KRIISID PERES JA NENDEGA TOIMETULEK KRIISID TOIMETULEK Lahutus Rääkimine Lähedase kaotus Üksteise toetamine Töökaotus Nõustamine LAHUTUS Lahutuse põhjuseid on mitmeid. Toon välja kaks olulisemat. · Näiteks üks põhjus on alkoholism, mis on tänapäeval laialt levinud niiöelda sõltuvushäire. · Teiseks on vägivald, sest ka see on tänapäeva ühiskonnas üks olulisemaid põhjuseid miks lahku minnakse. Kuidas toime tulla lahutusega? · Tuleks ühendust võtta perenõustajaga või psühholoogiga LÄHEDASTE KAOTUS · Iga inimene leinab erinevalt · Leinaja tunneb igatsust ja soovi olukorda muuta Abi: · Lein tuleb lasta läbi elada · Ja austada leinaja tundeid ja soove TÖÖKAOTUS · Töökaotusega kaasneb see et, ei ole enam perel sissetulekut Mida siis teha kui kaotasid töö? · Tuleks otsida uut töökohta · Mitte jääda ennast koju haletsema TÄNAN KUULAMAST!
SUURRIIKIDE KRIISID JA SUURRIIGID HUVID KOKKULEPPED Saksamaa püüsid Venemaad Venemaa püüdis laiendada oma VENEMAA- eraldada teistest riikidest,et mõju Balkani poolsaarel ja esineda SAKSAMAA vältida oma riigi jäämist n-ö serblaste kui slaavlaste õiguste piiratuks kahelt poolt. kaitsjana. Venemaa arenev tööstus vajas
Erakonnad ja ametiühingud nõudsid rahuldavates tingimustes valimisi. Võim oli aga nii tugevalt president Eyedama käes, et ta võitis kõik valimised ülekaalukalt. Aasta 1991 kevadeks oli riigipea sunnitud läbi viima reforme, sest streik jätkus. Juulis ja augustis 1992 peeti läbirääkimisi uue poliitilise kokkuleppe loomiseks. 27.septembril võeti vastu uus demokraatlik põhiseadus, mis ametlikult algatas Togo neljanda vabariigi. Poliitilised kriisid jätkusid 1992-1993, streikijad nõudsid jälle uusi valimisi ja neutraalset relvajõudu. Sajad tuhanded Togo kodanikud põgenesid Ghanasse ja Beninisse. Kuigi Eyedema võitis mitmeparteilised valimised 1998 ja 2003, püsis ta võimul tänu hirmutamisele ja muude ebaõiglastele vahenditele. President Eyadéma suri 5.veebruaril 2005. Tema ustav armee määras kiirest ametisse tema 39- aastase poja Faure Gnassingbé. Sellega rikuti aga Togo põhiseadust Edukal ärimehel Faure
LÄHIS-IDA KRIIS BERLIINI BLOKAAD KOREA SÕDA UNGARI ÜLESTÕUS SUESSI KANAL (1948) (1948-49) (1950-53) (1956) (1956) 1948- loodi Palestiinasse Põhjused: 1)NSVL tahtis Põhjused: 1)Korea rahvas Põhjused: 1)erinevus Probleem: Egiptus tahtis Iisraeli riik. Põhjused: Lääne-Berliini oma oli lõhenenud 1948. kaheks Lääne-Eur. ja Ida-Eur. kanalit oma valdusesse, 1)juudid olid II ms-s valdusesse 2)Lääne riigid kommunismi- (Hiina arengus (Austria eeskuju) kuna see kuulus Inglise- rängalt kannatanud (USA) kavandasid Sksm. mõjul) ja läänemeelseks 2)VLO baaside rajamine Prantsusm. aktsionäridele. 2)juutidel õnnestus lääneosas rahareformi ja ...
Trumani doktriin-käis USA president välja aastal 1947.USA lubas maj.abistada riike,kes võitlevad kommunistliku välissurve vastu.Ajendiks olid sündmused Kreekas,Türgis,neid riike ähvardas Nõukogude oht. Marshalli plaan-töötati välja 1948-49,s.o. Trumani doktriini praktiline elluviimine.Selle peale lõi NSVL omapoolse maj. abil organisatsiooni ehk VMN-1949 (st.Vastastikuse Majandusabi Nõukogu,kuhu kuulusid enamik sots.riike,seega Poola,Ungari,Rumeenia,Tsehhosl.,Saksa DV..) NATO-1949 loodi USA initsiatiiv NATO e sõjaline organisatsioon NSV- Liidu vastu,sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust.VLO-1955 loodi sots.riikide poolt oma sõjaline organisatsioon (Varssavi Lepingu Organisats).Põhjuseks oli eelkõige Saksa LV vastuvõtt NATO-sse. Berliini blokaad-1948-1949-kestis 324 päeva.Lääneriigid püüdsid läbi viia raha reformi oma tsoonides.NSVL püüdis oma võimu kehtestada ka L-Berliinis,L-Berl. blokeeriti kogu transpordist,elektrist.Ainsaks...
Kätriin-Eliis Suurküla Kriisid ja sõjad pärast teist maailmasõda Küsimused Mis oli Berliini ülestõusu põhjuseks? Kes toetas Suessi kriisi ajal Egiptust? Uued pinged peale II Maailmasõda Lähis-Idas tekitas eelkõige pingeid Iisraeli riigi sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude teravnemise. Vastuolud suurenesid ka Aasias. Kommunistide võidule Hiina kodusõjas järgnes kommunistlike liikumiste mõju kasv. Euroopa soovis lääne abiga NSV Liidu alt pääseda, kuid tegelikult polnud Ameerika mitte mingisugusel määral valmis astuma samme Euroopa vabastamiseks NSV Liidu alt. Korea sõda 1950-1953 1950 aasta juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea kallale Lõuna- Koreale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. See järel tõttas appi ÜRO ning lõi Põhja-Korea minema Lõuna-Korea aladelt. 1953.aastal sõlmiti lõpuks vaherahu leping, mis on kestnud tänaseni. Berliini ülestõus 1953.aastal Pikka aega oli juba rahulolematu...
1. Mis põhjustas Külma sõja puhkemise? 1) Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. 2) Kahe vastandliku leeri kujunemine pärast IIMS: USA ja lääneriigid - NSVL ja kommunistlikud riigid Külmasõja avaldumisvormid, näidetega 1) võidurelvastumine nt USA termotuumapomm, sõja ajal täiustati kõiki massihävitusrelvade liike 2) vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine nt NATO ja VLO 3) propaganda ja luure nt USA luuras kuubal. NL propaganda, et Stalin on parim 4) poliitiline vastasseis Euroopas nt USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3. Milline oli külma sõja aegse Trumani doktriini sisu? Mis põhjustas selle tekke? Põhjus: Nõukogude liit ähvardas Kreekat ja Türgit ja alustas nõukogustamist Sisu: Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas president Harry Truman (1945-1953) anda majandusl...
Kriisid ja sõjad pärast teist maailmasõda Uute pingekollete teke maailmas 1950. aastatel: 3-ndale maailmasõjale oldi korduvalt lähedal. Vastasseisule Euroopas lisandus konkurents maailma teistes piirkondades. Eriti Lähis-Ida ning Indo-Hiinas. Lähis-Idas tekitas pingeid Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude teravnemise. 1947. a võttis ÜRO vastu otsuse luua Palestiinasse juutidele Iisraeli riik ning araablastele Palestiina riik. 14. mai 1948 kuulutati juutide riik välja. Araablased aga ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama ning ründasid järgmisel päeval Iisraeli. Sõjas osutusid edukamaks juudid. 1949. a sõlmiti vaherahu, kuid pinged jäid püsima. Vastuolud süvenesid ka Aasias. Kommunistide võidule Hiina kodusõjas järgnes kommunistlike liikumiste mõju kasv Indo-Hiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis 2 Korea riiki. Põhja-Koreas seadis NSV-Liit võimule oma käsilased, Lõuna-Korea üritas aga üles ehitada demokraatiat. Kesk- ja Ida-...
Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda Uute pingekollete teke. Olukord Lähis-Idas 1947.a. novembris otsustati ÜRO Peaassambleel, et Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juudi riigi vahel. 14. mail 1948.a. loodi Iisraeli riik. Iisraeli esimeseks peaministriks sai David Ben Gurion. Määrati kindlaks piirid ning Jeruusalemma rahvusvaheline eristaatus. otsus ei rahuldanud ei araablasi ega juute. 15. mai 1948 - juuni 1949 toimus Araabia-Palestiina sõda. Palestiina araablaste poolel sekkusid sõtta: Egiptuse, Süüria, Jordaania, Iraagi ning Saudi Araabia ja Jeemeni väed. Iisraeli riigil tõrjuda naaberriikide agressiooni. Sõja käigus hõivas Iisrael enamiku Palestiina Araabia riigi territooriumist, ülejäänud osa Jordani jõe läänekaldale jäävad alad ja Gaza sektor liideti vastavalt Jordaania ja Egiptusega. Sõda lõppes ÜRO vahendusel vaherahukokkuleppega. Rahukonverents jäi aga pidamata. 1950.a...
* Ungari ja Tsehhoslovakkia kriiside võrdlus: põhjused/nõudmised, käik, tulemused/tagajärjed. Mõlemas riigis hakkasid juba kõrgemad tegelased rahvaste olukorda leevendama, reziim muudeti demokraatlikumaks. Mõlemas riigis olid inimesed rahulolematud ning korraldasid meeleavaldusi. Tsehhoslovakkia lootis sõadega võita võõra väe, kuid seda ei jutunud, nii Ungari kui ka Tsehhoslovakkia kriisid lõppesid NSV Liiduga. Mõlemal riigil sunniti eelnevad juhid lahkuma, Ungaris poodi isegi üles. 14.Breznevi doktriin. Selle mõju. Breznevi doktriini all tuntakse Leoneid Breznevi avaldust, kes kuulutas, et NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning, et NSV Liit kavatseb seda teha ka tulevikus. Breznevi doktriin oli masendavaks sõnumiks kõigile, kes olid lootnud, et nõukogude reziim muutub mõistlikumaks. Pettumuse avaldamiseks oli dissidentluse tugevnemine
Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? Külmaks sõjaks nimetatakse laiemas laastus sõdu, kriise ja konflikte Ida ja Lääne vahel, mille tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja põhiliseks relvaks oli tuumarelv, kuid hirm katastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid. Saksamaa ida-poolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule. Viimasele määrati Potsdami konverentsi otsustega osa Ida-Preisimaast koos Königsbergiga. Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaa...
Ajalugu. Külm sõda. 1. Kuuba kriis toimus aastal 1962. Sel aastal paigutas Venemaa Kuubale toomapommi kandvad raketid, USA saatis Kuuba ümber mereblokaadi. Kriisi kõrgperiood oli 22. 28. oktoober, peale seda teatas Hrustsov, et toob Kuubalt raketid ära. Lähis-Ida kriis pingeid tekitas Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude tervnemise juutidele Iisraeli riik, araablastele Palestiina riik, 1948. kuuluati välja juutide riik, arablased ei nõustunud ning ründasid Iisraeli, sõja võitsid juudid. Suessi kriis toimus aastal 1956 ning selle põhjuseks oli 1869-ndal aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolt rajatud Suessi kanal. 1952. aastal riigipöördega võimule tulnud Gamal Abdel Nasser alustab natsionaliseerimist, natsionaliseeritakse ka Suessi kanal. Kriisis osalesid Egiptus, Inglismaa, Prantsusmaa, Iisrael, eemalt ja NSVL ja USA. 1958-ndal aastal otsustab ÜRO, et kanal jääb Egiptusele. Vietnami sõda- NSV Liit ...
