Retoorika Antiik-Kreekas ja Kõnekunsti Tähtsus Ja Õitselg (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

24

doc

Retoorika ajalugu

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT RETOORIKA AJALUGU Referaat Juhendaja Jelena Rootamm-Valter NARVA 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1 Retoorika ajalugu..........................................................................................................................3 1.1 Retoorika Vana-Kreekas........................................................................................................3 1.2 Retoorika Vana-Roomas........................................................................................................6 1.3 Retoorika keskajal..................................................................................................................7 1.4 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther.......................................................

Retoorika

13

docx

RETOORIKA AJALOOST

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDZ ÕPPEKAVA ,,NOORSOOTÖÖ" Nikita Anissin RETOORIKA AJALOOST Referaat Juhendaja lektor Jelena Rootamm-Valter NARVA 2018 1 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................3 I. RETOORIKA AJALUGU........................................4 Antiik Kreeka.......................................................4 Vana-Rooma........................................................5 Retoorika kesajal...................................................6 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther..................7 Eestikeelse kõnekunsti areng.....................................8 II. TEGELASED...................................................9 1. Sokrates.............................

Ajalugu

38

docx

Maailmakirjandus I. Antiik. Kordamisküsimused 2016

saj eKr ­ 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.­4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp ­ 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr ­ 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos,

Kirjandus

52

doc

Vana-Kreeka

KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad peast torgata, siis oleks se

Ajalugu

76

doc

Antiikkirjandus

 Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad. Ilmselt eelnes eeposte kirjapanemisele pikem kõrgetasemeline suulise rahvaluule periood, mille kohta puuduvad otsesed andmed. Seepärast tundubki meile, nagu kerkiks kreeka kirjandus ja kunst meie ette valmishoonena,

Antiikkirjandus

46

pdf

Vanaaja konspekt kaartidega

Selle järgi on püütud ühiskonda paika panna. All vesi ja taimed, siis loomad, inimesed liudadel kannavad midagi, andamid suurtes kottides ja siis süüakse see ära... Pildil jumalanna (sööjana) ilmselt Eanna ja oli suhtes tähtsa tegelasega. Uruki päritolu silinderpitserid on leitud kogu VP ulatuses. Uruki impeerium? Lõuna- Mesopotaamias kindlasti. Muud kontaktid olid ilmselt ainult kaubanduslikud. 2340-ni on Sumeri linnriigid jube tähtsad. Siis tekib aga suurriik, Akkadi riik. Uruki tähtsus vähenes. Kujunes välja ka sumeri kiilkiri. On olemas silp- ja mõistemärgid ning nende tähendus olenes kontekstist. Sellest ajast palju kiilkirjatekste- need on kuningate raidkirjad, paraadtekstid, säilinud on ka templiarhiive. Lagaski linnriigi templiarhiiv on vanim. Sumeri kuninga nimekirjad, kus on ka valikuliselt mõnede linnriikide kuningad valitsemisaastate järgi. Sumerite keel ja rahvas Unikaalne keel ja mitte millegagi suguluses. Agluniatiivne, järeliidetel põhinev

Vanaaeg

110

doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised.

Õigus

59

pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

ole võimalik luua). Samamoodi püüab Platon kirjeldada seda, mis on riik ideaalselt, mis on riigi idee, mis on riigile olemuslik. Ta püüab kirjeldada põhimõtteid, millest sõltub iga inimühiskond. Ühiskond Ühiskond tekib inimeste vajadustest, mida saab täita ainult siis, kui inimesed üksteist täiendavad. Ühiskonda mõistab Platon kui teenustesüsteemi, kus iga liige nii annab kui saab. Inimesed täidavad teatud ülesannet, mida on vaja ning nende sotsiaalne tähtsus sõltub nende töö väärtusest (iga töö ei ole sama väärtusega). Inimese vabadus pole seega mitte oma vaba tahte täide viimiseks, vaid oma kutsumuse, oma ülesande teostamiseks. 5 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Mitte tavadest, traditsioonist ega ajaloost, vaid loodusest ja ühiskonna olemusest tulenevalt

Õiguse filosoofia

Kommentaarid (0)