Fris-Semjonova JU149 Presidendi kõne analüüs 14. sptembril 2015 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas Riigikogus kõne „Tehkem Eesti uuemaks“. Mulle meeldis presidendi kõne, sest minu meelest oli ta väga aus ja arusaadav mitte ainult Riigikogu liikmetele, vaid ka tavalistele inimestele, kellel õnnestus seda lugeda või kuulda. Laused ei ole liiga pikad, välja toodud näided, põhimõtted, mis on igaühele tuttavad ja arusaadavad. Presidendi kõnes olid kasutatud järgmised retoorilised vahendid: Metafoorid: Euroopa seisab silmitsi uue kriisiga, oleme jäänud sõjamöllust eemale,
tulevikule ja kaasajastamisele. Selle tõestuseks on fakt, et tööpuudus pole jagunenud ühtlaselt: ajal, mil umbes sada tuhat töötut on loobumas illusioonist, et nad suudavad endale väärikat tööd leida, kurdavad infotehnoloogia firmade juhid, et neil napib tööjõudu. See on selge märk eelkõige õpilastele ja meile, abiturientidele, et ei tohiks vältida esmapilgul raskemana tunduvaid õppeaineid, nagu infotehnoloogia või inseneriõpetus. Presidendi kõne kajastab ka haridusreformide poleemikat ning hiljutisi vaidlusi Riigikogus selle küsimuse ümber. Riigipea seisukohalt on suurimaks takistuseks suutmatus teha otsuseid ning jõuda kompromissini. Tõepoolest, Eesti haridussüsteem vajab mõistlikke ümberkorraldusi, mis tõstaks tööjõu kui ühiskonda edasiviiva teguri kvaliteeti, aitaks koolitada eelkõige ettevõtlikke inimesi. Kuid Toomas Hendrik Ilves juhib meie tähelepanu ka saavutustele ja positiivsetele aspektidele.
valmis sündimiseks. Areng imikueas. ehk esimesel eluaastal. Loengumaterjalid. 2. Tunnetusprotsesside areng Meeldejätmisprotsess lapsel, selle muutumine lapse kasvades ja arenedes. Tegurid, mis seda mõjutavad. Täiskasvanute roll lapse mälu arendamisel. Mõiste sisu ja tähendus lapsel. Arutlemine ja järelduste tegemine lapseeas. Laste tunnetusprotsesside iseärasused ja õpetaja võimalused nendega arvestamiseks. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk 19-38 3. Kõne areng lapsel Milliseid perioode võib eristada lapse kõne arengus? (Mitmendal elukuul?) Kõne arengu teooriad ja põhiväited. Kõne arengut mõjutavad tegurid ja individuaalsed erinevused kõne arengus. Lapse kõne arengu uurimine. Lapse kõne arendamine (väikelapseeas ja koolieelses eas). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 39-52, lk. 276-302 4. Sotsiaalsete oskuste areng Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid.
