Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Presidendikõne arutlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Sherilyn Karin
9 B klass
Presidendi Kõne Arutlus
'' Lugedes presidendi juubelikõnet''
Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas 24. veebruaril 2013.aastal Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul kõnet, milles ta rõhutas meile, kui Eesti kodanikele ja rahvale, et me peaksime rohkem rõhku pöörama sellele, et me mõtleksime rohkem tuleviku peale, nii endi suhtes, kui ka riigi ühtsuse mõttes. Presidendi eesmärk oma kõnes, oli panna meile südamele, et me tunneksime rohkem muret oma riigi pärast, tuua välja meie riigi head ja halvad küljed, asjaolud millele peaksime rohkem või vähem tähelepanu pöörama.
Toomas Hendrik Ilvese arvates peaks Eesti Vabariik välja paistma oma leidlikuse ja ideedega, rohkem esile tooma kuulsaid ja tunnustatud eestlasi. Nimelt oleme meie, eestlased ju pannud algidee ja isegi teostuse paika nii mõningateski tähtsamates asjades, näiteks: Skype ,digiretsept, e-politsei ja e-maksuamet. Ta lisas väärikalt, et ehk paljud ei teagi,et maailma menukaim klassikalise muusika helilooja on Eestist päris Arvo Pärt. Presidendi arvates on Eesti riik üpris hästi hakkama saanud, ning ta on uhke meie riigi üle, et me oleme suutnud saavutada iseseisvuse, säilitada seda ja samal ajal olles uhke, meie vanema põlvkonna peale, kes on sellel rasekel ajal suutnud hakkama saada. Meie riigi president juhtis tähelepanu ka sellele, et meil on olnud ka halbu aegasid: majanduskriis , millest välja rabelemine nõudis küll aega ja kannatust, aga kui ühinesime Euroopa Liiduga läksid asjaolud jälle paremuse poole. Presidendi arvates on meil kõigil ühiseks eesmärgiks muuta Eesti Vabariik paremaks ja toimivamaks riigiks, et see peaks olema kõigi Eesti kodanike ühine probleem ja mure, millele oleks vaja leida lahendus. Seega ühiselt mõeldes, arutledes, kaaludes erinevaid otsuseid ja ettepanekuid , otsides paremaid võimalusi, jõuaksime me suurematele eesmärkidele, sest Eesti vabadust peaksime me kõik kaitsma ja hoidma.
Minu arvates, on üldiselt kõne kõik väga ilus, ja tänuavaldusi ning kiitusi täis, aga minu jaoks oli ühest tähtsast teemast, haridusest natukene vähe räägitud, kuna meile, kui nooremale põlvkonnale on tihti mureks ja mõtlemisaineks: ''Mis ma edasi õppima lähen?'' ''Kuidas ma tulevikus hakkama saan?'' või ''Mis haridus valdkonna või kutsumuse ma peaksin valima , et saada elus rahaliselt hakkama, ning suudaksin probleemideta toimida?'' See on minu isiklik arvamus, sest ka minu peast käivad sellised mõtted läbi. President oleks pidanud rohkem rääkima noortele, et eelkõige on ikkagi tähtis omandada hea haridus, ja pöörata rohkem tähelepanu sellele, kui suur on tegelikult hetkelises seisus väljaränne, kasvõi siia samasse lähedale Soome ja rääkida meie nooremale generatsioonile midagi, mis ei tekitaks meis tahet, lahkuda Eesti Vabariigist.
Mart Helme(suursaadik) arvas presidendi kõnest niimoodi - ümmargune ilus kõne. ''Lühidalt öeldes- presidendi selle aastane kõne rääkis asjadest mööda. Puudutamata jäid kõik teravad probleemid, mis ühiskonnas olnud üleval aastat jooksul, alates väljarändest ja elukalliduse tõusuga lõpetades. President on siiski formaalelt riigijuht ja ta oleks pidanud oma kõnes pöörduma riigikogu ja valitsuse poole,et nad astuksid vajalikke samme probleemidega tegelemiseks . Eestist väljarände peatamiseks, inimeste kodumaale naasmiseks, elektrišoki leevendamiseks. Ei aita korrutamisest - NATO , Euroopa Liit, EURO- need on olnud, on tarvis võtta midagi praktilist ette.
Kokkuvõttes on meedias olnud päris palju kriitikat Eesti Vabariigi Presidendi aastapäeva kõnele. Aga ometigi me võime ju selle üle uhked olla, et me oleme iseseisvad, ja me oleme omaette riik, kuigi me peaksime rohkem muretsema tuleviku pärast, ja selle heaks ka midagi ette võtma.
Presidendikõne arutlus #1 Presidendikõne arutlus #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor serrru Õppematerjali autor
Tegemist on presidendikõnega, lühikokkuvõte sellest mida sisaldas presidendi kõne, ja mida arvavad sellest avaliku ühiskonna tegelased.

