Suhtlemisel võtame üle mitmesuguseid rolle ja sotsiaalseid kohustusi Saame sotsiaalses elus hädavajalikku infot Mõjustame teisi endale soovitud viisil, lastes ka ennast mõjutada Suheldes saab lõdvestuda ja elust rõõmu tunda ning mõistagi rahuldame suhtlemisel ka arvutut hulka igapäevaelu praktilisi vajadusi 1. Vahetu suhtlemine 2. Monoloogiline suhtlemine 3. Dialoogiline suhtlemine 4. Vahendatud suhtlemine Loomulik keel, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub kuidas kõneleme: kui kiiresti, millise hääletooniga ja mida rõhutame pausidega. Paralingvistilised vahendid: nutt, naer, ohkamine, köhatamine ja parasiitsõnad. Tahtekontrollile ei allu pööra suhtlemisel tähelepanu! 1. Hääletoon 2. Seismis-või istumisviis 3. Kõne kiirus 4. Zestid 5. Poos 6. Miimika 7. Liikumisviis 8
Kokkuvõte Eesti Vabariigi Presidendi kõnest Vabariigi 96. aastapäeval 24. veebruaril 2014 Nagu igal aastal saab meie riik ühe päevavõrra vanemaks, nii ka see aasta. Vabariigi sünnipäeva pidustused on alati suurejoonelised ja värvikad. Seekord otsustati korraldada pidustused Pärnus, ,,Endla" teatris. Presidendi vastuvõtule oli kutsutud mitmeid poliitikuid, lauljaid, kunstnikke ja muid tähtsaid inimesi. Peale kätlemist pidas president kõne. Oma kõne alustas ta viitega sellel, et kui hea on olla vaba. Selle viite all pidas ta silmas hetkel Ukrainas toimuvat. President julgustab oma kõnes inimesi proovima kõike mida elu neile pakub. Riigipea räägib ka veel sellest kui vastupidav ja tugev rahvas Eestlased on. Kuidas me oleme suutnud üle elada paljusi asju ja kuidas me tuleme alatai välja võitjatena, või vähemalt elusana. Kuna Ukrainas toimuv on hetkel kuum teema siis räägib president ka meie riigi poliitilisest olukorrast
Lisaks hukkub juba olemasolevaid rakke, kusjuures kaks korda rohkem kui täiskasvanul. Paraku pole organismil sellist mehhanismi, mis teeks õigel ajal tegemata jäänud töö hiljem tasa. Seega tuleb noores eas tekkimata jäänud ajurakkudeta elada elu lõpuni. Alkoholi tarbimine kahjustab ka aju kommunikatsioonikeskust. See paistab välja piiratud sõnavaras ja kehvas eneseväljendusoskuses. Inimene õpib kõnet etappidena, s.t igas eas on aju vastuvõtlik teatud osale kõne omandamiseks vajalikust infost. Õige aja möödudes on neid asju märksa raskem järele õppida. Eelnevate teadmiste puudumise tõttu on järgmises etapis kõne omandamine raskendatud. Alkoholi kasutamist depressiooni leevendajana jätkab täiskasvanuna iga viies inimene, kes hakkas vägijooke pruukima enne 18. eluaastat. Hiljem alustanutest kasutab seda vahendit vaid 3%. Ligi poolel enne 15. eluaastat napsitama hakanutest oli hilisemas elus alkoholiprobleeme
Osad need, mis juhivad keele liigutusi. Ebaproportsionaalne neuronite kogus näol ja labakäel tänu arvukale närvirakkude hulgale saab labakäsi sooritada mitmesuguseid liigutusi ja töid. Näo mitmekesine miimika on võimalik tänu suure närvirakkude esindatusele. Labajalal samuti ebaproportsionaal- selt palju neuroneid. Kui käsi on külma saanud, siis tundlikkus väheneb. Pärast hambaarsti juures tuimestit saades on kõne häiritud, kuna suu limaskest on tundlikkust kaotanud. * Kõnekeskus koosneb kolmest osast osad seotud tundlikkuse vastuvõtmisega. 1) motoorne kõnekeskus ehk broca keskus/ala. See paikneb otsmikusagara tagumises alaoas. Ta on vahetult selle eesmise tsentraalkääru piirkonna ees/naabruses, mis juhib näolihaste talitlust. Selle piirkonna kahjustusel tekib häire, mida kutsutakse motoorseks afaasiaks
aga samas on kõnedeks võimalik kasutada ka tavatelefone imiteerivaid telefoniaparaate. Eksisteerivad ka teenused, kus tavatelefonilt algatatud kõne suunatakse keskjaamas üle Interneti ja see jõuab vastuvõtjani IP-kõnena või suunatakse vastuvõtja geograafilise asukoha lähistel tagasi tavatelefoni süsteemi, nii saab kaugekõned asendada internetiühenduse ja kohalike kõnedega, mis on sageli soodsamad. Tavatelefoni puhul luuakse osapoolte vahel kõne ajaks püsiv ühenduskanal, mille kaudu edastatakse heli analoogsignaal. Internetitelefonis aga heli digitaliseeritakse, pakitakse, jaotatakse pakettideks ja saadetakse üle Interneti tükkhaaval, samamoodi nagu edastatakse võrgu kaudu vahetatavad veebilehed ja failid. Vastuvõtja juures vastu võetud paketid pakitakse lahti, järjestatakse ja mängitakse ette. Tänu tänapäeva personaalarvutite suurele arvutusvõimsusele ja kiiretele võrguühendustele
ülesandest ning ka 18 aastased ei kasuta seda kõigi ülesannete lahendamiseks - Postformaalne mõtlemine võime mõista, kooskõlastada ja kasutada paljusid vaatenurki Postformaalse mõtlemise 4 astet 1. Süsteemne 2. Metasüsteemne 3. Paradigmast lähtuv 4. Paradigmadevaheline Lev Võgotski sümbooliliselt vahendatud kognitiivsete protsesside teooria nurgakivid - Kultuuri mõju arengule sotsiaalse interaktsiooni ja kõne vahendusel o Kultuur on sümboliliselt esindatud keeles o Sotsiaalne interaktsioon mõjutab keelt ja mõtlemist - Keel on arengu algusest alates kommunikatiivne - Keel on mõtlemise tööriist seega on tihe seos keele omandamise ja mõtlemise arengu vahel Keele ja mõtlemise vahelised seosed - Lapse varaseim mõtlemine on kõne-eelne; esialgu mõistab laps täiskasvanut kontekstki ja käitumisest tajuvate kavatsuste kaudu
FONEETIKA Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastusega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. Foneetika peamiseks ülesandeks on sellise süsteemi loomine, mille abil saaks kirjeldada ja liigitada maailma keelte häälikulisi ressursse. Foneetilise analüüsiga selgitatakse välja keele häälikuüksused ehk segmendid. Häälikuanalüüsi seisukohalt on tähtis etapp keelesüsteemis oluliste häälikuliste erinevuste ehk häälikueristuste väljaselgitamine. Selle kaudu on võimalik määrata keele foneemid ehk häälikustruktuuri kategooriad.
Mõisted: Loomariik koosneb selgrootutest ja selgroogsetest. Imetajad toidavad oma poegi emapiimaga. Imetajatel on hea kesknärvisüsteem. Primaadid ehk esikloomalised. Imetajate klassi kuuluv selts. Inimlased ehk hominiidid. Orangutanid, gorillad, simpansid ja inimesed Neoteenia - arengu aeglustumine ja pidurdumine Mandunud organid - kolmas silmalaug, ussiripik, õndraluu, silmhammas Artikuleeritud kõne - mõisteline kõne Mittesessoonne sigimine - Ei sõltu aastaajast Hulkrakne organism - organism mis koosneb kahest või enam rakust Rakk - Organismide väikseim ehituslik ja talituslik osa Kude - Sama talitluse ja ehitusega rakkudest koosnev organi osa Elund e organ - Organismi osa, mis täidab kindlalt ülesannet Elundkond - Sama funktsiooniga seotud elundite kogum Organism - Algüksuseks on rakk või mitu rakku. Organismid toituvad, hingavad, liiguvad, paljunevad.
loomariigis – esinev universaalne kalduvus püüda veenda või kallutada teisi indiviide midagi tegema või tegemata jätma või midagi uskuma või mitte uskuma. (Kennedy 1998) Kõnekunst on sama vana kui keel. Retoorika mõiste on kujunenud koos retoorika ajalooga. 1 Retoorika ajalugu 1.1 Retoorika Vana-Kreekas Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreeka orjandusliku demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse, mis tagas ka kõnekunsti õitsengu. Kuna kõikide oluliste eluvaldkondade jaoks oli oma eestkostja, siis oli ka oraatoritel oma jumalad, kelle poole pöörduti. Veenmisjõu, aga ka võrgutamiskunsti jumalanna oli Peitho. Kõnekunsti seisukohalt oli oluline ka Hermes - jumal, kes oskas igast olukorrast välja tulla ja seetõttu kõnekunsti ja mõtlemisjumal ning koolide kaitsja. (Aava 2003: 9) Retoorika tekkis Antiik-Kreeka V saj. eKr
d) sama liigutusmuster voib olla kasutatav erinevate eesmärkide saavutamiseks. TOOMELA TEINE KT: 1 keel ja kõne- kuna täpseid küsimusi ma ei tea.. siis otustasin kopeerida väikese konspekti siia ( võite ka ära kustutada :) ) Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav semantiline süsteem, mis põhineb keelemärgi kasutamisel. Keel on tüüpiliselt inimlik nähtus, mis on välja kujunenud inimühiskonnaga. Kultuuris fikseeritud mõtlemismallid ja vilumused antakse kõne (keele suuline kasutamine) abil ja vanemate ning õpetajate vahendusel edasi lastele. Keel formeerib isiksust, kujunevad teadmised ja eneseteadvus, vaated, veendumused, tundmused, tahe ja iseloom. Keel tagab inimliku kvaliteedi. Tegeliku eseme, protsessi, seisundi jne kohta on olemas kindel märk (signaal)- sõna. Et üksteist mõista on igal märgil oma kindel tähendus (objektiivne- üldtunnustatud,ametlik...ja subjektiivne sisu- igale inim ainuomane)
4 Tipp-modell (käed puusas, üks jalg kõverdatud, enda näitamine, püüd jääda "loomulikku poosi") Silmside. Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte Annab edasi signaali: "ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin" Koos zestidega väga võimas kõne toetaja "Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind" Nn klassikalised silmside reeglid erinevad olukorrad: Publikule rääkides ei kinnistu ühele aktiivsele, teised jäävad justkui mängust välja Kultuuriti erinev silmside pikkus Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi Klassikalised silmside vead.