Ja siis jäävad kepiksed tööle ja nad.. areneda. Maitsetunne asub temporaalsagar. Seal lateraalvaos ongi see. Selle vaopõhjas on see, mis Neuropsühholoogia uurib, kuidas ajukahjustusega inimene hakkama saab jne: (vt slaid) analüüsib maitsetundlikkust. Ja frontaalsagaras on...o5 min. Tähelepanu ja täidesaatvad funktiskoonid (ehk planeerimine), kõne, ruumitaju ja Epifüüs on käbinääre, mis pidurdab pubertdeeiarengut, et see ligia vara poleks ja 2) orienteerumine, sensoorne pool ja...(15) kontrollib ööpeävarütmi. Pärilikkus, keskkond, prenataalne aeg on üliolulised tegurid! Oleks hea, kui ema oleks kodus Käed ei liigu, pöörata raske, kõnnib aeglaselt – ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustuse lapse 3 esimese eluaastani
007.00-ni. KUULMISE MÕÕTMINE JA TESTID Instrument, mida kasutatakse inimese kuulmise alguspunkti mõõtmiseks (see tähendab minimaalset helisurve taset, mis on kuuldav), on audiomeeter. Need on kahte tüüpi, kõige levinum on instrument, mis mõõdab kuulmist kasutades erinevaid sagedusi. Ta reprodutseerib, läbi kõrvaklappide, puhtaid toone erinevate sageduste ja intensiivsustega. Testitaval tuleb heli kuulmisel sellele reageerida. Teist tüüpi audiomeeter on kõne audiomeeter. Vahetu kõne (või lindistatud kõne) reprodutseeritakse kõrvaklappidesse või valjuhääldisse ning selle intensiivsust kontrollitakse. MÜRA MUUSIKAS Muusikas on müra paljude löökpillide poolt tekitatud heli Sotsiaalkultuuriliselt tingituna: suhtumine mürasse olnud lääne muusikakultuuris välistav või tauniv. Muusika paradigmamuutus on toonud 20.sajandi lääne nüüdismuusikas kaasa müra teadliku kasutuselevõtu ning estetiseerimise
Pöördsõna Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 1. pööre (1) (loen) Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (6) (loeb) käib, saab, aitab, teeb, ligub, peab. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 1. pööre (4) (loeme) anname, wöttame, prugime, moistame. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre (4) (loete) moistate, peate, rägite, Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 3. pööre (6) loewad, tewad, söwad, sawad, moistwad, rändawad. Kindel kõneviis, olevik, eitav kõne (2) (ei loeta) Kindel kõneviis, olevik, umbisikuline tegumood (2) antakse, ööldakse. Kindel kõneviis, täisminevik, ainsuse 3. pööre (1) on ellatud Kindel kõneviis, täisminevik, mitmuse 1. pööre (1) (Me oleme lugenud) Kindel kõneviis, täisminevik, eitav kõne (1) ep olle olnud. Tingiv kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (3) ((ta) loeks) woiks, olleks, Tingiv kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre (1) ((te) loeksite) Käskiv kõneviis, olevik, mitmuse 2
Platon "PIDUSÖÖK" Platoni ,,Pidusöök" on dialoog, milles käsitletakse armastuse, ilu ja iha teemat. Toimub sümpoosium, kus iga osaleja esineb kiidukõnega armastusele. Esimese kõne peab Phaidros, kes rõhutab armastuse rolli riigi ja selle sõjaväe tugevdamisel. Teisena kõneleb Pausanias, kes eristab taevast ja maist (meelelist) armastust. Taevane armastus on rohkem kultuuriline (armastatakse vaimu), meeleline armastus pigem bioloogiline (armastatakse keha). Kolmandana esinev arst Eryximachos laiendab armastuse mõistet ka näiteks muusikale, gümnastikale, põllundusele, astronoomiale ja ennustuskunstile.
