kosmoses, vee all ega atmosfääris. Tuumarelvade kasutuselevõtt sundis mõlemaid pooli hoiduma otsesest sõjalisest kokkupõrkest. Nii NSVL kui ka USA suurendasid ja täiustasid nii tavarelvastust kui ka ABC relvade arendamine ja suurendamine. Kasutati ka vastase üle võidu saavutamiseks diplomaatilisi, majanduslikke ning muid meetmeid, selhulgas ka piirkondlikke sõjalisi konflikte, milles osalesid kolmandad riigid (peamiselt Aasias ja Aafrikas). Võidurelvastumine tõstis esile ka erinevad kriisid. Näiteks Kuuba kriis, mis toimus1962 aastal. Kuubal oli relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur. USA püüdis Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe, mille tagajärjel toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA avastas need ja kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. Kogu maailm elas tuumasõja hirmul, kuid peagi toimusid kahe suurriigi vahel läbirääkimised ja NSVL viis oma raketid Kuubalt koju
kõik raud- ja maanteed, mis ühendasid Berliini lääneliitlaste okupatsioonitsoonidega, rikkudes sellega Potsdami kokkuleppeid. Lääne riigid abistasid Lääne-Berliini elanikke abikaupadega. Samal ajal toimusid USAs presidendivalimised, mille võitis Harry Truman, kes ei pooldanud NSV Liidu sotsialismi levikut ning oli nõus USA sekkumisega Euroopa asjadesse (nimetati Trumani doktriiniks). Sellele järgnesid mitmed sõja kriisid, kuulutati välja ka Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm. Lääne riigid üritasid nende plaanide ja doktriinidega päästa riike kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. Leian, et NSV Liidul oli Atlandi hartasse astumise hetkel juba silme ees enda taktika. Kaval oli astuda teiste riikidega suure konkurendi vastu ja see purustada. Niimoodi tekkis Nõukogude Liidul endal hea viis Euroopa riikide kallale pääseda
Rahvademokraatia- külma sja ajal kommunistide ainuvõimu NSVL satellriikides, kus demokraatia oli näiline ÜRO- Ühendatud Rahvaste Organisatsioon, 1945. Mille eesmärk on rahumeelse maailmakorralduse lahendamine NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949.a loodud lääneriikide sõjaline ja poliitiline ühendus VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav süjalis-poliitiline blokk Külma sõja kriisid (millal? mis toimus? tulemus): Berliini blokaad Millal?- 1948-1949 Mis toimus?- Tulemus?- põhjustas saksa lõpliku lõhenemise Korea sõda Millal?- 1950-1953 Mis toimus?- Põhja-Korea tungis Lõuna-Koreasse Tulemus?- tulemuseta, 3mln suri Kuuba kriis Millal?- 1952 Mis toimus?- NSVL tungis raketid kuubale Tulemus?- venemaa andis jârele Vietnami sõda Millal?- 1955-1975 Mis toimus?- Tulemus?- rajati vietnami sotsialistlik vabariik 3
Päts soole,rahvusele,usule,varanduslikule seisule jms), isiku- ja korteripuutumatus, (Põllumeestekogud), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). Äge kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja valimisvõitlus oli. Loodeti, et pärast valimisi meeleolud rahunevad ning sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli suurim võim rahval kriisid ületatakse. (rahvahääletused). Seadusandliku võimu teostas Riigikogu- (100 liikmeline ühekojaline parlament-, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse 3) Autoritaarne Eesti nimetas ametisse Riigikogu, viimase tegevust juhtis riigivanem. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem, Riigipööre 13. märtsil 1934a teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise
Majandusolukord ja tulevikuplaanid Tooted ja teenused Palk, soodustused, pension Tööleping, lahkumine Koolitus- ja vabaajavõimalused 7 Töökaitse ja tervishoid Toitlustusvõimalused Töölähetused Info liikumine, kommunikatsioonivõimalused · Sisekriisid 11.6 Tööõnnetused, tehnilised kriisid versus org sisesed kriisid Sisekriisi tekkimine 11.6 Organisatsioonikliima olukorrad: Hea töötajad on rahul Kriisileene töötajad nurisevad Väike kriis töötajad aktiveeruvad Suur kriis töötajad korraldavad väljaastumisi Katastroof töökollektiiv laguneb Peamine põhjus kriiside tekkimiseks - infopuudus Soovitused juhile 11.6 · vestelge võimalikult sageli oma töötajatega näost
Maagaas 28% Tahked kütused 20% Vee-energia 5% Tuumaenergia 5% Naftatööstus: · Tootmise etapid: 1) Ammutamine ning transport (toornafta) 2) Töötlemine erinevateks frantsioonideks 3) Naftra produktide kasutamine · Nafta tootmise importimise / eksportimise piirkonnad: Iraak, Nigeeria Saksamaa Iraak, Nigeeria USA Iraak Jaapan, Austraalia Kesk-Ameerika Põhja-Ameerika · Nafta kriisid: Toimusid 80-ndatel aastatel ja põhjustasid kogu maailmamajanduse tugeva languse. 1. 1973/74 2. 1979/80 Vee-energia e. hüdroenergia 1) Osatakse tehnoloogiliselt hästi kasutada 2) Töötava HEJ eleter on suht. madala hinnaga 3) Ei tekita keskkonnareostust 1) Elektrijaama rajamine suht. kulukas 2) Veehoidlate rajamine hävitav sobilikke elupaikasid nii inimestele kui ka teistele organismidele.
Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksa linnades toimunud rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha, eriti julmalt tehti seda Berliini ülestõusu ajal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda.Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956. aastal surus N Liidu sõjavägi maha ungarlaste kommunismivastase ülestõusu. 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tsehhoslovakkiasse ning lämmatasid tsehhide ja slovakkide vabaduspüüded. Korea sõda. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale
hävingut b) Ameerika avastamist 1492. aastal c) 1517. aasta reformatsiooni Saksamaal Keskaja periodiseering: 4. 10. sajand varakeskaeg : Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine 11. 14. sajand kõrgkeskaeg: tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine 15. 16. sajand hiliskeskaeg: kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katoliiklus * feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted) * ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud * katoliiklik külaühiskond * enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud * valitsev majandusviis oli naturaalmajandus Keskaja ruumiline piiritlemine:
augustil 1991. aastal pealetungiga. Augustiputs ebaõnnestus, sest Venemaa demokraatlikud jõud astusid selle vastu välja. Augustiputs oli viimane samm selles ahelreaktsioonis see andis viimase tõuke NSV Liidu täielikule lagunemisele. 26. detsembril 1991. aastal, mil Gorbatsov pani oma olematu ametikoha maha. Jeltsin võttis Gorbatsovi ametikoha üle ning kuulutas Venemaa NSV Liidu õigusjärglaseks. NSV Liit oli oma pikaajalise valitsemise jõust raugenud ning riiki tabasid kriisid, mis viisidki reformideni. Nõrk oli NSV Liit sellepärast, et ainuparteiline süsteem ei saa lõpmatuseni vastu pidada, samuti oli rahvaste elu niivõrd piiratud, et neid ei huvitanud riigi heaolu, vaid nende endi. Seega peale glasnosti teadsid kodanikud, kuhu suunda võtta suud tuli võtta demokratiseerumise ja enesemääramise poole. NSV Liit oli juba piisavalt nõrk ega suutnud sellele vastu panna. Seega lagunes NSV Liit oma piiratud autonoomiaga liiduriikidega
Millisest põhimõttest siin lähtutakse? 12.Liberalismi koolkond. Millistest põhimõtetest siin lähtutakse? 13.Mida tähendab poliitiline julgeolek? Too ka konkreetne näide. ära hoida riiki nõrgestavad ohud. NATO 14.Mida tähendab majanduslik julgeolek? Too ka konkreetne näide. majandussüsteemi julgeolek nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. 15.Nimeta viis rahvusvahelise julgeoleku ohtu koos konkreetsete nõidetega. Kohalikud ja regionaalsed kriisid, mis võivad levida oma piirkonnast välja. Kreeka Autoritaarsed riigid, mis piiravad kodanike põhiõigusi. Põhja-Korea Loodusressursside nappus, katastroofid. Valitsemisvõimetud riigid, soodustavad terrorismi. Nigeeria Boko Haram Terroriorganisatsioonid ja organiseeritud kuritegevus. Al Qaeda 9/11 16.Nimeta 8 maailma tuumariiki. USA, Venemaa, UK, Prantsusmaa, Hiina, India, Pakistan, Põhja-Korea 17.Millega tegeleb Ühinenud Rahvaste Organisatsioon? Millised 5 riiki kuuluvad
*Keelatud abardid ja rasestumisvastased vahendid c)Majanduslikud põhjused-lapsed, kui tööjõud d)Sotsiaalsed põhjused- puuduvad pensionid e)Pere väärtustamine! f)Madal haridustase II. Suremus keskmine, langeb! Põhjused: a)Parem arstiabi b)Paremad elutingimused (elupaik, toit) c)Linnastumine III.Iive on väga kerge IV. Koormusnäitaja-suur (ligikaudu 50%rahvatikust noored) Demograafilised kriisid ja rahvastiku vananemine *Etapp võib sujuvalt kulgeda või ka vahele jääda N:eelkõige Ida-Euroopa riigid Tunnused: I Sündimus väga väike(0) Põhjused: 1)naise roll ühiskonnas kõrge a.Tööhõive kõrge-karjäär tähtis b.väärtushinnangud-tähtis mitte toit ja riided jms, vaid haridus, huvialad(lastel) jms. 2)Usulised põhjused a.usuline leigus b. Protestantlikus kirikus lubatud abort, rasedusvastased vahendid 3) Majanduslikud põhjused- pensionid jms.
aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. 1960. aastate algul puhkes Ida-Saksamaal kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956. aastal ajas N Liidu sõjavägi laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu. 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tsehhoslovakkiasse. Euroopas suurt vastuseisu ei olnud. Kõige ohtlikum konflikt, milleni Külm sõda ja sellest tingitud võidurelvastumine viisid oli Kuuba kriis. Kui varasemalt oli olnud suurriikidel hirm tuumakatastroofi ees, mis ei lasknud
Kordamisküsimused 1. Mis sündmus oli I maailmasõja ajendiks? Millal see toimus? Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos, 28 juuni 1914. 2. Nimetage I maailmasõja põhjused. · vastuolud suurriikide vahel · kolooniate ümberjagamine · natsionalism · soov rakendada oma sõjaplaane · suurriikide vahelised kriisid ja pinged 3. Millal algas ja millal lõppes I maailmasõda (kuupäev, aastaarv) Algas 28 juuni 1914, lõppes 11 november 1918 4. Mille poolest erines I maailmasõda varasematest sõdadest? · ulatuselt · purustustelt · ohvrite arvult · kasutati esimest korda keemiarelvi · varem pole üheski konfliktis nii palju sõdureid osalenud 5. Millised olid I maailmasõja tulemused? · võitjad said palju eeliseid ja uusi maid
Marshalli plaan: Marshalli plaan oli Euroopa riikide abistamisprogramm. Marshalli plaan sai nime USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Mis see oli? Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Miks see loodi? Sest sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatus taset.Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Marshalli plaan kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Kes sellega liitusid? Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule j...
