Esimene maailmasõda, Venemaa 1917 (4)

Esimene maailmasõda (28. juuli 1914 - 11. nov 1918)
Põhjused - imperialistlike suurriikide vastuolud: 1) Saksamaa ja Suurbritannia võitlus liidrirolli pärast maailmas. 2) Venemaa ja Austria-Ungari konkurets Balkani poolsaare mõjupiirkandade pärast. 3) Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Alsace-Lorraine'i kuuluvuse pärast 4) Kolooniate ümberajagamine. 5) Ülitundlikkus pingete ja kriiside pärast suurriikide vahel. 6) Kolmikliit ja Antant. 7) Maroko kriisid .
Tagajärjed – sõda lõpetatakse Compiegne vaherahuga. Eesti Vabariik üheks päevaks (24.02.1918), palju muid väikeriike, 10miljonit surnut, rahva olukorra halvenemine, vaimne kalestumine , moraalne allakäik.
Venemaa 1917
Mehed olid sõjast kurnatud ja paljud olud surnud, naised ja alaelalised olid pidanud nende asemel tööle minema. Majandus oli väga kehv , tööpuudus, metallivälg, transpordi ja –kütusekriis, kõik oli otsas. Kõik olid tsaari vastu, sest too ei saanud millegagi hakkama. Streigid. Nõuti sõja ja isevalitsuse lõpetamist ning toitu, sest oli nälg. Veebruarirevolutsiooni vallandas 23.veebr (8märts uue kalendri järgi) näljaste naiste mäss. Nõutu Leiba! Maha sõda! Andke meie mehed tagasi! Revolutsioon oli alanud. Nõuti tsaari kukutamist ja vabadust. Nikolai II ei tajunud kriisi tõelist ulatust ja käskis revolutsiooni lihtsalt lõpetada. Enamik sõdureid aga hoopis liitus streikijatega. 1märtsi õhtuks oli rahval võim ja Moskvas. Tsaar kaotas täielikult sõjaväe toetuse. 3märts kirjutas Nikolai II alla troonist loobumise aktile ja moodustati Ajutine Valitsus. Venemaa liikus demokraatia poole. Ühelt poolt muutus Venemaa kõige vabamaks maaks kõigist sõdivatest riikidest, teisalt ei suutnud ta aga stabiliseerida poliitilist võimu ja riigivalitsemist. Valitses Ajutine Valitsus, kuid tema sotsiaalne kandepind oli napp ja tekkis kaksikvõim. Riiki üritati võimalikult järje peale saada, aga viga mis tehti oli see, et siiski otsustati jätkata sõda. Jätkus rahva protesteerimine ja Ajutine Valitsus pidi üle elama üsna mitu poliitilist kriisi. Augusti lõpupäevil pärast Riia langemist sakslaste kätte otsustas Kornilov kehtestada sõjalise diktatuuri, mis oli täiesti vastuvõetamatu. Samas pärast tema väljaastumist muutus rahva meeleolu vasakule ja järsku hakkas kasvama bloševike populaarsus. Oktoobrirevolutsioon . Bolševikud saavutasid kiiresti ülekaalu ja oktoobris otsustasid nad võimu haarata. Ajutine Valitsus oli jõuetu ja kriitilises seisus ning 26 oktoobril kuulutatigi võim üleläinuks nõukogudele. Lenin sai võimule. . Oma võimu maksmapanekuks rakendasid bolševikud äärmuslikke meetodeid . Vastuhakkajad kuulutati rahvavaenlasteks. Vastupanu mahasurumiseks loodi 20. detsembril Erakorraline Komisjon (Tšekaa). Ajutiselt kaasati koalitsiooni vasakpoolsed esseerid, samal ajal arreteeriti parempoolseid esseere, menševikke, kadette jt. Saksa armee oli selleks ajaks jõudnud hõivata suure osa Venemaast, sest Vene sõdurid deserteerusid massiliselt. Valitsesid kaos , anarhia ja meelevaldne terror . Puhkes kodusõda, algas välisriikide interventsioon Venemaale. Kodusõda on punaste ja valgete vahel (liituvad ja rohelised). Punased on vaeste klass ja valged on siis nn rikkad. Võtame rikastelt ära ja anname vaestele. Aga see on juba aasta 1918.
Pariisi rahukonverents (18jaan 1919 – 21jaan 1920)
See konverents oli ulatuslik rahvusvaheline foorum , millest võttis osa 27 Saksamaaga ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riike sinna ei kutsutud ja võitjariigid lähtusid vaid oma huvidest. Otsused kaotaja riikide üle olid ülekohtused. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles ’ rahuleping , mis sõlmiti Saksamaaga (28juuni 1919). Saksamaa kaotas sellega kaheksandiku oma aladest . Saksamaa sõjavägi ei tohtinud olla rohkem kui 100 000 meest ja keelati sõjaväekohustus, lennuväga, allveelaevu ei tohtinud üldse olla ning pidi maksma ka reparatsioonmakse. Balti riikide esindajad viibisid konverentsil mitteametlikult.
Loodi ka Rahvasteliidu põhikiri, mis oli kõikide lepingute osaks. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelisi tülisid sõjaks kasvada. USA sellega ei liitunud ning see jäi põhiliselt Euroopa riikide liiduks.
Versailles’ süsteem – pärast Ims Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide huve.
Versailles’ süsteem ja USA
USA president Wilson arvas , et tuleks liia Rehvasteliidu relvajõud ning vähendada samal ajal tunduvalt liikmesriikide rahvuslikke relvajõudusid. Inglismaa ja Prantsusmaa polnud sellega nõus. USA Senat ei tahtnud, et USA võtaks endale vastutuse maailmakorra tagamise eest. 1921 kutsuti kokku Washingtoni konverents ja sellega piirati mererelvastust ja üritati lõpetada Jaapani vallutusretke Vene Kaug-Idas.
Charles Dawes tuli järeldusele, et Saksamaa ei jaksa reparatsioona maksta ja pakuti välja Dawesi plaan, mis nägi ette reparatsioonide vähendamist ning Saksamaale laenuandmist ning investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. See ka toimis.
1928 töötati välja Briandi -Kelloggi pakt ehk deklaratsioon , millega sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Sellega liitusid ajapikku kõik maailma riigid. USA üritas tugevndada rahu ja stabiilsust, kuid ei soovinud võtta enda peale vastutust tagada Suurbritannia ja Prantsusmaa domineerimine Euroopas ja kogu maailmas. Sellepärast jäidki ameeriklased väljapoole Versailles’ süsteemi.