põhinevad peamiselt varasematel kogemustel. Inimesed tajuvad seda, mida nad on harjunud tajuma. 19. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. 20. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon jmida sõna esile kutsub. (Negatiivne, positiivne, semantiline diferentsiaal, kultuur ja kaastähendus). 21. Mis on egotsentriline kõne? Sisekõne, endale rääkimine 22. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles 23. Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis? Keele probleemid on: abstraktne keel, järeldused, eufemismid, polaarsed sõnad, mitmetähenduslik keel. 24. Mida uskuda, kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Kui mitteverbaalne käitumine läheb verbaalse sõnumiga vastuollu, siis usutakse pigem
KÕNE KOOSTAMINE Kõne eesmärgid: Miks? Info edastamine Suhtlemine Kuulaja veenmine Õnnitlemine Teadmiste jagamine Millest? Kõnele ainult sellest, mida põhjalikult tead, tunned Kellele? Lapsevanemale Kolleegile Ülemusele Lapsele Sõbrale Võõrale Armsamale Millal? Hommikul Lõunal Õhtul Öösel NB: kõnele aind siis kui sul on midagi öelda Kõneleja edu alus: Hea hääl Mõjus sõna Innustatud esitus Isikupära
formaliseerisid vormi ja tähenduse dihhotoomia; käsitlesid eraldi foneetikat, grammatikat ja etümoloogiat. 3. saj eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament tuntud kui Septuagint (LXX), sest arvatakse, et tõlkimises osales 70-72 õpetlast. Hellenismiperioodil hakati uurima kirjanduslikku stiili (õige hääldus ja grammatika, erinevused kaasaegse koinee ja klassikalise kreeka keele vahel); koostati arvukalt murdesõnastikke mitte-atika murrete jaoks. Vastuolud kõne mõistmisel: loodus vs konventsioon, analoogia vs anomaalia. Epikuros arvas, et sõna tekib loomulikul teel, ent seda muudetakse leppeliselt. Etümoloogia sõna tähenduse avamine, kuni selle tõeline tähendus on leitud. Stoikud eristasid kõne foneetilis- ortograafilise ühtsuse kolm aspekti: foneetiline väärtus, kirjakuju, foneetilise väärtuse/kirjakuju nimi. Techne grammatika vanim õhtumaade grammatika, omistatud
neurosensoorne kahjustus, 3) segatüüpi kahjutus. Kristiina 18 1) Helijuhte e.konduktiivne häire Kujundvateks teguriteks on: Vedeliku teke trummiõõnde, kuulmeluukeste ahela katkemine, keskkõrva lihaste innervatsiooni häire, kuulmetõrve sulgus, muutused labürindi akendes. Kristiina 19 1) Helijuhte e.konduktiivne häire lühiajalise kahjustuse puhul häirub heli intensiivsus heli (kõne) tugevust tuleb tõsta, kõne arusaadavus häirub vähe. pikemaajaline juhtehäire kulg lapseeas mõjutab kõne ja vaimset arengut ning on takistuseks edukale õppimisele koolis. Kristiina 20 2) Heli vastuvõtu e. neurosensoorne kahjustus Tegemist on teo, teonärvi kui ka teotaguse e. retrokohleaarse juhtteede häirega Kaasneb teo tundlikuse vähenemine, helisageduste eristamise langus ning kuulmismehhanismi dünaamilisuse vähenemine Kristiina 21
Adapteeritud J. Pihlau teosest Infotehnoloogia I Mikrofon 2:4-lüliti loob vooluahelad vastasabonendi ning kuulari vahel, mikrofoni ning vastasabonendi vahel, ent ei loo vooluahelat kuulari ja mikrofoni vahel (vastasel juhul kuuleksime rääkides omaenda kõnet). Antud viisil tagatakse nii vastasabonendi kuulmine kui võimalus sellega kõneleda hoides ära iseenda kõne 'kajamise' oma telefoni kuularis. Leian, et antud telefoni kohaliku efekti summutamine oli piisav. Mina ei suutnud kuulates kindlaks teha, kas mu kõne telefoni kostab kuularist või kuulen ma läbi õhu iseenese häält. 9. Kokkuvõte Analoogtelefon on üks levinumaid elektrilisi sideseadmeid maailmas. Sõltuvalt analoogtelefoni väga pikast east ning standardite suhtelisest püsivusest, kasutatakse ka tänapäeval analoogtelefonivõrgus üsna suuri pingeid
Sherilyn Karin 9 B klass Presidendi Kõne Arutlus ''Lugedes presidendi juubelikõnet'' Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas 24. veebruaril 2013.aastal Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul kõnet, milles ta rõhutas meile, kui Eesti kodanikele ja rahvale, et me peaksime rohkem rõhku pöörama sellele, et me mõtleksime rohkem tuleviku peale, nii endi suhtes, kui ka riigi ühtsuse mõttes. Presidendi eesmärk oma
armastus, süütunne, häbi, piinlikkus, kadedus, uhkus ja armukadedus need tekivad ja kaovad kauem kui baasemotsioonid. Emotsioonide mõju Tavaolukorras suudetakse loogiliselt mõelda, aga emotsioonide puhul sunnivad erinevad meeleolud mõtlema nende põhjustele. Emotsioonid aitavad sündmusi sügavamalt mällu jäädvustada. Emotsioonide füüsilised väljendused Huvi keha on suunatud teise inimese poole. Ükskõiksus kõne on aeglane, silmad poolsuletud, nõjatub tahapoole. Viha rusikas käed, nõjatub tahapoole, kõne kiire ja hääl vali. Pilkav suupool irooniliselt naeratav, käed ristatud kukla taha, hääl võib olla veidi vali ja kõne tempo kiire. Kahtlev, kartlik käed taskusse surutud, kühmus olek. Ärritunud, tujukas kehitab õlgu, kortsutab kulmu, käed tihti ristatud rinnale. Heatujuline avameelne, siiras, silmad mõistvad, jutukas. http://www.youtube
Mitteverbaalne kommunikatsioon Kui füüsiline pool annab kuni 90% meie muljest... Silmside Kehakeel Hääl Silmside Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte Annab edasi signaali: "ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin" Koos zestidega väga võimas kõne toetaja "Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind" Nn klassikalised silmside reeglid erinevad olukorrad: Publikule rääkides ei kinnistu ühele aktiivsele, teised jäävad justkui mängust välja Kultuuriti erinev silmside pikkus Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi Hääl Kõige vähem muudetav komponent mitteverbaalses keeles
muutuda? Selleks, et minu esinemised edukamad oleksid, tuleb suurt rõhku panna ettevalmistamisele. Usun, et see on hea esitluse alus. Kui ettevalmistus on olnud põhjalik, siis ei saa midagi väga viltu minna. Kindlasti aitab hea ettevalmistus ka esinejal ennast kindlamalt tunda. Cicero arvates peab kõnemees teadma, mida öelda, kus öelda ja kuidas öelda. Esitama selle järjepidevalt, andma sellele sõnalise vormi, jätma selle kõik meelde ning esitama selle mõjusalt. Selleks, et kõne edukas oleks ja oma eesmärki täidaks, on vaja kõigepealt ka eesmärk püstitada. Millist eesmärki meie esinemine täitma hakkab? On selleks siis kuulajatele uute teadmiste andmine või millegi selgitamine. Võib-olla on esinemise eesmärk koguni auditooriumi hoiakuid muuta, veenda neid milleski. Ka see eeldab põhjalikku eeltööd. Nagu Cicero hea kõnemehe esimene tunnus (hea kõnemees peab teadma, mida öelda, kus öelda ja kuidas öelda). Eeltööks on siin kuulajate kaardistamine
ei paku lahendust, kui on vajalik kahesuunaline kiire ühendus) ning kõik sõltub lõppude lõpuks suurest hulgast väljaspool modemiomaniku kontrolli olevatest teguritest. Analoogmodem toimib ainult koos digitaalsüsteemiga Tavaline ISDN-ühendus annab samas kasutajale täisdigitaalse otseühenduse 64kbps kiirusega mõlemas suunas (võimalik on ka kuni 128 kbps) ning võimaluse pidada samaaegselt nii tavalist kõnet kui andmesidet. Samuti on ISDN-side puhul kõne algatamiseks kuluv aeg tavaliselt 1-3 sekundit, võrrelduna 20-30 sekundiga tavalise modemside korral. Nii kohalikud kui kaugekõned töötavad ISDN-side korral kiirusega 64 kbps (Põhja-Ameerikasse võib kiirus olla ka 56 kbps) olenemata sellest, mitut «telekomi» see side läbib. Eelpoolmainitut kokku võttes võib öelda, et üldiselt toimib 56kbps analoogühendus ainult koos digitaalse süsteemiga (keskusega) ning mitte terminalist-
