Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamine kontrolltööks (2)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugused muutused toimusid Euroopa poliitilisel kaardil II maailmasõja järel?
  • Mida nimetatakse Külmaks sõjaks milles see väljendus?
  • Mis on pingelõdvendus ja milles see väljendus?

Lõik failist

Kordamine ajaloo kontrolltööks 4.märts Tuuli Varik

Ajaloo
kordamisküsimused



  • Missugused muutused toimusid Euroopa poliitilisel kaardil II maailmasõja järel? (vt. Õp lk 7 kaart)

  • Mida nimetatakse Külmaks sõjaks, milles see väljendus?
    Külm sõda –
    Lääneriikide ja NSVL -i vastusseisu II maailmasõja järgsel perioodil
    Väljendus:
    - võidurelvastumises ( nt. Tuumarelvad)
    - vastasseis Euroopas ( nt. Berliini kriis)
    - võitlus kolmanda maailma pärast (nt. Afganistani sõda, Kuuba kriis)
  • Rahvusvahelised kriisid ja konfliktikolded 1950 – 1980?
    Korea Sõda 1950 – 1953
    Ühel pool Põhja-Korea, HRV, NSVL ; teisel pool Lõuna-Korea, ÜRO.
    Korea jäi jagatuks: Põhja- Koreas olid võimul kommunistid , LK sai demokraatlikuks riigiks.
    Berliini kriis 1958 – 1961
    NSVL nõudis Lääneriikide vägede väljaviimist Lääne-Berliinist ning kui nad keeldusid, ümbritseti Lääne- Berliin 1961. aastal põgenike takistamiseks müüriga.
    Kuuba e. Kariibi kriis 1962
    Kuubale toodi NSVL tuumaraketid, USA kehtestas Kuuba suhtes sõjalise blokaadi. Läbirääkimiste tulemusel likvideeris NSVL oma sõjaväebaasi Kuubal. USA tunnistas Kuuba puutumatust ning tõi välja oma tuumaraketid Türgi territooriumilt .
    Vietnami sõda 1964 – 1973
    USA toetas Lõuna-Vietnamit võitluses Põhja-Vietnami ja kommunistide vastu. Kui USA sõjast väljus, võitsid kommunistid ja Vietnam ühendati nende võimu alla.
    Afganistani sõda 1979 – 1989
    NSVL sekkus Afganistani kodusõtta ning üritas kehtestada Nõukogude võimu.
    Lähis – Ida pingekolle
    1948.
    aastal kuulutasid juudid välja Iisraeli riigi, mis põhjustas Araabiamaades vastuseisu ja sõdu.
    1949 loodi Põhja-Atlandi lepinguorganisatsioon ehk NATO , Lääneriikide sõjaliseks ja poliitiliseks koostööks.
    1955 loodi Varssavi lepinguorganisatsioon, NSVL-i ja Ida-Euroopa sotsialistlike riikide sõjaliseks ja poliitiliseks koostööks.
  • Mis on pingelõdvendus ja milles see väljendus?
    Pingelõdvendus –
    Kommunistlike riikide ja Lääneriikide suhete parandamine
    Väljendus – NSVL, USA ja Suurbritannia tuumakatsetuste keelustamise leping. ( Pole lubatud: atmosfääris, kosmos , vee all; lubatuks ainult maalaused katsetused)
  • Nimeta heaolu ühiskonna tunnused!
    - kõrge elatustase
    - sotsiaalse turvalisuse kasv
    - arenenud riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu – ja sotsiaalsüsteem
    - toetus- ja abirahade kehtestamine
    - madal tööpuudus
  • Nimeta USA
    a) välispoliitilsed suunad:
    - Pidurdada kommunismi levikut, andes ohustatud riikidele sõjalist ja majanduslikku abi
    - Domino teooria, st. kommunistid tuli peatada Aasias
    - 1960 alates paindlik reageerimine st. kommunistidele tuleb anda vastulöök pidades kohalikke sõdu
    - 1970 aastail paranesid USA suhted NSVL-iga st. Pingelõdvendus
    - 1980- I poolaastal teravnes vastasseis NSVL-iga, tehti suuri sõjalisi kulutusi
    b) sisepoliitilsed probleemid:
    - hirm kommunismi levimise ees viis makartismini st. Vasakpoolsete ja liberaalsete ühiskonna tegelaste tagakiusmiseni 1950. aastate algul
    - mustanahaliste võitlus võrdsete õiguste eest 1960 aastail, mida juhtis M.L. King
  • Nimeta Saksamaa lõhenemise põhjused!
    - Külmsõda
    - Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks
    - Berliini blokaad
  • Nimeta sotsiaalse turumajanduse tunnused!
    - tugev sotsiaalpoliitika
    - eraettevõtlus
    - suured maksud
    - raha stabiilsus
    - avatud turg
  • Iseloomusta Jaapani sise-ning välispoliitikat ja majandust II maailmasõja järel!
    1951. aastal sõlmisid Jaapan ja USA San Franisco rahulepingu, mille tulemusel Jaapan vabanes USA okupatsioonist.
    Rahuleping jäi sõlmimata NSVL-iga kuna Jaapan ei tunnistanud Kuriiki saarte ja Lõuna-Sahhalini okupeerimist NSVL-i poolt. USA-ga sõlmis Jaapan 1951. a julgeolekupakti, mille järgi paiknevad Jaapani territooriumil USA sõjaväebaasid.
    1946. a põhiseadus kehtestas Jaapanis parlamentaarse monarhia .
    Kiire majandusarengu põhjused:
    - uusimate masinate kasutusele võtt
    - rohket toorainet nõudvate tootmiste piiramine
    - kaubandushuvide kaitse riigi poolt
    - taskukohane hind
    - tugev töö – distsipliin
    - varustuse tootmine USA-le
    - väikesed kaitsekulutused
  • Põhjamaade välispoliitika ja majandus II maailmasõja järel?