· Missugusteks perioodideks jaguneb keskaeg? Iseloomusta kõiki neid lähemalt! Varakeskaeg - Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine Kõrgkeskaeg - tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine Hiliskeskaeg - kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke · Kuidas mõjutas Caracalla edikt Rooma rahu? Caracalla edikt tagas kõigile impeeriumi terriotooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigusi. See avas Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile, kes esindasid roomlaste seisukohalt võõrast ja vastuvõtmatut maailmavaadet st. kultuuridekokkupõrget. · Millega põhjendada Bütsantsi säilimist riigina, kui samal ajal Lääne Rooma
Majanduslanguse õppetunnid Majandust on ajast aega mõjutanud nii suuremad, kui ka väiksemad majanduslangused. Hetkelist majandusurutist peetakse võrdväärseks 20. sajandil aset leidnud suure depressiooniga, mis hõlmas kogu maailma. Igaüks meist on kindlasti palli loopinud õhku ning jälginud, kuidas see mõni aeg järjest ülespoole kerkib ja seejärel langeb uuesti maha. Sama on majandusega, sellel on tõusuperiood ja alati peale seda tuleb langus. See on üldine seaduspärasus ning selle vastu ei saa, isegi kui kõigest väest püüelda. Esimene reaktsioon, kui teemaks tuleb hetkeline maailamamajanduskriis ,on inimestel negatiivne arvamus selle kohta, aga nagu on ütlemine, et pole head ilma halvata, pole ka halba ilma heata. Alati leiab negatiivsest kasvõi väikse killukese positiivsust, mis kokkuvõtteks õpetab meid. Juulikuu jooksul oli töötuna arvel kokku üle seitsmekümne tuhande inimese, mis on ligikaudu neli kord...
võimaliku rünnaku vastu kinnisidee vallata Konstantinoopolit 5. Liitu ei kuulunud Türgi ja Dardanelle) 4. Jaapan soovis üle võtta Saksamaa koloniaalvaldusi Aasias 5. Inglismaa tahtis tõusta maailmavõimuks 7. Rahvusvahelised kriisid Euroopas 20. sajandi algul Kriisid näitasid seda, kui lihtne on maailma sõja lävele viia Ülemvõimule pretendeeris Serbia agressiivne poliitika. Sajandi alguses toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, kuningas koos perekonnaga mõrvati ja asendati venemeelse valitsejaga. Nüüdseks tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid A-U plaanid. 1908 liitis Austria-Ungari endaga ametlikult Bosnia ja Hertsegoviina (tema kontrolli all juba 1878
Esimene maailmasõda (28. juuli 1914 - 11. nov 1918) Põhjused - imperialistlike suurriikide vastuolud: 1) Saksamaa ja Suurbritannia võitlus liidrirolli pärast maailmas. 2) Venemaa ja Austria-Ungari konkurets Balkani poolsaare mõjupiirkandade pärast. 3) Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Alsace-Lorraine'i kuuluvuse pärast 4) Kolooniate ümberajagamine. 5) Ülitundlikkus pingete ja kriiside pärast suurriikide vahel. 6) Kolmikliit ja Antant. 7) Maroko kriisid. Tagajärjed sõda lõpetatakse Compiegne vaherahuga. Eesti Vabariik üheks päevaks (24.02.1918), palju muid väikeriike, 10miljonit surnut, rahva olukorra halvenemine, vaimne kalestumine, moraalne allakäik. Venemaa 1917 Mehed olid sõjast kurnatud ja paljud olud surnud, naised ja alaelalised olid pidanud nende asemel tööle minema. Majandus oli väga kehv, tööpuudus, metallivälg, transpordi ja kütusekriis, kõik oli otsas. Kõik olid tsaari vastu, sest too ei saanud millegagi
(vt. Õp lk 7 kaart) 2. Mida nimetatakse Külmaks sõjaks, milles see väljendus? Külm sõda Lääneriikide ja NSVLi vastusseisu II maailmasõja järgsel perioodil Väljendus: võidurelvastumises ( nt. Tuumarelvad) vastasseis Euroopas ( nt. Berliini kriis) võitlus kolmanda maailma pärast (nt. Afganistani sõda, Kuuba kriis) 3. Rahvusvahelised kriisid ja konfliktikolded 1950 1980? Korea Sõda 1950 1953 Ühel pool PõhjaKorea, HRV, NSVL; teisel pool LõunaKorea, ÜRO. Korea jäi jagatuks: PõhjaKoreas olid võimul kommunistid, LK sai demokraatlikuks riigiks. Berliini kriis 1958 1961 NSVL nõudis Lääneriikide vägede väljaviimist LääneBerliinist ning kui nad keeldusid, ümbritseti LääneBerliin 1961. aastal põgenike takistamiseks müüriga. Kuuba e
2. Milles seisnevad Pärsia lahe piirkonna, Lähis-Ida ja Ladina-Ameerika peamised probleemid? Pärsia lahe piirkond: majandus vähe arenenud tänavarahutused rahulolematus võimu suhtes sõjaseisukord Lähis Ida: pidevad sõjad Aaraabiamaade vastuseis juutide riigile Iisrael Ladina-Ameerika: suur tööpuudus sõjalised riigipöörded poliitilised kriisid vaesus kodusõjad narkotööstus linnastumine 3. Tunne Lähis-Ida ajalugu! 1948.a kuulutasid juudid välja Iisraeli riigi. 1948-1949 toimus nn Palestiina sõda, kui Iisraeli vastu ühinesid Egiptus, Jordaania, Süüria, Iraak ning Liibanon. Sõja tulemusena hõivas Iisrael suurema osa palestiinaaraablastele määratud aladest.
Pärast Teist maailmasõda oli maailm jagunenud kaheks. Vastamisi oli totalitaarne Nõukogude Liit ja tema liitlased ning demokraatlik läänemaailm. Paljud kutsuvad seda vastasseisu Külmaks sõjaks. Külm sõda oli ilma otsese sõjategevuseta, rohkem maailmavaadete vastasseis, mis võttis enda alla väga paljusid maailma riike. Paljud ütlevad, et Külm sõda lõppes 1991 aastal, mil Nõukogude Liit lagunes. Külma sõja ajal toimusid mitmed kriisid ning rahutused ning nende vastasseisude abil üritangi tõestada, et Külma sõda võib pidada maailmasõjaks. Esimeseks kriisikoldeks võib pidada Berliini blokaadi. 1948. aasta juunis lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast. Nimelt tähendab see seda, et Venemaa jagas Saksamaa kaheks. Ida-Saksamaa oli niigi Nõukogude Liidu all ning sellega lootis NSVL, et Lääne Berliin alistub talle. Paraku tuli Lääne Berliinile appi läänelik USA. Lääne
aastal toimunud Lahe sõjas tõrjus USA iraagi väed Kuveidist välja. Kuveit on iseseisev ning seal valitseb rahu. Samuti leidis lahenduse Kashmiri kriis, mille algatas Pakistan, kes nõudis moslemitega asustatud Kashmiri endale. Tänapäevaks on Kashmir jagatud kolmeks Pakistani, Hiina ning India vahel ja kõik on sellega rahul. Rwanda kriis, mis kujutas endast kahe Kesk-Aafrika rahva, hutude ja tutside ohvriterohket sõda, on samuti tänapäevaks lõppenud. See-eest kõik kriisid pole siiani lahenust leidnud. Somaalia kriis, mille põhjustasid hõimudevahelised probleemid, ei ole leidnud edukat lahendust. Maa on vaenutsevate rühmituste käes ning käimas on sõjategevus ja valitsevad näljahädad. Teiseks probleemiks on Põhja-Iirimaa, mis on endiselt Suurbritannia koosseisus. Siiski õnnestus 1998. aastal sõlmida rahuleping, kuigi see ei suutnud kaotada vana vaenu ning ärevus säilis pärast leppe jõustumist. Kõige teravamaks on olukord kujunenud Lähis-Idas, kus
1 MS Kriisid enne 1MS 1912-1912 toimuvad 2 Balkani sõda. Kuni 19saj. oli B-ps kuulunud türgi ehk osmanite impeeriumile. 19saj. algas türgi nõrgenemine. 19saj-20saj. alguses vabanes türgi võimu alt kreeka, serbia. Serbial olid tihedad suhted vene riigiga. Serblaste huvi oli, et B-ps tekiks tugev slaavi riik . Türgi nõrgenemist lõikas kasu A-U. A-U sai endale bosnia ja hertsogeina. A-U huvi oli veelgi oma valdusi laiendada. Põhjused * vastuolud maailma suurvõimude vahel * ohu alahindamine- lokaalsõdade ohutus * sõja romantiseerimine * rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine * sõjalise mõtlemise jäikus ( keerulised sõjaplaanid, soov neid realiseerida) Ajend Austria- Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.06.1914 Osapooled Antaat (prantsusmaa, suurbritannia, venemaa) Keskriigid (saksamaa, türgi, bulgaaria, austria-ungari) Sõja piirkonnad Põhiline sõjategevus...
b) Ameerika avastamist 1492. aastal c) 1517. aasta reformatsiooni Saksamaal Keskaja periodiseering: o 4. – 10. sajand – varakeskaeg : Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine o 11. – 14. sajand – kõrgkeskaeg: tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine o 15. – 16. sajand – hiliskeskaeg: kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katoliiklus * feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted) * ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud * katoliiklik külaühiskond * enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud * valitsev majandusviis oli naturaalmajandus Keskaja ruumiline piiritlemine:
tähelepanekud ühiskonnas toimuvale, mis pole aksepteeritavad või on väga suured möödalaskmised. Algasid jälle küüditamised- nimekirjade alusel. 1947 koostasid balti riigid kirja. See sai tuntuks Balti Apelli nime all, selle alusel võttis Euroopa Parlament vastu otsuse, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. 1970.ndatel aastatel ammendusid NSV Liidu võimalused. NSVL majandus püsis eelkõige tänu naftadollaritele. Süvenes tarbe- ja toidukaupade kriisid. Leti-alune-majandus. 7. Iseloomusta ENSV'd perestroika ajal: uus ärkamisaeg, MRPAEG, ERSP, laulev revolutsioon, Balti-kett, IME, 3 suunda iseseisvumiseni,iseseisvus deklaratsioon, eesti taasiseseisvumise väljakuulutamine - NSV Liidu impeeriumi lagunemine, MRPAEG- MRP avalikustamise eesti grupp- räägiti välja MRP- protokollide sisud. 1987. aasta alguses loodi poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei- pöörati tähelepanu eestlase jaoks oluliste
lahendamata majandusprobleeme Tagajärjed. Kestis eelmistest kauem- 5 aastat, uued tootmisviisid võimaldasid kül ltoota, kui dneile polnud tarbijaid, kriis tõi kaasa nälja ja suure tööpuuduse, muud sotsiaalsed probleemid. Riik pidi rakendama meetmeid , et majandust turgutada. Roosevelt tegi new deali, mis oli Usa majandusele väga kasulik. Suur depressioon USA-s see oli suurem kui eelnevad kriisid, tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, teahsed ja vabrikud seiskusid. Alandati hindu, vähendati tootmist, vallandati- tehti kõik et olukorda päästa. Elanikkonna ostujõud langes kiirelt, kuan polnud tööd, või oli väike palk. Inimesed olid näljas, kuid toitu hävitati.
lahendamata majandusprobleeme Tagajärjed. Kestis eelmistest kauem- 5 aastat, uued tootmisviisid võimaldasid kül ltoota, kui dneile polnud tarbijaid, kriis tõi kaasa nälja ja suure tööpuuduse, muud sotsiaalsed probleemid. Riik pidi rakendama meetmeid , et majandust turgutada. Roosevelt tegi new deali, mis oli Usa majandusele väga kasulik. Suur depressioon USA-s see oli suurem kui eelnevad kriisid, tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, teahsed ja vabrikud seiskusid. Alandati hindu, vähendati tootmist, vallandati- tehti kõik et olukorda päästa. Elanikkonna ostujõud langes kiirelt, kuan polnud tööd, või oli väike palk. Inimesed olid näljas, kuid toitu hävitati.
kriisikommunikatsiooni asjatundja Ilona Leib. Paraku on poliitskandaal, mida osalised üritavad näidata erakondade siseasjana, leidnud kõlapida juba väljaspool Eestit, kuna annetuseskandaali on tõmmatud ka ettevõtjad, küsivad tööandjate keskliidu partnerid välismaal meie tööandjate esindajatelt selgitusi. «Selline vinduv kriis kahjustab oluliselt Eesti mainet, Põhjamaade ettevõtted on siia palju investeerinud ja sellised kriisid, mis jäävad lahendusteta või mis tekitavad küsimusi, panevad neid muretsema,» nentis tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. · Väärtuskasvatuse riiklik õppekava Eelmise sajandi kolmekümnendate aastate lõpus siit ilmast lahkunud saksa filosoof Edmund Husserl leidis, et inimtaju uurimisel maksab asetada kõik tajuvälised küsimused sulgudesse. Selle juures, kuidas inimene näeb tooli, ei oma mingit tähtsust
Euroopa Kontsert 1815-1853 esimene rv org. Kes tegeles euroopa kontsultatsioonipoliitikaga (Venemaa, Preisimaa, Austria-Ungari, Inglismaa, Prantsusmaa) I Maailmasõda: 28.07.1914-11.11.1918 Loodi Rahvaste Liit, mis kukus läbi, kuna puudusid mehhanismid karistamiseks. *suur depressioon, euroopa natsionalismis tõus ja Jaapani imperalism II Maailmasõda: 01.09.1939-02.09.1945 Jalta ja Potsdami konverents. Uus Euroopa kaart. Külm sõda ja kolm maailma- euroopa koostöö, euro-atlandi partnerlus. Kriisid. TEOORIAD: Realism, libealism, Marksism, Neoteooriad Realism- kesksed riigid, sõjaline võimekus on väga oluline, inimloomuses on saada võimu. Riigid käituvad ratsinaalselt. Idealism- Briand-Kellogg, Rahvasteliit. Inimloomuso on hea, vaja RV õigust ja koostööd, saab ilma sõjata. Demokraatia ja kesklassi olulisus. Liberalism- inimloomus on hea, koostöö on võimalik, demokraatia olulisus, kaubanduse arendamine ja olulisus.
Lageda eesti asunduses õnnestus haigusele lõpuks piir panna. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele, kust viis tee üsna pea jällegi Tartusse raskele maooperatsioonile, mille õnnestumise tõenäosust peeti imeväikeseks. Imekombel kaks korda surmasuust pääsenud kirjanik jäi pärast lõikust mitmeks aastaks Koitjärvele, kus nii isiklikus elus kui ühiskonnas (I Maailmasõda) toimunud murrangud kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised
ja NSVL) Võidurelvastumine- ületrumpamine, algul USA liider , hiljem NSVL tegi vahe tagasi. Võimu kehtestamine 3 maailma riikides-pidev propaganda ja pähemäärimine. Sõjalise koostöö organisatsioonid- NATO loomine, Euroopa koostöövõime paranemine, NSVL hirm. 1950 a olid pinged teravamad: mõlemad riigid tuumariigid, oli loodud NATO ,mis andis lääneriikidele kaitse. Peale Stalini surma pinged leevenesid , aga suhteid jahendas erinevad kriisid ja ideoloogiline võitlus. Trumani doktriiniga ja Marshalli plaaniga taheti Euroopa USA mõju alla saada , teha sõltuvaks . Saksamaa jagati NSVL,USA, PRM ja ING vahel okupatsioonitsoonideks. NSVL tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord, lääne tsoonis aga juurutati demokraatiat. Berliini blokaad- NSVL tahtis seda linna endaga liita, sellega nägid aga lääneriigid et Stalin ihkab üha rohkem , teda ei ole enam võimalik rahustada. Sellega algas külm sõda.
II maailmasõja tagajärjed võrdluses I maailmasõjaga /tabel vihikus/ POLIITILINE KAART VÕITJA / KAOTAJA SKS. KAOTUSED RAHVAORG. Pärast 1MS Lagunes Saksamaa,Türgi, *võitjadUSA, UK, Kaotab territooriume, Rahvaste Liit AustriaUngari, Eesti vabanes. Prantsusmaa. kolooniaid, sõjaväe, maksab *kaotajad Saksamaa, preparatsioone. Venemaa. Pärast 2MS Saksamaa lagunes, NSVL *VõitjadUSA, NSVL Kaotas territoorimi, ei tohi ÜRO, IMF, IBRD suurenes, Soome ja blakan *Kaotajad Saksamaa, Itaalia, relvastuda väikeste kaotustega. Eesti Soome , Jaapan pole vaba. külm sõda, ajastu, vahendid NÄITED Berliini blokaadiga algas kommunistliku ja läänemaailma pikaajaline vastasseis, mida hakati nimetama külmaks sõjaks, kuna tuumarelvade kasutuselevõtt sundis mõlemaid po...