Lõputöö kaitsmine Kõne koostamisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: · Kaitsekõne on soovitav vormistada kirjalikult paberkandajal sõna-sõnaliselt. Koostatud tekstiga tuleb olla tuttav, nii et oleks võimalik hoiduda täielikust paberilt mahalugemisest, monotoonsest esitusest, veerimisest/vuristamisest. · Kõne pikkus on 7-10 minutit (aega ei tohi ületada, vastasel juhul komisjon katkestab esinemise ja kõige olulisem kokkuvõte jääbki ütlemata). Paberil on see max 2 lehte 12- punktilises kirjas. · Kaitsekõnele tuleb teha esitlus · Kaitsekõne esitamist on eelnevalt mitmel korral harjutatud. Esinemisel tuleb lähtuda järgmisest: · Riietus peab olema korrektne (ülikond, / tagasihoidlik kostüüm)
· 1991. aastal avab Radiolinja Soomes esimese GSM (2G) võrgu. · Maailme esimene 3G võrk pandi tööle Jaapanis 2001. aastal. Mobiilside areng Eestis · 1991. aastal avas EMT Tallinnas oma esimese 1G võrgu, mis aasta lõpus ka Tartus levis. · Järgmiseks aastaks on võrguga kaetud kõik linnad. Kliente on 2500, kuigi mobiiltelefonid maksid autohinda. · 1995. aastal alustab tegevust Eestis Radioljna 2G võrkudega. Ka EMT pakub 2G võrguteenust. Kõne maksumus oli 5.60 EEK/min . Mobiilside areng Eestis · Viimane kõne 1G võrgus tehti 2000. aastal ning 1G tehnoloogiat enam Eestis ei toetata. · Esimene 3G kõne tehti Eestis 2003. aastal, kuid tavakasutajateni jõudis see 2005. aastal. Huvitavad telefonid Ericsson. Üks esimesi DynaTAC. `80-te kuumim Sanyo SCP-5300, mobiilseid telefone, 1956 mobiil USAs, 1983 Maailma esimene
Ladina juriidiline terminoloogia 19.12. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstist 20 (lk 30) laused 1-6, 8, 9, 12, 13 (gerundium), 15-18, 20 (gerundivum). Gerundiumi ja gerundiivi kohta lähemalt lk 127. 2) Lugeda läbi ja võtta loengusse kaasa Cicero teksti „Esimene kõne Catilina vastu“ eestikeelne tõlge (ÕIS-s väljas). Teksti põhjal esitada kirjalikult (üksi või kahe peale, max 0,5 lk): mis on kõne eesmärk ja autori taotlus; millega ta oma eesmärki põhjendab? milliste märksõnadega kirjeldatakse Catilinat? milline on Cicero ise selle kõne taustal? tekst 20 lk30 1. Ius disponendi. Ius possidendi. Ius utendi. – (omandiõiguse peamised elemendid) õigus asja käsutada; õigus asja vallata; õigus asja kasutada 2. Culpa in custodiendo. Culpa in eligendo. –Hooletusjärelvalve; (Süü, mis seisneb isiku
areng;4. kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt;5. pööre – sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni;6. konklusioon – teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse.Remark on draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv märkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Vaatlus jaguneb: a)tseenideks j b)piltideks Monoloog – ühekõne. Näidendis või kirjandusteoses pikem kõne iseendaga, või publiku poole pöördudes. Dialoog – kahekõne (kahe või enama isiku kõne)Remark – näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale.Stseen – on vaatuse osa, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu.Rekvisiit – lavastuses kasutatav tarbeese, eriti ese, mida näitleja laval kasutab (näiteks: relv, jalutuskepp jne.)Butafoor – ehtsat eset matkiv lavatarve. (pudi-padi, võltssära, relv, ehted)Süžee –
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine
sõnumi moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. 24. Mis tingib ümberlülitumise ühelt kodeerimisviisilt teisele? Selle tingib eri kodeerimisviiside eri funktsioonid(esteetiline, praktiline, ametialane, sooline, vanuseline, staatuseline). Seega valib inimene erinevates situatsioonides erinevaid kodeerimisviise. 25. Mis on egotsentriline kõne? Sisekõne, endale rääkimine 26. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles(Sapir-Whorfi hüpotees). Et mingit rahvast mõista, tuleb ära õppida nende keel. Seega vajame erinevaid keeli maailma mõistmiseks. 27. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? Keeled on abstraktsed, faktid ja järeldused, mida tuleb keelt rääkides teada, on palju polaarseid sõnu, eufemisme ja mitmetähenduslikke sõnu
17.juuli - Potsdami konverents 26.juuli Eg. riigist. Suessi kanali 2.aug.1945 1956 1945 - tekkis 98 uut riiki 29.aug.1956 - Suessi kriis 1990 6.nov.1956 juuli-okt. Pariisi rahukonverents 1956 - Kuuba partisanisõda 1946 1958 veeb. Stalini kõne Moskvas 1957 Eisenhoweri dokriin 1946 1957 - Vietnami kodusõda märts Churchilli kõne (vastus) 1963 1946 Fultonis 1.jaan.19 Kuubas võim F.Castrole 1946 - Hiina kodusõda 59 1949 1959 Kuubas agaarreform
nähtavas kohas 2 Telefoni kasutamine 2.1. Telefonile vastamine • Telefonile vastan: Tere päevast! „Ettevõtte nimetus“. Võib lisada ametinimetuse, nime. • Pean meeles: valitud sõnad annavad tooni tervele järgnevale jutuajamisele. • Sisekõnele vastates ütlen oma nime. • Enne kõnele vastamist jätan muu töö, keskendun kõnele. • Jälgin, et ruumis ei oleks häirivaid helisid (kõva muusika, kõne jne). • Vastan sõbralikult, vestluses kontrollin oma hääletooni. • Jään viisakaks ja sõbralikuks ka siis, kui helistaja seda pole. • Lasen helistajal katkestamata rääkida. • Jälgin oma diktsiooni ja kõnetempot, hääletooni, keelekasutust. • Kui helistatakse töötajale, keda pole kohal, vastan: (nimi) pole hetkel kohal/vaba ja küsin, kas saan aidata; kas on soov teade jätta
SÕNA OMASTA OSASTAV SAMAMOODI KÄÄNDUVAD V SÕNAD Pesa Pesa Pesa Onu, tädi, mõru, vilud, nüri, südi Tore Toreda Toredat Kole. nõme, väle, sale Kõne Kõne Kõnet Male, pere, tare, kere Mõni Mõne Mõnd ehk Käsi Käe mõnda Mesi, vesi, lüsi, tõsi, susi : soe : sutt, esi : Vaene Vaese Kätt ee : ett Tubli Tubli Vaest Paene, luine, puine, jäine Number Numbri Tublit Roosa, lilla, vedru, auto Tütar Tütre Numbrit Suhkur, kamber, ämber, liiter, meeter, Ballett Balleti Tütart peegel
Sellised ontogeneetilised muutused ilmnesid evolutsioonis juba varakult. Selle võimalikuks põhjuseks võis olla näiteks individuaalset arengut reguleerivate geenide mutatsioonid said loodusliku valiku objektiks. See pööras inimalste evolutsiooni inimahvide omaga võrreldes teisele teele. Esimesed jäljed religiooni olemasolust ulatuvad püstise inimese aega ning see näitab, et pidi toimuma algne omavaheline suhtlemine. Selle tõttu on võimalus, et artikuleeritud kõne oli olemas juba 500 000 aastat tagasi või ennem. Kõne olemasolu pani aluse sotsiaalsele evolutsioonile ehk inimühiskonna ja tema kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate ajalooline areng. Sotsiaalses evolutsioonis sai võimalikuks pärilikkuse väljakujunemine. Eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmist järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega nimetatakse sotsiaalseks ehk kultuuriliseks pärilikkuseks
Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Filmi helindamine on keeruline protsess. Filmi helipilt koosneb neljast põhikomponendist: kõne, tausta, heliefektid ja taustamuusika. Kõik helid salvestatakse kõigepealt magnetlintidele, seejärel monteeritakse kõne, taustahelid ja muusika filmilindi järgi selliselt, et iga heli oleks seal, kus see vajalik on. Lõikudesse, kus heli ei vajata, monteeritakse tühi lint. Siis hakatakse neid kokku salvestama. Filmi helindamise eest vastutab helirezissöör koos oma meeskonnaga. Helioperaator on see, kes salvestab võtteplatsil kõne ja taustahelid. Tihtilugu on filmimuusika seotud sellega, et mingi osa mõne filmi muusikast söövitab end mu
Ka XX kongressi eel ei jõudnud avalikkuse ette see kava, et päevakorrale võiks tulla Stalini isikukultuse küsimus, seda valmistati salaja ette. Oldi sellega tegelema hakatud juba jupp aega tagasi. Selgus, et arutati mitmeid kordi küsimust, mitte Hrustsov üksi ei võidelnud selle eest. Oluline on see, et lõpuks jõuti siiski konsensuseni. Põhiteesid arutati läbi ja koguti informatsiooni. Ei olnud Kremli võimuladvikule üllatus, mida Hrustsov kongressil ette kandma hakkas. Kõne peeti salajasel istungil, kongressi ajal teatati, et on veel salajane istung ning sinna kõik kongressi delegaadid ei pääsenud. Ei pääsenud ka väliskülalised. Oli mõeldud ainult nendele, kes siseriiklikult olid kongressile valitud. Ametlikult jäi Hrustsovi kõne saladuseks 1989. aastani, mil ta esimest korda NSVL-s publitseeriti. Kõne tõi kaasa väga elava vastukaja. Kuidas kõne avalikkuse ette jõudis? 100% selgust ei ole, tõenäoliselt pääses kõne Poola kaudu
Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Kõige rohkem zestite interpreteerimine kasutatakse ärinduses. Zestid on rahvusvaheline ja arusaadav keel. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? «Riietuse keel» - on märkide ja sümbolite süsteem. Inimene ise valib riideid, järelikult ta ise moodustab seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida. Mis on egotsentriline kõne? ...keel ei kohandu vastuvõtja arvessevõtmisega 78. Miks on vaja sallivust kultuuridevahelises suhtlemises? Kultuuride erinevus, stereotüübid, füüsilised atribuutid, erinevuste dimensioonid(individualism+kollektivism, kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus+feminiinsus, ebamäärasuse vältimine), kommunikatsiooni tõkked(verbaalsed sõnumid, mitteverbalsed sõnumid, normid ja rollid,, uskumised ja väärtushinnangud), mõistmise
tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Kõige rohkem zestite interpreteerimine kasutatakse ärinduses. Zestid on rahvusvaheline ja arusaadav keel. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? «Riietuse keel» - on märkide ja sümbolite süsteem. Inimene ise valib riideid, järelikult ta ise moodustab seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida. Mis on egotsentriline kõne? ...keel ei kohandu vastuvõtja arvessevõtmisega 78. Miks on vaja sallivust kultuuridevahelises suhtlemises? Kultuuride erinevus, stereotüübid, füüsilised atribuutid, erinevuste dimensioonid(individualism+kollektivism, kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus+feminiinsus, ebamäärasuse vältimine), kommunikatsiooni tõkked(verbaalsed sõnumid, mitteverbalsed sõnumid, normid ja rollid,, uskumised ja väärtushinnangud), mõistmise
Milliseid mõtteid tekitas minus presidendi kõne? Presidendi kõne oli minu jaoks positiivselt üllatav. Ta kutsus rahvast olema viisakas ja Eestisse jääma kuna rahvaloendus näitas, et paljud on siit lahkunud. Ma olen nõus, et oma sünnikohas võiks elada, aga ei pea. Iga inimene valib ise endale elukoha ja saatuse ning tal on õigus elada mujal, seal kus on parem. Eestis on väga väikesed palgad ja ma saan aru nendest inimestest, kes lähevad näiteks Soome või Norrasse, kuna seal makstakse lihtsalt rohkem.
(Meil on kõnetaju aspekt töntsiks muutunud). Kui imik koogab, siis teeb samal ajal kui ema või isa. Pärast õpib jutujärge üle võtma. Vastsündinu suhtleb eelkõige sotsiaalse pertseptsiooni, interaktsiooni kaudu. Vastsündinud ja imiku kõnearenguks on vaja: 5. Sünnifaktor (sünnipärane alge) 6. Ja kiindumuse kvaliteet 7. Sotsiaalne partner 8. Täiskasvanupoolne lapselik kõne - HOIDJAKEEL EHK HOIDEKEEL EHK LASTEKEEL Kõik täiskasvanud kõnelevad rinna- ja väikelastega lastega erilisel viisil. HOIDEKEELE Tunnused: Lühikesed laused Aeglane kõne Rohkem küsilauseid Keeldumised harva Kolmandik kõnest kordused Lihtlause domineerib Kõrge hääletoon Ajendid On rida füüsilist välimust väljendavaid aspekte, mis vallandavad hoolitsemist. Beebilik
või hetkeline kehtestamine, ,,mina" avamine, pihtimine. Eepika kui põhiliigi zanrid ( eepos, romaan, novell, jutustus, laast ) keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele eepilisele. Eepikat huvitab objektiine väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teiste ehk ,,tema" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika zanre ehk liike (tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets, intermeedium, libreto, stsenaarium ) iseloomustab tegevuste vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog dramaatiline. Dramaatikat kannab konflikt sisemise ja välise ehk subjektiivse ning objektiivse kokkukuulumine või vastuolu, intriig; tahtmine, saamine ja muutumine ehk tulevikku liikumine; ,,meie" kooselu ja probleemid. Sarn: keskendutakse inimese siseilma, välisilma e looduse ja ühiskonna ning nende kokkupuute kujutamisele. Kuuluvad omavahel tervikusse, olles omavahel tihedalt seotud. Nt kuigi romaan ja
sõna tähendust või grammatilist vormi muutmata. Uurimismetoodika-informantide valik valitakse inimesi igast sotsiaalsest grupist, igal inimesel peab olema sama võimalus informandiks saada ning kuna valik on sotsioloogiliselt esinduslik, siis kirjeldab tulemus eeldatavasti korrektselt kõiki selles piirkonnas kõnelevaid keele variante. Labov: pole võimalik võtta suvalisi individuaalseid kõnelejaid ja üldistada neist välja ülejäänud sama sotsiaalse klassi kõne. Ühe inimese kõne võib erineda teiste sama klassi inimeste kõnest ennustamatul moel. Tavaliselt uuritakse igapäeva keelt, sest see on kõige vähem mõjutatud teistest allkeeltest ja korrektsuse ideaali poolt. Kui on uuritud, tehakse järeldusi, algul kirjeldatakse erinevusi, siis püütakse seletada, miks nii on. Keelekasutus ja sotsiaalne kiht keskne mõiste on klass/sotsiaalne kiht, mis paiknevad ühiskonnas hierarhiliselt. Klass määrab, kellega inimene igapäevaselt rohkem suhtleb. Klassiga
Berliini blokaad- 1948a NSVL i katse takistada lääneliitlaste juurdepääsu lääne berliini Saksamaa lõhenemine- 1949a mai saksamaa jagunemine kaheks riigiks. Saksamaa liitvabariigiks ja saksa demokraatlikuks vabariigiks. ÜRO- 1945a asutatud Ühendatud rahvaste organisatsioon. Külm soda- lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikale veninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi algas 1946 ja lõppes 1991 (USA ja NSVL-i ja nende liitlaste vastasseis) 09.02.1946. Stalini kõne Moskvas 05.03.1946 Churchilli kõne Fultonis Külma sõja põhjused: -Vastandlikud ideoloogiad -aatomirelva olemasoli nii USA-l , kui NSVL-il -USA tõus peale II-MS juhtivaks riigiks maailmas. -nõukogude liidu vägivallapoliitika Ida-Euroopas ja oma mõjuvõimu kinnitamine seal 1948-1953 Külma sõja haripunkt Külma sõja "relvad" -sõjaliste liitude loomine -võidurelvastumine -diplomaatiline surve -majanduslik surve -riigipöörete soodustamine -propaganda -luuretegevus
Klassikalised retoorilised trikid Neid erinevaid võtteid saab kasutada kõne pidamises. 1. Hüperbool - on ilus sõna liialduse kohta. Nt: ,,Ootasin terve igaviku." 2. Allusioon - Viide Piibli tegelasele, mütoloogilisele või kirjanduslikule isikule, kohale või sündmusele. 3. Alliteratsioon Poeetiline võte, kus järjestikkused sõnad algavad sarnaste häälikutega. Saab kasutada kõnes fraaside esiletoomiseks. 4. Metafoor ühe asja või nähtuse omaduste ülekandmine teisele. Pakub värvikaid
NÕRKADE ÕPILASTE JÄRELEAITAMISE KORRALDUS KUIDAS S AADA ARU, ET ÕPILANE VAJAB ABI? tema õpitegevus on teisega võrreldes passiivsem, aeglasem, kõrvalekalduvam või kärsitum. õpilase valmisoleks osaleda ühises õppetöös on nõrk või puudub. ta paneb halvasti tähele ega keskendu piisavalt. MILLES T ON TINGITUD ÕPILAS TE ERINEVUS ED JA ÕPIRAS KUS ED? neurofüsioloogiline ( taju, mälu, mõtlemine, kõne). psühholoogiline (motivatsioon, õpistrateegiad, orientatsioon edule). sotsiaalne/keskkondlik aspekt. kool (õpetaja kompetentsus ja stiil, õppetöö sisu, õpikultuur, kooli normid, suhted kaaslastega). perekondlikud tingimused (eluruumid, vanemate kasvatusstiil, kodused probleemid). MIDA TEHA? ABINÕUD: peaks valitsema poitiivne häälestus ja julgustav hoiak alustada võiks lihtsamatest ülesannetest, kus edu tuleb kiiremini ja kergemini ülesannete raskusastet ei tõsteta enne, kui on kujunenud rahulik ja reibas töömeeleolu vigade tekki...
närvisüsteemi haigused. 2 http://autismeesti.ee/index.php?id=28 (09.02.2013 kell 10:01) 3 Olemus 4 5 6 7 Kui sai üha selgemaks, et autistlik käitumine on lapse arenguhäire, mitte psühhootiline häire, tekkis küsimus: milliste võimete puudulikkus on primaarne? · Kas kõne areng? · Kui kõne asendada viipekeelega või arvutiga kas saabub oluline paranemine? Osa autistidest kontakteerub sõnaliselt aktiivselt, neil väga hea sõnavara, grammatika, isegi elavad zestid, siiski jäävad nad autistideks. · Pervasiivsetele häiretele on ühine: sotsiaalse suhtluse ja ettekujutusvõime kahjustus. Lapsel psühholoogilise arengu käigus (vajadus orienteeruda, uurida objekte) tekib
Hääl (+ diktsioon jne) 20-30% Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Suhtlemise kägisu saadakse üle 50% ingos miimikast (näo ilmest) ja zestidest. Oluline ei ole ainult mida me räägime, vaid ka see kuidas. Topeltsõnum -V ja MV ei kattu · Võivad olla tahtlikud või tahtmatud · lapsed aastates 6-12 usuvad suhtlemisel eelkõge sõnu · Täiskasvanud usuvad eelkõigekeha keelt ehk mitteverbaalset väljendust Verbaalne väljendus · Loomulik keel hääldus, kõne kiirus, rütm, pausid ja nende asukoht · Loogilisus arusaadavus, lihtsus. Tihedus, emotsionaalsus · Paralingavistika häälitsused, intonatsioon, parasiitsõnad (nagu, kuid, eee, äää....) · Hääletoon väsinud, energiline, sõbralik, üleolev Hääl on... Kõige vähem muudetav komponent suhtlemisel! 4 komponenti, millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: toon helitugevus kiirus pausid Üldised soovitused
Kuulmise mõõtmine ja testid Instrument, mida kasutatakse inimese kuulmise alguspunkti mõõtmiseks (see tähendab minimaalset helisurve taset, mis on kuuldav), on audiomeeter. Neid on kahte tüüpi, kõige levinum on instrument, mis mõõdab kuulmist kasutades erinevaid sagedusi. Ta reprodutseerib, läbi kõrvaklappide, puhtaid toone erinevate sageduste ja intensiivsustega. Testitaval tuleb heli kuulmisel sellele reageerida. Teist tüüpi audiomeeter on kõne audiomeeter. Vahetu kõne (või lindistatud kõne) reprodutseeritakse kõrvaklappidesse või valjuhääldisse ning selle intensiivsust kontrollitakse. Müra muusikas Muusikas on müra paljude löökpillide poolt tekitatud heli Sotsiaalkultuuriliselt tingituna: suhtumine mürasse olnud lääne muusikakultuuris välistav või tauniv.Muusika paradigmamuutus on toonud 20.sajandi lääne nüüdismuusikas kaasa müra teadliku kasutuselevõtu ning estetiseerimise
mõiste teineteisest? representatsioonid. Kujundid on kvaasitajulised kogemused. Kujundid on seotud mälu ning ruumilise ja loova mõtlemisega. - Ilmsetavad ja täpsustavad kõnet 4. Tooge näiteid, kuidas suhtlemise (loob konteksti) mitteverbaalsed komponendid kõne - Kannab mitteteadvustatud infot ÕO6 mõistmist toetavad. - Kergendab rääkija kommunikatiivset tegevust - Kvaliteedi maksiim (eeldus, et see mida inimesed räägivad, on tõde) - Kvantiteedi maksiim (ootame, et 5
Kõneanalüüs Vabariigi President iseseisvuse taastamise 26. aastapäeva vastuvõtul presidendi roosiaias Taasiseseisvumise aastapäeva kõne koostamine ei pruugi olla kergete killast. Sihtrühmaks on ju sellel puhul terve eesti rahvas. Samas on see ka oma laia ja suure publiku tõttu hea võimalus juhtida tähelepanu nii ajaloole, arutleda tulevikust kui ka viidata päevapoliitika kitsaskohtadele. Kuigi sellise laiahaardelise võimalustega kõne koostamiseks võib sisu leida üsna hõlpsalt ja ei tohiks probleeme tekkida, leidmaks seda, mida öelda, on palju raskem ülesanne panna sisu tasakaalu ning esitada see maitsekalt
Need võivad olla kas esemed või inimene, kes suunaks ja toetaks toimingu juures last. Täiskasvanu, kaasaarvatud õpetaja on väliseks abistajaks ja lapse sisekõne kujundajaks. Lapse sisekõne areneb välisest egotsentrilisest kõnest ning täiskasvanul on heaks võimaluseks ülesannete ja toimingute juures kommenteerida ja panna ka laps arutlema. Mis on kõnetegevus ja selle kategooriad? Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne, seda teenindab psühhofüsioloogiline mehhanism. Kõnetegevus on verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kategooriad: Keel, kõne ja kõnevõime. Mille poolest erinevad keel ja kõne? KEEL KÕNE Sotsiaalne Individuaalne Psüühiline Psühhofüsioloogiline
nelja tüüpi jutustajaid: Ekstradiegeetiline-heterodiegeetiline (1. astme jutustaja, kes jutustatava maailma osa ei ole); Ekstradiegeetiline homodiegeetiline (1. astme jutustaja, kes on jutustatava maailma osa); Intradiegeetiline-heterodiegeetiline (2. astme jutustaja, kes ei ole jutustatava maailma osa ega esine jutustatavas loos); Intradiegeetiline-homodiegeetiline (2. astme jutustaja, kes on jutustatava maailma osa ja jutustab oma lugu > autodiegeetiline). TEGELASKÕNE Tegelase kõne kaudu on võimalik luua tegelaskuju keeleline identiteet 1) otsene kõne tegelased räägivad, jutustaja taandub tahaplaanile. Võrreldav draamaga Dialoog võib tegevustikku edasi viia 2) kaudne kõne Jutustaja refereerib tegelaste mõtteid ja juttu. Öeldu ei ole nii vahetu, jutustaja valib, saab anda oma hinnangu, võtta kokku. 3) siirdkõne Vormiliselt räägib küll jutustaja, ent samas on tunda ka tegelase kohalolekut. Siirdkõne
Kuulmispuudega lapsed Katrina Viirma Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilisele taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude liigitus: Kerge kuulmiskahjustus kahjustus, mille korral esineb tihti raskusi teistest arusaamisega, aga kõne- ja keele spontaanne areng ei ole oluliselt pidurdunud. Keskmise raskusega kuulmiskahjustus kahjustus, mille puhul kõne- ja keele spontaanne arenemine on pidurdunud, aga ei puudu. Raske kuulmispuue ja kurtus kõne- ja keele spontaanne arenemine on tugevasti pidurdunud või hoopis puudub. Kuulmiskahjustuste põhjused lastel: 1. Pärilikkus 2. Üsasisesed nakkushaigused 3. Sünniaegsed ja sünnijärgsed kahjustavad tegurid 4. Nakkushaigused 5. Ototoksilised ained 6. Koljutrauma 7...
Muusika teke ja olemus Muusika on sama vana kui inimkond, aga ürgsem kui kõnekeel. Millal, kuidas ja miks ta tekkis, tehakse oletusi: 1) ürginimene kujunes tööprotsessis. Arvatakse, et muusika tekke põhjuski peitus töös ja sellega kaasnevates rütmilistes hüüatustes. Inimhääl oli esimene muusikainstrument. 2) muusika sündis häälitsustest, millega inimene püüdis loomade-lindude hääli järele teha. 3) muusika tekkis enne kõne arengut. Esimesed muusikalised helid seostusid ürginimese tugevate emotsioonidega: · armastus · valu · võitlus ja võit · ... 4) muusika tulenes inimkõne intonatsioonidest. Näiteks erutatud kõne puhul võis sõnadest väheseks jääda ning vaimustunud inimene väljendas end muusikaliste helide abil. 5) muusika tekkis üksikisikute ja ka suguharude omavahelise suhtlemise vahendina. Muusika olemus
INTEGREERITUD TEGEVUSED MATEMAATIKA NING KEELE JA KÕNE OSANA TEGEVUSKAVA LASTEAED KASEKE LASTE VANUS: 4.a. Läbiviija: Ljudmila Lillemets KARIKAKRA RÜHM TEEMA: LOOMAD SÜGISEL. 1.Lapsel süvenevad mõisted ,,rohkem" ja ,,vähem". MATEMAATIKA EESMÄRGID: 2. Laps rühmitab esemeid ühise tunnuse järgi. 3. Laps loendab 5-e piires. 1. Lapsel süvenevad teadmised loomadest (kodu-, mets- ja lõunamaaloomad). KEELE JA KÕNE EESMÄRGID: 2. Laps teab, et mõned loomad lähevad talveunne. 3. Laps oskab matkida mõnda loomade häält. 4. Laps oskab vastata küsimustele. 1. Pildid loomadest; 2. Mänguloomad (kodu-, mets-, lõunamaaloomad). VAHENDID: 3. Raamat ,,Kas sa r...
Intervjuu vormistamine Intervjuu vormistamine Helisalvestis transkribeeritakse ehk kirjutatakse tekstina täpselt üles: kirja läheb nii uurija kui uuritava jutt kõnevoorudena eristatult. Juhul kui kõne sisule lisaks tuntakse huvi uuritava suhtumise, tekkivate emotsioonide vms vastu, siis märgitakse üles ka mitteverbaalsed häälitsused (ohked, mühatused) jt kõne iseloomustavad ja täiendavad aspektid (hääle ebakindlus, naer, pausid Intervjuu vormistamine Kui tegemist on kirjalike märkmetega, siis on oluline intervjuu "taastada" puhtaks kirjutatuna võimalikult ruttu. Hiljem võib ka enda märkmete lahtikirjutamine olla keerulisem Puhtaks kirjutatud intervjuule lisatakse kindlasti juhtumi unikaalne kood Märkmed intervjueerimise aja ja situatsiooni kohta Tähelepanekud seoses vestluse meeleoluga (nt sõbralik, vastutulelik,
Mõtlemine- Keel ja kõne 1. Mil viisil toetab rikas keel mõtlemisvõimet? Niiöelda rikkas keeles on suurel määral erinevaid asju mõtestavaid sõnu, mida rohkem sõnu,seda parem on inimesel ennast väljendada ja sellega seoses mõelda. Kui keeles puuduks konkreetne sõna, oleks ka raskem mõelda. 2. Kuidas peegeldub inimese kõnes tema hea või halb meeleolu? Meeleolu peegeldavad kõne kiirus, kõnes kasutatavad sõnad (näiteks halva meeleolu puhul võib kõnes olla vulgaarseid või ebasobivaid sõnu) ka näeoilme ja kõnetooni järgi saab kõneleja meeleolu tabada. 3. Miks väsinult ja ärritunult meie keelelised võimed langevad? Keeleline võime on seotud suhtlemisega, väsimuse või ärrituse puhul suhtlusvõime langeb oluliselt. 4. Kuidas määratleda igapäevase vestluse käigus kaasinimese sõnavara rikkust?
