,,Kungla mehed" analüüs 1. Millisele kahele tähtsale ajakirjanduse ülesandele viitab A.Lobjakas? Too 2 näidet tekstist. Kolumnist Ahto Lobjakas viitab oma arvamusartiklis ,,Kungla mehed" kahele põhilisele ajakirjanduse ülesandele. Esimene ülesanne on kriitika valitsuse tegevuse üle. Artikli lõigust ,,Ajakirjandus on poliitika sanitar ega saagi tänapäeva Eestis suurt midagi muud olla" on selgesti näha, et Ahto Lobjakas vahendab ajakirjanduse põhifunktsiooni. Teiseks ülesandeks on avalikkuse loomine. Sellele ülesandele on viidatud lõigus ,,Karmid küsimused on õigustatud ja selgus ühiskonna jaoks vajalik kui arstirohi.". Sellega tahab artikli autor lugejateni tuua pildi ühiskonnast ning seega informeeritaksegi lugejat olukorrast, mis hetkel poliitikas valitseb ning kujundatakse avalikku arvamust sisepoliitika olukorrast Eestist. (87 sõna) 2. 5 probleemi, mis tuleb lahendada Eesti poliitikutel, et meie ...
Arenevate riikide välislaenamine võib seega olla kasumlik mõlemale poolele Kapitali sissevoolu liigitus. Laenuga finantseerimine - Võlakirjad, pangalaenud ja ametlik laenamine Aktsiakapitaliga finantseerimine -Otseinvesteeringud ja aktsiate soetamine portfelliinvesteeringuna Valuutakriiside tekkepõhjused. Jooksevkonto puudujäägist tulenevad kriisid: · Riigi vahetuskurss on juba algselt valesti määratud · Kohalik inflatsioon on muutnud hinnad rahvusvahelisel turul konkurentsivõimetuks · Konkureerivates riikides on toimunud valuuta devalveerumine (nt. Tai 1997) Varade ja kohustuste tähtajalisest tasakaalustamatusest tulenevad kriisid: · Riigi lühiajalised välisvaluutakohustused ületavad välisvaluutareserve · Riik on ajutiselt ebalikviidne, kuna puuduvad vahendid kohustuste kohe täitmiseks
Korea sõda Korea poolsaar asub Kaug-Idas, Hiina ja Jaapani vahel. Ühise Korea lõhenemine kaheks, Põhja- ja Lõuna-Koreaks, sai alguse juba Teise maailmasõja lõpus, kui 1945. aastal vabastasid Nõukogude Liidu väed Jaapani poolt okupeeritud Korea põhjaosa ning USA väed poolsaare lõunaosa. Korea jagati kaheks mööda 38. paralleeli. Külma sõja ajal puhkesid mitmetes piirkondades sõjalised kokkupõrked ja poliitlised kriisid, mis oleksid võinud kasvada ka suureks ilmasõjaks. 1950. aastate algul toimus ka Korea sõda, kus hukkus ligi 3 miljonit inimest ning mis peeti ikkagi tulemusteta. Sõda algas 1950. aasta 25. juulil, kui 135 000 sõdurist koosnev Põhja-Korea vägi ületas 38. paralleeli. Kuna väed olid Nõukogude Liidult sõjalist abi saanud, oli Põhja-Korea rünnakus väga edukas. Põhja pool kasutas kiirelt võimalust pealetungiks, sest suur osa Lõuna-Korea vägedest oli tol hetkel puhkusel. Mõne
alatasa inimõiguste rikkumine. Tolerantsust saavutada absoluutselt kõigis maailma riikides ja eri rahvaste vahel on praktiliselt võimatu. Senikaua kui isegi arenenud riigid ei ole võimelised oma ühiskonnas sallivust tagama, siis veel vähem saaks loota arenenud riikide olukorra paranemisele. Riigijuhid võiksid rohkem rõhku panna sellele, kuidas jõuda positiivsete ja rahumeelsete tulemusteni tolerantsust puudutavate probleemide lahkamisel. Sõjad ja kriisid ei ole kunagi olnud lahendus, seega peaks igaüks mõtlema laiemalt kuidas käitud teistega, käitutakse ka sinuga.
Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele, kust viis tee üsna pea jällegi Tartusse raskele maooperatsioonile, mille õnnestumise tõenäosust peeti imeväikeseks. Imekombel kaks korda surmasuust pääsenud kirjanik jäi pärast lõikust mitmeks aastaks Koitjärvele, kus nii isiklikus elus kui ühiskonnas (I Maailmasõda) toimunud murrangud kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta ToomKuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega
Terav vastasseis Serbiaga. *I Balkani Sõda 1912 kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro nõrgestatud Türgile sõja, Türgi kaotas enamiku valdustest Balkani poolsaarel. *II Balkani Sõda - 1913 ründasid Serbia, Makedoonia, Türgi, Kreeka ja Rumeenia Bulgaaria alasid(A-U, Saksa toetus), mis võitnud Türgilt I BalSõjas *I Maroko kriis (1905-1906) Saksa püüdis pidurdada Pr ekspansiooni Marok *II Maroko kriis (1911) Prantsusmaa okupeeris Fesi, Maroko kriisid teravdasid I maailmasõja eelseid suurriikidevahelisi vastuolusid. Nimed *Nikolai II Vene viimane keiser/loobus troonist/lõpetas Romanovite dünastia *Clemenceau Prantsusmaa peaminister, soovis, et purustatud Saksamaa maksaks maailmasõja aastail tekitatud kõigi kahjude eest. *Dreyfus Juudisoost kindral, süütult süüdi mõistetud spionaazi eest Saksale *Stolõpin Vene peaminister, püüdis maha suruda revolutsiooniliste rühmituste tegevust, viis läbi põllumajandusreformid *F
panna. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele, kust viis tee üsna pea jällegi Tartusse raskele maooperatsioonile, mille õnnestumise tõenäosust peeti imeväikeseks. Imekombel kaks korda surmasuust pääsenud kirjanik jäi pärast lõikust mitmeks aastaks Koitjärvele, kus nii isiklikus elus kui ühiskonnas (I Maailmasõda) toimunud murrangud kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom-Kuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega
Mis saab meie riigist ja tulevikust? Alustan sellest, et olen 12. klassi õpilane, ning seega on mul käsil viimane aasta. Seega pean hoolikalt hakkama edasi mõtlema mis nimelt edasi saab. Aga probleemiks on see, et viimasel ajal on riigis toimunud erinevad kriisid, protestid ja muud inimesi segadusse ajavad sündmused, mis ei pruugi meie riigile üldse hästi mõjuda ja mis raskendavad tuleviku plaanide koostamist. Teatavasti on Eesti alles noor ja iseseisev riik, mis teeb juba suuri tegusid maailmas, toetades raskustes riike ja regioone samal ajal, kui enda elanikud elavad raskustes ja vaatavad seda, kust veel saaks kokku hoida. Vaadates elu läbi töötajate silmade on siin raske leida tööd , mis piisavalt sobib inimese, tema oskuste ja vajadustega
sajandil Wikipeedia andmetel on sõda riikide, rahvaste või muude rühmituste vaheline organiseeritud konflikt, surumaks ühe osapoole tahet, huvisid või ideoloogiat jõuga peale vastas poolele ja põhiliseks edu saavutamiseks on üldjuhul lahing. Kuid kas sõdadeta maailm on 21. sajandil võimalik? Teisest maailmasõjast alates pole möödunud ühtki päeva relvakonfliktita. Alati on olnud riikide vahel erimeelsused, mille tõttu on arenenud mitmed kriisid (näiteks Korea sõda, Suessi kriis või Vietnami sõda). Kohati võib jääda mulje, et inimene ei oskagi enam ennast muul moel väljendada kui ainuüksi vere valamisega. Tänapäeval, 21. sajandil, haaravad sõjad aina rohkem riike endaga kaasa. Agressiivse poliitika jätkumisel ei ole kolmas maailmasõda enam kaugel, ennekõike silmas pidades kõige teravamat vastasseisu läänemaailma ja idamaade vahel, mis väljendub arengumaade poliitikasse sekkumises ning terrorismi levikus.
Eesti julgeolekuriskid Eestil on julgeolekuriske palju, aga nagu on ka teistel riikidel. Peamised riskid Eestis on ebastabiilsus ja rahvusvahelised kriisid. Kuid ohud seisnevad ka teistes eluvaldkondadaes näiteks majanduslikud riskid, keskkonnariskid, kuritegevus, narkomaania, terrorism ja pommirünnakud. Kuid õnneks on seni eesti otseselt kahest viimasest eemale hoidnud, kuid oht on alati. Majanduslikud riskid on arvatavasti ühed suurimad riskid. Sinna alla võib kuuluda ka sõltuvus teistest riikidest. Üks parimaid näiteid on kütus, mille saamiseks peame lihtsalt lootma jääma naftariikidele
aidata riik ja selle kodanikud vaesusest välja. Humanitaarabi andmisel on väga oluline kinni pidada rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtetest: neutraalsus, erapooletus, inimlikkus ja sõltumatus. See tähendab, et humanitaarabi andjad ei tohi lähtuda poliitilistest huvidest, usust, rahvusest, rassist, abi tuleb anda kõigile, kes seda vajavad. Tänapäeval on kahjuks abi neutraalne osutamine muutumas üha keerulisemaks, sest kriisid on omakorda muutunud poliitiliselt väga tundlikuks. Aitäh vaatamast!
Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa kindlustas Saksam. Versailles's paika pandud läänepiiri Briand'i-Kelloggi pakt USA, Prantsusmaa, 15 riiki, hiljem Ei suudetud uut MS ära 48 riiki veel hoida Rahvusvahelised kriisid: Ruhri kriis- Saksamaa tööstuspiirkond okupeeriti, tulemus hüperinflatsioon. Raha kaotas väärtust. Saksamaa majandusele ränk. Passiivne vastupanu (streigid, jne). Euroopas majanduslangus. Nõukogude Liit kasutades eksportida maailmarevolutsiooni-organiseeriti riigipöördekatsed Bulgaarias, Eestis. Maailmamajandus: Dawesi plaan 1924- · hoidmaks ära sõja puhkemist Euroopas · Reparatsioonide suurust vähendati (1 miljard kuldmarka aastas) ja maksmise tähtaegu
Kordamisleht Keskaja algus: 313.a-ristiusu legaliseerimine 330.a-Konstantinoopol nimetatakse uueks pealinnaks. 476.a- lääne Rooma langemine Keskaja lõpp: 1453.a- Bütsantsi langemine 1492.a- Kolumbus avastas Ameerika 1517.a- algab reformatsioon ehk usupuhastuse liikumine. Varakeskaeg: 5.-11.saj. feodaalkorra kujunemine,Frangi riigi lagunemine Kõrgkeskaeg: 11.-13.saj. Püha Rooma keisririik,ristisõjad, katk. Hiliskeskaeg: 14.-15.(16.)saj. Kriisid kirkus ja ühiskonnas. Keskaeg, miks?-sest see on kaht maailmaajaloolist ajastut eraldav paus. Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Chlodovech-ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis, vallutas kogu Gallia,pani aluse Frangi kuningriigile. Karl Martell-Poitiers' lahing, lõi võitmatu väeliigi-raskeratsavägi,(pikem raskem mõõk), oli väga hea strateeg
arengus on selgelt jälgitavad. Moodsaks sai sõna ,, progress" ning seda eitada söendasid vaid kõige lootusetumad konservatiivid, aga ka mõned veidrikud, kel oli prohvetlik ajalootunnetus. Enamik siiski uskus progressi katkematusesse ning selle tulemuste pöördumatusesse. Aastad 1900-1913 olid optimismi võidutsemise aeg. Samas aga kuhjusid maailmas probleemid ja vastuolud, mis olid võimelised purustama elu sujuvat kulgu. b) 1914-1923. Kriisid aeg ja kogu 19.sajandil kujunenud sotsiaalse ning poliitilise süsteemi lagunemise aeg: esimene maailmasõda, revolutsioon Venemaal, revolutsioonilised kriisid Euroopa riikides, rahvuslikud revolutsioonid Aasias, sõjajärgne maailma ümberjagamine, 19.sajandil ja 20.sajandi algul juhtivat osa etendanud impeeriumide lagumine ning uute riikide teke ning uute rahvuste, klasside ja sotsiaalsete rühmade esilekerkimine. c) 1919-1929
1. Millised olid kriiseide ja rahvusvaliste suhete tervnemise põhjused aastatel 1955-85? Külm sõda demokraatlike riikide ja sotsialismileeri vahel jätkus ja tingis lokaalseid konflikte kolmandates riikides. Külm sõda avaldus kõigis vormides majanduses, poliitikas, ideoloogias, sõjamajanduses jne. Kolonialismist vabanenud rahvad otsisid oma kohta maailmas. Pingelõdvendus asendus aeg-ajalt uute külma sõja vormidega algasid poliitilised kriisid maailmas. Ida-Euroopas toimusid vastuhakud kommunistlikult reziimile. 1956. aastal teravnesid taas rahvusvahelised suhted: - Moskva-meelse kommunistliku reziimi vastu suunatud ülestõus Ungaris ja selle mahasurumine NL vägede poolt. - Lähis-Ida uus Araabia-Iisraeli sõda, millesse sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1970. aastal kujunes välja ülemaailmne majanduskriis. Algas kosmose vallutamine. Sotsialismileer jõuab kriisi seisusesse.
Suurbritannia eesmärkideks olid Saksamaa löömine ja Mesopotaamia vallutamine Türgilt. Prantsusmaa tahtis vallutada Saksamaad, Venemaa tahtis võimu Balkanil ja tõrjuda sealt Austria-Ungari ning hiljem sõjaga liitunud Jaapan tahtis vallutada Saksa asumaid ning vallutada osa Hiina alasid. Nagu näha, olid suurriikidel head põhjused sõtta astumiseks ning neil oli motivatsiooni küllaga. Sõda oli ainuke variant neid eesmärke saavutada. Rahvusvahelist olukorda pingestasid ka mitmed kriisid vormiliselt iseseisva Maroko pinnal võitlesid ülemvõimu pärast Prantsusmaa ja Saksamaa. I Maroko kriisi (1903-1906) ajal suutis Maroko säilitada iseseisvuse, kuid Prantsusmaa mõju tõusis. II Maroko kriis (1911) lõppes sellega, kuidas Prantsusmaa saab Maroko endale ning Saksamaa saab osa Kongost. Lisaks kahele Maroko kriisile toimusid ka maailmasõja eelselt Bosnia kriisid. Selle põhjuseks oli Austria-Ungari, Serbia, Venemaa ja Türgi huvide põrkumine ning ka see, et Austria-Ungari
Kestis 1945 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam, Kuuba)), kriisid ja sõjad, raudne eesriie (lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse. Kolmanda maailma (umbes 100 riiki) moodustasid peamiselt arengumaad, kes ei tahtnud liituda ei esimese- ega teise maailmaga, kuigi mõlemad soovisid uusi liitlasi. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) on 1949. aastal moodustatud lääneriikide sõjalis-poliitline liit. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) on 1955
See teostati maapalgalise süsteemiga ( neile meestele maksti kompensatsiooni millegi näol, selle eest et nad ikkagi riskisid eluga) Rootsi suutis sõjanduse vallas maksimaalselt ära kasutada oma piiratud materiaalseid ja inimressursse. Tema oli kuningas, kes tegi Rootsist Euroopa suurriigi, tuginedes eelkõige distsiplineeritud ja ettevalmistatud sõjaväele. 17. saj. alguses oli Euroopa haaratud igasugustest kriisidest ( maj. , sotsiaalsed, poliitilised, usulised) need kriisid elasid ennast välja 30-aastases sõjas, mis tegelt oli mitu sõda. Need toimusid enamasti Saksamaa alal. Esialgu olid peavastasteks katoliiklased ja protestandid. - Tsehhi sõda : Protestandid vs katoliiklik Saksa-Rooma keiser. Protestandid võitsid. - Taani sõda: Võitlus mõjuvõimu pärast Läänemere rannikul.See sõda kasvas üleeuroopaliseks - Rootsi sõda kui Rootsi sõtta astus, kaldus võit protestantide poolele.Neil tugev armee.
õpingud igapäevaeluga ning rakendades oma teadmisi reaalsetes olukordades. Mis aga oleks, kui vaimuinimesed koonduksid ning ühiskonnast eemale tõmbuksid? Kui intelligendid tegeleksid vaid mõistuse arendamisega ning teeksid seda lihtinimeste arvel ning maksumaksjate kulul? Hermann Hesse "Klaaspärlimäng" koondabki kokku vaimuinimesed ning paneb nad elama Kastaaliasse. Kastaalia on välismaailmast eraldatud eliit, mille tegemisi ei häiri poliitilised kriisid ega sõjad. See on justkui riik riigis, kusjuures ühe riigi tegemised ei puutu teise riigi tegemistesse. Kastaaliasse pääsemiseks peavad kasvandikud juba lapseeas üles näitama erakordset annet. Tee Kastaaliasse ei ole sugugi mitte lihtne, aga kui Kastaalias mõne eksimuse teed ning Kasvatusameti ootusi ei õigusta, ei ole sealt lahkumises midagi keerulist, õpilane lihtsalt kõrvaldatakse süsteemist. Teoses on käsitletud eliidi eraldumise probleemi. Nimelt õppis Kastaalias paar
Tunniosade juhtimine: · Tunni algus määratakse tunni toon. Eesmärgiks tutvustada õpilastele kavandatud tegevusi ja äratada nende vastu huvi. Oluline anda õpilastele mõista, mida neilt oodatakse. · Üleminekud soovitatav muuta mitmeastmeliseks. Probleeme tuleks ennetada ning järgmine faas eelnevalt ette valmistada. · Tunni lõpetamine ära panna vahendid, kontrolli hoidmine, õpitu ülevaatamine, klassi tunnustamine. · Kriisid lasta kriisil võimalikult vähe tunni kulgu segada, säilitada rahu ja enesekindlus, vajadusel tuleks enne edasi tegutsemist korra peatuda ja asjade üle järele mõelda.
Rahumeelselt suutis iseseisvuse saavutada vaid Sloveenia. Tulenevalt rahvuslikust taustast, põhjustasid pingeid serblased, sest neid oli Jugoslaavia rahvastikus kõige rohkem. Nad püüdsid saavutada oma ülemvõimu teiste rahvaste üle. Pinged säilisid ka Pärsia lahe piirkonnas. Iraak okupeeris Kuveidi, USA väed pidid sekkuma. India ja Pakistan tekitasid oma tuumakatsetustega ärevust paljudes teistes maailma riikides. Kriisid ja kartused polnud tõsiasjad vaid Euroopas. Aafrika idaosas asuva Somaalia riigipöörde pärast algas seal hõimudevaheline sõda. See tõi kaasa näljahäda ning palju muid probleeme. Näljas inimeste aitamiseks saatis ÜRO sinna toiduabi. Hirmuäratavad konfliktid polnud siiski ainukesed asjad, mis maailmas toimusid. Nende kõrvalt üritati ka tagada rahu ning koostöö riikide vahel. Selleks sõlmiti mitmeid
Globaalne tootmine on muutnud riikide eelisseisundeid. Kõik kauplevad kõikidel turgudel. Kollektivistlikud ideed vabakaubanduse vastased ideed. Globaliseerumis- ja kapitalismivastased rühmitused; sh rohelised, populistid, sotsid, kommunistid ja anarhistid - pole ühinenud sotsiaalseks jõuks; - suuresti eitavad parteipoliitikat; - ei paku majanduslikku alternatiivi; - on oma eesmärkides lõhenenud. Majanduslik ebastabiilsus finantsiline ebastabiilsus riikides kriisid. Maailama majandus sõltub USA tohutust jooksevkonto defitsiidist. Rahvusvaheline rivaliteet rahvusvahelisi suhteid ohustab suurriikide rivaliteet. 4 fundamentaalset aspekti: 1) on olemas üks vaieldamatu hegemoon US, 2) prevaleerib arusaamine, et õitsengut ja heaolu genereerib rahumeelne kaubavahetus mitte territoriaalsed vallutused; 3) suurjõud on teatanud pühendumust turumajanduslikule arengule ning rahvusvahelisele ja poliitilisele integratsioonile;
Kindlasti oli üheks suureks probleemiks tol ajal terrorism. Terrorismi põhjustajateks olid eelkõige usk ja elutingimused. Usuäärmuslastel oli mõjuvõim seal, kus olid nõrgad majanduslikud olud ja kus inimõigusi polnud ollagi. Terrorismiga kaasnesid ka epideemiad ja näljahädad. Kuid terrorism ei olnud kindlasti ainus kriiside põhjustaja, pigem tuleks vastust otsida kaugemalt, et miks üldse algas terrorism ja miks ei suudetud seda ennetada? 20.sajandil toimunud kriisid ei lõppenud kõik kohutavalt, suudeti ka leida lahendusi. Näiteks kui Iraak okupeeris Kuveidi, siis 1991.aastal tõrjus USA Iraagi väed välja, nüüdseks on Kuveit iseseisev ja rahulik riik. Samuti leidis lahenduse ka Kashmiri kriis, milles Pakistan soovis moslemitega asustatud Kashmiri endale. Tänapäevaks on Kashmir jagatud kolmeks Pakistani, Hiina ja India vahel. Kuid on ka kriise, mis pole siiani lahendust leidnud. Somaalia
1930ndate põhiseaduslik kriis kui murdepunkt Eesti ajaloos Eesti Vabariigi peatse sajanda sünnipäeva puhul on paslik heita pilk toimunud sündmustele, et neist õppides targemana tulevikule vastu seista. Palju on olnud häid hetki - Eestit teatakse uuendusmeelse riigina; palju on olnud halba - sõjad, kriisid, võõras võim. Siiski pole see alati võõras võim olnud, kes meid endid piiranud on. Kuidas muutis 30ndate põhiseaduslik kriis Eesti ajalugu? 1930. aastate alguses olid arutelud põhiseaduse muutmise ümber muutunud väga teravaks, sest mitu järjestikust valitsust ei suutnud Eestit majanduskriisist välja tuua ja "poliitiline lehmakauplemine" muutus rahva seas üha ebapopulaarsemaks. 1933. aasta oktoobris
seista. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) - rajati 1955. aastal. NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk. NSV Liit on endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. Euroopa Söe- ja Teraseühendus – kapitalistlike riikide majanduslik organisatsioon, mis asutati 1952 Saksamaa ja Prantsusmaa poolt, liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Euroopa Liidu eelkäija. 1950ndate kriisid (Korea sõda, Ungari kriis, Suessi kriis) Korea sõda (1950-1953) osalesid Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Hiina, NL, USA. Sõja põhjuseks oli Põhja-Korea liidri soov vallutada Lõuna-Korea. Tulemusena oli Korea jagatud 2 riigiks: kommunistlik Põhja-Korea ja kapitalistlik Lõuna-Korea. Ungari kriis (1956) – osalesid Ungari, NL, Poola. Põhjus: meeleavaldus Poola toetuseks, taheti vabaneda Moskva ülemvõimu alt. Tulemus: NL viis VLO väed Ungarisse sisse,
polnud andnud lubadust oma liitlastele ,et ta Saksmaa rünnaku puhul nende poolel sõtta astub; USA tulek maailmapoliitikasse Sekuti järjest aktiivsemalt L-Ameerikas toimuvasse; Ameerika-Hispaania sõda; kahuripaatide diplomaat-nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist; Järk-järgult tõmmati ühendriigid euroopa sündmuste keerisesse; Rahvusvahelised kriisid 20. sajandi algul Suurriikide blokkid viisid maailma mitu korda sõja lävele; kriisid näitasid kui lihtne on maailma sõja lävele viia; Serbia agressiivne poliitika; Vene-Serbia ambitisoonidega põrkusid Austria-Ungari plaanid; Türgi jätkuv nõrgenemine; Esimese maailmasõja põhjused ja algus Maailmasõja põhjused Peamiseks põhjuseks oli 20.saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Fra. ja Ingl. Ning teisel poole Saksamaa
probleemide lahendina 6. I maailmasõja järgsed muutused riikide jõuvahekordades ja poliitilisel kaardil. usa-st saab maailma võimsaim riik, suurbritannia ja prantsusmaa saavad euroopa võimsaimateks riikideks, austria-ungari lammutatakse, venemaal kukutatakse tsaarivõim, tekib nõukogude venemaa ja jääb esialgu rahvusvahelisse isolatsiooni. türgist saab vabariik, sultanivõim kukutatakse 7. 1930. aastate kriisid mandzuuria kriis: Jaapan. eesmärk saada kogu aasia valitsejaks, sissetungid hiinasse ja mandzuuriasse, tagajärg: tekib mandzukou nukuriik, jaapan astub 33 aastal Rahvasteliidust välja ja hakkab valmistuma suureka sõjaksetioopia kriis: Itaalia. eesmärk on rooma impeeriumi taastamine; sissetung etioopiasse; tagajärg: etioopia kuulutatakse itaalia kolooniaks ja itaalia astub samuti Rahvasteliidust välja, 1937
KÜLM SÕDA Raili Arumets 9.a Tartu Kommertsgümnaasium Tartu 2008 Külm sõda 1940-ndad 1990-ndate algus Poliitiline sõda Psühholoogiline sõda Majanduslik sõda Sõjaks valmisstumine USA ja NSV Lidu vastasseis Kapitalismi ja kommunismi vastasseis Külma sõja põhjused Lääneriikide rahulolematus NSV Liidu poliitikaga Ida-Euroopas Soov saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Püüd laiendada oma mõjuvõimu kolmandas maailmas Soov omada rohkem ja paremaid relvi oma vastastest (Võidurelvastumine) Kriisid sõja aastatel Berliini blokaad (1948-1949) Korea sõda (1950-1953) Suessi kriis (1956) Kuuba kriis (1962) Vietnami sõda (1964-1973) Võidurelvastumine (1950-1980) Pinge lõdvendus (1970-ndad) Afganistani sõda (1979-1989) Berliini blokaad 1948-1949 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid ühinesid Marsha...
2010 suur hinnatõus välisministrite tasemel Tallinnas 2010 USA astus sõttu Iraani ja 2010 Eesti läks üle digilevile Afganistaaniga 2010 aastamuusik Urmas Sisask 2010 Põhja-Korea pommitas Lõuna- 2010 Eesti esimene 3D Koread dokumentaal Lennart Merist 01.01 2011 euro 2010 14. PÖFF 2011 Wikileaks (2006, Ilves) 2011 Veerpalju lõpetas karjääri 2011 Araabiamaade kriisid 2011 Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011 Tallinnas avati esimene 5D kino 2011 Otepääl avati talispordimuuseum 2011 Jõhvis lõpetab tegevuse viimane raamatupood
Aafrikas aga toimus riigipööre ning hõimudevaheline sõda, mis tõi endaga kaasa näljahäda. Kui mõelda terrorismile, siis eelnimetatud vastasseisud võib sinna alla liigendada küll. Terrorism defineerituna on eelkõige sõjaline kuritegu, pommirünnakud, sõjategevus milles kannatavad tsiviilisikud, hirmutamine, konflikti provotseerimine usulisel või poliitilisel eesmäril. Seega ei ole terrorism ainus kriiside põhjus. Maailmas tekivad kriisid ka poliitilisel tasapinnal, protestides ning ilma sõjata. Rahvusvahelisi suhted 20.sajandil iseloomustasid ka rahuotsingud. Eriti edukas oli rahuprotsess Põhja-Iirimaal, kus 1998.aastal sõlmiti rahuleping Briti võimu pooldavate ja vastaste jõudude vahel. Iseseisvuse ning rahu on saanud varasemalt veel mitmed riigid. Ka Balti riigid on pärast pikka ning sünget venestamist uuesti iseseisvunud ning rahu säilitanud.
Suur Depressioon Toomas Veromann Seda väga laiaulatuslikku ja kauakestvat majanduskriisi, mis arvatavasti sai alguse 1929. aastal USAs, nimetatakse Suureks Depressiooniks. Suur Depressioon haaras peaaegu kõiki maailma riike. Arenenud riikides jäi kokku töötuks umbes 30 miljonit inimest. Maade finantsolukord oli väga halb. Lõpetati välismaiste laenude tasumine. Paljude riikide valitsused ei suutnud pikka aega leida tõhusaid meetmeid, mis oleksid toonud murrangu paremuse poole. Suure Depressiooni põhjustes ei olda üksmeelel. Kindel on see, et Suur Depressioon oli majanduskriis, mis oma ulatuse ja tagajärgede poolest ületas kõik ajaloos varem aset leidnud kriisid. 1920ndate aastate alguses tahtis suurem osa inimestest pärast raskeid sõjaaastaid elu nautida, see soodustas tarbmise ja tootmise kasvu. Kuid kõikides riikides ei olnu...
Nõukogude Liit Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Mihhail Gorbatšov (sulaaeg) (stagnatsioon) (perestroika) Võimuloleku aeg 1953–1964 1946-1982 1985 - 1991 Peamised Hruštšov algatas terroriohvrite Sõjalise võimsuse kasv. Perestroika - teoks said mitme sisepoliitilised rehabiliteerimise, riikliku ja parteilise Venestamine (nõukogude rahva kandidaadiga valimised, reformid süsteemi moderniseerimise. moodustamine kogu impeeriumis mõnevõrra vähenes Kaotas julgeolekuagentuuride vene keele abil). riigiaparaadi tsentraliseeritus ja halla...
mõtlemine enne tegusemist, puuduva objekti imiteerimine 1) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Sõnad → rääkimine Egotsentrism 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) Mõtlemine Põhjus ↔ tagajärg Erinemine 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-...) Abstraktne ja loogiline mõtlemine ERIK ERIKSON PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU TEOORIA • Teooria põhineb praktikal • Stadiaalne areng • Arenguülesanded • Kriisid • Lahendamata jäänud ülesanne • Hilisem kompenseerimine PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU ASTMED ERIKSONI JÄRGI 1) Usaldus – usaldamatus (0-1 a) → lootus 2) Autonoomia – häbi (1-3 a) → tahe 3) Initsiatiiv – süü (4-6 a) → eesmärgi mõistmine 4) Edukus – alaväärsus (7-11 a) → kompetentsustunne 5) Identiteet – rolliähmasus (12-18 a) → kindlus 6) Intiimsus – isolatsioon (18-30 a) → armastuse mõistmine 7) Loovus – stagnatsoon (täiskasvanuiga) → hoolitsusest aru
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Sotsialistlik maailmasüsteem 1917 tekkis Nõukogude Venemaa. 1922 loodi NSVL. 1929 tekkis Mongoolia RV. Pärast sõda tekkisid Saksa DV, Poola RV, Ungari RV, Tsehhoslovakkia RV, Rumeenia RV, Bulgaaria RV, Jugoslaavia RV, Albaania RV, Hiina RV, Vietnam, Põhja-Korea, Laos ja Kuuba. Sotsialistlike riikide arengu sarnased jooned on, et kõikides riikides valitses kommunistlik ideoloogia, oli ühe partei võim ja isikukultus, parteijuht oli ka riigijuht, julgeolekuorganitel (KGB) oli eriline roll riigi juhtimises, plaani- ja käsumajandus, majandus oli valdavalt riigistatud. kõrge sõjaväestatus. Arngu erinevused seisnesid selles, et ainult NSVL-is oli võimustruktuuriks nõukogude võim (mujal oli selleks rahvademokraatia), oli ka riike, kus oli rohkem kui ü...
LK 11 1. seletage suurriigi mõistet 20 sajandi alguse arusaamadele toetudes. suurriik oli sõjaliselt tugev, ülemerekolooniad 2. leidke 5 vastuolu mis iseloomustasid maailma 20 sajandi alguses? *Vastuolud riikide vahel kolooniate pärast, turgude pärast, mõjukuse pärast. *Vastuolud rahvaste vahel. *Vastuolud erinevate usundite vahel *vastuolud erinevate ühiskonnaklasside vahel *Vastuolud riikide rühmade vahel. 3. nimetage muudatusi majanduselus 20 sajandi alguses kuidas konkuretsi suurenemine majanduselus võis viia riikide vahelise konfliktini. Tehnilised uuendused ja leiutised. (eriti side ja transport) masinad. Suureneb vajadus tooraine, tööjõu ja turgude järele. Konkurents suurfirmade vahel suureneb. Ettevõtted on seotud emamaaga ja nõuavad emamaa toetust konkurentsis. 4. kuidas tähtsustasid tööliskonda erinevaid ühiskondlikud liikumisi? kommunistlik liikumine- töölised on peamine löögijõud, temokraadid nägid töölistes valijaid , van...
a toimus piiril tulevahetus VMN- vastastikuse majandusabi nõukogu. Loodi 1949.a Sotsialismimaade majandusalane Organisatsioon Juhtis NSVL kuulusid Ida-Euroopa kommunistlikud riigid Eesärk: majanduslik koostöö VLO- Varssavi lepingumaade Organisatsioon Sõjaline ja poliitiline liit Loodi 1955.a ja moodustati Ida-Euroopa sotialistlike riikide poolt vastukaaluks NATO-le Pt. 33 Berliini ülestõus 1953. a, Ungari ülestõus 1956, kriisid Poolas, Praha kevad 1968 osata ette antud väidet kokku viia õige sündmusega. Berliini ülestõus 1953.a- Rahutused haarasid kogu Ida-Saksama 1953.a juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis asvasid massimeeleavaldusteks Lääneriigid aga jätsid ülestõusnud saatuse hooleks, mis võimaldas ülestõusu kiiresti maha suruda Ungari ülestõus 1956- 1956.a oktoobris puhkes rahvaülestõus Ungaris
Kordamisküsimused- Ajalugu 1. Külmsõda. Külm sõda oli lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaaegne vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külmsõda oli aastatel 1945- 1985. 2.Marshalli plaan. Marshalli plaan oli USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ning kommunismi pealetungi ennetamiseks. 3. Turmani doktriin. Turmani doktriin oli USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga. See oli aastal 1947. 4. Võidurelvastumine. Riikide püüd saavutada teiste riikide suhtes sõjaväe ja relvastuse üleolek, toimus 1950-1980.aastatel. Kasutusel olid massihävitusrelvad e. suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine valmistas hulgaliselt purustusi ning inimohvreid. (tuumarelvad, keemiarelvad ja bioloogilised relvad). USA võttis kasutusele tuumapommid 1945.aastal; 1949.aastal võeti kasutusele termotuumapomm; 1950.aastal katsetati esi...
Etioopia muudeti IT asumaaks. RL loobus IT karistamisest, Etioopiat peeti siiski iseseisvaks riigiks, mis ei sobinud IT-le ja ta lahkus RL-st. - HSP. Sõjaväelased ei olnud rahul valitsusega, puhkes mäss ja peale seda kodusõda. Sekkusid ka teised riigid, valiti pooli, katsetati uusi relvi II MS jaoks. RL püüdis saata sõjapiirkondadesse abi korras toiduaineid, ravimeid ja riideid ning üritas meresõitu HSP vetes ohutumaks muuta. 6. MIKS TERVANES RAHVUSVAHELINE OLUKORD 30NDATEL? KRIISID! - SM soov saada revansi Versailles' rahulepingu alandavate tingimustega - JP ja IT solvumine ja soov saada asumaid - rahulepingute piirid ei vastanud erinevate rahvaste soovidele - RL ei suutnud konflikte lahendada - Suur Depressioon KRIISID: - JP & HIINA. JP soovis saada kogu Aasia valitsejaks. 1931. a ründas JP Hiinat, Mandzuuriat, ja loodi JP sõltuv Mandzukuo riik. RL saatis sinna uurima komisjoni, kelle arvates ei saanud Mandzukuo riiki iseseisvaks pidada
· Presidentaalne kord. · 1958.a. V vabariik. · Parlamendi valimistel ülekaalukalt Gaulle partei Liit Uue Vabariigi eest ehk gaulle'istid. · Gaulle kasutas võimu sõja lõpetamiseks. · 1960.a. lasi Prantsusmaa iseseivuda enamikul Aafrika asumaadel. · 1962.a. iseseisvus Alzeeria. · Majanduskasv väga edukas 1960. aastatel. · 1966.a-l lahkus NATO-st. · De Gaulle poliitikas segunesid prantslaslik bravuur ja ajastu realiteetide tunnetamine. Külma sõja kriisid 16.03. Kriis Aeg Põhjused Osapooled Tagajärjed Kuuba 15.okt- Fidel Castro võim USA ja NSV · NSV tunnustab 22.okt 1962 Külm sõda kontrolljoont, USA ja Venemaa raketibaasid
Laps perekriisi ajal. Lapse ja nooruki elus on mitmesuguseid kriise, Kasvamine ja areng võib tekitada nn arengukriisi. Kui lapse areng kriitlistel arenguperioodidel ühel või teisel põhjusel pidurdub võib see põhjustada hilisemaid probleeme ja toimetulekut elus üldse.Lapse jaoks võib kriisi tekitada ka kõige lihtsamad asjasd nagu näiteks lasteaeda või kooli minek, nooruki jaoks aga võib üle jõu käia kooli lõpetamine, tööle minek või siis kodust lahkumine. Traumaatilised kriisid on ootamatud, erandlike ja soovimatute elusündmuste tõttu tekkinud situatsioonid, kus harjumuspäraselt edasi minna ei saa. Kriisid erinevad ka raskusastme poolest. Väikesi igapäevavaseid kriise mahub iga lapse või nooruki elli, kuid vaid mõned satuvad lapse- või noorukieas raskesse kriisi. Lapse- ja noorukiea kriisidel on omad erijooned. Mida noorem on lapse, seda raskem on tema hädasolekut märgata ja kriisi raskust hinnata.Laps jääb kriisis tavaliselt abist ja toetusest ilma.
3.Laps perekriisi ajal Lapse ja nooruki elus on mitmesuguseid kriise, Kasvamine ja areng võib tekitada nn arengukriisi. Kui lapse areng kriitlistel arenguperioodidel ühel või teisel põhjusel pidurdub võib see põhjustada hilisemaid probleeme ja toimetulekut elus üldse.Lapse jaoks võib kriisi tekitada ka kõige lihtsamad asjasd nagu näiteks lasteaeda või kooli minek, nooruki jaoks aga võib üle jõu käia kooli lõpetamine, tööle minek või siis kodust lahkumine. Traumaatilised kriisid on ootamatud, erandlike ja soovimatute elusündmuste tõttu tekkinud situatsioonid, kus harjumuspäraselt edasi minna ei saa. Kriisid erinevad ka raskusastme poolest. Väikesi igapäevavaseid kriise mahub iga lapse või nooruki elli, kuid vaid mõned satuvad lapse- või noorukieas raskesse kriisi. Lapse- ja noorukiea kriisidel on omad erijooned. Mida noorem on lapse, seda raskem on tema hädasolekut märgata ja kriisi raskust hinnata.Laps jääb kriisis tavaliselt abist ja toetusest ilma.
Laps perekriisi ajal. Lapse ja nooruki elus on mitmesuguseid kriise, Kasvamine ja areng võib tekitada nn arengukriisi. Kui lapse areng kriitlistel arenguperioodidel ühel või teisel põhjusel pidurdub võib see põhjustada hilisemaid probleeme ja toimetulekut elus üldse.Lapse jaoks võib kriisi tekitada ka kõige lihtsamad asjasd nagu näiteks lasteaeda või kooli minek, nooruki jaoks aga võib üle jõu käia kooli lõpetamine, tööle minek või siis kodust lahkumine. Traumaatilised kriisid on ootamatud, erandlike ja soovimatute elusündmuste tõttu tekkinud situatsioonid, kus harjumuspäraselt edasi minna ei saa. Kriisid erinevad ka raskusastme poolest. Väikesi igapäevavaseid kriise mahub iga lapse või nooruki elli, kuid vaid mõned satuvad lapse- või noorukieas raskesse kriisi. Lapse- ja noorukiea kriisidel on omad erijooned. Mida noorem on lapse, seda raskem on tema hädasolekut märgata ja kriisi raskust hinnata.Laps jääb kriisis tavaliselt abist ja toetusest ilma.
Sotsialistlik süsteem ja selle kokkuvarisemine Detsember 2008 . Mõisted · Sotsialism · Kommunism · Vt nt Borgå Tidning, detsember 1846, nr 94,95,97,98 · Marksistlik käsitlus Mõisted · Rahvademokraatia · Sotsialismimaad · Sotsialistlik leer · Idabloki maad · Kommunistlikud riigid · "Teine maailm" · Sotsialistlik ühendus · Sotsialistlik orientatsioon Nõukogude Venemaa (1917 1991) 1917 1918: Venemaa Vabariik; Venemaa Nõukogude Vabariik; Nõukogude Venemaa Vabariik; Venemaa Sotsialistlik Nõukogude Vabariik 1918 1922: Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik 1922 1991: Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL, NSV Liit, Nõukogude Liit) Sotsialistlikud riigid 1917 - 1944 · Nõukogude Venemaa (NSVL) · Mongoolia Rahvavabariik (al. 1921) · Tuva Rahvavabariik (19211944); kuni 1926 Tannu-Tuva NSVLi mõ...
Rahvusvahelised suhted kas tee kaosesse? Rahvusvahelised suhted on mõjutanud riikide välispoliitilisi hoiakuid alates ajast, mil tekkisid esimesed riigid. Kuna suhe kui selline on iseenesest alati olnud suhteliselt keerulise iseloomuga abstraktsioon, on igati mõistetav, et nüüdisajal on riigid omavahel kehtestanud kindlad normid, mida kõik peavad järgima, eesmärgiga tagada nende riikide kodanike julgeolek ja hoida ära igasugused pinged, kriisid, sõjad ja muu taoline. Need üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise alustalad on välja kujunenud aastasadade jooksul ja põhinevad arusaamal, et erimeelsused tuleb lahendada rahumeelselt ja mitte relvajõudu kasutades. Kuid kas kõik riigid ka tegelikkuses neist põhimõtteist johtuvad? Üheks selliseks normiks on kohustus austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi. Eelmise aasta mais avaldati Euroopa Parlamendi poolt raport, milles käsitletakse inimõiguste tagamist maailmas
jõudu demok. liikumine varsti sai vabariik tehnika konveier toot. 1. lend vennad zeppelinid tsepeliiniga, wrighti lennuk pargend kasv pärast louis blerioti lendu üle la Manche, marconi esimene raaiosaad signaal üle atlandi, titanicu uppumine majandus sisemajanduse kogu-toodang 1 inim kohta suuenes 2korda, areng kiire ebaühtlane, raudtee võrk, konkurents ja hinnataseme langus, sadamate kaubandusfirmade areng, maailm globaliseerus- rahvusvahelisus kukkukasv, pinged kriisid ühiskondlikud liikumised liberalismi ja demok. võidukäik, tööandja ja töölise võitlused, revol. sotsialistid karl marx revolutsionistid sotsialismini reformidega vene enamlased lenin vägivald.rev. proletariaadi diktatuur tsentristlik karl kautsky, kesktee anarhistid ei diktatuur, atentaadid /20. saj alguses jaapan ja ameerika tõestasid end tootmises. Teaduse saavutused jätsid varju katastroofid. 1912-Titanic /1908-Lõuna-Itaalia maavärin. Pilvelõhkujad kujundasid New Yorki. Gaas
htm See sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid aga vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Samuti oli suur roll rahval. Nad kas olid valmis kommunistliku süsteemi alt välja astuma (massiliikumised) või ei. 3. Kas Gorbatšovi otsus loobuda Brežnevi doktriinis tulenes NSVL nõrkusest? Miks te nii arvate? Tulenes küll nõrkusest, sest NL ei suutnud aidata liiduriikides kohalikel kommunistidel võimul olla. Samuti oli neil siseriiklikud pinged ja kriisid. Ka ei suutnud NL juhtkond oma riigis olukorda kontrolli all hoida. Majanduslik pool riigis oli suure prõntsu saanud, mistõttu oleks olnud üsna võimatu takistada riikidel Nõukogude Liidust välja astumast. Nõukogude Liidu liitmesriigid olid valmis ka ise iseseisvuma. Ilmselt sai Gorbatšov sellest ise ka aru, seega ta Brežnevi doktriini ka kehtetuks muutis. 4. Kirjeldage etappide kaupa, kuidas toimus Saksamaa taasühinemine alates kommunistliku režiimi kriisist kuni Nõukogude vägede
Eesti julgeolekuriskid Eestil, kui väikesel iseseisval riigil on julgeolekuriske palju. Peamised riskid on ebastabiilsus ja rahvusvahelised kriisid. Kuid ohud seisnevad teisteski eluvaldkondades Minu arvates on ühed suurimad riskid majanduslikud riskid. Sealhulgas sõltuvus teistest riikidest. Üks parimaid näiteid on kütus, mille saamiseks peame lihtsalt lootma jääma naftariikidele. Majanduslike riskide alla kuuluvad veel kõik kauba sisse ja väljaveod, energiasüsteemid, vesi, söök jne. Teine suur mure on keskonnariskid. Sinna alla kuuluvad kõik erinevad reostused, uputused, keemiatehased, kaevandamine, põllumajandus
Prantsusmaa vabariik, kahekojaline parlament, valitsuskriisid, president valiti 7 aastaks, kiriku võimu vähenemine, palju kolooniaid, pidasid end Euroopa kultuuri ja tsivilisatsiooni eestvedajaks, Eiffeli torn, Inglismaa parlamentaarne monarhia, kahekojaline parlament, viktoorialik, valimisõigus meestel, maailmamerede valitseja, arengupidev, suurim impeerium, rahasüsteem on maailma standardi aluseks, Saksamaa keisririik, kahekojaline parlament, mitmepartei süsteem, kriisid, soov uute kolooniate järele, Kolmikliidu eestvedaja, Euroopa esimene tööstusmaa, USA föderatiivne vabariik, kaheparteisüsteem: vabariiklased ja demokraadid, 1787 võeti vastu konstitutsioon, kahekojaline Kongress, sotsiaalreformid, probleemid: immigratsioon, Trustide ülemvõim, sisemigratsioon, Venemaa tsaaririik, pärisorjuse kaotamine, suures ja sügavad majanduskriisid, revolutsioon 1905 aastal, tegi läbi suure majandusliku tõusu, kuid jäi endiselt
Ajaloo töö, vihik +1,2pg 1901-13.optimism ja progress, inimeste elu paranes.1914-23. 28.06 tapeti F.F(1914);esimesed lennukid(I ms, mis toimus juba õhus, vees ja maal);tulid allveelaevad;1915 kasut sakslased gaasi;sõda lõppes1918; venemaal toimus kaks pööret:oktoobri ja veebruari revolutsioon;sõda tõi kaasa rahvuslikkuse tekke ja riigipiiride ümberpaiknemise.1919-29. 1929 algas suur depressioon;inimesed said rahulikult elada;kuldsed kaheksakümnendad.1929-33. Börsikrahh+kriis;tekkisid diktatuurid;NSVL oli ainuke, keda ei puudutanud majanduskriis(seal oli plaanimajandus);Saksamaa hakkas suhtlema NSVL-iga.1933-39. Diktaatorid haarasid võimu;kõik liikus sõja poole;K.Päts sai presidendiks1938;riigipööre eestis 1934.1939-45.1.sept tungis S kallale poolale ja algas II ms(põhjuseks tõi raadiojaamad);juute tappis H siis kui tal sõjas halvasti läks;holokaust;2sept 1945 lõppes sõda;8-9mai 1945 S kapituleerus.1945-55 pandi paika rahuting.(kus otsus...
ebaõnnestunud riigipöördekatset 1991. aasta Augustis. Esmalt tunnustas Moskva 1940. aastal ebaseaduslikult NSV Liiduga liidetud Eesti, Läti, Leedu iseseisvust. 1990. aastate algul tekkis pingeline olukord Pärsia lahe piirkonnas, kui Iraak okupeeris Kuveidi. Rahvusvahelised sõjajõud, mille tuumikuks olid USA väed, sundisid Iraagi Kuveidist lahkuma. 20. sajandi lõpuaastate rahvusvahelisi suhteid iseloomustasid mitte ainult kriisid, vaid ka rahuotsingud. 1990. aastate algul oli rahuprotsess Lähis Idas mõningal määral edukas. Paraku teravnes olukord seal taas aastakümne teisel poolel. Lahendust pole tänapäevani leitud. Suuremat edu savutas rahuprotsess Põhja-Iirimaal. Pärast aastakümneid kestnud võitlust, mida pidasid iiralstest separistid Suurbritannia valitsuse vastu, suudeti 1998. aastal sõlmida rahuleping Briti võimu pooldavate ja selle vastaste jõudude vahel. 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