tegevus. Sotsiaalpedagoogika aitab inimesel sotsiaalselt rahuldaval tasemel ühiskonnas elada. Sotsiaalpedagoogika kui omaette distsipliin. J. Hämäläinen oma raamatus Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse kirjutab, et sotsiaal- pedagoogiline mõtteviis ja tegevus on tekkinud selleks, et ennetada ja leevendada sotsiaalset tõrjutust ja teisi sotsiaalseid probleeme pedagoogiliste vahenditega. Sotsiaalset tõrjutust süvendavad ühiskondlikud muutused ja kriisid: neist tekivad vaesus, madal haridustase, töötus, valikuvõimaluste puudumine. Nende probleemide tulemuseks on ühiskonna pakutud toest ja hüvedest ilmajäämine ja mõttetusetunne. J. Pestalozzi(1746-1827) käsitles kasvatust ühiskondliku ehk sotsiaalse kasvatusena, mis peab aitama ka kehvematel end ise ära elatada, ja kus keegi ei tohiks oma saatuse suhtes passiivseks jääda. „Olud kujundavad inimest, aga ka inimene võib ise oma olusid kujundada“. J
Riigiorganid asendati keskvõimu juhtidega. Majandus võeti riigi kontrolli alla- kehtestati 4-aasta plaanid. Kehtis ainuparteisüsteem. Riigis toimunu range kontroll. Suur rõhk sõjatehastele, rajati teid. Tööpuuduse likvideerimine. 6. Suur ülemaailmne majanduskriis (1929-1933): eeldused, põhjused ja tagajärjed. Eeldused Põhjused Tagajärjed Esimesed kriisid Ületootmine. Tööpuudus. põllumajanduses. Vale majandamine. Nälg ja New Yorgi börsi Valitsuste vead. rahulolematus. paanika, kus Keskklass vaesus. müüdi Inimesed väärtpaberit kaotasid kodud ja võileivahinnaga
pingeliseks) Referaat on jagatud peatükkideks erinevate kriisikollete kaupa. Viited on teksti lisatud kasutades kasutatud allikate nimekirjas olevat numeratsiooni. Eesti keele õigekeelsus sõnaraamat annab sõna "kriis" tähenduseks raske olukorra, järsu häire, puuduse või nappuse. Meditsiinis tähendab sõna "kriis" ohtlikku olukorda. On olemas väga erinevaid kriisi liike. Valitsuskriis, majanduskriis, energiakriis, poliitilised kriisid, sõjalised kriisid jne. Selles töös keskendun ma kriisidele, mis on põhjustanud sõjalise konflikti ja relvastatud jõudude kokkupõrkeid ning sõdu. Kriiside tekkeks võib olla erinevaid põhjuseid. Põhjus võib olla majanduslik. Näiteks üks riik ründab teist mingi maavara või muu saaduse omandamiseks või sisepoliitiline näiteks riigis üritatakse kukutada võimul olevat valitsust sõjalisi meetmeid kasutades. Kriisikoldeks nimetatakse mõnda maailma piirkonda või ala haaranud
Oldi nõus, et Lääne-Berliin ei 4. GERi demokraatlik vabariik (mis (SLV) kuulu kellelegi oli tegelikkuses kommunistlik ja vene võimu all) (SDV) LÄÄNE TSOON SARNASUSED NÕUKOGUDE TSOON 5. Eraldi rahareform 5. Lääne-Berliini blokaad KÜLMA SÕJA KRIISID 1. KOHT 2. AEG 3. OSALEJAD ( 2 riiki + toetajad) 4. PÕHJUSED 5. SISULISED TULEMUSED Korea sõda 1. Korea poolsaar 2. 1950. juuni -1953 3. Põhja-Korea ( NSVL ja HIINA toetus) Lõuna-Korea (USA ja ÜRO toetus) 4. Liita Põhja-Korea ja Lõuna-Korea, taheti (NSVL + HIINA rohkem mõjuvõimu Aasias) 5. Tekkis 2 riiki, mõlemad peavad endid võitjaks, sisuliselt mõttetu ja tulemusteta sõda, nn. ka ,,unustatud sõda"
Integratsioon ja kaasamine Individulisatsioon Refleksiivsus Väärtuste õpetamine ei toimu enam ühes kohas. Väärtuste ja normide õppimine on individuaalne. Iga indiviid konstrueeirb pidevalt oma identiteeti. Integratsioon annab juurdepääsu ressurssidele, annab võimaluse kujundada indentiteeti. 6 Tekivad sotsiaalsed probleemid (indiviidil on kalduvus teatud sotsiaalsete probleemidega kaasa minna), sotsiaalsed kriisid mõjutavad enda individuaalsed kriise. Sotsiaalsed kriisid. Vastutus oma õppimise eest elukestvalt Oma vastutus arendada mina tähendusrikkust ja enesehinnangut Indivduaalne õppimine kollektiivsetes kogukondades Oma vastutus arendada oma identiteeti, sotsiaalseid suhteid ja võrgustikku Pidev refleksioon oma situatsioonide (minevik-olevik-tulevik) üle Sotsiaalne ja võimekas mobiilsus
(demokraatlik riik!) (totalitaarne diktatuur!) + lääneriigid + sotsialistlikud riigid NB! Külm sõda on vastasseis, pingeseisund riikide vahel, mis ähvardab üle kasvada tegelikuks sõjaks. Külmal sõjal on mitmesuguseid vorme: · ideoloogiline võitlus/vastasseis · kultuuriline võitlus/vastasseis · majanduslik võitlus/vastasseis · võidurelvastumine · piirkondlikud konfliktid · kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946 Fultonis, kus vastuoludest räägit, vt õpikus lk 8i) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947. NB
Merily Viibur LOLITA LEMPICKA REFERAAT Õppeaines: RÕIVA-JA TEKSTIILTOODETE AJALUGU Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: KRR 11/21 Juhendaja: lektor L.Koldmets Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Lolita Lempicka on tegelikult Josiane Maryse Pividali varjunimi. Oma tegevust alustas ta kostüümide valmistamisega, kuid nüüdseks on ta tuntud just tänu oma imelistele parfüümidele, mis on võitnud ka auhindu. Kui otsisin materjali tema rõiva loomingu kohta siis seda ma põhimõtteliselt ei leidnudki, enamus, mis leidsin olid vintag ning mõningad andmed, et ta ka 2001 aastal on rõivaloomingut teinud, kuid ka ainuüksi nende mõne riideeseme kohta, mille pilte mul õnnestus leida võib öelda, et tegemist on väga andeka naisega, kelle riideesemed on väga erilised just detailide poolest ning kui vaadata ka tema lõhnade välimust, siis ka need kutsuvad inimesi...
Ajaloo kontrolltöö Õp lk 64-87. 1. Mõisted. 1) Vabadussõda Eesti võitlus Venemaa ja Landeswehri vastu aastatel 1918-1920. 2) Landeswehri sõda Eesti võitlus baltisakslaste vastu aastal 1919. 3) Riigivanem isik, kes juhtis riigikogu poolt ametisse määratud valitsuse tegevust. Tegeles nii peaministri kui ka presidendina. 4) Eesti Vabadussõjalaste Keskliit suurim poliitiline liikumine Eestis, mis algselt koondas Vabadussõja veterane. Nõudis põhiseaduse muutmist. 5) Vaikiv ajastu ajastu, mil Riigikogu oli vaikivas olekus(autoritaarne riigikord). Tööl ei käidud, palka saadi. Algas 12 märts 1934, kui Päts ja Laidoner korraldasid riigipöörde. 6) Maareform olulisim ümberkorraldus majanduse alal, mõisnike maavaldused riigistati ja jagati soovi...
· ,,Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega" Clausewitz · Külmsõda Rahvusvaheline julgeolek 20.sajandil Rahvasteliit(1919)järeltulija ÜRO (1946) Kollektiivne kaitse NATO VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon)- Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis- poliitiline organisatsioon 20. Sajandil Uue maailmasõja ärahoidmine põhines tuumarelvaheidutusel- Kuuba kriis 1962, relvastuskontroll 1967 Unipolaarsus-USA >> tänapäeval unipolaarseks tõusmas Hiina, mujal kriisid Tänapäeva julgeolek: julgeolekukoostöö, rahuoperatsioonid, terrorismivastane liikumine jne ühisel eesmärgil. Organisatsioonid:NATO,ÜRO,EL,ESDP,OSCE Mõisted: rahuvalve, rahuoperatsioonid ,tahtekoalitsioonid (nt Iraak, Ameerika loodud tahtekoalitsioon) Relvakonfliktide ja sõdade põhitunnused: 1)ulatus lokaalne (nt: korea või balkani ) või globaalne 2)kasutatav relvastus (nt. tuumarelv ) 3)taktikalis-operatsiooniline iseloom (õhumere või maaoperatsioonid nt.)
LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Kristlus sai alguse ca 2000 a. tagasi Palestiinas. Nimetuse sai rajaja Jeesus kristuse järgi. Kristluse algusaegadel oli palju erinevaid kristluse vorme. Sisemised kriisid olid eriti teravad teisel sajandil, kui oluline oli kristlik õpetus nimega gnostitsism. Gnostikute jaoks oli tähtis dualism. Hea ja kuri. Keha on paha. See tuli lämmatada. Oli ka teise äärmusesse jõudvaid rühmi. Need kriisid ületatakse ja lepitakse kokku kindlates kristlikes normides. Rooma riigi ja kiriku kokkupõrge sai alguse Jumalariigi ja maapelase riigi vastuseisust ja küsimusest keisrile annetamise suhtes. Kristlased ei tunnistanud ka keisri jumalikkust. Algab kristlaste tagakiusamine. Traianus 112. a. enda kristlaseks tunnistamine on karistatav surmanuhtlusega. Suuremat tagajärge sellel ei olnud. Kristlasi kiusasid taga eeskätt inimesed, mitte riik. Kristlaste populaarsus süvenes.
revolutsiooni ajal (ümberkorraldused, "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", vabariigi väljakuulutamine), mida tõi Prantsusmaale jakobiinide valitsemisaeg, milline sündmus lõpetas revolutsiooni, kuidas suhtusid Prantsuse revolutsiooni teised Euroopa riigid (miks nii?), revolutsiooni tähtsus ja tagajärjed ,Louis XVI ja Robespierre´i osa revolutsioonis. Prantsusmaad valitseti 18.saj lõpul ühiskondlikud, poliitilised, rahanduslikud ja majanduslikud kriisid, mille järel kutsuti kokku generaalstaadid (seisuste esinduskogu). Ent sela tekkisid samuti vastuolud. Ka rahvas muutus rahutuks ja 1789. Aastal vallutati Bastile'i kindlus, millega sai alguse revolutsioon. Revolutsiooni ajal kaotati seisusliku õigused, talupojad vabanesid teotööst, kaotati aadliseisus. Võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning see oli hiljem eeskujuks paljudele teistele riikidele
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1.Külm sõda -- mida tähendab? Tegemist oli maailmavaadete kokkupõrkega, kus vastamisi seisid kaks süsteemi: demokraat- lik ja totalitaarne (kommunistlik,juhtis NSV Liit). Kuigi otsest relvakonflikti USA või teiste lää- neriikide ja Nõukogude Liidu vahel ei toimunud, oli mõlema poole lõppeesmärk vastasleeri allutamine ning selleks kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Külmaks sõjaks nimetatakse otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliiti- lise ja luuretegevuse üksteise vastu. 2. Raudne eesriie Läänemaailma mõju piiramine idabloki riikides. Oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest erinevate abinõudega,nagu piiride hermaatiline sul- geminee, vaba teabevoolu takistamine, salapolitsei kontroll, tsensuur. Oli Külma sõja saavu- tus. 3. Berliini blokaad 24.06.1948 - 12.05.1949 suurimaid rahvusvahe...