    Riik
    Välispoliitika
    Majandus
    Rootsi
    - Põhjamaade nõukogu
    - 1995.a liitumine EL-iga
    - arenenud tööstusriik
    - eksport kaupade tootmine
    Norra
    - NATO liige
    - Põhjamaade nõukogu
    - kalandus
    - nafta ja gaasi ammutamine Põhjamerest
    Soome
    - Põhjamaade nõukogu
    - 1990 ndatel hakati lähenema EL-ile ja lääneriikidele
    - 1995 liitumine EL-iga
    - sõjamaksude maksmine NSVL-le
    - põllumajandus, tööstus
    Taani
    - NATO liige
    - Põhjamaade nõukogu
    - EL-i liige 1973 aastas
    - põllumajandus
    Island
    - NATO liige
    - Põhjamaade nõukogu
    - kalandus
  • Iseloomusta Soome sise-ja välispoliitikat ning majandust II maailmasõja järel!

    Valdkond
    Iseloomustus
    Tööstus
    - Sõjahüvitiste maksmine NSVL-ile tööstuskaupadega
    - Soome turg orienteerus ümber Ida turule
    - kiire linnastumine
    - Pärast NSVL-i kokkuvarisemist orienteeruti Lääne turule
    Sisepoliitika
    - Demokraatlik kord
    - Presidendi suurvõim
    - Seadusandlik võim parlament ehk Eduskund
    - Mitmeparteilisus
    Välispoliitika
    - Head suhted NSVL-iga, välispoliitiline sõltuvus
    - Organisatsioonidesse kuulumine: ÜRO, Põhjamaade Nõukogu, EL
  • Mõisted:
    Trumani doktriin
    Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui välissurve vastu
    Marshalli plaan –
    Euroopa taastamine USA ulatusliku abiga 1947 a.
    Hallesteini doktriin –
    Saksamaa liitvabariik on ainus Saksa riik ning ainus saksa rahva esindaja
    NATO -
    ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja – Atlandi lepinguga. Et koos olla tugev poliitiline ja sõjaline pksus, abistada liikmeid.
    ÜRO -
    on 1945.aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine.
    Varssavi lepinguorganisatsioon –
    organisatsioon, mis loodi NSVL-i ja Ida-Euroopa sõjaliseks ja poliitiliseks koostööks.

    3

  • Kordamine kontrolltööks #1 Kordamine kontrolltööks #2 Kordamine kontrolltööks #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 133 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Laura200 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    docx

    MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMA SÕDA

    AJALUGU MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMA SÕDA Trumani doktriin ­ USA seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ehk et takistada kommunismi levikut. Marshalli plaan - USA toetab majanduslikult Euroopa lagunenud riike, et Euroopa riikide majandust taastada. Berliini blokaad (1948 ­ 1949) ­ Nõukogudeblokaad blokeeris maismaaühenduse Lääne- Berliiniga (õhusild tehti). Raudne eesriie - Ida-riigid üritasid Läänemõju nendes maades piirata e. nad nn eraldati muust maailmast. Külmsõda ­ Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nad üritasid üksteist üle trumbata relvade tootmises, majanduse arendamises, kultuuri- ja teaduselus jne. Võidurelvastumine - USA ja NSV hakkasid omavahel võitlema, kumb toodab paremaid ja rohkem relvasid. Lõpuks viis see selleni, et tummalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri ja nendega oleks saan

    Ajalugu
    thumbnail
    15
    doc

    Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

    1930ndate aastate rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandzuuriasse. Kuna Hiina

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    NSVL, külm sõda

    1) Külma sõja algus, rahvusvahelised suhted peale II maailmasõda (kahepooluselise maailma kujunemine, lääne ja ida mõisted, külma sõja mõiste ja avaldumisvormid, osapooled, organisatsioonid) Lääs: Lääne-Euroopa demokraatlikud riigid ja USA. Ida: NSVL( tahtis mõjusfääri laiendada) Külm sõda- sõjalist tegevust pole, kuid tahetakse üksteisest paremad olla ning tekib mitu kriisi. Külma sõja vahendid: vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside valla päästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine. NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949, sõjaline organisatsioon võitlemaks kommunismi ja NSVL-i vastu. ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 1945, rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inimõigusküsimused. VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, 1949, vastukaaluks Marshalli plaanile. VLO- Varssavi lepingu organisatsioon, 1955, NSVL-i ja Ida-

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Lähiajalugu II

    Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin ­ 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan ­ 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. 1948. juunis algas Berliinig blokaad. NSVL lõikas Lääne-Berliini ära elektrist, toidust jne., et neid seeläbi endaga liita. 324 päeva piiramist. Avaliku külma sõja algus: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. Majan

    Ajalugu
    thumbnail
    12
    docx

    Külm-sõda

    KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitla

    Ajalugu
    thumbnail
    18
    docx

    Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

    LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pool

    Ajalugu
    thumbnail
    10
    docx

    Külm sõda - mõisteid

    1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise 1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74. 1974 – Gerald Ford, ilmetu president 1977 – Jimmy Carter

    Ajalugu
    thumbnail
    30
    docx

    II MS ja Külm sõda

    KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused  Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse  Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad  Albaania sai taasiseseisvaks  Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse  Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde  Island iseseisvus  NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad P

    Ajalugu




    Kommentaarid (2)

    K515 profiilipilt
    K515: probleemid avamisega.
    22:11 04-03-2009
    hellumina profiilipilt
    helena reinaru: aitas küll
    12:06 31-05-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun