Essee: Milles avaldus üliriikide vastasseis külma sõja ajal? (0)

Milles avaldus üliriikide vastasseis külma sõja ajal ?
Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse üksteise vastu.
Külma sõja tekkimise põhjused: Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada ( kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja tuua, Berliini blokaad ). Põhiline kahe riigi vastasseis seisnes aga võidurelvastumises, mille käigus kumbki Külma sõja osapool püüdis üksteist üle trumbata. Esimese tuumarelva sai endale USA, ja kui ka NSV liit sai endale 1949 aastal endale esimese tuumarelva, pani see aluse võidurelvastumisele.
Külma sõja- aegsed muudatused jõuvahekorras, kaardil, ühiskonnas: Üliriigiks sai USA, UK ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, teiseks ülijõuks sai NSVL , kelle alla jäid mitmed Ida- ja Kesk-Euroopa riigid ning suur osa Aasiast. Itaalia, UK ja Prantsusmaa jäid oma kolooniatest ilma, (Briti) Rahvaste Ühendus. Korea jagati kaheks, Vietnam ühendati kommunistliku korra alla. Saksamaa okupatsioonitsoonid: UK, Prantsusmaa ja USA tsoon Saksamaa Liitvabariik , NSVL pool Saksamaa Demokraatlik Vabariik. NSVL pindala suurenes. Külma sõja ajal toimus demokraatia laienemine, massiliikumiste mõju suurenemine erakondade kõrval (eriti ametiühingud), majanduse taastumine ja moderniseerimine lääneriikides, mille tulemusel jõuti heaoluühiskonda. NSV Liidus ja satelliitriikides kommunismi mõjuvõimu laienemine, majandus riigistatud, suur sõjaväestatus, julgeolekuorganitel suur võim, kommunistlikule parteile allutatud kogu elu riigis.
1950. aastate alguses oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii Nõukogude Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus . Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati Nõukogude Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette, mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid , suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises.
1948.aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. 1960. aastate algul puhkes Ida-Saksamaal kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956. aastal ajas N Liidu sõjavägi laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu. 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tšehhoslovakkiasse. Euroopas suurt vastuseisu ei olnud.
Kõige ohtlikum konflikt, milleni Külm sõda ja sellest tingitud võidurelvastumine viisid oli Kuuba kriis. Kui varasemalt oli olnud suurriikidel hirm tuumakatastroofi ees, mis ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda, siis nüüd oldi valmis sellest hirmust loobuma , ja nii seisiski kogu maaailma saatus nädala aega küsimärgi all. Tegemist oli olukorraga, kus võitja poleks olnud kumbki, kuna tuumakatastroof on niivõrd globaalne probleem.
1970ndate alguses hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi kukutamiseks puudub Läänel jõud ning tuleb õppida sellega koos eksisteerima. I alustasid suhete parandamist Euroopa riigid. Samuti soojenesid USA ja NSVL suhted- võidurelvastumist piiravad lepingud . Helsingi protsess- Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine. Tagajärg: NSVL tugevdas oma positsiooni Kolmandas maailmas ja üritas jõudude vahekorda maailmas enda kasuks pöörata, kuid Helsingi lõppakt lammutas NSV L seespoolt. Tihedam koostöö lääneriikide ja idabloki vahel õõnestas idablokki ootamatul moel- mõttetult võetud laenud muutsid Kesk- ja Ida-Euroopa Läänest sõltuvaks.
Konstruktivistliku teooria kohaselt lõpetas põhimõtteliselt külma sõja see, et Nõukogude Liit otsustas, et USA ei ole enam eluohtlik vaenlane , mille järel ka USA ei tundnud end enam ohustatuna Nõukogude Liidu poolt. Sellise arvamuse muutuse tagajärjel muutus nendevaheline suhtlus märgatavalt.