Sarnased õppematerjalid

Presidendi 95-aastapäeva kõne arutlus
2
docx

Presidendi 95. aastapäeva kõne arutlus

Presidendi kõne Presidendi kõne oli tõeliselt riigimehelik. Toomas Hendrik Ilves ei hurjutanud kedagi, vaid osutas lahendusvõimalustele, kuidas saaks nii riik olla oma elanikele kodusem kui meie kõik inimestena suuremad ja suuremeelsemad. Samas president läks oma kõnes vaikselt mööda nii erakondade rahastamisskandaalidest, välismaalastele elamislubade müümisest kui ka suurest elektrihinna tõusust. Tänavune presidendi kõne ei olnud just kõige õnnestunum. Kui tegeliku võimuta president on formaalselt siiski riigijuht, siis oleks oodanud, et ta pöördub oma kõnes riigikogu ja valitsuse poole, et need astuksid vajalikke samme probleemidega tegelemiseks, Eestist väljarände peatamiseks, inimeste kodumaale naasmiseks. Jääda oma kõnes nii leebeks ja üldsõnaliseks praeguses Eestis, kus probleeme ja hädasid on kuhjade viisi ning kus järjest suurema kahtluse alla seatakse ka eesti keele ja eestlaste endi p

Ühiskonnaõpetus
Kõneanalüüs Kersti Kaljulaid
12
docx

Kõneanalüüs Kersti Kaljulaid

Kõneanalüüs Vabariigi President iseseisvuse taastamise 26. aastapäeva vastuvõtul presidendi roosiaias Taasiseseisvumise aastapäeva kõne koostamine ei pruugi olla kergete killast. Sihtrühmaks on ju sellel puhul terve eesti rahvas. Samas on see ka oma laia ja suure publiku tõttu hea võimalus juhtida tähelepanu nii ajaloole, arutleda tulevikust kui ka viidata päevapoliitika kitsaskohtadele. Kuigi sellise laiahaardelise võimalustega kõne koostamiseks võib sisu leida üsna hõlpsalt ja ei tohiks probleeme tekkida, leidmaks seda, mida öelda, on palju raskem ülesanne panna sisu tasakaalu ning esitada see maitsekalt. Püüan käesoleva kirjutisega analüüsida, kuidas Kersti Kaljulaiu kõne seekord õnnestus. Ettekanne algab äramärkimisega, mille puhul üldse kokku on tuldud ja mis minevikus toimus. Üsna pea seotakse minevik ja praegune poliitiline olukord ning “antakse tuld”. Kõigepealt antakse ko

Ühiskond
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias
7
doc

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt peab süüdlaseks 19. sajandi

Ühiskond
Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo

Ühiskonnaõpetus
Avaliku halduse esseed
8
docx

Avaliku halduse esseed

Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema või

Avalik haldus
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta

Politoloogia
Politoloogia konspekt
126
doc

Politoloogia konspekt

1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut

Politoloogia
Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun