· e-ma -> poolitada e isaa · ühesilbilisi ei saa Nt: laud · kors-ten, vars-ti Lühendamine: PUNTKE POLE · Erandina : see on -> s.o enne meie aega -> e.m.a · Mitmesõnalised väljendid või nimed esitähed · Sõna osa : kuupäev -> kuup. · Kaashäälikud -> mnt, krt, nr, tn jne. Kõne -suuline mõtteavaldus, aga kirja pannakse paremaks ettekandeks või on tegu olulise isiku mõtetega, mida on vaja säilitada Alaliigid: 1. pidulik kõne Nt: pulm, aktus, sünnipäev 2. teaduslik kõne ettekanne tööst vms uurimusest. Nt: referaat 3. kohtukõne Ülesehitus: 1. Sissejuhatus kuulajate tervitamine võimalikult täpselt, kõnelemise põhjus 2. kõne sisu antud teemal võimalikult lühidalt ja olulisemalt 3. kokkuvõte onkreetsus, põhiidee väljatoomine, kuulajate tänamine samamoodi nagu sissejuhatuses
siumi usuõpetaja, 1884- Peterburi Katariina tütarlastegümnaa- siumi usuõpetaja. Vaated Jakob Hurt rõhutas Eesti päritolu, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Oli venestamise vastu, aga suhteliselt sakslaste sõbralik. Panus rahvuslikku Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas ta oma kuulsa kõne. Liikumisse Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks. Järgnevatel aastatel pani Hurt paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" Esindas 18701883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 18721881 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda. 1888. aastal algatas J
Eelarve: majutus: 10 000 eek toitlustus: 7000 eek laevapiletid: 2500 eek bussirent: 5000 eek esinejad: 1500 eek muu: 4000 eek kokku: 30 000 eek Reede 08.07.2011 14.00 väljasõit Tallinnast (Balti jaamast) Virtsu sadamasse 16.00 jõuame Virtsu sadamasse 17.00 Virtsu sadamast praamiga ´´Regula´´ väljasõit Muhu saarele 17.30 saabumine Muhule 18.00 jõudmine Koguva külla 18.15-19.15 majutamine Vanatoa turismitallu 20.00-20.30 ürituse ametlik avamine , firma direktori kõne 20.30-00.00 lõkkeõhtu suhkrusaiade küpsetamisega, grillimine 00.00 öörahu Laupäev 09.07.2011 09.00 hommikusöök 11.00-13.00 bussi minek, saarega tutvumine, jaanalindude külastamine 14.00 lõunasöök turismitalus 15.00 korraldajate kõne ning kava lähem tutvustamine 15.15-16.00 tutvumismängud ning tutvustavad etteasted 16.00-17.30 seltskonnamängud(meeskonna-,rollimängud) 18.00 õhtusöök 19.00-00.30 lõkkeõhtu, tants, pallimängud(võrk-, jalgpall jm)
Tallinna Pedagoogiline Seminar Referaat 2-3 aastase lapseareng Tallinn 2010 Sisukord 1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne areng. ......3 2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng...........................................................................................4 3. Vaimn eareng..........................................................................................................................5 3.1 Gerli oskab..........................................................................................................................5 4. Kõne areng..........................................................
Sellest ajast on inimene alati otsinud oma teist poolt. Mõlemasoolise olendi üheks pooleks olevad mehed armastavad naisi. Naissoost olendi pooled on lesbilised. Meessoost olendi pooled armastavad noorukina mehi ja mehena noorukeid. Nemad on parimad, sest nad on kõige mehelikumad. Armastus on seega terviku ihaldamine ja püüdlus selle poole. Pärast Aristophanest kõneleb Agathon, kelle kõne on eelviimane ja pärast teda peaks kokkulepitud järjekorrale vastavalt kõnelema veel Sokrates. Kõik pidulised on Agathoni kõnest vaimustatud ja leiavad, et see oli armastuse kiidukõnede absoluutne tipp. Kõnelema peab hakkama Sokrates. Sokrates teeb Agathoni kontseptsiooni paranduse, rõhutades, et armastus ei saa olla ise täiuslik, sest siis ei hakkaks inimesed armastusest osa saades midagi püüdlema, vaid jääksid rahunenuna paigale
arenguhäireteks, sest need avalduvad lapsepõlves, siiski kestes terve elu. Kuigi lahknevused inimeste vahel, kel on autism ja neil, kel seda pole, hämarduvad indiviidide kasvamisel ja arenemisel. (Smart, 2012, lk 248) Autismispektrihäiretes on seotud kolm funktsioneerimisala. On defektid sotsiaalses vastastikkuses, suhtlemises ja käitumismustrites. Et määrata täpset diagnoosi, kasutavad arstid spetsiifilist diagnoosimise kritieeriumit: varajase lapsepõlve kõne areng, kognitiivsed oskused, tagasilöögi aeg ja muster ning sümptomite arv. (Smart, 2012, lk 248) 1950- ndatel arvati, et autismi põhjustavad „halvad kasvatusmeetodid“ ja peeti ka lapsepõlve skisofreeniaks, kuid liigitati siiski orgaanilise seisundi alla. Autism diagnoositakse tavaliselt enne 3- ndat eluaastat. Autismi defineerivad 6 sümptomit kolmes piirkonnas: sotsiaalsete oskuste puudulikkus, hiline või puudulik kõne, korduv või stereotüüpne motoorika
o Amneesia liigid: Suuna järgi (antero –ja retrigaadne/ei mäleta, mis on eelnevas elu toimunud) Ulatuse järgi (täielik ja osaline) Mäluliigi järgi (semantiline, protseduuriline, episoodiline) o Katse pantsinedi H.M-ga KEEL JA KÕNE o Keel- inimesee omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Suuline ja kirjalik keel ning kõne. Sisekõne! o Keele ja kõne kaks vaatenurka: retseptiivne (keele info vastuvõtmine) ja ekspressiivne (sõnumi väljendamine) o Kõneaparaat- elundid, mida hääldamisel kasutame. o Keele struktuur: Foneemid- eristatavad heli kategooriad, väikseim tähendusega häälikuüksus Õ. Tähed vastavad enamvähem foneemidele Morfeemid- väiksemad tähendust kandvad keeleühikud, väikseim
puudespetsiifiliste iseärasustega; lapse individuaalsete iseärasustega; tugineda lapse arengulisele vanusele; seada jõukohased ülesanded, raskusaste; määratleda arendamist vajavad valdkonna ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGUPROBLEEMID 1. Kõigile erivajadustega lastele on omased üldised ja spetsiifilised arenguprobleemid. 2. Üldised probleemid: sotsiaalse kohanemise raskused; psüühiliste protsesside (taju, mälu, mõtlemine) ja kõne madalam arengutase; tunde- ja tahteelu haired; nõrk motivatsioon; motoorika mahajäämus. AEV LASTE ÕPETAMISE JA ABISTAMISVÕTETE SÜSTEEM 1. koostegevus (lapse käte juhtimine), 2. osutava viipe kasutamine, 3. täiskasvanu tegevuse jäljendamine, 4. näidise kasutamine, 5. sõnalise kirjelduse või korralduse kasutamine. Lapse iseseisvus peab järjest suurenema ning abivajadus vähenema. VARAJANE MÄRKAMINE JA TEATAMINE 1
Presidendi kõne vana-aasta õhtul Referaat majandusõpetusest Aastavahetusel 2008/09 Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese poolt peetud kõne oli eelnevatest tugevalt erinev ning võttis kenasti kokku eelnenud aasta tähtsaimad sündmused. Samas manitses president rahvast ning meie valitsust erinevate "teelt välja libisemise ohtude" eest ning lisaks Eestile ja eesti rahvale head uut aastat soovimisele kõneles ka meie tulevikust; jagas lihtsaid soovitusi paremaks eluks. Ilmselt seetõttu pälviski selleaastane aastavahetusekõne ka rahva ning kriitikute- ajakirjanike poolehoiu ning kiituse
Keemiaravi põhjustab samuti muutusi valgeaines. Metastaseerunud pahaloomulised kasvajad läbistavad vere-aju barjääri ja võivad põhjustada valgeolluse tursumist. Suuraju sagarad reguleerivad: OTSMIKUSAGAR- kõnekeskus ja tahtelised liigutused meeleolu, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine, suu- huulte kõrilihased. MOTORNE AFAASIA EHK BROCA AFAASI. Kõnet on raske alustada, puudub kõne sujuvus, kõne on vaevaline ja takerduv(sõnade otsimine) Kõne koosneb üksikutest sõnadest, mis ei moodusta lauset. Sõnadest arusaamine on üldiselt säilinud. *OTSMIKUSAGARA KAHJUSTUS.. Apraksia on võimetus sooritada varem õpitud liigutusi kuigi lihashalvatust ega koordinatsioonihäireid ei esine. Apraksiaga pt. on raskusi kirjutamisega ning nad muutuvad kohmakaks. Neil on probleeme ka riietumise ja söömisega
Primaadid on esikloomalised(imetajad). Hõlmab ahve ja poolahve. Pa hulka kuuluvad ka inimlaadsete olevuste ülemsugukond, kuhu kuuluvad inimesed. P seltsis on 3 sugukonda: gibonlased(20mln), inimavlased ja inimlased. Inimene(kahel jalal, kolju suur ümar, s-kuj selrog, laienen rinnakorv, eesjäs lüh taga pik, mitte nii karvane, laps taandar, aren aegl, suhtl kõne kiri sots mälu). Simp (väike piklik, sr ühe kõverusega, rk kitsam, hüüded zestid). Arukas inimene (homo sapiens)e nüüdisinimene Aaf, lõun pool saharat 250- 200th a tagasi. Kolju oli ümar, laup kõrge, väikesed hambad jne. Tööriistad muutusid paremaks ja nad arenesid. Aaf rändasid aas u 100 50 th a tag. Eur jõudsid 45-40th a tagasi. Ja peale seda Am. Am tõi kaasa mitme suurimet hävingu. Rännete ja geog erald tõttu tekkisid erinevad rassid. Neander
Rühm Rohenäpud, 3-4 aastased Periood 21.-25. November 2011 Eesmärgid Üldoskused Laps saab aru hammaste tervise tähtsusest. Mina ja Laps oskab enda hammaste eest hoolitseda. keskkond Keel ja kõne Laps mõistab raamatu sisu ning suudab selle kuulamisele keskenduda. Matemaatik Laps oskab võrrelda (suurem, väiksem) ja loendada. a Kunst Laps oskab joonistada erinevaid puu- ja juurvilju ning hambaid. Muusika Laps eristab erinevaid pille. Liikumine Laps tunneb rõõmu liikumisest. Temaatika Hammaste tervis
Austatud klassikaaslased ja klassijuhataja, Oma kõne teemaks valisin Eesti alkoholipoliitika võimalused, sest alkoholi liigne tarbimine on Eestis tõsine probleem. Ja seda mitte ainult täiskavanute, vaid ka alaealiste seas. Läbi aastate, on üle terve Eesti tehtud uuringuid, saamaks teada, kui suures ulatuses on näiteks kooliealiste laste hulgas levinud narkootikumide, alkoholi ja tubakatoodete tarbimine. Uuringu tulemustest on selgunud, et alkoholitarbimine on noorte seas üpris
Produktiivsed ja ebaproduktiivsed tuletised Tegusõnade vormistik EESTI KEEL VENE KEEL Pöörded Ainsus 1.pöördkond Mitmus 2.pöördkond Kõneliigid Jaatav kõne Eitav kõne Aeg Olevik Olevik Lihtminevik Minevik Täisminevik Enneminevik Tegumoed Isikuline Isikuline Umbisikuline Umbisikuline
· Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent (1968-71, 1986-88) · Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987 · 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis Karjäär · Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990 · Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992 · Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt.1992 · Eesti Vabariigi President 1992-1996 · Tagasi valitud 1996 Kõned · Kõige lühema vabariigi aastapäeva kõne pidas president Lennart Meri 1995. aastal · Kõige pikema samuti L. Meri 2000. aastal Kõne analüüs https://arhiiv.err.ee/vaata/lennart-meri-kone-kooliaa Tsitaadid "Usaldus ei ole kaasavara, mida on kogutud sukasäärde, kuni see on saanud täis. Usaldust tuleb igal jumalahommikul uuendada, päevast päeva taastada, kasvatada nagu kapitali ja hoida nagu algkapitali." Lennart Meri Surm
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning
Pentium tüüpi personaalarvutid, kuhu on installeeritud programm Windows NetMeeting (tel numbrid 50 ja 51). Mei e grupil oli kasutusel ip iptelefon numbriga 72, süsteemitelefon numbriga 60 ja analoogtelefon numbriga 43. 1. Skeem 2. Vastused 2.1 Telefoni reziimide vahetamiseks on olemas nupud ,,Line 1" ja ,,Line 2" (või siis vastavalt ,,Access 1" ja ,,Access 2"). Vastavalt kummale liinile tuleb kõne siis tuleb ka see liin aktiveerida vastavale liini nupule vajutades. Känet saab katkestada, kui vajutada ,,c" nuppu. 2.2 Viide IP telefongia helistamisel süsteemi või siis analootelefonile (või siis vastuvõtmine) oli umbes 1 sekund. IP telefoniga kõne arvuti vahel oli probleemne. Alguses see ei tahtnud üldse töödata. Heli ei tulnud üldse läbi. Probleem seisnes selles, et heli pakkett mida taheti läbi lasti oli väga suur
· Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks. Eesmärk · Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine · Buddha tähistab teadvuse kõrgeimasse seisundisse jõudnud inimest. · Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. · Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse. · Keha, kõne ja mõistuse potentsiaali täielik arendamine · Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. · Selleks põhjuseks on janu ehk soov. · Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus. · Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ehk janu on õilis kaheksaosaline tee. Kaheksaosaline tee · 1. Õige arusaam - nelja õilsa tõe mõistmine · 2
Kaudne kõne 1. Saatelause olevikus (he says that ...) Kõneleja juttu saab edasi anda otseselt (direct) ja kaudselt (reported). Otsene kõne: He says: "I am a man" Kaudne kõne: He says (that) he is a man. Kaudsel kõnel võivad muutuda asesõnad ja ka verbi pöördevormid. She tells me: ,,I like your dress." She tells me (that) she likes my dress. 2. Saatelause minevikus (he said that ...) Kui saatelause on minevikus, siis võivad samuti muutuda asesõnad ja verbi pöördevormid. Pane tähele! Oleviku vorm otseses kõnes muutub mineviku vormiks kaudses kõnes. am/is --- was are -- were do/does --- did
Tere kallid klassikaaslased ja õpetaja!!! Täna ma esitan teile kõne minu jaoks väga huivataval teemal milleks on autoralli. Minu kõne hõlmab ralli üldist ajalugu selle algusest tänapäevani ja ka eestlasi rallis. Autovõidusõit on sama vana kui autogi. Sellest ajast, kui vähemalt kaks autot ühele teelõigule satusid, on mehed, ja ka jätkuvalt harva ka naised, üksteiselt mõõtu võtnud, selgitamaks paremust nii autode kui ka juhioskuste vallas. Esimesest võidusõidust on möödas enam kui sada aastat: 1894. aasta 22. juulil rivistusid 21 autot Pariisis, et kihutada võidu Roueni
Mida lähemal elab kasutaja jaamale, seda kvaliteetsem on heli. Telefoniteenusega on kasutajal võimalik väljahelistada Helistamise korra läheb tooni signaal jaama ning sealt edasi soovitud numbri peale. Kui number ei ole kasutusel ütleb automaat, et number pole kastusel. Kui helistamise ajal on teisel kasutajal parasjagu kõne pooleli, kõlab telefonis kinnine toon. Kasutajale on võimalik helistada ka lauatelefonile sisse. Telefoni hargil olekul hakkab telefon helisema. Kui kõne on pooleli, siis kõne ei katke ning kasutaja räägib telefoni teel kellegi teisega segamatult juttu edasi, ehk märguannet helistatavale ei tule. 4. Nõutud reaktsiooniaeg on tunnid kuni päevad, sõltub sellest kas keegi
Sööb üsna tihti päevalilleseemneid. Räägib murdesegases ja lakoonilises kõnes, vastab küsimustele enamasti hiljem, kui küsimus juba küsitud on. Kohmetu. Piibeleht oli lihtsameelne. Suhtus kõikidesse hästi, temasse ka suhtuti algul hästi, lõpus mõned tegelased muutsid tema kohta arvamuse. Amet: Kirjanik. Töötas kooliõpetajana ja oli hea luuletaja. Elufilosoofia, ütlused: Sõnakoomika väljendub hästi Tiit Piibelehe kõnes, kus ta kõne on natukene mitte arusaadav. Nt:(Siid neh. Üitskõrd olli rohkemb raha, kaesi poodiaknal, meeldisivä - ostsi ärä. Ent siid om kurri kuluma.) Ludvig Sander Välimus: Insenerile omased riided, vuntsid ja prillid. Taskukell oli tunnuseks, see oli tal alati kaasas. Tänu rikkale äiale sai kanda ka kallimaid riideid. Kõne, käitumine: Ta on ebakindel ja kergestimõjutatav õnneotsija. Mingilmääral kavalavõitu. Hädaldas päris palju ja kukub igas oma ettevõtmises läbi
Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Silmside Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte Annab edasi signaali: "ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin" Koos zestidega väga võimas kõne toetaja "Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind" Nn klassikalised silmside reeglid erinevad olukorrad: Publikule rääkides ei kinnistu ühele aktiivsele, teised jäävad justkui mängust välja Kultuuriti erinev silmside pikkus Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi Näide ka verbaalsest suhtlemisest: Hääl 4 kompnenti millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon
kunagi tumm olnudki, sest filmiajaloo algusest peale kasutati kinodes taustaks muusikat ja sellel oli tummfilmiajastul isegi kaks ülesannet. Kinodes kasutati tummfilmi taustaks muusikat, saalis istusid pillimängijad ja jälgisid ekraanil toimuvat. Enamasti mängiti klaveril või viiulil, hiljem lisandus kinoorel (elektromehaaniline muusikariist) FILMIMUUSIKA TÄNAPÄEVAL Filmi helindamine on keeruline protsess. Filmi helipilt koosneb neljast põhikomponendist: kõne, tausta, heliefektid ja taustamuusika. Kõik helid salvestatakse kõigepealt magnetlintidele, seejärel monteeritakse kõne, taustahelid ja muusika filmilindi järgi selliselt, et iga heli oleks seal, kus see vajalik on. Lõikudesse, kus heli ei vajata, monteeritakse tühi lint. Siis hakatakse neid kokku salvestama. Filmi helindamise eest vastutab helirezissöör koos oma meeskonnaga. Helioperaator on see, kes salvestab võtteplatsil kõne ja taustahelid.
Arvo Eek „Eesti keele foneetika I“ Clark & Yallop „An introduction to PHONETICS AND PHONOLOGY. Second edition“ Foneetika ehk hääldus- ja häälikuõpetus Kõne kirjeldamine Häälikute ja nende käitumise uurimine kõnevoolus - Häälikud esinevad tavaliselt koos ja on üksteisega seotud, võivad esineda sõnas eri positsioonides, olla eri pikkustega, omavahel kombineeruda ja üksteist mõjutada. Häälikuüleste nähtuste uurimine: - Rõhk (seotud silbiga, mis kannab rõhku sõna ulatuses või lause kontekstis ka sõnarõhk) - Kvantiteet (häälikupikkus)
· 18 elukuuks võib laps astuda mööda trepiastmeid, hoides täiskasvanu käest kinni. Tal kujuneb hästi koordineeritud kõnnak. Kaheaastaselt võib laps panna selga lihtsamaid riideid, joosta kiiresti, kõndida iseseisvalt trepist üles ja alla. Füüsiline areng · 1 kuul õpib laps tõstma pead. · 2 kuul hoiab pead ja rindkeret. · 4-5 kuul istub toega. · 6-7 kuul istub toe najal. · 8-9 kuul seisab toe najal ja roomab. Kõne areng · Kõne areng esimesel eluaastal- Vastsündinu on aktiivselt valmis looma seoseid ümbritseva maailmaga. Pidev sotsiaalne kontakt on arengu eelduseks selles eas. Esimese eluaasta lõpuks hakkab laps aru saama temale suunatud kõnest. Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Kõne areng · Kõne areng teisel eluaastal- Kahe aastased lapsed hoiavad suheldes täiskasvanuga silmsidet. Kasutavad lühikesi lauseid/ütlusi
" V. Vääranen, TRÜ eripedagoogika kateedri õppejõud Nõukogude Kool, 1977 a. detsember 1979 a. märtsi väljaandes kajastatakse isiksuse kujundamise probleemist erikoolides, sest anomaalsete laste arengu iseeneselik kulg on mitmesuguste defektide tõttu pärsitud. Artikkel räägib, kui oluline on lastele kõne, kuidas mõjutab kõne puudulikkus õpilase psüühikat, mis omakorda põhjustab sekunadaarse vaimse arengu mahajäämuse. Mõningaid katkendeid artiklist: ,,Kuigi kõne alaarenguga lastes on üldiselt võetuna palju ühist, kokkulangevat, on iga defektne laps täiesti omaette maailm." Defekti iseloom ja ulatus, psüühiliste protsesside eripära, õpilase kasvutingimused, juba olemasolev kogemus, teadmised, harjumused jms. tingivad erisuguse, individuaalse aineretseptsiooni ja kasvatusalase mõjutatavuse
raamatuna, pealkirjaga ,,Viimaks elama õppida". Kohalolu metafüüsika Kohalolu määratleb olemise, ilma kohaloluta olemist ei ole. Kohalolu väljendub kas objekti ajalise ja ruumilise kohaloluna, subjekti kohaloluna iseenese jaoks kõnes või mõtlemises, või ülima tähenduse allika algse kohaloluna. Kohalolu väärtustamine avaldub vastandipaaridena, mille üht liiget peetakse kohalolu seisukohast positiivseks, teist aga negatiivseks. Nii on kõne metafüüsiliselt positiivne, kiri aga negatiivne, sest kõne väljendab elavat kohalolu, kiri aga kujutab endast elava kohalolu puudumist. Seetõttu moodustub kiri teatava lünga või puudumise kaudu. Kohalolu kaudu on määratud ka vastandused kultuur/loodus, mehelik/naiselik jne, kus esimene liige on täidetud ja eneseküllane, teist aga määratleb esimese puudumine (loodust kultuuri puudumine, naiselikkust mehelikkuse puudumine jne).
Ühistegevus Soovin Füüsilised vajadused Tunnetuslik huvi Vaja Tajutud tekst Peab Keelekasutuse funktsioonid Suhtlemine Informatiivne Tunnetustegevust teenindav Reguleeriv-planeeriv funktsioon Suhtlemine sõltub Psüühilisest arengust (taju, mälu, mõtlemine), emotsionaalsest arengust (mida teab suhtlemisest, millest saab suhelda) Kõne arengust Suhetest teiste inimestega (kujunevad tegevuse käigus) Suhtlemise osaoskuste omandatusest Kõnetaju suhtlemisel Orienteerumine, kuulamine, lugemine Sisu (Mida öeldi?) Eesmärk (Milleks öeldi?) Motiiv (Miks öeldi?) Eesmärk realiseerub, kui mõistetakse partneri(te) motiivi. Kõnetaju tasandid
Presidendi kõne arutlus Tänavu aastane presidendi kõne Eesti Vabariigi 95. aastapäeval, oli täis keerukaid mõtekäike ja õhku visatud küsimusi. Presidendi keerukad laused olid minu jaoks raskesti jägitavad ja vahest arusaamatud. President ei rääkinud nii väga iseseisvusest, vaid sellest kuidas tuleb edasi minna. Peaksime jätma minevikku aastad, enne taasiseseisvumist. Peaksime võrdlema ennast riikidega, kellel selline taak puudub. Targem on elada olevikus ja mõelda tulevikule
isikupära, koomilisust ning tausta. Kirjanik kirjeldab oma märkustes osatäitjate rõivastust (nt: Piibeleht kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane), harjumusi (nt Piibeleht hakkab vestlemise ajal päevalilleseemneid suhu pistma) ning teisigi isikupäraseid omadusi (nt. Piibeleht paistab kohmetuna, tema kõne on murdesegane ja laktooniline). Kõik need kirjeldused loovad lugejale ettekujutatava pildi olustikust ja sündmuste käigust. 3. Vestman Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Üleoleva käitumisega, omab palju võimu ning teab, kuidas seda enda huvides ära kasutada. Vestmani kõne on kindel ja jäik range ning sihipärase ütlemisega.
keelemärkide kasutamisel. Tüüpiliselt inimlik nähtus. On välja kujunenud koos inimühiskonnaga, tööprotsessis ning on sotsiaalsete kogemuste salvestamise ning põlvest põlve edasiandmise vahendiks ning seega kultuuri edasikandjaks. Keele suulist kasutamist nim kõneks. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. 2. Keeles esinevate sõnade hulk on piiratud - miks siiski väidetakse, et keel on loov? Keel annab võimaluse luua teksti 3. "Olemusest keele tahan teada asju" Mis on siin valesti? Loogilise sõnade järjestuse puudumine, lausest pole võimalik aru saada. Grammatika 4. "Venilased kodraselt volpusse kulmasid". Milliseid keele omadusi sellel lausel ei ole?
Piibeleht hakkab vestlemise ajal päevalilleseemneid suhu pistma) ning teisigi isikupäraseid omadusi (nt. Piibeleht paistab kohmetuna, tema kõne on murdesegane ja laktooniline). Kõik need kirjeldused loovad lugejale ettekujutatava pildi olustikust ja sündmuste käigust. Vestman Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Üleoleva käitumisega, omab palju võimu ning teab, kuidas seda enda huvides ära kasutada. Vestmani kõne on kindel ja jäik range ning sihipärase ütlemisega. Peab mehetööks vaid äri- ja ehitustegevust, seega on tema suhtumine Sandrisse üsna kriitiline üritab viimane ju kuulust koguda kirjanikutööga; tehes märkuseid noormehe elukommete üle (nt: Vestman: ,,Tänan, ei! Ärimees ei võta tööpäeval alguooli. (riivab pilguga Sanderi klaasi). ) Vestmann suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga, pidades ülejäänud ametikohti (eesotsas loomingulise tööga
...........................................7 1.2. SKAP laste probleemid koolis..........................................................................9 II. UURITAVA ARENGULGU JA UURINGU TULEMUSED......................................12 2.1. Arengulugu.....................................................................................................12 2.2. Uurimisinstrumendid ja protseduur ...............…………………………... ....14 2.3. Kõne kompleksse hindamise tulemused..……………………………….......16 2.4. Järeldused (uurimisprobleem)………………………………………. ...........28 III. PROBLEEMI LAHENDAMINE...........…………………………………………….30 3.1. Tekstiloomeõpetamise teoreetilised alused......……………………………..30 IV. TEKSTILOOMEOSKUSE ÕPETAMINE.................................................................35 4.1
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine
Rühm Vanem rühm Periood 26.- 30. oktoober 2009 Eesmärgid Üldoskused Lisaks emale-isale ja õdedele-vendadele, saab laps aru, kes on vanavanemad, vanavana-vanemad, teab oma onusid ja tädisid. Mina ja Laps oskab nimetada, kus tema vanavanemad, vanavana- keskkond vanemad ja onud-tädid elavad (linnas, maal, linnaosad). Keel ja kõne Laps saab aru kuuldust ning suudab küsimustele vastata. Matemaatika Laps koostab kahe kujundite hulga järgi matemaatilisi jutukesi (naised sugupuus ringid, mehed ruudud). Kunst Laps valmistab sugupuu erinevaid tehnikaid kasutades. Laps kleebib sugupuus ringidele ja ruutudele pildid pereliikmetest.
Kõne Hiina vanasõna ütleb: Et joomisest loobuda, jälgige kaine peaga mõnd joodikut. Kes meist poleks näinud neid poepingil stabiilselt aega surnuks löövaid eluheidikuid, kelle normaalse oleku juurde kuulub pidev promill. Neid vaadates sisendame endale: ,,Mina küll kunagi selliseks ei muutu," kuid alkohol on salakaval ja tugeva toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Seega ei saa me kunagi kindlad olla, et 20 aasta pärast ei ole keegi meist sattunud sõltuvuse küüsi. Akoholi suurim miinus on tema negatiivne mõju tervisele, põhjustades aastatepikkuse krooniline tarvitamise järel erinevaid südame- ja maksakahjustusi, mille tõttu sureb miljoneid inimesi aastas. Juba 3 promillised kogused võivad olla tapvad, lastele ja noorukitele väiksemadki. Raseduse ajal tarbimine võib põhjustada loote väärarengut ja vaimse arengu pidurdumist. Lisaks füüsilisele ter...
Rikkus annab inimesele võimaluse käituda oma tahtmise järgi, vahel isegi ebaviisakalt kaaslaste suhtes. Kas rikkaid inimesi saab nimetada päriselt vabadeks? Vabana elaval inimesel pole piiranguid ega sundi midagi teha. Kuid ometi on varakad kodanikud ümbritsenud end loendamatute tehnikaimedega. Nende sekka kuuluvad ka mobiiltelefonid mida mõnedel leidub isegi mitu. Kas neid saab nimetada päriselt vabadeks kui ühe sisse tulnud kõne tõttu tuleb vastuvõtjal lennata välismaale, kiirustada uuele kohtumisele või rutata kiiruga kontorisse välisinvestorit vastu võtma? Enne aastat 1876, kui leiutati telefon, olid inimesed oma tegudes vabad. Polnud võimalik, et tuleks kõne, mis korraldaks kogu päevaplaani ümber. Elati mobiiltelefonist sõltumatult ja rahus. Sajandite eest oli inimestel välja kujunenud kindel päevakava. Talupojad ja töölised tegid päevast
inimeste omale. Selle suuruseks arvatakse 1200-1400 kuupsentimeetrit. Homo sapinsidel oli paks pealuu ning neil puudus esileulatuv lõug. Samuti muutus nende kolju ümmargusemaks, kui seda oli Homo erectusel. Ajukoor oli juba rohkem arenenud. Nende hambad olid juba peenemad ja mitte enam nii paksud ning karvkate oli vähene. Nende otsaesine oli järsem ning sellest võib oletada, et nende aju oli pannud rohkem rõhku eesajule. See aju osa omakorda on aga vastutav kõne, jäsemete liikumise, sotsiaalsuse ning muude tänapäevasel inimesel hästi arenenud omaduste ja oskuste arengu eest. Toitumises olid nad segatoidulised ning ka töötlesid toitu, enne selle tarvitamist. Tihti moodustas suure osa nende toidust liha. Homo sapiensid on silma jäänud oma hästi arenenud kõne ning kunsti oskuste poolest. Üks briti antropoloog Robin Dunbar on väitnud, et Homo sapiensid olid esimesed, kes võtsid kasutusele keele sellises tähenduses, nagu me seda praegu
• Pole olemas spetsiifilist uuringumeetodit • Positronemissioontomograafia (PET) võimaldab näidata musttuuma kahjustust Motoorsed sümptomid • Treemor ehk värin- nähtavaim sümptom • Hüpo- ja bradükineesia- liigutuste aeglus ja kohmakus • Rigiidsus- lihasjäikus • Posturaalne ebastabiilsus- tasakaaluhäire • Kõnnak muutub- sammud tippivad, kõndimise alustamine raske • Hüpomiimia- näomiimika Mittemotoorsed sümptomid • Kõne- ja neelamisprobleemid- kõne monotoonne, vaikne ja kähe • Depressioon, ärevus ja paanikahäired, ka apaatsus • Mõtlemisaeglus • Dementsus • Hallutsinatsioonid • Kõhukinnisus, süljeeritus, higistamine • Väsimus, unehäired Ravi • Põhineb virgatsaine dopamiini asendamisel ja stimuleerimisel • Ravi leevendab, ei ravi täielikult • Ravimeid tuleb võtta pidevalt • Ravi määratakse vastavalt haigele, pole universaalset raviskeemi
Ühiskondlik tegevus, töö Aleksandrikooli peakomitee juht (1860) Koduõpetaja akadeemik A.v. Middendorfi lastele (1864) Teoloogia prooviaasta Otepääl M. Kauzmanni juures (1867) Kuressaare gümnaasiumi õppejõud (7. jaanuar 1868) Tartu gümnaasiumi/ülikooli õppejõud: vanad keeled, saksa keel, geograafia (1868. aasta suvi) 1869. aastal toimus I üldlaulupidu, mille organiseerimisele aitas kaasa ka Hurt, lisaks pidas ta kõne Otepääle kirikuõpetajaks (1872) Koostöö „Eesti Postimehega“ tõid kaasa tülid Jakobsoni ja Hurda vahel Peterburi Eesti Jaani koguduse kirikuõpetaja (1880-1902) Ärkamisaeg, seltsid, rahvaluule Hakkas avaldama „Perno Postimehes“ eesti keelseid luuletusi Liitus Õpetetud Eesti Seltsiga „Kalevipoja“ sõnastik lõunaeestimurret tutvustav töö „Onomatopoetica Estonica“
abiellus Olga Elfride Sauliga(Ella) 1910.a.sündis tütar-Liki Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus Nii läbisegi jooned Mets kohab, mets ja süda -kes mõistaks ütelda,mis võimata veel öelda,ja mõista võimata. Tuul tuleb kust, ei tea,ei tea, kuhu läeb -kust kõik, mis on, ei mõista,sul üksi tunne jääb.Siin kõik jääb poolt ja vastu...mispärast, küsid sa, - kes teab, kust ja kuhuläed, tuled kõigega. Siin elus nagu metsas,üks kohin juttu aab,sest rõõmu, mure kõne,nii läbisegi saab,nii läbisegi jooned,nii imelised teed -must, valge, valged, mustad,ja vahel silmaveed. Kevade õhtul Nagu magus unenägu,tine hõise igal pool; üle aasa ujub tasa,valge udu jahe vool. Metsa põues nagu kõne, punga puhkemise jutt; üle välja, üle põllu,rõõm kui värin, õnne nutt. Eha kumab, päike magab, siiski kõik on ärkvel veel, nagu õnnis ootamine: armas on ju ammu teel! Ja mu südant täidab sala,nagu soojus
On närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus ehk selle funktsioon Ilmneb subjektiivselt aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis Objektiivselt isiku tegevuses, kõnes, miimikas jm Psüühiline tegevus jaotub: Tunnetus- ehk kognitiivsed protsessid vastutavad otseselt infotöötluse eest. Erinevad meeled, mälu, mõtlemine, taju, aistingud, tähelepanu, kõne. Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse Psüühiline tegevus on tervik! Kõik protsessid toimivad koos. Tunnetusprotsessid TAJU meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorse info tõlgendamise protsess MÄLU organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut MÕTLEMINE oma kogemuse ja tegevuse seesmine organiseerimine
Tulemused osa 3. Ostsillograafiga Valimistooni parameetrite mõõtmine Valimistoon Pilt: Joonis 3 pinge 320 mV periood 2.299 ms sagedus 435.0 Hz Joonis 3 - Valimistoon Kõne uurimine Kõne uurimine Vile - Joonis 4 Vokaal Joonis 5 pinge 1.25 V 0.56 V periood 643.6 us 3.738 ms sagedus 1.554 KHz 267.5 Hz Joonis 4 Kõne, vile Joonis 5 Kõne, vokaal Kutsesignaali uurimine Kutsesignaal Pilt: Joonis 6 pinge 107 V periood 39.80 ms sagedus 25.13 Hz Joonis 6 - Kutsesignaal Impulssvalimine Impulssvalimine Pilt: Joonis 7 ühe numbri pulssimisperiood 670 ms üksiku valimisimpulsi pikkus 100 ms ühenduse kestus 32 ms
Poosid ja kontakt- dominantsed või alistuvad poosid raskendavad kontakti saamist Zestid: kõnet toetavad liiigutused (illustreerivad) Sümbolid ( liigutused millega antakse edasi teatud iseseisev mõte. Enesele või esemetele suunatud liigutused Pole mõtet proovida oma zeste ja poose kunstlikult luua . pigem tuleks arendada endas suhtlemis partnerit arvestavat hoiakut. Esinemisoskus Retoorika- efektiivse kõnelemise ja kirjutamise kunst Retroorika -õpetus kõne pidamises Mida ja kuidas öeldakse , et kõne mõju kuulajatele oleks võimalikult suur Kõne veenvus: Emtsiaalne mõju Kõne sisuline põhjendus Kõneleja usaldusväärsus Oma ala fanaatikuid hinnatakse kõrgemalt Esinemine auditooriumi ees: 1. Õpetamine 2. Informeerimine 3. Meelelahutamine 4. Veenmine Psüholoogiline kontakt publiku/klassiga Heatahtlik hooliv Peamised printsiibid avaliku esinemisega : sisukus emotsionaalne mõju ja kõneleja usaldusväärne
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.06. 2947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga ning neil on peres kolm õppivat tütart. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, eesti filoloogia (1996-1972), Tallina 42. Keskkoolis (1962- 1965), Ruila 8-kl. Koolis (1954-1962). Keelteoskus: vene k. (valdab vabalt), soome k. (valdab vabalt), inglise keel (kõne- ja kirjakeel), itaalia k. (kõne- ja kirjakeel), saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Ta on töötanud eesti keele õpetajana Ruila 8-klassilises koolis ja Tallinna 36. keskkoolis, ajakirjade "Pioneer" ja "Täheke" toimetuses, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande "Meie Repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe "Eesti Maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994 ajakirja "Hea Laps" peatoimetaja. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming: 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustused "Kartul, lehm ...
praegu külmas sõjas" NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)(49) Pariisi kokkulepped (54)-Okupatsiooni reziimi kaotamine SLVs, vastuvõtmine NATOsse Praha kevad (68)-Tsehhide ja slovakkide iseseisvuspüüete mahasurumine Rahareform Saksamaal (48)-Endise Saksa marga väärtusetus, Berliini blokaadi põhjus Saksa Demokraatlik Vabariik (49)-Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud Saksa riik Saksa Liitvabariik ()-ENG, FRA ja USA okupatsioonitsooni Saksamaa Stalini kõne Moskvas (46)-Kapitalism areneb vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu Stalini surm (53)-Lootus USA ja NSVL suhete paranemiseks Suessi kriis (56)-Suessi kanali haldamise küsimus Trumani doktriin (47)-USA poolne poliitiline toetus võitluseks kommunismi vastu Tuumakatsetuste keelustamise leping (63)- Tuumarelvade katsetamise piiramine Ungari ülestõus (56)-NSVL väeüksused suruvad maha üliõpilaste meeleavalduse W.Churchill Fultoni kõne- II MS liitlaste vaheliste
Cicero looming Cicero kõnedest on säilinud 58 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja maailmavaated, mis kajastuvad kõnedes, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Tema kunstiväärtuslikud kõned olid lisaks otsesele kasutamisele kohtupraktikas ja poliitikas mõeldud avaldamiseks kirjandusteosena, siis töötas ta need enne avaldamist ümber. Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore", milles autor lõi haritud
küla- ja kihelkonnakoolid"; "Eesti talupoegade vaene põlv on neid väljarändamisele ajanud") o Osales Eesti Kirjameeste Seltsi (1871) ja Eesti Aleksandri-kooli (1862) rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses o 1868 ja 1870 pidas "Vanemuise" seltsis kolm isamaalist kõnet, milles kritiseeris 700- aastase orjuse eest teravalt baltisakslasi ja ülistas eestlaste muistset vabaduspõlve 1868 esimene kõne oli "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" 1870 teine kõne "Võitlemised eesti vaimupõllul" 1870 kolmas kõne "Nõia-usk ja nõia-protsessid" o 1878 märtsis ilmuma hakanud ajalehe "Sakala" asutaja ja toimetaja o 1881 valiti Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks o 1860ndail esimese üldlaulupeo korraldamine o Avaldas raamatuid "Teadus ja seadus põllul" (esimene osa ilmus 1869) "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874)
· Autistlikud käitumisjooned (33%) · (Auto)agressiivsus, tujukus, hammustamine (33%) 716% autistidest esineb Fra X 26%l ei esine käitumishäireid ! Intelligentsus FraX meestel · Sügav (IQ <20): 8% · Raske (IQ 2034): 3847% · Mõõdukas (IQ 3549): 32% · Kerge (IQ 5070): 19% · Piiripealne (IQ 7085): 2% · Normaalne (IQ >85): 1% Teised tunnused · Epilepsia · Alajäsemete hüperrefleksia · Günekomastia · Kõne: Kõne arengu peetus Ehholaalia FraX naised · VAM 35% 25% IQ <70 28% IQ 7084 Keskmine IQ 80 · Õppimise probleemid Matemaatika Kõne ja keeleprobleemid FraX naised fenotüüp · Suured kõrvad · Pikk ja kitsas nägu · Ülipainduvad sõrmede liigesed · Lampjalgsus · Pre ja postnataalne liig kasv (<97) · Makrotsefaalia(?) · Suurenenud ovaariumid FraX naised käitumine · Tähelepanu probleemid 31%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