18-20 a Tunnetus - Keel ja protsessi Assimilatsioon kõne d Akommo- datsioon Aistin- Taju Tähele- gud MÄLU Sisemine Välimine panu (skeemid
Silbitamine ja poolitamine Selleks, et kõne voolaks mugavalt ja arusaadavalt, peab ta olema seatud nii, et kõnelejal oleks hea hääldada ning kuulajal hõlbus kuulata. Häälikud ei saa üksteisele järgneda ükskõik kuidas, vaid peavad olema teatud viisil rühmitatud. Kõne ladususe tagab helilisemate ning vähem heliliste häälikute ehk vokaalide ja konsonantide vaheldumine. Niisuguse vaheldumise tagajärjel jaguneb kõne loomulikeks hääldusüksusteks ehk silpideks. Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3
Tunnused: · lõbusa sisuga näidend · naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalus, argus, ahnus), või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. · Kasutatakse kõne-, tegelas-, või situatsioonikoomikat. · Lõpevad enamasti õnnelikult Tuntumad autorid: Jean Moliere "Meeste kool" "Naiste kool" "Naeruväärsed eputised" Eduard Vilde "Pisuhänd" Lydia Koidula "Säärane mulk" Seleta mõisted: Monoloog ühekõne. Näidendis või kirjandusteoses pikem kõne iseendaga, või publiku poole pöördudes. Dialoog kahekõne (kahe või enama isiku kõne) Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Stseen on vaatuse osa, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu. Rekvisiit lavastuses kasutatav tarbeese, eriti ese, mida näitleja laval kasutab (näiteks: relv, jalutuskepp jne.) Butafoor ehtsat eset matkiv lavatarve. (pudi-padi, võltssära, relv, ehted)
-lase ise mõelda, järeldusi teha -ei tohi liialdada Näitmaterjal võib olla: -naturaalne (esemed, helid, liikumised), -kujutavad (pildid), -individuaalne, -kollektiivne Milliste õpioskuste kujundamisega matemaatika lasteaias tegeleb? 1. Toimingus orienteerumine- Laps jälgib õpetaja praktilist tegevust vahenditega (kujundid vms) ettenäitamine. 2. Praktiline tegevus esemete või nende kujunditega- Laps Kordab ise õpetaja tegevust, võimalusel valjult kommenteerides. 3. Valju kõne etapp- Laps räägib, mida teeb, ilma tegevust ennast sooritamat 4. Vaikne kõne - Laps kommenteerib tegevust omaette, sosinal või ainult suuliigutustega. 5. Sisekõne etapp- Toiming on automatiseerunud, lühenenud, laps saab tulemuse ilma operatsioone teadvustamata. Kuidas arvestada erineva õpistiiliga õppijate eripära õppetegevustes? Miks seda tuleb arvestada? Tuleb tekitada lastele huvi õpitava suhtes. Võimalikult mitmetele meeltele ja väljendusvahenditele rakendamine.
Käte liikumine peaks olema rahulik ja vastavuses meie meeleolu ning suhtlemispartneri liigutustega. Käed rõhutavad, pehmendavad, kutsuvad tegutsema või alandavad vestluspartnerit, arukas käeliigutus oigel ajal mõjub veenvamalt kui ükskõik milline argument. Paljud meist räägivad käte abil. Mõned inimesed kinnitavad, et nad ei suudaks üldse vestelda, kui nende käed peaksid paigal olemas. Zestid võivad olla kasulikud, kuni meil säilib kontroll nende kõne üle. Kui nad meie sõnu toetavad, lisavad nad tunderõhke ja huvitavust. Kui nad aga toimivad lekkena ja vastustavad meie soovitut sõnumit, siis jääme hätta. Miimika. Näoilme peab olema kooskõlas ülejäänuga teie suhtlemises. Kui tahate positiivset muljet jätta, siis naeratage, kuid kui kellegagi on kana kitkuda, siis pole sobilik naeratada, tuleks jääda neutraalseks. Soovitada võib ka sõbralikku ja huvitatut ilmet, harjuta oma miimikat tundma peegli ees
Samas peaks protokoll olema võimalikult põhjalik, et analüüsi jaoks oluline info kaotsi ei läheks. Kaaluda võib ka uuringu heli- või videosalvestamist. ➧Uurijana ole empaatiline, emotsionaalne ja siiras (lapsed tajuvad, kui täiskasvanu teeskleb). Erinevate puuetega laste uurimise spetsiifika. Autismiga laste uurimise põhiliseks raskuseks on ilmselt see, et need lapsed ei ole huvitatud kontaktist ega koostegutsemisest. Kõne arengu probleemide tõttu on neil raske mõista suulisi juhiseid, samuti ei ole jäljendamine nende tugevam külg, mistõttu ka ülesande ette näitamine ei pruugi anda soovitud tulemusi. Tavalised võtted, mida uurijad kasutavad laste julgustamiseks, nagu nt naeratus, ei oma nende laste juures oodatud mõju. Autismiga lastele on iseloomulik vaimse arengu häirumine, mistõttu tuleks uurimisel kasutada vahendeid, mis sobivad kronoloogilise vanuse mõttes nooremate laste uurimiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