-Paber -Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon -Internet Meedia levib nii aktsiaalselt kui retiaalselt. Aktsiaalses levikus on info levik ühelt ressursilt teisele. Aktsiaalse variandi info võib olla edasi levimisel natuke muutunud ja mitte täpne. Retiaalses levikutüübis on info edastatud ühest keskusest kõikidele vastuvõtjatele ning siis võib kindle olla info õigsuses. Meedia edastamiseks peab olema 4 tähtsat punkti olemas. Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus. Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud jõuab kuulajani tulemus. Selle iformatsiooni tähtsused on uudis , meelelahutus , arvamus ja ka inimeste veenmine kui ka manipuleerimine inimestega. Info esitus on oluline. Info on kindlalt suunatud kelllelegi , kuid rahvapärast teksti pole hea kasutada ja info on uudiste edastamise vahend. Infos on kõigil asjadel mingi mote. Meediale on kahjuks vähe tagasisidet
Erutusest hingeldamine segab rääkimist. Oluline on jälgida parakeelt (kiirus, tugevus, kõrgus, selgus, toonsus, rütm, intonatsioon, otitamised, parasiitsõnad). Kiiresti kipume rääkima närvilises olukorras. Sageli räägib inimene kiiremini rõõmsamatest sündmustest. Õpi kiirust maha tõmbama. Tugevus peab olema olukorrale vastav – ei tohiks rääkida liiga valjult ega liiga vaikselt. Kõrge hääl on sageli märk ebakindlusest. Õpi ennast kuulama ja reguleerima oma kõne kõrgust. Jutt peab olema selge ja arusaadav, harjuta kõnelemist selget ja arusaadavalt. Kui inimesed peavad mitmeid kordi sinu sõnumit täpsustama, siis on vaja oma kõnemaneeri muuta. Monotoonne jutt on tüütav ja väsitav, samas meloodiline kõne kutsub kuulama. Rõhutatult ja aeglaselt räägitakse olulistest asjadest, kuid samas kui me kasutame rütmi eripära liialt palju, võib see tunduda üleolekuna. Rõhk teatud sõnal või pausi pidamine sõnade vahel võib muuta lause mõtet.
Demokraatlikke riike juhivad demagoogid, kes selle asemel, et nõuda vanade seaduste täitmist, loovad ajutise ja suvalise seadusandluse kaudu uue õiguse, mis toob kaasa õiguskorra puudumise ja diktatuuri. Loomuõigus on Aristotelese kohaselt iga õigus, mis kehtib igal pool ega sõltu sellest, kas inimesed teda kehtivaks tunnistavad või mitte. Aristoteles ja retoorika (Kõnekunst) Aristoteles koostas 355. a eKr teose "Retoorika", kus ta formuleeris kõnekunsti olemuse - kõne sisu peab avalduma ka selle vormis. Kõne eesmärk on esitada oma ainest uskumisväärselt. Ta käsitles avaliku kõne keelt, stiili ja ülesehitust, pannes erilise rõhu kõne selgusele. Aristoteles arvas, et väitlus-ja kõnekunsti ülesanne on iga kõnealuse asja suhtes veendumuse kujundamine. Ta seadis kõneleja eesmärgiks tõe otsimise, kindlatele loogikareeglitele tuginev vaidlus peab olema eelkõige tõe tunnetamise vahend. Õige mõttetehnika küsimusi
3. Mille poolest erinevad kujund ja representatsioon. Mõiste on mõiste teineteisest? sümboliline mentaalne representatsioon. Mitteverbaalsed suhtluskomponendid ilmestavad, täpsusatavad ja korrastavad kõnet, 4. Tooge näiteid, kuidas suhtlemise kannavad mitteteadvustatud infot, mitteverbaalsed komponendid kõne kergendavad rääkija mõistmist toetavad. kommunikatiivset tegevust. Näiteks ebasiirus peegeldub pilgu kõrvale viimisest, tahtmatust muigest jms. Suhtlemine toimib koostööpõhimõttel. See, mis meile öeldakse peaks olema asjakohane,
Arengupsühholoogiline analüüs lapse vaatluse kohta Vaatleja: Vaadeldav: Robert-Ruben S., 4-aastane poiss Vaatlus koht: Roberti kodu Vaatluse aeg: 31.10.2013, lõuna Analüüs on tehtud lapse kõne arengu kohta. Vaatlesin Robertit lõuna paiku tema kodus. Läksin tuppa, kus olid Robert ja tema ema ning istusin voodile. Esimene tegevus, mida jälgisin (15 minutit), oli mängimine. Robert mängis autodega. Roberti mängimist vaadata oli väga huvitav, sest ta tegi iga mänguasjaga mängides selle mängu asja häält, näiteks auto ''prõnn-prõnn'' ja kui mingi kokkupõrge toimus, siis ''tufffffff''. Mängides rääkis Robert väga palju oma emale, mida ta teeb
1. Sissejuhatus Keeleteaduse alused Foneetika Mart Rannut [email protected] Teemad 1. Kõneakt 2. Foneetika koht keeleuurimises, uurimisvaldkond ja harud 3. Kõneloome 4. Kõne akustika 5. Kõnetaju ja tuvastus 6. Häälikute liigitus ja IPA Vokaalid ja diftongid Konsonandid Prosoodia (kvantiteet, rõhk, toon ja intonatsioon) Kirjandus 1. Ariste, Paul. (). Eesti keele foneetika 2. Karlsson, Fred. (2002). Üldkeeleteadus. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn. 3. Hint, Mati. (1998). Häälikutest sõnadeni. Mentaalne leksikon Kuidas kõlab Mida tähendab Kuidas kirja pannakse
V.Jannsen aastal 1857 4. Esimesed laulu- ja mänguseltsid "Vanemuine" 1865 asutati J.V.Jannseni eestvedamisel. "Estonia" 5. Eesti rahvusliku teatri algus Tartus "Vanemuises" 1870 Lydia Koidula näidend "Saarema onupoeg 6. Esimene üldlaulupidu Toimus Tartus 1869, eestvõtjad: J.V.Jannsen ja Aleksander Kunileid 7. Carl-Robert Jakobson Sündis 1841 Tartus, töötas alguses koolmeistri ja õpetajana, Osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamises ja tegevuses Esimene kõne 1868: "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" - idealiseeris muistset vabaduse aega, kirjeldas baltisakslaste võimupäevi ja rääkis tulevastest Aleksander II reformide peatset tulekut Teine kõne 1870: "Võitlused eesti vaimupõllul" - ennustas eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest Kolmas kõne 1870: "Nõia-usk ja nõia-protsessid" kirjeldas keskaja nõiaprotsesse ja nõiausku
Kodukirjand Sixten Ainumäe Meedia TPT PA-09A 05.05.2011 Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meedia näited: Kõne, video, paber, ajaleht, film,television,Internet Meedia edastamiseks peab olema 4 tähtsat punkti olemas. Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus. Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud jõuab kuulajani tulemus. Selle informatsiooni alla kuuluvad uudised , meelelahutus , arvamus ja ka inimeste veenmine kui ka manipuleerimine inimestega. Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. See on vahend , mille abil levitatakse info laiale auditooriumile. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks. Massikommunikatsiooni
Olukord sunnib muudatusi tegema -lõunaosariikides radikaalne eristamine- valgetel omad kraanikausid, mustadel omad Little Rock, Arkansas 1957 -valgetele mõeldud kooli tuleb 4 mustanahalist õpilast, 1000 relvastatut sõdurit valvavad, et mustanahalised ei saaks sisse - Eisenhower saadab föderaalväed, kes murravad läbi kaardiväest - kuberneri võimu kärbitakse Washingtoni marss, 1963 - u 200 000 inimest marsib Washingtoni Lincolni memoriaali juurde, kus Martin Luther King peab kõne Kodanikuõiguste Akt, 1964 - Johnson allkirjastab akti, millega sätestatakse kõikide kodanike võrdsed õigused olenemata värvusest, religioonist ja soost Nõukogude Liit - Nikita Hrustsov -1953-64 - Sula NSV Liidus- reziimi pehmenemine - 1956.aasta - NLKP XX kongress-Hrustsov peab kõne, avalikult mõistab Stalini poolt tehtud kuriteod hukka, eriti 30ndate suure terrori, Stalin eemaldatakse mausoleumist -Ungari ja Poola sündmused
Could you swim when you were six? 3) be able to am/are/is, et rääkida oleviku võimalusest She is able to play violin. 4) will be able kasutame, et rääkida tuleviku võimalusest I'll be able to win all the races. 5) was/were able kasutame, et öelda midagi, mida keegi käskis ühel juhusel We was able to tell the police UNIT 6 6.2 Reported speech and reporting verbs 6.2b Kaunde kõne Direct speech Reported speech 1. present simple/continuos Past simple/continous She said, "I'm leaving on Monday" She said she was leaving on Monday. 2. past simple/continuous Past perfect simple/continous "He moved here five years ago", you said. You said he had moved here five years before. 3
Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Isegi erinevates keeltes ja kultuurides on laste varajane kõneproduktsioon väga sarnane (Nelson 1973). Nimisõnad ning nimetused on kõige tavalisemad varajased sõnad koos mõne tegevuse ja väljendusega nagu ,,Tere!" või ,,Ei!". Laps hakkab kõnelema tavaliselt umbes esimese eluaasta paiku (Veisson 2005). Samas mõned lapsed hakkavad esimesi sõnu ütlema juba kuuekuuselt ning mõne lapse kõne algus viibib teise eluaastani või kauem. Esimestel eluaastatel algab aju intensiivne areng, mis väljendub tõusva aktiivsusena frontaal ja temporaalsagaras. Frontaalsagar on vastutav ka kõneliigutuste/kõnemotoorika eest. Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 1. 5 aastase lapse kõnele on iseloomulik üksiksõna-lause. See tähendab seda, et teadmised (kujutlus) objektist. Logopeed Margit Aidi sõnul tugineb esimeste sõnade üks sõna
Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng. Küpsemise käigus määravad pärilikkus ja ümbritsev keskkond lapse füüsilise ja kognetiivse arengu. Küpsemine on selline arenguline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad muutused, mis ilmnevad kõigi vaadeldava liigi normaalsete liikmete puhul. Seega on bioloogiline protsess. 1-2 aastase lapse kõne arendamine Areng imikueas e. Esimesel eluaastal Tänu refleksidele (toitmis-, kaitserefleks) on vastsündinu valmis aktiivselt looma seoseid ümbritseva maailmaga. Kuid ilma abita ei ole ta võimeline oma vajadusi rahuldama. Ainult pidev sotsiaalne kontakt on arengu eelduseks selles eas. Esimese eluaasta lõpuks on laps suuteline seisma ja käima ning omandanud aktiivse esemeliste tegevuse. Hakkab aru saama temale suunatud kõnest. Lapse arengu jälgimine ja selle kohta järelduste tegemine on
Ent enne kui tõestamise juurde asutakse, tuleb paika panna väitluse piirid ja teha selgeks, millest täpselt rääkima hakatakse ehk tegeleda defineerimisega. Definitsioonid Jaatajate esimeseks ülesandeks on defineerida teemas olulised terminid. Näiteks teemas "Kergete narkootikumide legaliseerimine Eestis on põhjendatud" tuleks ilmselt defineerida, mida jaataja peab silmas kergete narkootikumide all. Esimene jaataja peaks sellisel juhul oma kõne alguses ütlema: "Me defineerime kerged narkootikumid kui narkootikumid, mis ei põhjusta füüsilist sõltuvust". See on oluline, et ei tekiks olukorda, kus jaatajad räägivad kanepist ja eitajad heroiinist. Tegelikus väitluses selliseid olukordi vahel siiski tekib, mida siis ette võtta, vaatame lähemalt väitlemise peatüki all. Defineerida on mõtet ainult termineid, mille puhul võib väitluses ette tulla kaksipidi mõistmist.
Mõtlemise areng Koolieelikul on vaja lahendada üha keerukamaid ja mitmekülgsemaid ülesandeid, mis nõuavad seoste ja suhete eristamist ja käsutamist esemete, nähtuste ja toimingute vahel. Arenev mõtlemine lubab lastel näha ette oma toimingute tulemusi, planeerida neid. Vastavalt tunnetuslike huvide arengule käsutab laps üha enam mõtlemist ümbritseva maailma tunnetamisel. Laps hakkab iseseisvalt püstitama tunnetuslikke ülesandeid, otsib selgitusi märgatud nähtustele. Seoses kõne arenguga omandavad lapsed võime arutleda ka nende nähtuste üle, mis pole seotud nende isiklike kogemustega. Lihtsamate seoste väljaselgitamiselt läheb laps üle keerukamate, varjatud seoste mõistmisele. Nii võib kolmeaastane avastada vaid neid põhjus- tagajärg seoseid, mis on seotud esemete välise mõjutamisega (tool kukkus, sest keegi lükkas). Juba nelja-aastased hakkavad mõistma, et nähtuste põhjused võivad seisneda ka esemete endi omadustes (tool kukkus, sest ta jalg on katki)
Theseuse abikaasa, Phaidra õde. Trooja hobune puuhobune, mille ka danaoslasteks nimetatud kreeklased Odysessuse nõudel ehitasid, et kavalusega Troojat vallutada. Achilleuse kand Achilleuse ainuke nõrk koht, kuna teda taheti surematuks muuta siis olid kannad just need millest kinni hoiti ja need ei saanud ,,pühaveega" kokku. Augeiase tallide puhastamine Heraklese viies vägitöö ühe päevaga. lakooniline kõne lühike, tabav, napisõnaline kõne. Kilbiga või kilbil tagasi pöörduma võiduga või lange. Kilbi kaotamist loeti suureks häbiks, lahinus langenud sõdalane aga kanti koju kilbil. Odüsseia Homerosele omistatav vaakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda.
2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib, mida inimesed teevad kui nad räägivad või kuulavad kõnet. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne, akustiline ja auditiivne foneetika. 6 liiki: Üldfoneetika, deskriptiivne e kirjeldav, kontrastiivne e võrdlev, ajalooline e häälikulugu, normatiivne e ortoeepia ja eksperimentaalfoneetika. 4. Millised on foneetika rakendusalad? 8 valdkonda: lavalise kõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus, õige hingamine) kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel võõrkeelte õpetamisel (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon: kõne kõrguse liikumine ajas) logopeedias (kõnepuuete uurimine ja ravi), foniaatrias, audioloogias kohtufoneetikas (nt kurjategija hääle tuvastamine) muusikaakustikas kõnetehnoloogias (kõne automaatne äratundmine, kõnesüntees, kõneleja automaatne
aadli ja pastoritega teravnesid Tema jaoks suleti ajalehe "Eesti Postimees" veerud, jätkas ajakirjanikuna liberaalses baltisaksa ajalehes 1878 1882 hakkas ilmuma "Sakala", toimetajaks C.R. Jakobson Reformimeelne ajaleht Eesti loetuim ajaleht, tõrjus J. V. Jannseni "Eesti Postimehe" kõrvale Eesmärk: rahva valgustamine, julgustamine ja valitsevale olukorrale tähelepanu tõmbamine "Kolm Isamaa kõnet" Esimene kõne "Eestirahva valguse, pimeduse ja koiduaeg" (1868) Teine kõne "Võitlemised eesti vaimupõllul" (1870) Kolmas kõne "Nõiausk ja nõiaprotsessid" (1870) Ilmus raamatuna 1870 Avaldas ka mõned raamatud pseudonüümiga C. R. Linnutaja Luulekogu "Lauliku C. R. Linnutaja laulud" (1870), mis sisaldas isamaalisi luuletusi, loodus ja armastuslüürikat ning lastelaule C. R. Jakobsoni tähtsus Eestile Ärkamisaja tähtsaim ühikonnategelane, kirjanik ja pedagoog Tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
