Platon "Pidusöök" kokkuvõte (0)

Platon “PIDUSÖÖK”
Platoni „Pidusöök“ on  dialoog , milles käsitletakse armastuse, ilu ja iha teemat. Toimub sümpoosium, kus iga osaleja esineb kiidukõnega armastusele.
Esimese kõne peab Phaidros, kes rõhutab armastuse rolli riigi ja selle sõjaväe tugevdamisel.
Teisena kõneleb Pausanias, kes eristab taevast ja maist (meelelist) armastust. Taevane armastus on rohkem kultuuriline (armastatakse vaimu), meeleline armastus pigem bioloogiline (armastatakse keha).
Kolmandana esinev arst Eryximachos laiendab armastuse mõistet ka näiteks muusikale , gümnastikale, põllundusele, astronoomiale ja ennustuskunstile.
Neljandana võtab sõna Aristophanes, kes esitab kuulsaks saanud müüdi sugude tekkimise kohta. Inimsugu koosnes algselt meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest. Inimesed olid ümmargused, nelja käe ja jalaga, kahe näoga, kahtede suguelunditega jne. Kuna sellised ümarad inimesed osutusid aga liiga võimsaks, lõikas Zeus nad pooleks. Sellest ajast peale igatsetaksegi oma teist poolt.
Viiendana peab kõne Agathon, kes väidab, et Eros on jumalatest kõige noorem. Peale selle on ta ilus, õrn ja nõtke. Sellega pole aga järgmine kõneleja Sokrates päri.
Kuuenda kõnelejaga saabub „Pidusöögi“ kulminatsioon - Sokratese kõne. Sokrates peab dialoogi Agathoniga, milles jõutakse järeldusele, et a) armastus on alatikellegi vastu; b) armastuses ihaldatakse seda, mis puudub; c) armastuses ihaldatakse ilusat ja head, mis järelikult on puudu.
Armastus ilu vastu areneb terve inimese eluaja. Algul hakkab noor armastama füüsilist ehk välist ilu. Pärast seda tekib talarmastus teise inimese olemuse vastu. Tema oskus armastada kasvab kuni ta hakkab lõpuks armastama ka hingelist ilu ning füüsiline ilu kaotab oma tähtsuse.
Kui inimene midagi ihaldab, siis alati hea pärast, mida see endas kätkeb. Nii teevad inimesed kõike armastuse pärast. Tulebki välja, et ilma armastuseta ei oleks mitte midagi.
Autori arvates peaksid inimesed rohkem ihaldama, täna millele arenevad nad edasi. Tuleb mõista, et alati ei ole kõik piiritletud ning teisiti mõtlemine ei ole väär.