keelt o Soome Sotsialistid: töölised. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Riikide liidud 1882 kolmikliit · Saksamaa · Austria-Ungari · Itaalia Juhtiv riik saksamaa. Austria-Ungari sisemiselt ebakindel. Itaalia nõrgim lüli. Antant · 1893 loodi Vene-prantsuse liit · 1904 loodi Prantsuse-Inglise liit (Entente cordiale)(südamlik kokkuleppe) · 1907 liidi Vene-Inglise liit Rahvusvahelised kriisid · 1905 I Maroko kriis · Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle. · Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega · Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumisega 1908 Bosnia kriis · 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia · Venemaa ja Serbia olid selle vastu · Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 II Maroko kriis · Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos
Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Vaimne tervis, kui vaimne heaolu.............................................................4 Stress ja sellega toimetulek.......................................................................5 Kriis inimeses endas..................................................................................7 Ristsõna.....................................................................................................8 Sissejuhatus Elu on rikas erinevate muutuste poolest. Eriti sagedasti kogevad muutusi noored inimesed, saades rohkelt uusi kogemusi. Enesetunne, mis meil nende muutuste käigus on, sõltub suuresti sellest, kui kiiresti me suudame erinevate muutustega harjuda. Samuti sellest, millises keskkonnas me elame ja kasvame, millised on meie suhted, kui palju toe...
kiusamist ja norimist, kuigi lapsed on väga otsekohesed ja ei filtreeri veel oma peas, kui palju valu võivad nende sõnad kellelegi teha. Laste psühhosotsiaalset arengut kirjeldaksin Eriksoni teooria üldpõhimõtetel. Tema teooria põhineb suuresti praktikal. Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida. Järgmiseks toon välja Eriksoni järgi psühhosotsiaalse arengu astmed: 1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a). Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailma vastu.
võimsamaid relvi. Ühendriikidel oli tuumapomm. 4. Nn väikesed sõjad – sekkumine kohalikesse konfliktidesse, kus USA ja NSV Liit ei sõdinud omavahel aga läbi teiste riikide sõdisid ( neid toetades jne ) 5. Spionaaz 6. Kultuuride vastasseis 7. Majanduslik võitlus 8. Võidujooks kosmoses 9. Rivaliteet spordis – kasutati palju dopingut, et saada paremaid tulemusi. 4. Külma sõja kriisid – oskad kirjeldada ning analüüsida. Berliini blokaad – 1948. Nõukogude liit lõikas Lääne-Berlini ära välismaailmast ( elektrist, kütusest, toiduainetest) lootes nii linna endaga liita. USA suutis neid siiski varustada ja NSV Liit sunniti blokaadi lõpetama. See oli külma sõja algus. Ungari 1956 meeldeavaldus poola toetuseks, mis kasvas üle vastuhakuks. See toimus rahva ja politsei/julgeolekuüksuste vahel. Sellega aga ei suudetud toime tulla ja NSV Liidule tehti järeleandmisi
säästva kasutamise ning selle kaitsega. Subjektiivne oht – oht on see, mida ohuna tajutakse. Lähtudes Eesti julgeolekupoliitika alustest (2010), võib välja tuua sellised globaalset julgeolekukeskkonda mõjutavad ohud: lääneriikide osatähtsuse vähenemine maailmamajanduses ja -poliitikas; inforuumide manipuleerimine, mis võib põhjustada mõnede sotsiaalsete gruppide radikaliseerumist; kohalikud ja regionaalsed kriisid, mis võivad levida oma piirkonnast väljapoole; autoritaarsed riigid, mis piiravad oma kodanike põhiõigusi; loodusressursside nappus ja looduskatastroofid; valitsemisvõimetud riigid, mis võimaldavad toimida terroriorganisatsioonidel või põhjustavad väljarännet; majanduskonjunktuuri halvenemine, mis võib tekitada poliitilist ja sotsiaalset ebastabiilsust; energiaressursside nappus;
Ta tühistas mitmed Beria uuendused, kuid siiski sai ta aru, et alternatiivi pole. Hrustsovi võimuletõus 1956. aastal Kommunistliku partei sisese võimuvõitluse käigus asus Hrustsov koos liitlastega partei KK-s 1956. aastal konkurente kõrvaldama, kasutades ära nonde Stalini-aegseid kuritegusid. Ta kuulutas avalikult Stalini isikukultusest ning alustas Stalini aegse kommunistliku partei juhtide paljastamist ja vangilaagritesse paigutatud inimeste vabastamist. 3. Kriisid (põhjused, tulemused, toetajad, tagajärjed) Korea sõda- 1950. a. Juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna- Koreale kallale ja vallutades suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO julgeoleku nõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks, see läks läbi ja ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. Toetajad: NSV Liit ja Hiina Tagajärjed: NSV Liidu autoriteet Euroopas ja Aasias vähenes. Maailma jaoks vajus Korea sõda unustusse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