Ajalugu kokkuvõte Külma sõja algus Nsv liidu ja lääne liitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust. Nsv Liidus jäi esialgu kehtima sõjaseisukord. Majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks , kasutades selleks sõdurite ja vangide tasuta tööjõudu. 1946 aasta algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Lääne maailmas Churchilli kõne ei tervitatud. Kuna ei soovitud konflikte NSV liiduga. Selle vältimiseks olidi valmis Stalinile ulatuslikke järeleandmisi tegema. Stalin sai sellest järeleandlikkusest ainult hoogu juurde. Unistades maaimavalitsemisest , tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas valmistudes intensiivselt uueks sõjaks . Selleks taastas...
valgusajastu ideoloogia. Näitus on väga rikas, sest ühendab sõjajärgse moodsa kunsti skulptuure, kollaaže ja maale 60ndate ja 70ndate kunsti ruumiseadete, aktsioonide ja videotega ning ka mõnede üksikute nüüdiskunsti lahendustega. Läbivaim idee on see, et valgustusajastul algas lõppematu kriitika ja kriisi ring - vabadus kritiseerida aitab ületada sotsiaalseid ja poliitilisi kriise. Külastasin 24.oktoobril KUMU-s näitust „Kriitika ja kriisid. Kunst Euroopas alates 1945“. Ruum oli jaotatud 12-ks osaks, mille südamikuks oli valgustuse vaimu pilavad tööd. Teemadeks on veel see, mida kustnikud on probleemidena käsitlenud ehk siis keskkond, loodus, lootus, kuidas me elame, kuidas tahame elada, mida tahame (teha), kuidas tunneme ennast, kuidas tuleme toime kohtadega, kus elame. Kogu näitus, mis kirjeldas kuidas Euroopa kunst ja ühiskond on olnud mõjutatud sõjast ning kriisist, tuginedes külma sõja perioodile.
ettearvamatult ning olla pisut hullumeelsed. Noorukite tujud varieeruvad seinast-seina ning muutused võivad olla väga suureulatuslikud. Teismeliste peamine meeleseisund on ebakindlus ning see väljendub tihti reeglite trotsimisega. Kas saab öelda, et noorukiiga on kriis? Mis on kriis? Kriis on pingeline muutus inimese elutasandil, mis võib esineda nii sotsiaalsel kui isiklikul tasandil, kriis on kui "erakorraline sündmus". Kriisid on lahutamatu osa inimelust. Samas on kriiside tõttu võimalik kasvada ja areneda, liikuda muutuste poole, just seda noorukiiga tähendabki- täiskasvanuks saamise poole liikumist. Kriisil on oam kindel algus ja lõpp, seda on ka noorukieal. Võime noorukiiea nimetada arengukriisiks. Arengukriisid on normaalsed eluosad, edukas arenguülesannete täitmine nõuab energiat, aga ka lähedaste toetust ja hoolitsust. Erik H
4. Võimetus kriisi lahendada põhjustab tugeva psühholoogilise reaktsiooni, kus inimene ei ole enam võimeline funktsioneerima. Naomi golani kriisisekkumise teooria Üks tuntumaid kriisisekkumise teooriaid põhineb Naomi Golanilt, kes lõi oma teooria arendades edasi Caplani, Lindemanni ning teiste eelkäijate teooriaid. Golani teooria põhiteesid: · Iga inimese elus esineb kriise. · Kriisi vallandavad ohtlikud sõndmused või raskused. · Kriisid lahenduvad reeglina 6-8 nädalaga · Kui ohtlikud sündmused põhjustavad inimesele kaotusi, kaob tal tasakaal. · Tasakaal on inimeste võime tulla toime sellega, mis nendega juhtub. Kui see häirub, siis proovib inimene esmalt oma tavalisi toimetulekumudeleid. Kui need ei toimi, siis asutakse otsima uusi mudeleid. · Iga ebaõnnestumisega kaasneb pinge ja stress. · Lahendamatute probleemidega kaasnev vallandav faktor lisab pinget ja põhjustab akuutse
KÜLMA SÕJA KRIISID Kriis Osalevad riigid Probleem Tulemus Berliini blokaad NSVL, Saksamaa, NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Ajendiks: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa (1948-1949) USA rahareform lõhenes lõplikult.
likkmesriikide kõrgematest partei-ja riigitegelastest moodustatud konsultatiivkomitee. Rõhutati kõigi liikmete võrdsust, tegelikult juhiti sõjalist ja poliitilist koostööd Moskvast. Ülemjuhatajaks pannakse alati Nõukogude kindral, kes on ühtlasi Nõukogude kaitseministri asetäitja, asetäitjad on enamasti VLO liikmeriikide kaitseministrid. Selle paktiga seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida- Euroopas. 4. Kriisid Ungari ülestõus 1956 22 okt nõuavad tuhanded üliõpilased Nõukogude vägede väljaviimist, uue valitsuse moodustamist eesotsas I. Nagyga, parteijuht Rakosi kohtu alla andmist, vabade valimiste korraldamist, sõnavabadust, majanduse ümberkorraldamist. 23.okt suur meeleavaldus Budapestis rahvahulk võtab maha 20 m kõrguse Stalini kuju, rüüstab Ungari ja N. Liidu Sõprusühingu ruume, hävitab sirbi ja vasaraga embleeme
Miks on Aafrikas nii palju kriisiolukordi ja konflikte ning kuidas neid ületada? Enne esimest maailmasõda oli Aafrika aladel vaid kolm sisuliselt iseseisvat riiki: Etioopia, Liibüa ja LAV. 1922. aastal kuulutati sõltumatuks kuningriigiks Egiptus, mis oli enne Suurbritannia võimu all. Teised Musta Mandri alad olid jagatud põhiliselt Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia ja Portugali vahel. 1951. aastal algasid Aafrika maad iseseisvuma, mis lõi kohe üles palju kriisiolukordi ja konflikte. Vaatamata emamaade vastuseisule, sai koloniaalimpeeriumide lagunemisest ja uute sõltumatute riikide tekkimisest Mustal Mandril pöördumatu protsess. Kuna Eesti ka on olnud võõravõimu all siis nõustun sellega mida Musta Mandri riigid üritasid. Kõigil on õigus olla vaba ja seda nad ainult soovisid, kuid need tõid kaasa ka suuri konflikte. Samuti on halb süüdistada lääneriike, kes olid nad okupeerinud või siis vallutanud, kuna se...
Mis on tõenäolisemad kriisiolukorrad Eestis? Eesti on oma pindalalt väike riik ning asub Põhja-Euroopas. Tänu sellele ei ohusta Eestit niivõrd suured ja tugevad kriisid, kui mujal maailmas mõnda teist riiki. Kriis isiklikul või sotsiaalsel tasemel võib olla ebastabiilne ja ohtlik sotsiaalne situatsioon poliitilises, sotsiaalses, majanduslikus, sõjategevuses või oluline looduskeskkonna nähtus, millega kaasneb ähvardavalt järsk muutus. Eestit ei ohusta niivõrd suured kriisid, kuid mis on Eestis kõige tõenäolisemad kriisiolukorrad? Eesti on arenenud riik, mis üha enam toetub internetile. Järjest rohkem on hakanud kogu tegevus leidma aset võrgus
suhtes neutraalseks.1893.Venemaa - Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine.Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel.1904.Prantsusmaa- Inglismaa leping.Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused.1907.Inglismaa -Venemaa leping.Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. 1905. a. - Björkö salaleping. KRIISID: Esimene Marako kriis (1905 - 1906. a.)Saksamaa sõjalaevastik oli väike. Prantsusmaa kartis alustada sõda, kuna liitlane Venemaa oli seotud sõjategevusega Jaapani vastu ning sõja kandumist Aafrikast Mandri-Euroopasse. Teine Maroko kriis (1911. a.) Marokos ülestõus. Prantsusmaa reageeris sellele Maroko pealinna okupeerimisega; ettekäändeks oli Prantsuse alamate kaitsmine. Balkani sõjad- 19. sajandi lõpul - 20.sajandi alguses
Kommunistlik maailmasüsteem: Idablokk: *Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei kätte.*Parteile allutatud kogu elu riigis(riigi aparaat, ühiskonna organisat-d, kultuurielu)*Suur võim julgeolekuer ganitel. Võim püsis terrori ja hirmu abil.* Majandus riigistatud *Sõjastatus suur, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal. Stalinlik NSVL: *hirmuterror*massilised arreteerimised*küüditamised *ideloogiline surve(läänestamise vastu)*isikukultus NSVL satelliitriigid :*kommunistide juhitud ajutised valitsused*maareformid*uus kommunistide partei*Poola, Tsehhoslovakkia,Rumeenia, Ungari, Bulgaaria*Kommunistid Sks-maal võimu ei saanud->loodi Saksa Demokraatlik Vabariik Stalini surm: *Stalin tahtis saada lahti kaastöölisest Beriast ja tahtis saada lahti juutidest *05 märts 1953 Stalin suri*Võim Beria kätte*Beria alustas uuendusi (vabastati vange, piirati julgeolekuorganeid, liberaliseeriti tsentraliseeritud juhtimist) *Beria ei m...
Keda võib pidada Esimese maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda oli suurt osa maailma maades kaasav sõda. Sõdisid riigid, mis siis jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei ole osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli selles saanud ohvrite arvult väga suur konflikt. Rohkem ohverid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel väga palju. Purunesid mitmed impeeriumid. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Esimeses maailmasõjas kasutati esimest korad keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Milleks alustada sõda, kus võidab ainult vastane? Põhjusteks olid kujunenud imperialistlike suurriikide vastuolud võitluses turgudega, tooraineallikatega ja asumaade pärast. Sõja puhkemis soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, osali...
andmine/võtmine Peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks Mõjud ja tagajärjed (1) Riigi majandusele: soodustab ebavõrdsust ühiskonnas ja rikub ausa konkurentsi põhimõtteid; majandussektoris võib kaasneda töö ja teenusekvaliteedi langus ning kaupade ja teenuste hindade kasv (pistised, altkäemaksud, riisutud vara arvelt) Mõjud ja tagajärjed (2) Riigi sisejulgeolekule: riigisisesed kriisid ja usaldamatus riigivõimu vastu; tulemusena kasvab kuritegevus ja väheneb turvalisus Vormid (1) Altkäemaks rahaline ja muu hüve, ametiisik võtab vastu kasu eesmärgil, rikkudes teenistusülesannet Häälte ostmine valimiste ajal, lubatakse vastuteenet/kingitust vms Vormid (2) Onupojapoliitika eelistatakse tööle võtta või mingis olukorras lähedasi või sugulasi Parteide varjatud rahastamine erakondade rahaline toetamine
Külma sõja algus - Berliini blokaad Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja kestis peaaegu aasta. NSV Liit sulges kõik raud- ja maanteed. Lääne-Berliini ohustas nälg. Õhusilla abil osutas USA ja UK elanikele abi. Berliini blokaadi eesmärgiks oli sundida lääneliitlasi loobuma Berliinist või muutma poliitikat. Külma sõja vormid: Propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud, sõjalised: luure, spionism; võidurelvastumine tuumapomm. Külma sõja kriisid: Suessi kriis 1956 Egiptuses oli rühm natsionalistlikult meelestatud noori ohvitsere kukutanud monarhia. Võim koondus Nasseri kätte, kes üritas üles ehitada araabia sotsialismi ja ühendada kõik Araabiamaad. Ta tegi koostööd NSVL-iga. 1956 natsionaliseeris Nasser Suessi kanali. Läbirääkimised ei toonud lahendust, tuli sõda. Iisraeli väed vallutasid Siinai poolsaare. Suessi kriis lõppes sellega, et USA ja NSV Liidu survel tuli agressoritel järele anda ja oma väed välja
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 ...
oktoober, 1945, eesmärk säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. 8. Kelle vahel jagati Saksamaa pärast teist maailmasõda? Võiduriikide, s.o. USA, SBR, NSVL ja Prantsusmaa vahel. 9. NATO(seletus, aeg, eesmärgid)? Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, loodi 1949 aastal. Eesmärk: et toimuks majanduslik, poliitilineja sõjaline koostöö liikmesriikide vahel 10. Mida tähendab pingelõdvendus? Pingelõdvendus on võidurelvastumise pidurdamine. 11. Kriisid: Suessi, Berliini, Kuuba, Korea sõda, Vietnami sõda(aeg, mis tekkis, kuidas lõppes)? Suessi: 1956, Egiptus soovis endale Suessi kanalit, mis kuulus SBR-le, viimane kutsus kriisi Iisraeli. Lõpptulemus: Kanal Egiptusele, võõrväed välja. Berliin: 1948-1961, Saksamaa jagati kaheks, läänes Saksamaa Liitvabariik, idas: Saksa Demokraatlik Vabariik, 1961 ehitati müür, mis jagas Berliini kaheks. Kuuba: 1962, Fidel Castro korraldas riigipöörde, riigis hakkas valitsema kommunistlik diktaktuur
kriiside põhjuseks oli Saksamaa soov saada domineerivaks riigiks Euroopas. Ta soovis vallutada endale uusi kolooniaid ja olla üks suurim riik kogu maailmas. See omakorda tekitas pahameelt Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaale, kuna Saksamaa kujutas neile ohtu. Loodud liidud Kolmikliit ja Antant andsid suure tõuke riikide omavahelises vastuolus. Saadi aru, et ei saa lasta Saksamaal oma valdusi suurendada. Selleks hakkasid suurriigid takistama Saksamaa laienemist, millest tekkisid kriisid erinevates piirkondades Euroopas. Samal ajal soovisid ka teised väiksemad riigid saada endale suuremat võimu, näiteks Balkani poolsaarel toimunutes kriisides kuulusid nõrgemad riigid kord ühele kord teisele riigile. Sõja alguseks võib pidada Austria-Ungari ertshertsogi Franz Ferdinandi mõrvamist Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia terroristi poolt. Sellega väljus olukord kontrolli alt, mistõttu
Türgi lootis toetust saada Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu. Antant- Inglismaa, Venemaa, USA, Prantsusmaa, Itaalia Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsassi ja Lotringit ja vähendada Saksa mõjuvõimu. Venemaa peamiseks vaenlaseks Türgi, soovis vallutada Dardanelle ja Konstantinoopolit, purustada A-U ja kehtestada võim Balkanil. Inglismaa ei andnud lubadust, et astub sõtta, kui Saksamaa ründab. Suured kriisid enne I maailmasõda I Maroko kriis- 1905. Saksamaa on ärev, sest prantusmaa mõju Marokos kasvab. Prantsuse võim jääb kehtima, ehki maroko iseseisvub. Saksa keiser William II külaskäik, ei saa riiki endale II Maroko kriis- 1911. Saksamaa saab omale Kongo, ülejäänu jääb Prantsusmaale Bosmia kriis- 1908-1909. Kasvavad sealsete rahvaste iseseisvuspüüdlused, põrkuvad suurriikide vastandlikud huvid, süvenes Serbia-meelne liikumine, sisemisi pingeid õhutab Türgi, 1908
viimise keeldumine Iraanist, lääneriigid tahtsid taastada Euroopas demokraatia, aga NSV Liit kehtestas omas tsoonis kommunitliku diktatuuri, seades Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, Berliini blokaadi rajamine, võidurelvastumine, USA ja NSV Liidu soov saavutada jagatud Euroopa poliitilist ülekaalu, mõjuvõimu laiendamine riigides, mis ei kuuludud kummasegi blokki, sõjaline koostöö, läänes NATO, idas VLO, majanduslik koostöö läänes Marshalli plaan, idas VMN; kriisid Korea sõda 1950 1953, Põhja- ja Lõuna-Korea, NSVL, Hiina, ÜRO väed, kommunistliku Põhja-Korea kallaletung Lõuna- Koreale, vaherahu sõlmimine, mis jagab Korea kaheks riigiks, NSV Liidu autoriteedi langus Aasias ja Euroopas, Berliini üestõus 1953, NSVL, Ida-Saksamaa, sakslaste lootus nõukogude võimu alt vabaneda, ülestõus suruti maha, kuulutati välja sõjaseisukord, hukkus tuhatkond inimest, kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956, Kesk- ja Ida-Euroopa, NSVL, Kesk-
Demokraatlik maailm Külm sõda Euroopa ja Ameerika Ühendriigid Lk. 6-12 India vabanemine 1)Riigipiiride muutumine Lk. 13-18 2) Rahvastiku ümberasumine 3) Kahe vastasleeri kujunemine Demokraatia laienemine II Uus jõudude vahekord maailmasõja järel · Demokraatliku riigikorra omaksvõtmine. Raudne eesriie · Valimisõiguse laienemine. · 1946 · Demokraatia stabiliseerumine. · W. Churchill · Fulton, USA · Mass...
Osa sõjaväest tuli ülestõusnude poole üle. Nagy moodustas koos Jànos Kàdàriga koalitsioonivalitsuse ning maailmale anti teada, et Ungari lahkub Varssavi paktist. ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Kuid novembri algul saadeti Ungarisse VLO riikide väed, mis surusid ülestõusu veriselt maha. Ameerika Ühendriigid ja Inglismaa jätsid Ungari abipalved tähelepanuta. Poola kriisid. Punaarmee sissetungi järel pandi Lublinis ametisse kommunistlik valitsus, mis asendas Londonis asuva pagulasvalitsuse. Aastatel 1944-1956 juhtis Poolat Moskva-meelne ja oma isikuvõimu nautiv Bolesław Bierut. Tema eestvedamisel rajati Poolas sotsialismi aluseid. Bieruti surma järel 1956. aasta märtsis tõusis päevakorrale uue liidri valimine. 1956. aasta oktoobris Moskva poolt ametisse pandud Władysłav Gomułka tegi tagasihoidlikke reforme, kuid edutult
Hrustsov katkestas IV viisastaku ning kuulutas välja seitseaastaku. Majanduslik olukord oli paranemas, optimismiperiood. 1961 a. ehitatud Berliini müür tõi kaasa aga allakäigu, palju kommunismimeelsed euroopalased- ameeriklased olid pettunud, lubatud küllus NSVL'is jäi saamata, süvenesid probleemid riigipea isikuga. Hrustsov muutus järjest ettearvamatumaks ning 1964 a. sundis parteiladvik Hrustsovi valitsusohjad käest andma, võimule tuli Breznev. 8. Kriisid. Suess Egiptuse sisepoliitilisi probleeme läksid lahendama ühelt poolt Nõukogude Liit ja teiselt poolt Inglise ning USA väed. 1952 a. kukutasid rahvuslikult meelestatud ohvitserid korrumpeerunud kuningas Faruki. Võim läks kolonel-leitnant Nasserile. Ta unistuseks oli vabastada Araabia maad Euroopa kolonisatsioonist. 1956 a. võeti Egiptuses vastu uus konstitutsioon, mille alusel sai E'st sotsialistlik vabariik. Ametlikuks religiooniks sai islam
Abi polnud oodata ka USA poolt, nemad oli varasemalt andnud teada, et nemad asjasse ei puutu ning vahele ei sega. Vastuhakk suruti veriselt maha, võim harati endile ning Imre Nagy mõisteti süüdi- > poomine. Tagajärg: Tuhandeid inimesi vahistati, 26. tuhande inimese üle mõisteti kohust, ligi pooltele määrati karistus ning 13. tuhat inimest läks vangi. Põgenike 200 000, suur majanduslik kahju, mõjusfääri muutus, kommunistlikes ideoloogiates mõrad. 5. Berliini kriisid 1958-1961 Nõukogude Liit suutis pärast Stalini surma taastuda ning tahtis kehtestada kommunistlikku süsteemi kogu maailmas. NSVL nõudmised paisusid, üritati mõjupiire laiendada. Vastasseisu koht NSVL jaoks Saksamaa, eriti Berliin. Samuti oli NSVL soov vastuolus USA tahtega. Probleem seisnes selles, et suur osa Saksamaast (Lääne- Berliin, kus elas ligi 2 milj inimest) oli demokraatlike vabadustega. See NSVL'le ei sobinud, nad nõudsid
Küüditati.GULAG-vangilaagrite võrgustik, seda vajas Stalin NSVL käigushoidmiseks. Peamised ressursid suunati sõjatööstusesse.elatustase madal, esmatarbekaupu nappis. Võideldi läänestumise vastu:likvideeriti teadusharud. Isikukultusel seninägematu tähtsus.Võimutäius kuulus Stalinile. 5märts 1945 suri Stalin. Võim läks julgeolekujuhi lavrenti Beria kätte. Seejärel võim nikita hruštšov. 8.Moskva poliitika ja kriisid: ülestõus Berliinis 1953, Ungari ülestõus. BERLIINI ÜLESTÕUS: 1953.a rahulolematus viletsate elutingimuste üle lopes avaliku vastuhakkuga(massistreigid). Streiki alustasid ehitustöölised.Lääneriigid üöehindasid Nsvl ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks. Kommunistlik võim surus ülestõusu maha. Kuulutati välja sõjaseisukord, meeleavaldused ajati juga laiali.Rahulolematus jäi siiski õhku.
Kas kriis ühiskonnas toob paratamatult kaasa ka hingelise kriisi? Olles teadlik ajaloolistest sündmustest minevikus, saame rääkida ka möödunud kriisidest. Nende abil ehk leiamegi vastuse küsimusele, kas kriisid ühiskonnas mõjutavad ka meid isiklikult või suudame siiski hingevaluta kõik üle elada? Pidevalt räägime sellest, kuidas eestlased, võrreldes teiste rahvastega, on liiga kinnised ning tagasihoidlikud. See tulenevat sellest, et meie rahval on selja taga pikka orjapõlv ning elu võõra võimu all. Praeguseks hetkeks on tekkinud juurde palju põlvkondi, kes ei ole kunagi sellega kokku puutunud ning kes on esimesest elupäevast saadik vabas Eestis elanud
Kriisid peres. Toimetulek Kriisid Toimetulek Lahutus Rääkimine Lähedase surm/raske Üksteise toetamine haigus Nõustamine Töökaotus Lahutus Lahutuse põhjusi Liiga varases nooruses sõlmitud abielu Pole jõutud üksteist tundma õppida (erinevad väärtushinnangud) Vähene pühendumus perele Truudusetus, petmine Alkoholism, vägivald Tüdimus, armastuse kadumine Puudub piisav toetus ja nõustamise võimalus Lahutuse ja lapsed Ühe vanema kaotus ebakindlus (Väiksemad) lapsed võivad hakata end lahutuses süüdistama Täiskasvanute ülesannete laste kanda jätmine Lähedase surm Lähedase kaotus Iga inimene leinab erinevalt Eitamine, vastakad tunded, igatsus, soov olukorda muuta. Abi: Lein tuleb lasta läbi elada Olla leinaja kõrval, tema jaoks olemas Austada tema tundeid ja soove T...
1. Milliste riikide vahel ilmnes vastasseis 20. saj algul? Miks? Milles avaldusid? (kriisid) Millised sündmused eelnesid vahetult maailmasõja puhkemisele? - Ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, ta arvas, et enne tuleb purustada Prantsusmaa. Vastasseisud ilmnesid kolooniate pärast, taheti ülemvõimu. Maroko kriis (1905-1906a), Bosnia kriis (1908a), II Maroko kriis (19011a). Antandi ja Kolmikliidu kujunemine, Austria-Ungari ersthertsogi Franz Ferdinandi tapmine. 2. Mis on Antant? Kuidas see kujunes? Miks? Kolmikliit. - *Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907-1917; algul lõid Prantsusmaa ja Inglismaa ,,südamliku liidu" ning lõpuks kirjutasid Inglismaa ja Venemaa ka lepingule alla; moodustati vastukaaluks kolmikliidule. *Kolmikliit Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari liit 1882-1915. Itaalia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel. 3. Milline ...
majandusliinide abidega kapitali. Samuti ei kandnud viisaastakuplaanid vilja, sest tootjatele seati liiga kõrged normid. Lisaks nõrgale ja laostunud majandusele vaevas suurt liiduriiki veel mitmedki probleemid. Näiteks Külm sõda, mis arvatavasti viiski selle riigi kokkuvarisemiseni. Külm sõda tähendas võitlust kahe osapoole vahel, demokraatia ja kommunismi, ning otsene sõjategevus puudus. Külma sõja ajal toimusid mitmed kriisid, mis kujutasid endast väga suurt ohtu, et algab uus maailmasõda. Näiteks Kuuba kriis, Suessi kriis, Korea sõda ja Vietnami sõda. Kriisid suudeti vältida otsese sõjata, kus Nõukogude Liit ise osales, pigem osales ta nendes mitteametlikult ning toetas kapitali ja relvastusega võitlust. Siiski ei jäänud ta sõdadest kõrvale. Näiteks Nõukogude-Afganistani sõda, kus püüti säilitada mõju Aasias
UUS ALGUS peale Muistset sõda Relvajõudude taastamine 17 .veebruar 1991 .a 3. september 1991.a ülemnõukogu otsusega võeti vastu kaitseväe kohustus. 31. oktoober algas KV-peastaabi loomine.Väeosad 18.03.1992 Kalev ja KUP, ÜJP Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid! Sõda- riikide , rahvaste vaheline relvastatud võitlus Poliitika jätkamine teiste vahenditega. Puudub traditsiooniline rindejoon. Kriis- traumeetiline või pingeline muutus.Riikide või mingite piirkondade ebastabiilne olukord. Sõda ei alga kunagi ootamatult. Kriisid- tekivad riikide või riikide rühmade, sageli ka vastandumise korral.Kriisi põhjused võivad olla erinevad kas siis majanduslikud( tööpuudus,majanduskriisid) või
vastuolud. Vastuolusid põhjustas terav võitlus tooraineallikate, turgude, asumaade, mõjupiirkondade pärast. 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud põhiliselt Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Kuna aga USA ja Saksamaa olid jõudnud neist arengus ette, tahtsid nad maailma endi kasuks ümber jagada. 20.sajandi algul süvenesid kahe Euroopa mõjukaima riigi, Inglismaa ja Saksamaa vahelised vastuolud. Kujunesid riikidevahelised rühmitused. rahvusvahelist olukorda pingestasid kriisid. Marokos võitlesid ülemvõimu pärast Saksamaa ja Prantsusmaa. Sõda ja Euroopa tsivilisatsiooni kriis? I Maailmaõsda tõi endaga kaasa suured muudatused. *Majanduses: A)lakkas toimimast maailmaturg ja suurel määral turumajanduse reeglid. B)majandustegevust reguleeris riik. C)Sõjamajandus põhjustas paberraha inflatsiooni, mistõttu lõpetati paberraha vahetamine kuula vastu. D) Langes tsiviilelanike elatustase - materiaalne viletsus. E)Hävinesid kodanike säästud.
AJALUGU 1. 20. s algusele iseloomulikud jooned. • Tööstuse arengu kiire tempo • Tekkis juurde uusi tööstusharusid (autotööstus,elektrotehnika, raudtee...) • Teaduse ja tehnika saavutused (konveierlint jne) • Teaduse areng • Progress (pilvelõhkujad, linnastumine) • Globaliseerumine e üleilmastumine – riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas • Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa • Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa kooseisus
peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada. Lisaks olid suureks mõjutajaks Marshalli plaani käivitamine USA poolt ning Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine. Ül3 Kahepooluselise maailma kujunemine, tuumasõjaoht, võidurelvastumine, uute sõjalis- poliitiliste liitude teke (NATO), ,,raudse eesriide" kujunemine ja erinevad kriisid ning lokaalsed sõjad (Berliini kriisid ja Vietnami sõda) Ül4 a. ABC relvad- massihävitusrelvad, mis olid atomic, biological, chemical. b. kolmas maailm majanduslikult vaesed ja sisepoliitilistes raskustes riigid, keda üritati külma sõja ajal ära kasutada. c. sotsialistliku orientatsiooniga riigid- riigid, mis apelleerivad sotsialistlike riikide toetusele, valitseb kommunistlik partei. Sageli egoistlikud plaanid, ei ole midagi püsivat (Kongo, Afganistan)
Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. Kriisid tekivad riikide või riikide gruppide, sageli ka riigisiseste jõudude, erinevate huvide vastandumisel. Põhjused võivad olla: majanduslikud, välispoliitilised, rahvuslikud, religioossed ja sisepoliitilised. Relvakonflikte saab liigitada erinevatesse gruppidesse ning neid on kokku neli: 1.ulatus eristatakse ühe riigi või selle piirialade lähistele jäävat, mitut lähialade naaberiiki haaravat ja globaalset leviala 2.kasutatav relvastus tavarelvastus, keemia-, tuuma- või bioloogiline relvastus 3.taktika konventsionaalne (õhu-, mere või maaoperatsioonid, väeliikide kombineeritud lahingutegevus) ja mittekonventsionaalne (sisetegevus, terroism) sõjategevus 4.kestus lühiajaline relvakonflikt (mõni päev kuni 1 kuu kestev sõjategevus) ja pikaajaline relvakonflikt (mitu kuud või aasta kestev sõjategevus) Inimesed üle kogu maailma on pidevalt arutanud selle ...
Kordamisküsimused: Külm sõda · Külma sõda See on vastasseis riikide vahel, mis ähvardab ülekasvada tegelikuks sõjaks. · Külma sõja valdkonnad: Ideoloogiline võitlus (toodi välja plussid), kultuuriline (Lääne kunst taunitud), majanduslik (USA-marshalli plaan ja NSVL-Vastastikuse Majandusabi Nõukogu), Võidurelvastumine (A,B,C relvad), piirkondlikud konfliktid (nt Praha kevad), kriisid, pinekolded (nt Kuuba kriis) · Raudne eesriie See oli külma sõja saavutus ja ka meetod. Selle tuntumaks tähiseks oli Berliini müür (1961-1989) · Võidurelvastumine - 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii N Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike
sotsiaalkulutusi vähendama. Muud küsimused: Külm sõda Võitlus kolmanda maailma pärast(eesmärk:massihävitusrelvade täiustamine;tagajärg:Tuumalõhkepeade arv ületas mõisliku piiri. Kulutused olid liiga suured); võidurelvastumine(eesmärk:mõlema poole katsed saavutada Euroopas poliitilist ülekaalu;tagajärg:Tapetud hulgaliselt süütuid inimesi); vastuseis(eesmärk:mõjuvõim;tagajärg: kriisid ähvardasid lõppeda tuumasõjaga, mis osapooled nö. maa peale tõi) Külma sõja kriisid Korea (1950); Lähis-Ida (1960-1970); Afganistan (1979); Berliin (1960); Vietnam (1960-1970); Kuuba (1950) Kirjelda heaoluühiskonda Saavutati pikk majanduslik õitseng; tööpuudus kadus ajutiselt; kehtestati töötu- ja vaesustoetused, pensionid ja stipendiumid Mis oleks sinu kui hipi arvamus heaoluühiskonnast ja sõnum maailmale 1970date lõpus Arvaksin, et heaoluühiskonnas oleks hea elu(hea elada) ja sõnum oleks sama, mis oli hipidel 1970datelgi: ,,Make love,not war!"
vaja. Oma raamatus ,,Kapital" (1867) Karl Marks kasutas mõistet ,,ületoodang", mis tähendab seda, et kaupu toodetakse nii palju, et tarbijad lihtsalt ei ole võimelised seda kõike ostma. Kõige eredamaks ületoodangu kriise näideks võib tuua Suurt Depressiooni 1930-aastatel, mis lõppes Teise Maailmasõjaga. ,,Mustal teisipäeval" kukkus New Yorgi Aktsiabörs 11.7% ning seda krahhi 29. oktoobril 1929 peetakse Suure depressiooni alguseks ja sümboliks. Esimesed ületoodangu suured kriisid said alguse juba 17. sajandil Inglismaal. Turu industriaalmajanduse arenemisega said ületoodangu kriisid tsüklilist iseloomu ja tänapäeval nad moodustavad ühe ökonoomika tsükli faasi. Samuti heaks ületoodangu näideks võib tuua vabrikute poolt tonnide viisi õhku reostamist ning selle eest mittemaksmist, mis tõid 1930-aastatel majandusteadlased. Nende seisukohalt, kui vabrik ei võta sisemiselt kanda kulusid, mida ta põhjustab väljapoole
haarati ka Berliini lääneosa. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne- Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. 7. Miks puhkesid Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides kriisid? Osata nimetada Ungari ülestõusu 1956 ja Tšehhoslovakkia ülestõus ehk Praha kevadet 1968. Kuidas kriisid lõppesid? Täpsemalt tuleb teada Berliini kriisi 1961: müüri ehitamise põhjused, müüri likvideerimine. Kriiside põhjused:1) Ei soovitud sõltuda Moskvast 2)Puudusid demokraatlikud vabadused 3)Elatustase oli madalam kui lääneriikides 4)Teisiti mõtlejaid kiusati Ungari ülestõus 1956- NSVL sõjavägi surus maha Ukraina ülestõusu Tšehhoslovakkia ülestõus e
Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses Nõukogude Liidu rünnaku korral. Need kahtlused viisid Prantsusmaa iseseisva
Külm sõda Euroopas: tähtsündmusi Berliini blokaad ja kriisid Berliini müür Külma sõja esimene vastasseis oli Berliini blokaad, mida ajendas rahareform Saksamaa kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati Lääne-Berliin majanduslikult Saksamaa lääneosale ning nurjus NLi plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult oma okupatsioonitsooniga. Seejärel sulges NL Lääne-Berliini maismaaühendused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
